1-13-6432/45 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

24. mai 2017 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-13-6432

Kohtukoosseis

Mati Kartau, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 26. aprilli 2017 määrus

Gennadi Martõnovi (ik 37201030387)

vangistuse

täitmisele pööramise kohta KarS § 76 lg 7 alusel

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Gennadi Martõnovi kaitsja advokaat Robert

Sprengk, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 26. aprilli 2017 määrus täies ulatuses.

2. Saata kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne uueks arutamiseks Viru

Maakohtule teises kohtukooosseisus.

3. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib käesoleva määruse peale esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi

vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai

vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Harju Maakohtu 26.09.2013 otsusega tunnistati Gennadi Martõnov süüdi KarS § 113 - § 25 lg

1,2 järgi ning KrMS § 238 lg 2 alusel mõisteti karistuseks 5 aastat 4 kuud vangistust.

Kinnipeetava karistusaeg algas 21.02.2013. Tartu Maakohtu 24.10.2016 määrusega vabastati G.

Martõnov tingimisi enne tähtaega vangistusest katseajaga kuni 21.06.2018. Katseajal on G.

Martõnov kohustatud järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 ja § 75 lg 2 p 2, 21, 4 toodud kontrollnõudeid-

ja kohustusi.

2. 20.04.2017 esitas kriminaalhooldusametnik Viru Maakohtule erakorralise ettekande, milles palus

KarS § 76 lg 7 ja KrHS § 31 lg 1 alusel määrata G. Martõnovile täiendava kohustusena läbida

alkoholivastane ravi hiljemalt 30.06.2017, kuna G. Martõnov ei ilmu määratud ajavahemike järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimistele ning on rikkunud kohtu poolt määratud kohustust

mitte tarvitada alkoholi.

Maakohtu määrus

3. Viru Maakohtu 26.04.2017 määrusega pöörati G. Martõnovile Harju Maakohtu 26.09.2013

otsusega mõistetud karistus, 1 aasta 7 kuud 12 päeva vangistust, täitmisele.

4. KrMS § 427 lg 2 kohaselt vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamise ja süüdimõistetu

saatmise KarS § 74 lõike 4, 5 või 6, § 76 lõike 7 või 8 või § 77 lõike 4 alusel kohtuotsusega

mõistetud karistust kandma otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik

oma määrusega. KarS § 76 lg 7 kohaselt kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid, ei täida

talle pandud kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele, võib kriminaalhooldusametnik teda

kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75

lõikes 2 sätestatule, pikendada käitumiskontrolli aega kuni katseaja lõpuni või pöörata kandmata

jäänud karistuse osa täitmisele.

5. Maakohus leidis, et kriminaalhooldus G. Martõnovi suhtes on ebaõnnestunud, kuna isik ei

suutnud järgida talle kohtu poolt pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Ta on korduvalt rikkunud

registreerimiskohustust ning katseajal esines ka muid rikkumisi, sh õigusrikkumise

toimepanemist, ja korduvat alkoholi tarvitamist, mis on talle keelatud.

6. Maakohus peab rikkumistele reageerima. Katseajal on keelatud alkoholi tarvitamine ning

registreerimiskohustuse rikkumine näitab, et G. Martõnov ei ole asunud paranemise teele ja tema

karistusest tingimisi vabastamine ei ole täitnud eesmärki. Vangistuse tingimisi kohaldamata

jätmine kuulub tühistamisele ning G. Martõnov tuleb saata kinnipidamiskohta karistust lõpuni

kandma. G. Martõnov vabanes karistuse kandmiselt 9.11.2016 ning juba 16.11.2016 pani toime

oma esimese rikkumise ja vähem kui poole aastaga korduvalt rikkus kontrollnõudeid ja

kohustusi.

7. Maakohus võtab arvesse, et G. Martõnov on vabatahtlikult läbinud alkoholivastase ravi, kuid see

ei muuda toimepandud rikkumisi olematuks. Maakohus ei pea otstarbekaks G. Martõnovile

täiendavate kohustuste määramist või käitumiskontrolli tähtaja pikendamist, sest ta ei suuda täita

määratud kohustusi ja ei ole motiveeritud kriminaalhoolduse nõuete täitmiseks. KarS § 76 lg 7

alusel tuleb G. Martõnovile mõistetud ärakandmata karistus pöörata täitmisele.

8. Siinkohal tuleb arvesse võtta, et G. Martõnov vabastati tingimisi ennetähtaega vangistusest raske

isikuvastase kuriteo toimepanemise eest (tapmise katse) ning kuigi ta on varem korduvalt

kriminaalkorras karistatud, anti talle võimalus karistuse vabaduses kandmises, mida ta aga ei

õigustanud.

Määruskaebus

9. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse G. Martõnovi kaitsja advokaat R. Sprengk, kes taotleb

Viru Maakohtu määruse tühistamist ja G. Martõnovile Harju Maakohtu 26.09.2013 otsusega

mõistetud karistuse kandmata osa täitmisele pööramata jätmist.

10. Määruskaebuse esitaja leiab, et G. Martõnov ei ole 16.11.2016 ja 24.03.2017

registreerimiskohustust tahtlikult rikkunud. G. Martõnovil olid registreerimisele mitteilmumise

kohta objektiivsed põhjused, mis ei võimaldanud tal seda kontrollnõuet täita. Riigikohus on

otsuse nr 3-1-1-61-13 punktis 9.2. leidnud, et kohtul tuleb hinnata, kas kontrollnõuet rikuti

tahtlikult või ettevaatamatusest ning millega isik oma rikkumist põhjendab ning kas see põhjus

on mõjuv või mitte. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et kui G. Martõnov ei saanud

16.11.2016 registreerimiseks ette nähtud kutset kätte ja 24.03.2017 registreerimisele ta ei

jõudnud, kuna oli praktikabaasis ja talle ei tuldud õigel ajal järele, siis saab neid põhjuseid

pidada mõjuvateks põhjusteks.

11. G. Martõnov tunnistab, et on rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu 01.03.2017 – 02.03.2017.

Kohtuistungil ta selgitas, et alustas alkoholi tarvitamist 01.03.2017 ja tarvitas edasi ka

02.03.2017, mistõttu 02.03.2017 tuvastati tal alkoholijoove ja järgmisel päeval, so 03.03.2017

olid tal kahepäevasest alkoholi tarvitamisest jääknähud. G. Martõnov kahetseb nimetatud tegu ja

saab alkoholiprobleemist aru ning on valmis tegema kõik võimaliku sellest vabanemiseks.

Seetõttu avaldas G. Martõnov 17.04.2017 kriminaalhooldusametnikule, et soovib läbida

alkoholivastast ravi ning lasi 20.04.2017 teha endale alkoholivastase süsti (lisa 3 – tõend

alkoholivastase ravi läbimise kohta). Alkoholivastase ravi vabatahtlikku läbimist on

kohtuistungil kinnitanud ka kriminaalhooldusametnik. G. Martõnov on valmis alkoholivastase

raviga jätkama ka pärast 20.04.2017 tehtud ravi mõju möödumist (mõju 1 aasta) ja kordama

vastavaid ravivõtteid ning otsima täiendavat kõikvõimalikku abi.

12. Määruskaebuse esitaja leiab, et esitatud asjaolude ja põhjenduste baasil ei ole kriminaalhooldus

G. Martõnovi suhtes ebaõnnestunud. G. Martõnov on iganädalast registreerimiskohust

nõuetekohaselt täitnud. Esimesele registreerimisele ei ilmunud ta ettenähtud tähtajaks, kuna ei

saanud kutset kätte. 24.03.2017 registreerimisele ei saanud temast sõltumatu asjaolu tõttu

ilmuda. G. Martõnovi rikkumised ei olnud seega tahtlikud ja rikkumiste põhjuseid saab pidada

mõjuvateks. G. Martõnov on aru saanud alkoholiprobleemist ja asunud sellega tegelema ja

läbinud vastava ravi enne, kui kohus talle vastava kohustuse oleks pannud nagu

kriminaalhooldusametnik oma ettekandes taotles.

13. Kriminaalhooldusametnik ei taotlenud oma ettekandes karistuse täitmisele pööramist, vaid ainult

täiendava kohustuse määramist. Kuna G. Martõnov käib kriminaalhooldusametniku juures

registreerimas iga nädal, siis on kriminaalhooldusametnikul hea kontakt G. Martõnoviga ja

erakorraline ettekanne ise näitab, et kriminaalhooldusametnikul on usku G. Martõnovisse ja

sellesse, et G. Martõnov väärib usaldust ning kriminaalhoolduse jätkumist. Kohus ei ole küll

erakorralise ettekande taotlusega seotud, kuid arvestades registreerimisnõuete rikkumise

ülalkirjeldatud põhjuseid (sh selgitusi nende kohta) ja G. Martõnovi-poolset alkoholiprobleemiga

tegelemist, võib kohus siiski ümber vaadata karistuse täitmisele pööramise ja arvestada

kriminaalhooldusametniku ettepanekut ainult täiendava kohustuse määramise osas. Kuna G.

Martõnov on erakorralises ettekandes taotletud alkoholivastase ravi läbimise kohustuse juba

vabatahtlikult täitnud, siis selleks täiendav kohustamine pole enam ka otstarbekas.

14. MTÜ Aktiveerimiskeskus Tulevik on 04.05.2017 koostanud iseloomustuse G. Martõnovi kohta

(Lisa 4). Selles iseloomustuses leiab aktiveerimiskeskuse sotsiaaltöötaja, et G. Martõnovit on

võimalik tavaellu tagasi tuua ja on näha, et G. Martõnov ka ise soovib seda. G. Martõnov on

iseloomustuse kohaselt töökas, suhtlemisaldis ja viisakas. On huvitatud töö tegemisest, osaleb

praktikal ja huvitatud praktikakoha juures hilisema töö saamisest. G. Martõnov on üks vähestest,

kellest on näha võimet eluga edasi minna. Seetõttu on sotsiaaltöötaja arvamusel, et G. Martõnov

väärib veel võimalust ennast heast küljest näidata.

15. Psühholoog V. Korobka on 06.05.2017 koostanud arvamuse G. Martõnovi kohta (Lisa 5)

Psühholoog leiab arvamuses, et G. Martõnov on enesekriitiline, oskab analüüsida enda käitumist,

tegeleb oma huvidega, lõpetas alkoholi tarvitamise, oskab kontrollida varasemat ebastabiilset

käitumist.

16. Nimetatud asjaolude ja hinnangute baasil võib järeldada, et G. Martõnovi suhtes

kriminaalhoolduse jätkamine on põhjendatud ning karistuse täitmisele pööramine ei ole

otstarbekas. G. Martõnov saab ka ise aru, et kriminaalhoolduse nõudeid tuleb korralikult järgida

ning ta peab jätkuvalt edasi tegelema alkoholiprobleemiga. Karistuse täitmisele pööramise

asemel saaks kohaldada leebemaid võimalusi. Kuna G. Martõnov on erakorralises ettekandes

taotletud alkoholivastase ravi läbimise kohustuse juba vabatahtlikult täitnud, siis on võimalik

pikendada tema katseaega või määrata sotsiaalprogrammis osalemise kohustus (läbida näiteks

alkoholiprobleemi lahendamisega seotud sotsiaalprogramm 2017 aasta jooksul). G. Martõnov ise

on aru saanud alkoholiprobleemist ja sellega tegelemise vajadusest.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

17. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb KrMS § 339 lg 1 p 7 ja lg 2 alusel tühistada

kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu.

18. Maakohtule oli 20.04.2017 esitatud kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne, milles

paluti KarS § 76 lg 7 ja KrHS § 31 lg 1 alusel määrata G. Martõnovile täiendav kohustus läbida

alkoholivastane ravi hiljemalt 30.06.2017, kuna G. Martõnov ei ilmunud 16.11.2016 ja

24.03.2017 registreerimistele ega teavitanud kriminaalhooldusametnikku mitteilmumisest. See

oli ainuke ettekande esitamise põhjus.

19. Maakohus arutas nimetatud ettekannet 26.04.2017 kohtuistungil. Kohtuistungi protokollist

nähtub, et G. Martõnov esitas kohtule oma selgitused, miks ta nimetatud kuupäevadel

registreerimas ei käinud. Seejärel on talle kohus esitanud küsimusi, miks ta rikkus 02.-

03.03.2017 kohustust mitte tarvitada alkoholi ning küsis tema seisukohta, kas tema käitumine

sobib kokku käitumiskontrolliga (lk 50). Peale G. Martõnovi ärakuulamist kohus lahkus määrust

tegema.

20. Maakohtu 26.04.2017 määrusega pöörati G. Martõnovi karistuse ärakandmata osa täitmisele ja ta

saadeti vangistust kandma. Seega erakorralise ettekande, milles paluti määrata G. Martõnovile

täiendav kohustus, arutamine lõppes isikult vabaduse võtmisega.

21. KrMS § 432 lg 3 kohaselt süüdimõistetult vabaduse võtmisega seotud küsimused lahendab

täitmiskohtunik süüdimõistetu osavõtul ja tema taotlusel kutsutakse ka kaitsja. Määruskaebuses

märgitakse õigesti, et G. Martõnov ei olnud teadlik, et erakorralise ettekande arutamine võib

lõppeda temalt vabaduse võtmisega, sest kohtuistungil talle seda ei selgitatud ega küsitud tema

käest, kas ta soovib kaitsjat.

22. Ringkonnakohus leiab, et eeltooduga maakohus rikkus kaitseõiguse tagamise nõuet ja see on

käsitletav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõttes.

23. Maakohtu määruses (selle lk 3) on ainult lakooniliselt märgitud, et G. Martõnov korduvalt rikkus

registreerimiskohustust. Vastavad põhjendused, miks rikkumised, mille kohta ettekanne oli

esitatud, tuvastatuks loeti, täielikult puuduvad. Ringkonnakohus leiab, et eeltooduga maakohus

rikkus KrMS § 339 lg 1 p 7 nõuet. Seda järeldust kinnitab ka vastav kohtupraktika, mille

kohaselt käitumiskontrolliga pandud kohustuste täitmata jätmise hindamisel tuleb arvestada

konkreetse rikkumise raskust, süüdlase suhtumist sellesse (tahtlus või ettevaatamatus) ja seda,

kuidas süüdlane ise rikkumist põhjendab. Karistuse täitmisele pööramise aluseks võib

käitumiskontrolli tingimuste mistahes eiramine olla vaid siis, kui kohustus jäeti täitmata mõjuval

põhjusel (RKKKo nr 3-1-1-61-13 p 9.2). Nagu eelpool märgitud, maakohtule olid teada G.

Martõnovi põhjendused, miks ta ei saanud registreerimas käia, kuid maakohus on neile täielikult

jätnud hinnangu andmata.

24. Kuna eeltoodust tulenevalt maakohus rikkus KrMS § 339 lg 1 p 7 ja lg 2 nõudeid, siis tuleb

maakohtu määrus KrMS § 341 lg 2 ja lg 3 alusel tühistada ning kriminaalhooldusametniku

erakorraline ettekanne saata Viru Maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus, et

tagada isiku kaitseõigus ja vormistada põhjendatud kohtulahend.

25. Juhindudes KrMS § 390 ja § 341 lg 2 ja lg 3 leiab ringkonnakohus, et Viru Maakohtu 26.04.2017

määrus tuleb tühistada ja määruskaebus osaliselt rahuldada.

/allkiri/ /allkiri/ /allkiri/

Mati Kartau

Maarika Kuusk

Aarne Sarjas