2-15-118324/8 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Helina Luksepp

Otsuse tegemise aeg ja koht 26. mai 2017 Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-15-118324

Tsiviilasi

AS-i MiniCredit (pankrotis) pankrotihalduri Martin Krupp

hagi Xxxx(Xxxx) vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

638 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: AS MiniCredit (pankrotis, registrikood 11551909,

asukoht

Viru

väljak

2,

10111

Tallinn,

e-post

klienditeenindus@minicredit.ee) pankrotihaldur Martin Krupp

(isikukood

37011102745,

Cavere

Õigusbüroo

OÜ,

e-post

maris@cavere.ee);

Kostja: Xxxx(isikukood xxxx, registrijärgne elukoht xxxx,

tegelik elukoht teadmata,

e-post bender121@hotmail.com).

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Lugeda pankrotiseaduse § 43 lg 1 alusel tsiviilasjas nr 2-15-118324 alates 22.12.2016

hageja AS MiniCredit (pankrotis, registrikood 11551909) asemel menetlusse astunuks

hageja pankrotihaldur Martin Krupp (isikukood 37011102745).

2. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega kostja Xxxx(Xxxx) suhtes, kuna kostja ei ole kohtu

poolt määratud tähtaja jooksul hagile vastanud.

3. Mõista kostjalt Xxxx(isikukood xxxx) hageja AS MiniCredit (pankrotis, registrikood

11551909) pankrotihalduri Martin Krupp kasuks välja poolte vahel 02.07.2012

sõlmitud laenulepingu alusel võlgnevus 300 eurot, viivis 300 eurot, intress 12 eurot ja

võla sissenõudmiskulu 26 eurot.

4. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

4.1.

Jätta menetluskulud kostja kanda.

4.2.

Mõista kostjalt Xxxx hageja AS MiniCredit (pankrotis) pankrotihalduri Martin

Krupp kasuks välja menetluskulud summas 125 eurot (riigilõiv 125 eurot).

Hagejal on õigus taotleda enammakstud riigilõivu tagastamist TsMS § 150

sätestatud korras.

4.3.

Kohustada kostjat tasuma menetluskuludelt (125 eurolt) hagejale viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

5. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses,

kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja Harju Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest juhul, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud

mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile

vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui

isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul

oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha.

Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast,

kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel

tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem

kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohus

selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel

päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Kohtuotsuse selgitused

TsMS § 444 lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu

märgib kohus lühidalt vaid alljärgnevat:

1. Hageja esitas 28.08.2015 kostja vastu Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse.

Pärnu Maakohtu 09.09.2015 määrusega tehti kostjale makseettepanek, mida ei õnnestunud mõistliku

aja jooksul talle kätte toimetada. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis

16.12.2015 määrusega hageja nõude üle Harju Maakohtule menetlemiseks üldises korras.

2. Hageja esitas 23.12.2015 Harju Maakohtule hagi kostja vastu. Nõude aluseks on hageja ja kostja

vahel sõlmitud laenuleping, mille kohaselt andis hageja 02.07.212 kostjale laenu 300 eurot.

Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt võlga 300 eurot, intressi 12 eurot, viivist 300 eurot,

meeldetuletustasu 26 eurot ja edasiulatuvat viivist. Harju Maakohus võttis hagi 30.12.2015

määrusega menetlusse. Hageja pankrotihaldur täpsustas hagi 22.12.2016 ning teatas, et ei nõua

kostjalt edasiulatuvat viivist.

3. Tsiviilasjas nr 2-16-11518 kuulutas Harju Maakohus 05.10.2016 määrusega välja hageja pankroti

ning pankrotihalduriks nimetati Martin Krupp. Pankrotiseaduse § 43 lg 1 näeb ette, et kui enne

pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on läbivaatamisel võlgniku poolt teise isiku vastu

esitatud hagi või muu avaldus, mis seondub pankrotivaraga, võib haldur astuda menetlusse oma

ülesannetest tulenevalt võlgniku asemel. Kui haldur on menetlusest teadlik, kuid menetlusse ei astu,

võib võlgnik jätkata hagejana, avaldajana või kolmanda isikuna. Hageja pankrotihaldur esitas

22.12.2016 menetluskulude nimekirja ja täpsustas hagi, seega tuleb lugeda, et pankrotihaldur astus

hageja asemel menetlusse alates 22.12.2016.

4. Hagiavaldus toimetati kostjale kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu (teate

avaldamise kuupäev 27.10.2016). Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks (01.11.2016) ega

käesoleva ajani hagile vastanud. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega

õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Eeldused otsuse kättetoimetamiseks avalikult TsMS

§ 317 alusel on täidetud.

5. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

(TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus menetluskulude jaotuse alusel

vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks sõltumata poolte sellekohasest taotlusest, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1). TsMS § 162 lg 1 kohaselt

hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Hageja taotleb menetluskulude hüvitamist summas 325 eurot koos käibemaksuga (riigilõiv

maksekäsu kiirmenetluse avalduselt 45 eurot, riigilõiv hagilt 130 eurot ja õigusabikulud 150 eurot

maksekäsu avalduse esitamisel) ja menetluskuludelt viivise väljamõistmist.

Kohus märgib, et TsMS § 174 lg 10 kohaselt menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks

peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel

tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Vastavat kinnitust ei ole hageja kohtule esitatud.

Kuna hageja loobus edasiulatuvast viivisenõudest, siis on tsiviilasja hind TsMS § 124 lg 1 ja § 133

lg 1 alusel 638 eurot (võlg 300 eurot + viivis 300 eurot + intress 12 eurot ja võla sissenõudmiskulu

26 eurot). Vastavalt riigilõivuseaduse § 59 lg-le 1 ja lisale nr 1 tasutakse selliselt nõudelt riigilõivu

125 eurot. TsMS § 138 lg 2 ja § 139 alusel on riigilõiv põhjendatud kulutus ja see tuleb kostjalt

hageja kasuks välja mõista summas 125 eurot. Enammakstud riigilõivu ei mõisteta vastaspoolelt

välja ja seda on hagejal õigus taotleda tagasi TsMS § 150 sätestatud korras.

TsMS § 4842 sätestab, et maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse

lõpetamise määruses võla tasumise tõttu, lisaks menetluskulude jaotusele, kindlaks ka hüvitatava

riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja

kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata.

Kuna kohus käesoleval juhul maksekäsku ei tee ja võlgnik ei ole võlga tasunud, siis puudub alus

mõista kostjalt hageja kasuks välja maksekäsu kiirmenetluses tekkinuid kulusid.

TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel mõistab kohus välja ka viivise menetluskuludelt.

6. TsMS § 178 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende suurust vaidlustada

üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks

määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa

ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Helina Luksepp

kohtunik