Legislator Case Law & Legislation
3-17-936/11 AI generated

3-17-936/11 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-17-936/11
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Remo Ainsar esitas 02.05.2017 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles tellitud perioodilisi väljaandeid. R. Ainsar märkis, et Tartu Vangla ametnikud keelavad

Legislator headnote

AI generated

3-17-936/11 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: R. Ainsar märkis, et Tartu Vangla ametnikud keelavad

Keywords

AI generated
right of access in copyright authorization to sue optional or mandatory reference value added tax liability third-party claim procedure in attachment unissued share
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Agu Timmi, Tanel Saar, Maili Lokk

Määruse tegemise aeg ja koht

24. mai 2017, Tartu

Haldusasja number

3-17-936

Haldusasi

Remo Ainsare (Ainsar) esialgse õiguskaitse taotlus

Tartu Vangla kohustamiseks väljastada kaebajale

kartserikaristuse kandmise ajaks kaebaja poolt tellitud

ajakirjandus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Remo Ainsare määruskaebus Tartu Halduskohtu

08.05.2017. a määruse peale

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Remo Ainsare menetlusabi taotlus ja vabastada ta riigilõivu

tasumisest määruskaebuse esitamisel.

2. Võtta määruskaebus menetlusse.

3. Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 08.05.2017. a määrus

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus ei ole edasikaevatav (HKMS § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Remo Ainsar esitas 02.05.2017 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles

palus esialgse õiguskaitse korras tagada talle võimalus kartseris lugeda ja omada tema enda poolt

tellitud perioodilisi väljaandeid. R. Ainsar märkis, et Tartu Vangla ametnikud keelavad

automaatselt ilma kaalumiseta vangistusseaduse §-s 30 lubatud ja varem tellitud perioodikat.

Esialgse õiguskaitse taotluse kohaselt on R. Ainsar esitanud vanglale taotluse.

2. Tartu Vangla poolt 05.05.2017 halduskohtule esitatud dokumentide kohaselt esitas R. Ainsar

02.02.2017 taotluse Tartu Vanglale, milles palus, et tal võimaldataks kõikide järgmiste

kartserikaristuste kandmise ajal omada tellitud ajakirju. 14.03.2017 esitas R. Ainsar vaide

vangla 06.03.2017. a otsuse peale, millega jäeti R. Ainsare 02.02.2017. a taotlus rahuldamata.

Tartu Vangla tagastas 24.03.2017. a otsusega vaide. 04.05.2017 esitas R. Ainsar Tartu Vanglale

taotluse, et vangla lubaks talle kartserikaristuse kandmise ajal kambrisse perioodilisi väljaandeid,

kui seda ei ole kartserikaristuse määramise käskkirjas keelatud.

3. Tartu Halduskohus jättis 08.05.2017. a määrusega R. Ainsare taotluse esialgse õiguskaitse

kohaldamiseks läbi vaatamata. Halduskohus märkis, et HKMS § 249 lg-te 1, 2 ja 5 kohaselt võib

esialgse õiguskaitse taotluse esitada halduskohtule kas vaidemenetluse ajal, koos kaebusega või

pärast kaebuse esitamist. Tartu Vangla poolt asjas esitatud materjalidest nähtub, et R. Ainsar

esitas 02.02.2017 Tartu Vanglale taotluse, milles soovis Tartu Vangla vahendusel tellitud

ajakirjanduse väljastamist etteulatuvalt iga uue määratava kartserikaristuse kandmise ajaks.

Vangla jättis 06.03.2017. a otsusega R. Ainsare taotluse rahuldamata. Seepeale esitas R. Ainsar

Tartu Vangla 06.03.2017. a otsuse peale vaide, mille vangla tagastas 24.04.2017. a otsusega.

Pärast vaidemenetluse läbimist esitas R. Ainsar 04.05.2017 vanglale uue taotluse, milles palus

kartserikaristuse kandmise ajal kambrisse perioodiliste väljaannete lubamist, kui seda ei ole

kartserikaristuse määramise käskkirjas kaalutletult ja põhjendatult keelatud.

Esitatud materjalidest nähtuvalt ei ole Tartu Vangla R. Ainsare 04.05.2017. a pöördumisele

vastanud. Halduskohus leidis, et kuivõrd Tartu Vangla 06.03.2017. a otsuse osas on

vaidemenetlus lõppenud ning R. Ainsare 04.05.2017. a taotluse osas ei ole Tartu Vangla veel

keelduvat otsust teinud, ei ole käesoleval hetkel sisuliselt menetletavat vaiet vaidemenetluses.

Kohtute infosüsteemist lähtuvalt ei ole antud hetkel taotluses esitatud asjaoludega seonduvat

kaebust ka kohtumenetluses. Seega puudub esialgse õiguskaitse taotluse esitamise hetkel

pooleliolev menetlus HKMS § 249 lg-te 1 ja 2 mõistes. Halduskohus leidis, et nimetatud

asjaolust tulenevalt ei ole täidetud esialgse õiguskaitse taotluse esitamise lubatavuse eeldused

ning kuna tegemist ei ole kõrvaldatava puudusega, tuleb esialgse õiguskaitse taotlus jätta HKMS

§ 55 lg 2 alusel läbi vaatamata.

4. R. Ainsar esitas 10.05.2017 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, millega palub

halduskohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega tema esialgse õiguskaitse taotlus

rahuldada. R. Ainsar leiab, et kuna ta on esitanud vanglale taotluse, siis on tal pooleliolev

menetlus olemas ning tal on õigus esitada kohtule esialgse õiguskaitse taotlus.

5. Tartu Ringkonnakohus jättis 15.05.2017. a määrusega määruskaebuse käiguta ja andis

tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Määruskaebuse esitajal tuli tasuda riigilõiv või esitada

menetlusabi taotlus.

6. R. Ainsar esitas 17.05.2017 Tartu Ringkonnakohtule menetlusabi taotluse, millega palub

vabastada teda riigilõivust.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. R. Ainsar on esitanud menetlusabi taotluse, milles palub anda talle menetlusabi ja vabastada

ta riigilõivu tasumise kohustusest määruskaebuse esitamisel. Riigilõivuseaduse § 60 lg 6

kohaselt tuleb määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõivu 15 eurot. HKMS § 110 lg 1 p 1

kohaselt võib kohus menetlusabina vabastada menetlusabi saaja täielikult või osaliselt riigilõivu

tasumisest. HKMS § 112 lg 1 p 1 kohaselt ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui

menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu

sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku

alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate

ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja

transpordile.

8. Kuna R. Ainsar esitas menetlusabi taotluse 17.05.2017, tuleb HKMS § 112 lg 1 p 1 kohaselt

kontrollida määruskaebuse esitaja sissetulekuid ja väljaminekuid perioodil

17.01.2017–16.05.2017. Tartu Vangla poolt 22.05.2017 ringkonnakohtule esitatud R. Ainsare

isikukonto väljavõtte kohaselt on menetlusabi taotlejal olnud nimetatud perioodil sissetulekuid

summas 87 eurot, millest tehti kinnipidamisi vahekontole ja vabanemisfondi summas 60,90

eurot, mille võib sissetulekutest maha arvata. Muid kulutusi on menetlusabi taotleja teinud

nimetatud perioodil summas 28,10 eurot. Tulenevalt Riigikohtu üldkogu 12.04.2016. a otsusest

asjas nr 3-3-1-35-15 tuleb eeldada, et menetlusabi taotleja poolt tehtud kulutused

summas kuni 23,50 eurot kuus olid vältimatud kulutused. Seega saab menetlusabi taotluse

esitaja poolt neljakuulisel perioodil tehtud kulutusi kogusummas 28,10 eurot pidada täies

ulatuses vältimatuteks kulutusteks.

Järelikult ei ole R. Ainsarile menetlusabi andmine HKMS § 112 lg 1 p 1 alusel välistatud.

HKMS § 111 lg 1 kohaselt tuleb menetlusabi andmisel hinnata ka menetluses osalemise edukust.

Ringkonnakohtu arvates ei ole alust pidada R. Ainsari määruskaebust ilmselgelt perspektiivituks.

Seetõttu tuleb määruskaebuse esitaja vabastada riigilõivu tasumise kohustusest.

9. HKMS § 252 lg 7 esimese lause kohaselt esitatakse määruskaebus esialgse õiguskaitse

määruse või esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise määruse peale otse

kõrgemalseisvale kohtule. HKMS § 204 lg 2 kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg

15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kätte toimetamisest arvates. Ringkonnakohtu

hinnangul tuleb esialgse õiguskaitse taotluse esitaja poolt Tartu Halduskohtu 08.05.2017. a

määruse peale esitatud määruskaebus võtta menetlusse, sest määruskaebuse esitamine on seaduse

kohaselt lubatud ning määruskaebus on esitatud tähtajast kinni pidades.

10. Ringkonnakohus leiab, et ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust määruskaebuse

rahuldamiseks ja Tartu Halduskohtu 08.05.2017. a määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus

nõustub halduskohtu 08.05.2017. a määruse põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid korrata

(HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Halduskohus on õigesti jätnud R. Ainsare esialgse õiguskaitse

taotluse läbi vaatamata, kuna ei ole täidetud esialgse õiguskaitse taotluse esitamise lubatavuse

eeldused.

11. HKMS § 249 lg-te 1, 2 ja 5 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada vaide- või

kohtumenetluse ajal. Halduskohus tegi kindlaks, et R. Ainsarel ei ole seoses kartserikaristuse

kandmise ajal kambrisse perioodiliste väljaannete lubamisega pooleliolevat vaide- ega

kohtumenetlust. Määruskaebuse esitaja ei ole määruskaebuses väitnud vastupidist.

Määruskaebusest nähtub, et R. Ainsar on seisukohal, et tal on esialgse õiguskaitse taotluse

esitamise õigus, kuna ta on vanglale esitanud taotluse, mis on tema arvates pooleliolevaks

menetluseks HKMS § 249 lg-te 1 ja 2 mõttes. Ringkonnakohus määruskaebuse esitaja

seisukohaga ei nõustu.

HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib halduskohus kohaldada esialgset õiguskaitset kohtumenetluse

ajal. Sama paragrahvi lõige 2 laiendab seda võimalust ning sätestab, et esialgse õiguskaitse

taotluse võib halduskohtule esitada ka vaidemenetluse ajal. Seega on isikul võimalik esitada

esialgse õiguskaitse taotlus halduskohtule kas kohtu- või vaidemenetluse ajal. Haldusmenetluse

seaduse § 74 lg 1 kohaselt algab vaidemenetlus vaide esitamisega haldusorganile. Järeldust, et

esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada ainult vaide- ja kohtumenetluse ajal toetab ka HKMS §

249 lg 5 sõnastus, mille kohaselt võib esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks esitada taotluse

pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist. R. Ainsar on

ka ise määruskaebuses rõhutanud, et ta on vanglale esitanud üksnes taotluse ning vaidemenetlust

halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamise ajaks veel alanud ei olnud. Esialgse

õiguskaitse taotluse esitamise mitte lubamine ajal, mil haldusorgan ei ole veel isiku taotluse osas

seisukohta võtnud, on põhjendatav ka asjaoluga, et taotluse tulemus ei ole teada. Taotluse

rahuldamise korral puudub isikul vajadus esialgse õiguskaitse taotlemiseks.

12. Eeltoodust tulenevalt ei olnud esialgse õiguskaitse taotluse esitamine lubatav ning

halduskohus jättis R. Ainsare taotluse õigesti HKMS § 55 lg 2 alusel läbi vaatamata.

Ringkonnakohus selgitab määruskaebuse esitajale, et tal on õigus esitada halduskohtule esialgse

õiguskaitse taotlus, kui vangla on jätnud tema taotluse rahuldamata või läbi vaatamata ning ta on

selle peale esitanud vanglale vaide või halduskohtule kaebuse.

13. Ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 08.05.2017. a

määruse muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Tanel Saar

Agu Timmi

Maili Lokk