2-16-119922/14 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Vahur-Peeter Liin

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. mai 2017. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-16-119922

Tsiviilasi

AS PlusPlus Capital hagi Viljar Käärik vastu võla

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

1455,73 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: AS PlusPlus Capital; registrikood 11919806; asukoht

Jõe 3, Tallinn, 10151, Harjumaa.

Hageja esindaja: Tarvo Ilves; e-post menetlus@plusplus.ee

Kostja: Viljar Käärik, isikukood XXX; elukoht XXX.

Menetlus

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada tagaseljaotsusega AS PlusPlus Capital hagi Viljar Käärik vastu Swedbank AS

ja Viljar Kääriku vahel 17. oktoobril 2013. a sõlmitud krediitkaarti lepingu nr. XXX alusel

võla väljamõistmiseks.

2. Mõista Viljar Käärikult (Käärik) (ik XXX) AS PlusPlus Capital (registrikood 11919806)

kasuks välja:

2.1. 1358 (üks tuhat kolmsada viiskümmend kaheksa) eurot ja 4 senti (sealhulgas põhivõlg

1221 eurot 13 senti, intress 54 eurot 43 senti ning viivis alates 2. veebruarist 2016 kuni

7. detsembrini 2016 summas 82 eurot 48 senti);

2.2. alates 8. detsembrist 2016 kuni põhivõla tasumiseni viivis tasumata põhivõlalt

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

3. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

4. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

5. Jätta menetluskulud Viljar Kääriku (Käärik) kanda.

6. Mõista Viljar Käärikult (Käärik) AS PlusPlus Capital kasuks välja menetluskulu 315

(kolmsada viisteist) eurot.

7. Mõista Viljar Käärikult (Käärik) AS PlusPlus Capital kasuks välja viivis hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle

täitmiseni.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30

päeva jooksul.

Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab

riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500

eurot.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KIRJELDAV OSA

1. AS PlusPlus Capital esitas Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale hagi Viljar Kääriku vastu

võla väljamõistmiseks. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus

1221,13 eurot, intress 54,43 eurot ning viivised alates 2. veebruarist 2016 kuni 7.

detsembrini 2016 summas 82,48 eurot ja alates 8. detsembrist 2016 tasumata põhisumma

jäägilt VÕS §113 lg 1 teise lauses sätestatud määras.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Swedbank AS ja kostja 17. oktoobril 2013. krediitkaarti

lepingu nr. XXX. Lepingu kohaselt võimaldas Swedbank AS kostjale krediidilimiidi

1278,23 euro kasutamist. Kostja kohustus kasutatud krediidi ja intressi tasuma 10.-ks

kuupäevaks. Lepingu põhitingimuste kohaselt oli lepingu sõlmimise hetkest intressimäär

16% aastas. Kostja rikkus lepingu p 4 ega taganud arvelduskontol piisavate rahaliste

vahendite olemasolu. Swedbank AS andis kostjale tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Kuna

kostja nimetatud tähtpäevast kinni ei pidanud, kuulutas Swedbank AS krediidi tagastamise

tähtpäeva saabunuks 1. veebruaril 2016 a. Swedbank AS loovutas 29. aprillil 2016 a. oma

nõuded kostja vastu hagejale. Nõuete loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult.

2. Hagimaterjalid ja hagi menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud 28. aprillil

2017. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt

kohtule vastanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Kohus jätab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel käesolevast otsusest

välja põhjendava osa.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

4. Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 järgi jätta kostja kanda.

5. Hagi kohaselt palub hageja mõista kostjalt välja hageja menetluskulud summas 488 eurot,

sh hagi esitamisel tasutud riigilõiv 200 eurot ja esindajakulu 288 eurot. Hageja esindajakulu

sisaldab käibemaksu summas 48 eurot.

6. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS §

175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Juhindudes

TsMS § 174 lg-st 10 ning võttes arvesse asjaolu, et hageja ei ole kohtule kinnitanud, et ta

ei ole käibemaksukohuslane või et ta ei saa muul põhjusel käibemaksu tagasi arvestada, ei

ole hageja esindaja kulud käibemaksu sisaldavas osas põhjendatud. Kuivõrd TsMS §-st

4842 tulenevalt kuuluvad maksekäsu kiirmenetluses hüvitamisele avaldaja menetluskulud

summas 20 eurot, on hageja õigusabikulu maksekäsu kiirmenetluses teostatud toimingute

osas põhjendatud 20 euro ulatuses. Arvestades käesoleva tsiviilasja mahtu ja keerukust,

eelkõige asjaolu, et tegemist on õiguslikult lihtsa tüüphagiga, mille sarnaseid on hageja

Kohtute Infosüsteemist nähtuvalt esitanud kümneid kui mitte sadu, leiab kohus, et hageja

esindajakulu hagimenetluses teostatud toimingute eest on põhjendatud 95 euro ulatuses.

7. Hageja menetluskulud käesolevas asjas on seega riigilõiv 200 eurot ja esindajatasu 115 (20

+ 95) eurot, kokku 315 eurot. Kuivõrd menetluskulud jäid kostja kanda, tuleb kostjalt

hageja menetluskulud summas 315 eurot hageja kasuks välja mõista.

/allkirjastatud digitaalselt/

Vahur-Peeter Liin

Kohtunik