3-16-2181/24 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Tanel Saar ja Agu Timmi

Määruse tegemise aeg ja koht

23.05.2017, Tartu

Haldusasjade numbrid

3-16-2181

Haldusasjad

Aleksandr Daki taotlus riigi õigusabi saamiseks

Vaidlustatav kohtulahend

Menetluse alus

ringkonnakohtus

Asja läbivaatamine

Tartu Halduskohtu 22.02.2017. a määrus

Aleksandr Daki määruskaebus

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Taotleja Aleksandr Dak

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata Aleksandr Daki taotlus riigi õigusabi saamiseks Tartu

Halduskohtu 22.02.2017. a määruse peale määruskaebuse koostamiseks.

2. Jätta Aleksandr Daki määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu

22.02.2017. a määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15

päeva jooksul määruse teatavakstegemisest. Ülejäänud osas on määrus lõplik

(HKMS § 206 lg 2).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Halduskohus lõpetas 09.01.2017. a määrusega haldusasjas nr 3-16-2181

Aleksandr Dakile riigi õigusabi andmise riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 17 lg 1 alusel.

Halduskohus nõustus A. Dakile riigi õigusabi korras määratud advokaadi Andrei

Svištši taotlusega, et haldusasjas puuduvad protsessuaalsed võimalused taotleja

õiguste ja taotluses toodud huvide kaitseks.

2. Tartu Halduskohus tagastas 30.01.2017. a määrusega A. Daki määruskaebuse

Tartu Halduskohtu 09.01.2017. a määrusele, kuna A. Dak jättis kohtu nõudmise

määruskaebuse puuduste kõrvaldamiseks tähtpäevaks täitmata ning riigilõivu

tasumata.

3. A. Dak esitas Tartu Halduskohtule 05.02.2017 määruskaebuse.

4. 08.02.2017. a määrusega jättis Tartu Halduskohus A. Daki määruskaebuse käiguta

ning andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks 10 päeva alates määruse

kättesaamisest. Halduskohus mõistis A. Daki 05.02.2017 esitatud määruskaebust

selliselt, et kaebaja soovib vaidlustada halduskohtu 30.01.2017. a määrust. Kui kohus

sai kaebaja määruskaebusest õigesti aru, palub kohus kaebajal seda kinnitada ning

selgesõnaliselt välja öelda taotlus, märkides ära, millises ulatuses kaebaja

halduskohtu 30.01.2017. a määruse tühistamist soovib ning missugust

ringkonnakohtu lahendit taotleb.

5. A. Dak esitas Tartu Halduskohtule 13.02.2017 avalduse vastusena 08.02.2017. a

käiguta jätmise määrusele. Avalduse kohaselt on kaebaja lähim eesmärk taastada

hagimenetlus ja kaugem eesmärk saada kompensatsiooni raisatud varanduse eest.

Kaebaja sai 200 eurot eesti keele kursusel osalemise eest, sellest rahast jäi tema

käsutusse 60 eurot. Kaebaja palub, et talle vastataks vene keeles, sest tal pole enam

kedagi, kes talle tõlgiks. Kaebaja arusaamisest eesti keelest ei piisa seaduste

punktide ja juriidiliste kirjade kirjutamiseks ega nendele vastamiseks.

Avaldusele on lisatud täidetud blanketid riigi õigusabi saamiseks ning riigilõivu

tasumisest vabastamiseks koos taotleja majandusliku seisundi teatisega.

6. Tartu Halduskohus tagastas 22.02.2017. a määrusega A. Daki määruskaebuse

Tartu Halduskohtu 30.01.2017. a määruse peale.

Halduskohus leidis, et vastavalt halduskohtu 08.02.2017. a määrusele tuli A. Dakil

määruskaebuses esinevad puudused kõrvaldada hiljemalt 10 päeva jooksul alates

määruse kättesaamisest. Väljastusteatest nähtuvalt on A. Dakile 08.02.2017 määrus

allkirja vastu kätte toimetatud 10.02.2017. A. Daki vastus on saabunud kohtule

14.02.2017.

Vastavalt HKMS § 182 lg 1 p-le 7 tuli A. Dakil välja tuua selgelt väljendatud taotlus,

märkides ära, millises ulatuses ta halduskohtu 30.01.2017 määrust vaidlustab ning

missugust ringkonnakohtu lahendit taotleb. A. Daki määruskaebuses puudus taotlus

ning põhjendused ja selgitused miks Tartu Halduskohtu 30.01.2017 määrus rikub

tema õigusi. Vastavate puuduste kõrvaldamine on eelduseks määruskaebuse

menetlusse võtmiseks ja läbivaatamiseks. 13.02.2017 koostatud vastuses on A. Dak

üksnes märkinud, et tema lõplikuks eesmärgiks on taastada hagimenetlus ning

saada kompensatsiooni. Samuti kirjeldab A. Dak oma majanduslikku seisundit, palub

vastata talle vene keeles ning avaldab soovi advokaadi saamiseks. A. Dak ei ole

kohtu määratud tähtajaks 30.01.2017 määruse peale esitatud määruskaebuse

puudusi kõrvaldanud. Esitatud kujul aga ei saa halduskohus määruskaebust

menetlusse võtta.

Kuna A. Dak on jätnud kohtu nõudmise määruskaebuse puuduste kõrvaldamiseks

tähtpäevaks täitmata, siis kuulub tema määruskaebus eelnevalt väljatoodud sätete

alusel tagastamisele.

Kohtulahendite vene keelde tõlkimine ei ole põhjendatud, sest senises menetluses

on A. Dak kõik tema poolt esitatud avaldused ja taotlused saanud kohtule esitada

eesti keeles. Kohtul ei ole põhjust oma seisukohta muuta.

Seonduvalt A. Daki poolt kohtule koos 13.02.2017 avaldusega saadetud riigi õigusabi

täidetud blankettidega, tuleb märkida, et käesoleva haldusasja raames on A. Dakile

03.11.2016 määrusega juba määratud riigi õigusabi. Kuna aga riigi õigusabi korras

määratud advokaadi hinnangul puuduvad A. Dakil protsessuaalsed võimalused oma

õiguste ja huvide kaitseks ning kohus nõustus selle seisukohaga, siis lõpetas kohus

09.01.2017 määrusega riigi õigusabi määramise. A. Dakil oli võimalik viimati

nimetatud määrust vaidlustada, ent ta ei esitanud kohtule korrektset määruskaebust.

Seejuures selgitas halduskohus mitmel korral piisavalt põhjalikult määruskaebuse

esitamise nõudeid ja korda.

Kuna määruskaebus kuulub tagastamisele, ei võta kohus seisukohta 13.02.2017

avaldusele lisatud riigilõivust vabastamise taotluse osas.

7. A. Dak esitas 07.03.2017 Tartu Halduskohtule kirja, kus märgib, et sai 22.02.2017.

a otsuse kätte ja ta valdab eesti keelt A-2 tasemel, kuid see ei ole piisav, et mõista,

mida kohus talle kirjutas. Viidatud seaduste paragrahvid ei ole vene keelde tõlgitud.

Kaebajal ei ole juriidilisi teadmisi, et neist aru saada, isegi kui seaduste tõlge oleks

olemas. Raha tõlgile tasumiseks kaebajal ei ole ja ka tõlge tehakse 30 päeva jooksul,

nii et tähtaegselt kaebaja kohtule vastata ei jõua. Kaebaja ei ole midagi kirjutanud

ega lugenud eesti keeles, kuna talle lugesid ja tõlkisid advokaat või kambrikaaslane.

Praegu kaebajal kambrikaaslast ja advokaati ei ole. Kohus keeldus kaebajale

tõlkimast ja võttis temalt võimaluse end kaitsta.

Kirjale on lisatud taotluse blankett riigi õigusabi saamiseks määruskaebuse

koostamiseks Tartu Halduskohtu 22.02.2017. a määruse peale ja riigi õigusabi

taotleja majandusliku seisundi teatis.

8. Tartu Halduskohus vabastas 14.03.2017. a määrusega A. Daki riigilõivu tasumisest

määruskaebuse esitamisel Tartu Halduskohtu 22.02.2017. a määrusele, võttis A. Daki

määruskaebuse menetlusse ja jättis rahuldamata ning edastas määruskaebuse koos

materjalidega Tartu Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks.

Määruse kohaselt ei ole A. Dak 07.03.2017 kohtule esitatud avalduses esitanud

selgesõnalist taotlust halduskohtu 22.02.2017 määruse tühistamiseks ja menetlusabi

andmiseks, kuid kaebaja vastavat tahet saab avaldusest siiski järeldada.

Halduskohus käsitleb A. Daki 07.03.2017. a avaldust määruskaebusena Tartu

Halduskohtu 22.02.2017. a määrusele. Kuna menetlusabi andmise majanduslikud

eeldused on täidetud, on mõistlik menetlusökonoomiast lähtuvalt vabastada A. Dak

täielikult riigilõivu tasumisest määruskaebuse esitamisel. Mõistlik ei ole jätta A. Daki

07.03.2017. a määruskaebust puuduste kõrvaldamiseks käiguta ja kohus saab selle

menetlusse võtta. Määruskaebus vastab seaduses sätestatud nõuetele määral, mis

võimaldab selle menetlusse võtta ja läbi vaadata.

Halduskohus on märkinud, et kuna A. Dak esitas kuni 07.03.2017. a avalduseni kõik

varasemad pöördumised kohtule eestikeelsetena, siis järeldas kohus, et A. Dakil on

olemas oskus kohtumäärustest arusaamiseks või vähemalt ligipääs tõlkeabile ega

pidanud vajalikuks kohtumäärusi vene keelde tõlkida. A. Daki poolt kohtule esitatud

eestikeelsed avaldused ei sisalda üksnes taotlust tõlgete saamiseks, vaid nendes on

esitatud ka sisulisi põhjendusi, miks ta soovib asja edasist menetluse jätkamist või

miks tahab halduskohtu määruse vaidlustamist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus lahendab esmalt A. Daki 07.03.2017. a määruskaebusele lisatud

riigi õigusabi taotluse (I) ja seejärel A. Daki määruskaebuse Tartu Halduskohtu

22.02.2017. a määruse peale (II).

(I)

10. Ringkonnakohus leiab, et A. Daki taotlus riigi õigusabi saamiseks, vaidlustamaks

Tartu Halduskohtu 22.02.2017. a määrust, tuleb jätta rahuldamata.

11. HKMS § 207 lg 1 alusel kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud

määruskaebuse saamisel, kas halduskohus on määruskaebuse õigesti menetlusse

võtnud ja teeb menetlustoimingud, mis halduskohus jättis seoses määruskaebusega

tegemata. Kaebaja esitas 07.03.2017 halduskohtule avalduse, mida halduskohus

käsitles kui määruskaebust halduskohtu 22.02.2017. a määruse peale ja võttis selle

avalduse määruskaebusena menetlusse. Kaebaja lisas 07.03.2017. a avaldusele ka

riigi õigusabi taotluse, kus on märgitud, et riigi õigusabi on vaja selleks, et koostada

määruskaebus Tartu Halduskohtu 22.02.2017. a määruse peale. Kuna halduskohus

jättis kaebaja nimetatud riigi õigusabi taotluse määruskaebuse menetlusse võtmisel

lahendamata, lahendab ringkonnakohus nimetatud riigi õigusabi taotluse HKMS §

207 lg 1 alusel ise.

Ringkonnakohus jätab A. Daki taotluse riigi õigusabi saamiseks riigi õigusabi seaduse

(RÕS) § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata, kuna taotleja on ise võimeline kaitsma oma

õigusi.

Asja materjalidest nähtub, et tegemist ei ole väga keerulise haldusasjaga, mis nõuaks

menetlusosaliselt eriteadmisi või -oskusi. Tulenevalt uurimisprintsiibist on kohtul

haldus-asjades kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada. Seega ei ole

halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised.

Samuti on halduskohus juba eelneva menetluse käigus 09.01.2017. a määruses

leidnud, et kaebajale ei ole vajalik riigi õigusabi osutada, kuna tema kaugema

eesmärgi saavutamiseks puuduvad protsessuaalsed võimalused.

A. Dak esitas riigi õigusabi taotluse halduskohtule koos 07.03.2017. a avaldusega,

mida saab halduskohtu hinnangul käsitleda kui määruskaebust halduskohtu

22.02.2017. a määruse peale. Ringkonnakohus ühtib halduskohtu seisukohaga, kuna

arvestades A. Daki seniseid avaldusi ei ole mõistlik jätta 07.03.2017. a

määruskaebust käiguta. Halduskohus võttis 07.03.2017. a esitatud avalduse

määruskaebusena menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas ringkonnakohtule

menetlemiseks. Nimetatud asjaolude tõttu puudub otsene vajadus kaebajale riigi

õigusabi määramiseks, kuna tegevus, milleks kaebaja riigi õigusabi soovi, on kaebaja

enda poolt tehtud. Määruskaebusest on arusaadav, millist halduskohtu lahendit

taotleja vaidlustab ja kaebaja eriarvamused halduskohtu seisukohtade osas.

Eeltoodu tõttu jätab ringkonnakohus A. Daki taotluse riigi õigusabi saamiseks,

vaidlustamaks Tartu Halduskohtu 22.02.2017. a määrust, rahuldamata.

Kuna esineb RÕS § 7 lg 1 p-st 1 tulenev kohane alus riigi õigusabi andmisest

keeldumiseks, puudub vajadus taotleja majandusliku seisundi hindamiseks ja

maksejõuetuse kindlakstegemiseks vastavalt RÕS § 6 lg-le 1.

(II)

12. Ringkonnakohus leiab, et A. Daki määruskaebus Tartu Halduskohtu 22.02.2017. a

määruse peale tuleb jätta rahuldamata. Ükski määrusekaebuses esitatud seisukoht ei

ole aluseks halduskohtu vaidlustatud määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus

nõustub halduskohtu määruses toodud põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid

korrata (HKMS §-d 203 lg 2 ja 201 lg 4). Seoses määruskaebusega peab

ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist.

13. Halduskohus on 08.02.2017. a määruses, millega jäeti A. Daki määruskaebus

halduskohtu 30.01.2017. a määruse peale käiguta, selgelt välja toonud, et kaebajal

tuleb halduskohtule kinnitada ja selgesõnaliselt välja tuua taotlus, millises ulatuses

kaebaja halduskohtu 30.01.2017. a määruse tühistamist soovib ning missugust

ringkonnakohtu lahendit taotleb. Kaebaja 13.02.2017 allkirjastatud avalduse sisust

halduskohtule kohtu soovitud taotlust ega kinnistust ei nähtu ja kaebaja ei ole ka

teiste sõnadega või muul moel väljendanud arvamust halduskohtu 30.01.2017. a

määruse tühistamise ulatuse kohta. Samuti ei ole kaebaja märkinud, millise lahendi

peaks ringkonnakohus tegema. Ringkonnakohtu hinnangul pidi isegi õiguslikult

kogenematul isikul olema halduskohtu 08.02.2017. a määrusest arusaadav, millised

puudused tuli määruskaebuses kõrvaldada ja mida tuli halduskohtule vastata. Asja

materjalidest nähtub, et halduskohus on kaebajale varasema menetluse käigus

korduvalt selgitanud tema taotlustes esinevaid puudusi ja välja toonud, mida kaebaja

peab halduskohtule vastama, kuid kaebaja ei ole seda teinud.

Eeltoodu tõttu tagastas Tartu Halduskohus A. Daki määruskaebuse Tartu

Halduskohtu 30.01.2017. a määrusele õiguspäraselt, kuna A. Dak ei kõrvaldanud

määruskaebuses halduskohtu poolt ära märgitud puudusi.

14. HKMS § 210 lg 4 kohaselt lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses, kui

kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Kuna ringkonnakohus ei pea

vajalikuks kohtuistungit korraldada, jääb kaebaja vastavasisuline 28.03.2017

edastatud taotlus rahuldamata.

HKMS § 206 lg 2 sätestab, et määruskaebuse menetlusse võtmisest keeldumise

määruse peale võib esitada määruskaebuse. Määruskaebuse kohta tehtud

ringkonnakohtu määrus ei ole edasi kaevatav. Arvestades eelnevat on

ringkonnakohtu määrus A. Daki määruskaebuse tagastamise osas lõplik.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud

digitaalselt/

Maili Lokk

Tanel Saar

Agu

Timmi