2-10-31867/110 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht

26. mai 2017, Tallinn

Tsiviilasja number

2-10-31867

Tsiviilasi

SG-le seatud eestkoste jätkumise vajalikkuse

otsustamine ja talle määratud eestkostja ametiaja

pikendamine kohtu algatusel

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 11. oktoobri 2016 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

SG määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindaja

Puudutatud isik I: SG (isikukood XXXXXXXXXXX),

riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat

Anti Aasmaa

Puudutatud isik II: VA (isikukood XXXXXXXXX)

Kohalik omavalitsus: Saue vald (Saue Vallavalitsuse

kaudu), seaduslik esindaja vallavanem Andres Laisk

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 11. oktoobri 2016 määrus tühistada resolutsiooni punkti 8 osas,

millega kohus määras, et SG-l on õigus teha iseseisvalt rahalisi pisitehinguid eestkostja

poolt määratud rahasumma ulatuses. Muus osas jätta maakohtu määrus muutmata.

2. Maakohtu määruse resolutsioon kehtib järgmises sõnastuses:

2.1 Tuvastada, et eestkoste jätkumine SG (isikukood XXXXXXXXX) üle tema kõigi

asjade ajamiseks on eestkostetava huvide kaitseks vajalik.

2.2 Pikendada SG-le määratud eestkostja VA (isikukood XXXXXXXXXX)

ametiaega.

2.3 Kohus kontrollib, kas eestkoste jätkumine SG üle on SG huvide kaitseks vajalik

ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada hiljemalt

11. oktoobril 2021.

2.4 SG on teovõimetu valimisõiguse tähenduses.

2.5 SG ei saa piisavalt aru abielu sõlmimise ega muude perekonnaõiguslike tehingute

õiguslikest tagajärgedest.

2.6 Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja, kelle õigus ja kohustus on

eestkostetava varaliste ja isiklike õiguste ja huvide kaitsmine oma ülesannete

piirides.

2.7 VA ülesanneteks on SG esindamine kõigi õiguslike ja varaliste tehingute

sooritamisel ning tema elu korraldamine ja tema vara valitsemine, talle

inimväärsete elutingimuste, toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaal- ja

2 (5)

raviteenuste ning järelevalve tagamine, samuti SG esindamine kõigis

õigustoimingutes kõigis ametiasutustes.

2.8 Eestkostja on kohustatud koostama ja esitama kohtule eestkostetava vara

valitsemise ja muude ülesannete täitmise kohta kirjaliku aruande iga aasta

15. oktoobril. Aruandes tuleb eraldi välja tuua tehtud kulutused ning aruandele

tuleb lisada kulutusi tõendavad dokumendid. Aruande vorm lisatakse

käesolevale määrusele.

2.9 Eestkostja peab hoidma oma vara eraldi SG varast ega tohi kasutada

eestkostetava vara oma huvides.

2.10 Eestkostja on kohustatud teatama kohtule oma elukoha muutumisest.

2.11 Eestkostja on kohustatud teatama kohtule viivitamatult asjaoludest, mis

võimaldavad eestkoste lõpetada, eestkostja ülesandeid piirata või laiendada.

3. Määruskaebus jätta rahuldamata.

4. Menetluskulud nii maa- kui ka ringkonnakohtus jätta riigi kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlus-

toiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

Harju Maakohus algatas 16. augusti 2016 määrusega omal algatusel menetluse, et otsustada

SG-le (eestkostetav) seatud eestkoste jätkumise vajalikkus ja talle määratud eestkostja ametiaja

pikendamine

Eestkostetavale on määratud eestkostjaks VA (eestkostja) Harju Maakohtu 1. oktoobri 1999

otsusega tsiviilasjas nr 2/1-1343/99. Eestkostet ja eestkostja ametiaega pikendati Harju

Maakohtu 12. oktoobri 2011 määrusega käesolevas tsiviilasjas 12. oktoobrini 2016.

Eestkostetav leidis, et tal on eestkostet vaja ja eestkostjana võiks jätkata senine eestkostja.

Eestkostetav selgitas, et ta teab poliitikuid ja on valimas käinud, kuid tema kell ei näita kunagi

õiget aega ning leidis, et talle ei või liiga palju raha kasutada anda.

Eestkostja selgitas, et tunneb eestkostetavat alates 1998. aastast, käib teda sageli vaatamas, nad

käivad koos juuksuris, poes, jalutamas, muuseumites jne. Eestkostetav loeb palju ja tal on hea

mälu. Vaatamata sellele ei peaks talle valimisõigust andma, sest ta ei oska enda seisukohta

selles osas kujundada. Samuti ei oska ta oma rahaasju planeerida. Ükskõik kui palju talle raha

anda, kulutab ta selle kohe ära, ostes mõttetuid asju ja jagades need teistele. Eestkostetavale

võiks jätta õiguse teha pisitehinguid, kuid nende suuruse jätta eestkostja otsustada.

Eestkostetava viimase registreeritud elukoha järgne kohalik omavalitsus Saue vald Saue

Vallavalitsuse kaudu leidis, et eestkostetava tervisliku seisundi kindlakstegemiseks on vaja teha

ekspertiis. Kohalik omavalitsus toetas senise eestkostja jätkamist, kui eestkostetava tervislik

seisund ei ole paranenud. Eestkostja on seni oma ülesandeid kohusetundlikult täitnud.

3 (5)

Eestkostetavale riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Anti Aasmaa

(määratud esindaja) leidis, et kuivõrd eestkostetava eestkostevajadus ei ole ära langenud, tuleks

eestkostet pikendada. Eestkostja ametiaja pikendamine on põhjendatud, sest eestkostetav ise

soovib, et eestkostjana jätkaks sama isik ja nende vahel on välja kujunenud hoolivad lähisuhted.

Määratud esindaja leidis, et eestkostja ülesannete ringi tuleks kitsendada: taastada tuleks

eestkostetava valimisõigus ja ta võiks teha iseseisvalt pisitehinguid 25 euro eest kuus.

Ekspert tegi ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi, milles leidis, et eestkostetaval

esineb vaimuhaigus skisofreenia näol (RHK 10 järgi – F20.3), Seetõttu ei ole ta võimeline

kestvalt oma tegudest aru saama ega neid juhtima, samuti avaldama oma tahet, sh teostama

valimisõigust. Eestkostetava vaimne seisund võimaldab tal teha üksnes pisitehinguid.

Eestkostetava ärakuulamine ei kahjusta tema tervist, samuti suudab ta avaldada oma tahet

eestkoste pikendamise ja eestkostja isiku suhtes.

MAAKOHTU MÄÄRUS

Maakohus tuvastas 11. oktoobri 2016 määrusega (vaidlustatud määrus), et eestkoste

jätkumine on eestkostetava huvide kaitseks vajalik, ja pikendas senise eestkostja ametiaega

10. oktoobrini 2021.

Maakohus määras eestkostetavale eestkostja resolutsiooni p-de 6 ja 8 kohaselt kõigi asjade

ajamiseks, kuid jättis eestkostetavale õiguse teha iseseisvalt pisitehinguid eestkostja määratud

summa ulatuses kuus. Maakohtu resolutsiooni p 4 järgi on eestkostetav valimisõiguse osas

teovõimetu ning resolutsiooni p 5 järgi ei saa aru perekonnaõiguslike tehingute tegemise

tagajärgedest. Maakohus jättis eestkostetavale määratud esindaja ja ekspertiisi kulud riigi kanda.

Määruse põhjenduste kohaselt on eestkostetaval skisofreenia, mistõttu on ta seniajani piiratud

teovõimega ja tema huvide kaitseks on eestkoste jätkumine vajalik. Eestkostetava huve ei saa

kaitsta volituste andmise või abiliste kaudu. Senise eestkostja ametiaega tuleb pikendada, sest

eestkostja on enda ülesannete täitmisega hästi hakkama saanud, tema ja eestkostetav on

eestkoste jätkumisega nõus ning takistavaid asjaolusid ei ole.

Eestkostja ülesanded peavad hõlmama eestkostetava kõikide asjade ajamist, aga eestkostetavale

tuleb jätta õigus teha iseseisvalt pisitehinguid eestkostja määratud rahasumma ulatuses. Kuna

eestkoste seatakse kõikide asjade ajamiseks ja vaatamata heale mälule ei suuda eestkostetav

oma seisukohti adekvaatselt kujundada, tuleb eestkostetav tunnistada valimisõiguse osas

teovõimetuks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 526 lg 5 alusel ning jätkuvalt mitte

lubada tal teha perekonnaõiguslikke tehinguid, sest ta ei saa nende õiguslikest tagajärgedest aru.

MÄÄRUSKAEBUS

Eestkostetav esitas määratud esindaja vahendusel 18. oktoobril 2016 määruskaebuse, milles

palub vaidlustatud määruse tühistada osaliselt resolutsiooni p-de 4 ja 8 osas ning uue määrusega

anda eestkostetavale iseseisvate tehingute tegemise õiguse kuni 25 euro väärtuses kuus, samuti

lugeda ta valimisõiguse teostamise tähenduses teovõimeliseks.

Määruskaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised:

 maakohus rikkus menetlusnormi, kui jättis määratlemata summa, mille ulatuses

eestkostetav võib teha pisitehinguid. Kohus ei saa delegeerida TsMS § 526 lg 2 p-s 4

sätestatud otsustust eestkostjale;

 maakohus ei põhjendanud, mis tuleb eestkostetav tunnistada valimisõiguse tähenduses

teovõimetuks ja hääleõiguse kaotanuks. Eestkostetava arusaamisvõime on sellisel

tasemel, et valimisõiguse tähenduses teovõimetuks tunnistamine ei ole põhjendatud. Ta

hoiab ennast poliitikaga kursis ja mõistab valimiste tähendust vähemalt üldjoontes.

Millistele argumentidele tuginedes isik konkreetse valiku teeb, on tema vaba tahe.

4 (5)

Eestkostja palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Juhul,

kui kaebus vaidlustatud määruse resolutsiooni p 8 osas rahuldada, palub eestkostja kindlaks

määrata, milliste summade kaupa anda eestkostetavale raha. Juhul, kui kohus otsustab anda

eestkostetavale valimisõiguse, palub eestkostja kindlaks määrata, millises omavalitsuses peaks

ta seda teostama ja milline ID-kaart tuleb talle taotleda.

Kohalik omavalitsus leidis, et määruskaebus ei ole põhjendatud eestkostetavale valimis–

õiguse andmise osas, kuid eestkostetavale võib anda õiguse teha iseseivalt ilma eestkostja

nõusolekuta tehinguid 25 euro väärtuses kuus.

MENETLUSE EDASINE KÄIK

Tallinna Ringkonnakohus jättis 20. detsembri 2016 määrusega määruskaebuse rahuldamata

ja vaidlustatud määruse muutmata.

Riigikohus tühistas 19. aprill 2017 määrusega tsiviilasjas nr 3-2-1-32-17 ringkonnakohtu

määruse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

Tallinna Ringkonnakohus küsis 25. aprilli 2017 kirjaga eestkostetava viibimiskohaks olevalt

hoolekandeasutusele (AS Hoolekandeteenus) täiendavaid andmeid eestkostetava igapäevaste

harjumuste ja tavapärase elukorralduse kohta.

Vastates kohtu küsimustele märkis hoolekandeasutus, et:

 eestkostetav ei kasuta ise raha ega ole avaldanud soovi ise raha kasutada, raha

küsimustes suhtleb eestkostetav oma eestkostjaga;

 eestkostetava kätte ei ole mõtet raha anda, kuna ta ostab suitsu ja annab neid oma

sõpradele;

 maiustused ja hügieenitarbed hoitakse laos ja väljastatakse vajadusel. Joonistustarbed

ja eestkostetava isiklikud asjad hoitakse tema toas.

MÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb tühistada TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 2

alusel osas, millega maakohus määras, et eestkostetaval on õigus teha iseseisvalt rahalisi

pisitehinguid eestkostja poolt määratud rahasumma ulatuses (resolutsiooni p 8). Ülejäänud osas

jääb vaidlustatud määrus muutmata. Kokkuvõttes jääb määruskaebus rahuldamata.

Maakohus rikkus oluliselt menetlusõigust, märkides lahendis, et eestkostja otsustada jääb, mis

summa ulatuses kuus on eestkostetavale õiguse teha iseseisvalt pisitehinguid. Kohus ei saa

delegeerida eestkostjale otsustusõigust, milliste summade ulatuses võib eestkostetav iseseisvalt

tehinguid teha, vaid seda peab otsustama kohus ning kohtu seisukoht peab TsMS § 526 lg 2

p-st 4 lähtudes kajastuma ka eestkostemääruses (vt eespool viidatud Riigikohtu määruse p 15).

Maakohus ei põhjendanud, miks peaks eestkostetaval olema õigus iseseisvalt teha pisi-

tehinguid. Kohus ei saa lahendis lihtsalt märkida, et lähtub menetlusosaliste seisukohtadest,

vaid peab esitama põhjendused, mille alusel ta vastava järelduseni jõudis (TsMS § 465 lg 1 p 8).

Lahendi põhjendamata jätmine on oluline menetlusnormi rikkumine, mis võib tuua kaasa

lahendi tühistamise sõltumata kaebuse põhjendustest (TsMS § 656 lg 1 p 5). Riigikohus andis

ringkonnakohtule mh juhise hinnata, kas on põhjendatud anda eestkostetavale õigus enda

varaga iseseisvalt tehinguid teha (eelviidatud määruse p 17).

Arvestades eestkostetava enda, eestkostja ja hoolekandeasutuse esiletooduga, ei ole vajalik ega

otstarbekas anda eestkostetavale õigust teha tehinguid ilma eestkostja nõusolekuta. Eest-

kostetava isiklikult tehtud avaldustest ei nähtu, et ta sooviks enda käsutusse raha pisitehingute

tegemiseks. Asjas kogutud arvamused ja tõendid kinnitavad pigem, et eeskostetav ei soovi ega

vaja raha enda kasutusse, mida ringkonnakohus põhjendab järgmiselt.

5 (5)

Nii eestkostja ärakuulamise protokollist (I kd tl 129) kui ka vastusest määruskaebusele nähtub,

et ükskõik, kui palju raha eestkostetavale anda, kulutab ta selle ruttu ära ja saadud asjad jagab

mh teistele hooldekohus viibijatele laiali. Sama nähtub eestkostetava seisundit puudutavatest

varasematest materjalidest (nt 29. novembri 2009 rehabilitatsiooniplaanist, I kd tl 14 pöördel;

isiku eelmise hooldekodu juhtumikirjeldusest 21. veebruar 2011, I kd tl 29), kusjuures tema

tervislik seisund ei ole võrreldes aastatega 2009 ja 2011 muutunud.

Vastuses määruskaebusele on eestkostja täiendavalt esile toonud, et varasemalt on proovitud

eestkostetavale kindla rahasumma andmist, kuid see ei ole toiminud. Eestkostetav on ka ise

eestkostjale avaldanud, et isegi enne väljasõite ei tasu kaasavõetavat raha anda mitte

eestkostetava, vaid kasvatajate kätte, kes saavad vajadusel anda selle raha eestkostetavale

kasutamiseks. Eestkostja märgib, et eestkostetava jaoks on kasvatajate käes alati 20-30 eurot,

mida ta vajadusel kasutada saab, ning kui see otsa saab, annavad kasvatajad teada.

Ka hoolekandeasutuse vastusest ringkonnakohtu küsimustele nähtub, et eestkostetav ei kasuta

ise raha ega ole avaldanud soovi seda teha, raha küsimustes suhtleb ta eestkostjaga. Hooldajad

ei pea otstarbekaks, et eestkostetav saab perioodiliselt enda käsutusse väikese rahasumma, kuna

eestkostetav ostab siis suitsu ja annab neid oma sõpradele. Igapäevaselt kasutatavaid vahendeid

hoitakse laos ja neid väljastatakse eestkostetavale vajadusel (maiustused ja hügieenitarbed) või

on need eestkostetava toas (joonistustarbed ja isiklikud asjad).

Eeltoodust saab järeldada, et eestkostetav ei oska raha kasutada ja raiskab selle ära endale

mittevajalike asjade ostmisel. Eestkostetav leidis ärakuulamisel ka ise, et kui ta saab kuus üle

5 euro, on jama (I kd tl 118). Samas on eestkostetava elu korraldatud nii, et tal ei ole probleeme

endale vajalike asjade saamiseks. Seega ei ole põhjendatud piirata eestkostja ülesandeid ja

eestkoste peab jätkuma eestkostetava kõigi asjade ajamiseks.

Kuna eestkoste on seatud isiku kõigi asjade ajamiseks, siis TsMS § 526 lg 5 järgi ei pea

eraldi põhjendama valimisõiguse osas teovõimetuks tunnistamist. Selles osas jääb maakohtu

määrus muutmata.

Eelneva põhjal muudab ringkonnakohus küll maakohtu määruse lõpplahendust

eestkostetavale pisitehingute tegemise õiguse osas, aga mitte määruskaebusega taotletud viisil.

Kuna ka kaebuse teine taotlus ei ole edukas, siis jääb kaebus tervikuna rahuldamata.

Ringkonnakohus möönab, et teovõime ulatuse osas muutub eestkostetava olukord käesoleva

määruse tulemusel halvemaks võrreldes maakohtu lahendiga, sest vähemalt teoreetiliselt oleks

tal olnud vaidlustatud määruse järgi võimalus iseseisvalt teha pisitehinguid eeskostja määratud

ulatuses. Samas oli selline õigus üksnes näiv, sest vaidlustatud määrusest ei nähtunud lubatud

pisitehingute tegelik suurus. Lisaks olid tehingute konkreetse piirmäära resolutsioonis

märkimata jätmine ja vastava otsuse põhjenduste puudumine menetlusõiguse normide olulised

rikkumised, mis võimaldavad kõrgema astme kohtul muuta lahendid sõltumata kaebuse

põhjendustest ja ulatusest.

TsMS § 172 lg 3 teise lause alusel jäävad menetluskulud ringkonnakohtus riigi kanda.

Juhindudes TsMS § 173 lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus määruse resolutsioonis

menetluskulude jaotuse nii maa- kui ka ringkonnakohtus. Määratud esindaja riigi õigusabi tasu

taotluse lahendab ringkonnakohus eraldi määrusega.

Juhindudes TsMS § 659 kaudu kohalduvast § 654 lg-st 22 sõnastab ringkonnakohus

määruse tervikresolutsiooni.

TsMS § 528 lg-st 1 ja § 532 lg-st 1 tulenevalt on käesolev määrus edasikaevatav.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

Gaida Kivinurm

Ulvi Loonurm