Legislator Case Law & Legislation
1-17-2175/39 AI generated

1-17-2175/39 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

Case Number 1-17-2175/39
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Harju Maakohtu 17.04.2017. a kohtuotsusega mõisteti kokkuleppemenetluses Stanislav Mamutov süüdi KarS § 184 lg 2 lg 1, 2 järgi ja teda karistati vangistusega 3-ks aastaks. KarS § 73

Legislator headnote

AI generated

1-17-2175/39 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium: Harju Maakohtu 17.04.2017. a kohtuotsusega mõisteti kokkuleppemenetluses Stanislav Mamutov süüdi KarS § 184 lg 2 lg 1, 2 järgi ja teda karistati vangistusega 3-ks aastaks. KarS § 73

Keywords

AI generated
forensic DNA evidence right to know one's parentage risk of witness collusion evasion of a blood test drug screening test clarification by expert
AI generated
4-23-1682/10
Prokuratuur, süüdistatav H.Z ja tema kaitsja Galina Tšelnokova sõlmisid 25.
2-06-22921/6
Viru Maakohtu menetluses on O.
2-07-32879/6
26.02.2008. a esitas hageja avalduse hagist loobumiseks, kuna ajas läbi viidud DNA- ekspertiisiga on tehtud kindlaks, et laps ei põlvne hagejast. Hageja palus tagastada pool hagi esitamise tasutud riigilõivust. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas ei ole tuvastatud TsMS § 429 lg 4 sätestatud asjaolusid, mistõttu tuleb hagist loobumine vastu võtta ja asja menetlus lõpetada. TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja hagist loobub, mõistab kohus kostja taotlusel menetluse lõpetamise määrusega kostja menetluskulud välja hagejalt, välja arvatud juhul kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on rahuldanud hageja nõude pärast hagi esitamist. Kostja ei ole menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud, menetluskulud tuleb jätta poolte kanda. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Hagejate on tasunud seoses hagi esitamisega riigilõivu 1000 krooni 03.09.2007. a Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606 Hansapangas viitenumbriga 2900072123 selgitusega „xxx hagi xxx vastu“. Hagejale tuleb tagastada pool riigilõivust ehk 500 krooni.
2-05-24464/2
Kohtule esitatud vastuses kostja hagi ei tunnistanud, kuna ei olnud kindel, et F.Hon tema laps.
1-20-4999/3
juuli 2020, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-4999 (20233000612) Kohtunik Heili Sepp Kohtuistungi sekretär Aliis Peri Tõlk Olga Abakumova Kriminaalasi G.M-i XXX; emakeel vene keel; töökoht XXX; kriminaalkorras 1-l korral karistatud; tõkendit ei ole kohaldatud Kaitsja Oleg Gorškaljov (kohtumenetluses ei osalenud) Kohtuistungi toimumise aeg 15.07.2020 RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku -dest 248-249, 256 §

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1-17-2175

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

25. mai 2017. a., Tallinn

Kohtuasja number

1-17-2175

Kohtunik

Meelika Aava

Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu 17. aprill 2017. a otsus Stanislav Mamutovi

(ik. 39606110332) süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi

kokkuleppemenetluses

Apellatsiooni esitaja

Süüdistatav Stanislav Mamutov, apellatsioon

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta süüdistatava Stanislav Mamutovi apellatsioon Harju Maakohtu 17. aprilli 2017. a

kohtuotsusele temalt menetluskuluna välja mõistetud narkootilise aine ekspertiisi tasu peale,

läbi vaatamata ja tagastada.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule

15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai

vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 17.04.2017. a kohtuotsusega mõisteti kokkuleppemenetluses Stanislav

Mamutov süüdi KarS § 184 lg 2 lg 1, 2 järgi ja teda karistati vangistusega 3-ks aastaks. KarS § 73

lg 4 ja § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 30.06.2014. a otsusega

mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning lõplikuks ärakanamdisele kuuluvaks karistuseks

mõisteti 3 aastat ja 5 kuud vangistust. Ärakandmata rahaline karistus 96 eurot jäi iseseisvalt

täideviimisele. KarS § 74 lg-te 1, 2, 3 alusel ei pööratud karistust osaliselt täitmisele, vaid

karistusest kuulub koheselt ärakandmisele 11 kuud vangistust ning ülejäänud 2 aastat ja 6 kuud

vangistust ei pööratud täitmisele 3 aasta pikkuse katseajaga. Lisaks kontrollnõuete täitmisele

määrati lisakohustuseks mitte omada ja tarvitada narkootilisi ja psühhotroopseid aineid. KarS § 75

lg 2 p 9 ja § 751 lg 3 p 2 alusel määras kohus, et S. Mamutovil tuleb pärast koheselt kandmisele

kuuluva vangistuse ärakandmist alluda järgneva 12 kuu jooksul elektroonilisele valvele. Karistusaja

hulka arvati eelvangistuses viibitud aeg, s.o 2 päeva, ning karistuse kandmise alguseks loeti

süüdistatava kahtlustatava kinnipidamise aeg 17.11.2016.

2. Kohus mõistis süüdistatavalt S. Mamutovilt välja KrMS § 175 ja § 179 alusel menetluskuludena

riigituludesse:

-

sundraha I astme kuriteo toimepanemise 1175 eurot;

-

narkootilise aine ekspertiis kulu 336 eurot;

-

määratud kaitsjale makstud tasu 120 eurot.

Menetluskulud tuleb süüdistataval tasuda kohtuotsuse jõustumisest arvates 12 kuu jooksul igakuiste

maksetena summas 135,92 eurot.

Samuti lahendas kohus otsuses S. Mamutovilt konfiskeeritud vara suhtes võetavad meetmed

KarS § 832 lg 1, KarS § 184 lg 5 p 2 alusel.

3. S. Mamutov mõisteti süüdi KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi selles, et ta omandas grupis

suures koguses erinevaid narkootilisi aineid (marihuaana, kokaiin ja metüleendioksümetamfetamiini

sisaldavaid tablette, mida hoidis enda juures kinnipidamiseni 06.10.2016.a ning andis edasi

eeluurimisel tuvastamata ja tuvastatud isikutele.

4. 16.03.2017. a sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Grete Vahtra, süüdistatav

S. Mamutov ja tema kaitsja Vladimir Sadekov käesolevas kriminaalasjas kokkuleppe S. Mamutovi

süüdi tunnistamise kohta KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritavates kuritegudes ning karistuse

suuruse ja kohaldamise osas.

Samuti lepiti kokkuleppes kokku S. Mamutovi süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulude

suuruses, sh narkootilise aine ekspertiisi teostamise kulus summas 336 eurot, ja hüvitamise

kohustuses igakuisete maksetena 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

5. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav S. Mamutov, kes vaidlustab kohtuotsust

temalt menetluskuluna välja mõistetud DNA ekspertiisi kulusid, kuna tema DNA ei tuvastatud antud

ekspertiisiga. S. Mamutov palub temalt DNA ekspertiisi kulu väljamõistmata jätmist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega, sõlmitus kokkuleppega, maakohtu

otsusega ja esitatud apellatsiooniga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, mistõttu

esitatud apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata.

Ringkonnakohus märgib, et käesolev kriminaalasi vaadati läbi kokkuleppemenetluses, mis seab

kohtuotsuse vaidlustamisele teatud piirangud.

Alates 29. märtsist 2015 jõustunud KrMS redaktsiooni kohaselt on KrMS § 245 lg-t 1 võrreldes

varasemaga täiendatud. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-7-16 selgitanud, et KrMS § 245 lg 1 p 12

kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud

ning prokurör, süüdistatav ja kaitsja peavad jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele kohtueelses

menetluses kui ka kohtumenetluses tekkivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus

menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on 1. aprilli 2009. a otsuses nr 3-1-1-25-09 märkinud, et

kohtulahendi tegemisel kokkuleppemenetluses tuleb kohtul juhinduda KrMS § 248 lg-st 1, mille

kohaselt võib kohus põhimõtteliselt otsustada, kas tagastab kriminaalasja prokuratuurile (§ 248 lg 1

2(3)

p-d 1-3), lõpetab kriminaalmenetluse (§ 248 lg 1 p 4) või mõistab süüdistatava süüdi ja kohaldab talle

kokkuleppekohast karistust (§ 248 lg 1 p 5). Nendest sätetest järeldub, et kohtu pädevuses on

kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe n.ö kinnitamine süüdimõistva kohtuotsuse tegemisega

või selle kinnitamisest keeldumine kriminaalasja tagastamisega prokuratuurile. Seevastu puuduvad

kohtul volitused sõlmitud kokkuleppe muutmiseks.

7. 16.03.2017. a Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Grete Vahtra, süüdistatav S. Mamutovi ja

tema kaitsja Vladimir Sadekovi vahel sõlmitud kokkuleppes märgitakse muuhulgas, et S. Mamutov

peab hüvitama sundraha, kaitsjatasu ning narkootilise aine ekspertiisi kulu. Seega lepiti kokkuleppes

kokku, millised menetluskulud ja kui suures ulatuses tuleb S. Mamutovil kanda. Samuti lepiti

kokku, et menetluskulud saab S. Mamutov tasuda igakuiselt 12 kuu jooksul.

11.04.2017. a toimunud kohtuistungi protokollist nähtub, et S. Mamutov on kohtuistungil kaitsja

juuresolekul avaldanud, et ta on sõlminud kokkuleppe vabal tahtel, kokkulepe on talle arusaadav ning

jääb kokkuleppe juurde.

Apelleeritud kohtuotsusega ongi S. Mamutov kokkuleppes märgitud süüdistuses süüdi tunnistatud ja

karistatud ning temalt on välja mõistetud menetluskulud vastavalt kokkuleppes märgitule.

Apellatsioonis on S. Mamutov märkinud, et ta ei nõustu temalt välja mõistetud DNA ekspertiisi

kuludega ning palub need temalt välja mõistmata jätta. Kuigi ringkonnakohus apellatsiooni

käesoleval juhul läbi ei vaata, tuleb juhtida tähelepanu sellele, et 17.04.2017. a Harju Maakohtu

kohtuotsusega ei ole S. Mamutovilt DNA ekspertiisi kulu välja mõistetudki. Nagu juba eelpool

märgitud mõistis kohus S. Mamutovilt välja just need menetluskulud ja sellises ulatuses nagu oli ka

märgitud kokkuleppes. Seega on kohtuotsus kooskõlas eelnevalt kinnitatud kokkuleppega ning

apellatsioonis esitatud taotlus on asjakohatu.

Asjaolu, et süüdistatav on kohtus kokkuleppega nõustunud, kuid soovib kohtuistungi järgselt

kokkulepet vaidlustada, ei ole kohtukolleegiumi hinnangul kuidagi võimalik lugeda ka

KrMS § 318 lg-s 4 loetletud rikkumiseks. Samasugust seisukohta kokkuleppemenetluses tehtud

kohtuotsuse vaidlustamise aluste suhtes on väljendanud Riigikohtu kriminaalkolleegium oma

4. novembri 2011. a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-81-11. Riigikohus on märkinud, et tulenevalt

KrMS § 247 lg-st 2 saab süüdistatav sõlmitud kokkuleppest loobuda hiljemalt kokkuleppe kohtulikul

arutamisel maakohtus. Apellatsioonis ei ole enam võimalik kokkuleppest loobuda. See järeldub

üheselt KrMS § 318 lg 3 p-st 4 ja lg-st 4, mis ei nimeta apellatsiooni võimaliku alusena asjaolu, et

süüdistatav on pärast kokkuleppe arutamist maakohtus oma seisukohta kokkuleppe suhtes muutnud.

KrMS § 326 lg 2 p 3 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja

tagastab apellatsiooni apellandile, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi

apellatsiooniõigust.

8. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg 2 p-st 3 ja § 318 lg-st 4 on ringkonnakohus

seisukohal, et süüdistatava S. Mamutovi apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

3(3)