4-17-2552/16 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

4-17-2552

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

08. mai 2017.a Pärnu Kuninga tn kohtumaja

Väärteoasja number

4-17-2552 [2670,17,002136]

Kohtunik

Igor Pütsep

Kohtuistungi sekretär

Kadi Neeme

Väärteoasi

R.N`i väärteoasi LS § 223 lg 1, LS § 224 lg 2

ja LS § 234 lg 1 järgi

Kohtuistungil osalenud

isikud:

Menetlusalune isik

R.N (ik XXX; elukoht: XXX, XXX, XXX

maakond; kodakondsus: EV kodanik;

töökoht: XXX OÜ, töökoja juhataja)

Kohtuvälise menetleja

esindaja

Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri

Pärnu

politseijaoskonna

ennetus-

ja

menetlustalituse

menetlusteenistuse

vanemväärteomenetleja Kristiina Hallimäe

RESOLUTSIOON

Juhindudes LS § 223 lg 1, LS § 224 lg 2 ja LS §

234 lg 1, KarS § 48, § 56 ning VTMS § 2, § 83

p 2, § 107 - § 113, § 199 lg 3, § 205 lg 1

kohus otsustas

Süüdi tunnistada R.N väärteoasjas nr 4-17-2552 [2670,17,002136]

Liiklusseaduse § 223 lg 1, LS § 224 lg 2 ja LS § 234 lg 1 järgi ning

kohaldades KarS § 63 lg 1 mõista karistuseks arest 30 (kolmkümmend)

ööpäeva.

Vastavalt KarS § 68 lg 2 arvata karistuse, so aresti, kandmise aega

alates R.N`i kinni pidamisest 07.05.2017.a kell 12.06.

LS § 234 lg 2 alusel võtta ära R.N-ilt lisakaristusena sõiduki juhtimise

õigus 12 (kaheteistkümneks) kuuks.

Juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg algab aresti kandmise aja

lõppemisest.

Liiklusseaduse § 127 kohaselt, kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki

juhtimisõiguse peatamise, äravõtmise või kehtetuks tunnistamise otsus, on isik

kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates

loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

Kohtuotsus juhtimisõiguse äravõtmise osas saata täitmiseks Maanteeameti

Liiklusregistrile.

Kohtuotsus saata täitmiseks Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuurile ja

R.N-ile .

1 (6)

4-17-2552

Kohtuotsuse lõpposa kuulutamine: 08.05.2017.a.

Edasikaebamise kord

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Pärnu

Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest

ning apellatsiooni võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

alates päevast, mil kohtuotsus on menetluse pooltele kohtus tutvumiseks

kättesaadav.

Asjaolud ja menetluse käik

07.05.2017.a on Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu

politseijaoskonna patrulli- ja liiklusjärelvalvetalituse patrullpolitseinik Sander

Taim koostanud väärteoprotokolli selle kohta, et R.N juhtis mootorsõidukit

seisundis, kus ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,49 mg/l.

Alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mõõdetud mõõteseadmega Lion

Intoxilyser 8000 nr 80-005401. Taatlustunnistuse nr TTRL-16/00190. Juhtides

mootorsõidukit tahtlikult eiras politseiametnike poolt antud sõiduki

kohustuslikku peatumismärguannet, mis oli antud liiklusjärelvalve teostaja poolt

esmalt käega. Hiljem alarmsõiduki sinise ja punase vilkuriga järele sõites. Juhtis

mootorratast, enne paigalt liikuma hakkamist ei veendunud ohutuses, mille

tulemusel sõitis pihta politsei sõidukile, põhjustades varalise kahjuga

liiklusõnnetuse.

08.05.2017.a edastas kohtuväline menetleja väärteoasja nr 2670,17,002136

materjalid Pärnu Maakohtule taotledes R.N`i süüdi mõistmist LS §§ 223 lg 1, 224

lg 2 ja 234 lg 1 järgi sätestatud väärteo toimepanemises ning palub määrata

arest 30 ööpäeva ja võtta ära juhtimisõigus 12 kuuks.

Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil

R.N kohtuistungil tunnistas ennast süüdi joobes juhtimises ja sõiduki

peatumismärguande eiramises aga mitte avarii tekitamises. Lisaks avaldas, et

tal on kolm ülalpeetavat, käib tööl ja maksab elatist, lubade osas ei olevat tal

midagi.

Kohtuväline menetleja oli seisukohal, et menetlusalust isikut ei ole otstarbekas

karistada rahatrahviga, vaid tuleks otsustada temale aresti mõistmine ja

juhtimisõiguse ära võtmine ning palus esitatud taotlus rahuldada.

Kohtu seisukoht

Kohus, vaadanud läbi asjas esitatud materjalid ning kuulanud ära

menetlusosaliste seletused, asus seisukohale, et tõendamist on leidnud R.N`i

poolt LS § 223 lg 1, LS § 224 lg 2 ja LS § 234 lg 1 järgi kvalifitseeritavate

väärtegude toimepanemine.

Kohtuistungil R.N ei eitanud, et eiras seaduslikult antud sõiduki peatamise

märguannet, oma sõnul sõitis politseil eest ära sest kartis, et puhub suure

promilli. Tunnistaja Aleksander Treial andis kohtus ütlusi, kus kirjeldas detailselt,

kuidas teostas liiklusjärelvalvet Pärnu linnas Tallinna mnt 87e, Audi Keskuse

juures, kus peatas mootorrattaid joobe kontrolliks ning kuidas mootorratta

numbrimärgiga XXX juht esialgu hakkas käe ja sauaga antud

peatumismärguande peale peatuma, kuid siis kiirendas ja andis järsult gaasi.

Tunnistaja kirjeldas järgnenud tagaajamist kuni isiku peatamiseni Raba tänaval

Loomade Varjupaiga juures. 07.05.2017.a väärteoprotokolli kohaselt (tl 3)

2 (6)

4-17-2552

alarmsõidukil olid mootorrattale järele sõites rakendatud sinine ja punane vilkur.

Samuti tunnistas R.N ennast kohtuistungil süüdi sõiduki joobes juhtimises,

selgitades, et oli eelneval ööl Sunsetis peol öö läbi ja tegi hommikul ühe õlle, et

enesetunne parem oleks. Julges sõitma minna, kuna teadis enda sõidustiili ja

leidis, et sõitmiseks takistused puuduvad. 07.05.2017.a tõendusliku alkomeetri

kasutamise protokolli (tl.11) kohaselt samal kuupäeval kell 13:38-12.43 kasutas

patrullpolitseinik Sander Taim tõenduslikku alkomeetrit Lion Intoxilyzer 8000 nr

80-005401, taatlustunnistuse numbriga TTRL-16/00190, tuvastamaks R.N`il

joovet. Tõendusliku alkomeetri lõplikuks mõõtetulemuseks oli 0,49 mg/l.

Protokollile on lisatud tõendusliku alkomeetri väljatrükk, millel olevad andmed

kattuvad tõendusliku alkomeetri protokolli kantutega.

R.N-ile on ette heidetud, et tema juhtis mootorratast, enne paigalt liikuma

hakkamist ei veendunud ohutuses, mille tulemusel sõitis pihta politsei sõidukile,

põhjustades varalise kahjuga liiklusõnnetuse. Tunnistaja kirjeldas varalise kahju

tekkimist järgnevalt: nägi, et mootorrattas võttis hoo maha ja läks loomade

varjupaiga juures oleva konteineri ja loomade varjupaiga aia vahele peitu.

Tunnistaja blokeeris mootorratturil auto esiotsaga tee ära, kuid tema (R.N –

kohtu täpsustus) otsustas ka sealt proovida põgeneda, auto ja aia vahelt. Hetkel

kui politseiauto jõudis konteineri ja koerte varjupaiga aia vahele, ootas R.N, et

politsei ei märka teda konteineri taga, kuid kui politsei sõitis konteineri ja

loomade varjupaiga aia vahele alustas R.N mootorrattaga liikumist ning oma

tegevuse tõttu ei õnnestunud isikul lahkuda ega kokkupõrget vältida, juht koos

reisijaga kukkusid rattalt maha. Tunnistaja täpsustas, et sõitis mootorratturile

autoga ette. Politsei sõidukil said kahjustada tuli ning stange. LÕ aktist (tl 3-4 ja

pöördel) sai mootorratta edasise sõidu takistamise käigus kahjustada

politseisõiduki esimene põrkeraud, lisatuli kinnitusest lahti. Mootorrattal

kahjustatud vasak gondel, millel mõrad ja kriipejäljed. LÕ aktile lisatud

fototabelist nähtub sõiduauto ja mootorratta paiknemine üksteise suhtes

kokkupuute järel (fotod nr 1-3, tl 6 -7), samuti ka sõidukitel esinevad

kahjustused (fotod nr 5-6, tl 8).

R.N`i asus kohtuistungil seisukohale, et ta ei saanud politsei sõidukile otsa sõita,

mootorratas ei sõida külg ees. Kohtu hinnangul ei haaku väärteoasjas kogutud

tõenditega menetlusaluse ütlustega. Kohtu leiab, et fototabelis fikseeritud

sõidukite kokkupõrke järgne paiknemine ühtivad tunnistaja poolse sündmuse

toimumise kirjeldusega. Fotol nr 6 on kujutatud mootorratta vigastused ning

fotolt on näha, et vigastused asuvad vasaku gondli väljapoole kaarduval osal.

Mootorratta paiknemine sõiduauto suhtes (fotod 1-3) näitab, et mootorratta juht

on tema edasist liikumist takistama asunud politseiautost soovinud mööduda

ning suunanud mootorratta paremale, ehk aia suunas ning sellel hetkel on

mootorratas vasaku gondli väljaulatuva osaga riivanud politseiauto stange

juhipoolset osa selliselt, et mõlemal sõidukil on tekkinud fotodel 5 ja 6 nähtuvad

kahjustused.

Kohtu hinnangul on eelviidatuga tõendamist leidnud, et R.N 07.05.2017.a

tahtlikult eiras talle antud kohustuslikku peatumise märguannet ehk pani toime

LS § 234 lg 1 sätestatud koosseisule vastava väärteo. Samuti, et R.N juhtis

mootorsõidukit seisundis, kus tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli

alkoholisisaldus 0,49 mg/l ehk pani toime väärteo LS § 224 lg 2 tähenduses.

Tuvastamist on ka leidnud, et R.N juhtis mootorratast, ei veendunud ohutuses,

mille tulemusel sõitis pihta politsei sõidukile, põhjustades varalise kahjuga

liiklusõnnetuse ehk pani toime LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Kohus ei tuvastanud teo õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid

3 (6)

4-17-2552

asjaolusid ja leiab, et menetlusalust isikut tuleb süüdi tunnistada ja toimepandud

süütegude eest karistada.

Kohus on seisukohal, et R.N pani talle ette heidetud ning LS § 224 lg 2 ja LS §

234 lg 1 järgi kvalifitseeritud teod toime otsese tahtlusega.

R.N tunnistas, et oli kinnipidamisele eelnenud ööl pidutsenud, samuti, et

hommikul võttis ühe õlle, et enesetunnet parandada. Menetlusalune isik oli

teadlik sellest, et ta ei olnud sõiduki juhtimist alustades kaine, kuid siiski

otsustas teadlikult asuda sõidukit juhtima, ehk oli teadlik, et teostab

süüteokoosseisule vastavat asjaolu.

Samuti on R.N tunnistanud, et ei allunud politsei poolt antud

peatumismärguandele, kuna arvas, et puhub välja suure promilli. Seega

menetlusalune isik tahtlikult otsustas eirata sõiduki peatamise märguannet.

LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritud teo osas on kohus seisukohal, et isik pani teo

toime ettevaatamatusest. Nii tunnistaja ütlused kui kirjalikud tõendid kinnitavad,

et R.N ei juhtinud mootorratast teadlikult ega tahtlikult eesmärgiga sõita otsa

tema edasist põgenemist takistanud sõidukile, vaid oli soov lahkuda

sündmuskohalt. Tõendatud on, et R.N soovis sõiduautost mööda põigata, et

jätkata edasist põgenemist, kuid ei suutnud manöövrit korrektselt sooritada ning

sõitis sõiduautole otsa. R.N kergemeelselt lootis, et suudab möödapõike teda

takistanud sõidukist sooritada selliselt, et ei tekita samal ajal sõidukile

kahjustusi.

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu

poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada

süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise

huvisid.

Kohtu hinnangul on R.N`i süü väärtegude toimepanemises suur. Menetlusalune

isik on tunnistanud talle ette heidetud väärtegudest kahe toime panemist,

samas ei ole isik avaldanud kahetsust. Raskendavaid asjaolusid kohus ei

tuvastanud. R.N`i karistusregistri väljavõtte kohaselt on isikul kaks kehtivat

väärteokaristust, samuti liiklusalase rikkumise eest ning teda on karistatud

rahatrahviga mis on isiku poolt ka kohtuvälise menetleja kinnitusel (tl 1)

tasutud. Kohtuliku uurimisega on kindlaks tehtud, et menetlusalune isik on süüdi

ohtlikes liikluseeskirja rikkumistes, millega ta ohustas olulisel määral nii enda,

mootorrattal taga istmel oleva isiku, kui kaasliiklejate tervist ja elu. Kohus on

seisukohal, et varasem karistus rahatrahvi näol ei ole olnud piisav mõjutamaks

R.N `i liikluses sõiduki juhina osalemisel järgima liikluseeskirju. Ka ei vastaks

rahatrahvi kohaldamine karistusena kohtu hinnangul isiku süüle, mida kohus

asjaolusid arvestades hindab suureks.

LS § 223 lg 1 kohaselt mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt

liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline

kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus, karistatakse rahatrahviga kuni

300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue

kuuni.

LS § 224 lg 2 näeb ette, et mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise

eest isiku poolt kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49

milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–

0,74 milligrammi karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või

sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.

4 (6)

4-17-2552

LS § 234 lg 1 alusel sõidukijuhi poolt sõiduki kohustusliku peatamise märguande

tahtliku eiramise eest karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, arestiga

või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kahekümne nelja kuuni.

Arvestades, et R.N-ile on ette heidetud ja tuvastamist on leidnud temapoolne LS

§ 223 lg 1, § 224 lg 2 ja LS § 234 lg 1 nõuete rikkumine, isik on kahel juhul teo

toime pannud tahtlikult ning ühel juhul ettevaatamatusest, isiku süü on suur

ning teda on ka varasemalt liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest

karistatud, tuleb kohtu hinnangul R.N`i karistada, kohaldades KarS § 63 lg 1,

sanktsiooni maksimaalses määras, ehk 30 päevase arestiga.

R.N avaldas kohtuistungil, et tal on kolm ülalpeetavat, kellele maksab elatist,

seega saab kohus järeldada, et ülalpeetavad elavad temast lahus ning ei ole

tema aresti kandmise ajal järelevalveta.

R.N on apellatsiooniteates viidanud, et kui ta tööl ei käi, siis ei saa ta ka

alaealistele lastele elatist maksta. Kohus peab oluliseks juhtida menetlusaluse

isiku tähelepanu sellele, et tema pani 07.05.2017.a toime rasked

liiklusrikkumised, kaks neist tahtlikult ning pidi seega tegude toime panemise

ajal möönma, et rikkumiste eest määratav või mõistetav karistus mõjutab ka

tema rahalist võimekust õigeaegselt täita endal lasuv kohustus alaealiste laste

suhtes. Seega ei ole kohtu hinnangul asjakohane R.N `i etteheide kohtule, et

temal on seoses talle mõistetud karistuse kandmisega takistatud oma

alaealistele lastele elatise maksmine.

R.N-ile varasemalt kohaldatud karistus ei ole olnud piisav täitmaks KarS § 56 lg 1

ettenähtud eesmärki mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude

toimepanemisest mille tõttu tuleb käesolevas väärteoasjas kohaldada lisaks

põhikaristusele ka lisakaristust juhtimisõiguse äravõtmist.

LS § 223 lg 2 kohaselt võib kohus kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 1

sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist ühest

kuust kuni kolme kuuni. LS § 224 lg 3 p 1 lubab kohtul käesolevas paragrahvis

sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist

kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem käesolevas paragrahvis

sätestatud süüteo eest karistatud. LS § 234 lg 2 aga võimaldab kohaldada

käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki

juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni kaheteistkümne kuuni.

Kohtu hinnangul tuleb R.N-ile määrata lisakaristus LS § 234 lg 2 tulenevast

õiguslikust alusest ning võtta isikult ära juhtimisõigus 12 kuuks.

Selline lisakaristuse vastab kohtu hinnangul isiku poolt toime pandud rikkumiste

raskusele ja tema süü suurusele ning arvestab korrektselt asjaoluga, et tegemist

ei ole isiku esmakordse tõsise liiklusrikkumisega.

Tunnistaja kohtuistungil kirjeldas, kuid peatumismärguandele mitte allunud

menetlusalune isik põgenes ametnike eest esmalt Tallinna mnt mööda suunaga

Sauga aleviku poole, seejärel Ehitajate teele, kust suunaga uue silla poole ning

seejärel Raba tänavale suunaga Savi tänava poole. On üldteada, et Pärnus

Tallinna maantee ja Ehitajate tee on suure liiklustihedusega ning kuigi

väärteoprotokollis ei heideta menetlusalusele isikule ette lubatud liikumiskiiruse

ületamist, võimaldab tagaajamise pikk kestvus eeldada, et menetlusalune isik ei

pidanud kiirusepiirangutest kinni. Eeltoodu kohtu hinnangul näitab selgelt isiku

käitumise üldohtlikkust nii enda kui kaasliiklejate suhtes ning tema ükskõiksust

kehtivate liiklusreeglite järgimisse.

5 (6)

4-17-2552

Samuti arvestab kohus siinkohal R.N`i poolt kohtuistungil avaldatuga, et lubade

osas ei olevat tal midagi, millest kohus järeldab, et R.N-ilt juhtimisõiguse ära

võtmine sanktsiooni maksimaalsest määrast väiksemas määras ei omaks tema

suhtes vajalikku eripreventiivset mõju.

/allkirjastatud digitaalselt/

Igor Pütsep

Kohtunik

6 (6)