2-17-7093/17 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Määruse tegemise aeg ja koht

22. mai 2017.a Tallinn Tsiviilasja number 2-17-7093 Tsiviilasi Xxxxavaldus riigi õigusabi saamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post xxxx) RESOLUTSIOON

1. Võtta Xxxx avaldus riigi õigusabi saamiseks menetlusse.

2. Avaldus rahuldada osaliselt.

3. Anda Xxxx riigi õigusabi õigusnõustamiseks, s.o selgitamaks välja nõude perspektiivikus ja vajadusel õigusdokumendi koostamiseks.

4. Anda Xxxx riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud.

5. Advokatuuril nimetada Xxxx advokaat.

6. Saata määrus avaldajale, teadmiseks Rahandusministeeriumile ja määruse resolutsiooni p 5 osas täitmiseks Eesti Advokatuurile.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib menetlusabi saaja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Asjaolud Xxxx esitas Harju Maakohtule avalduse riigi õigusabi saamiseks isiku esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus ning õigusdokumendi koostamiseks. Avalduse kohaselt soovib avaldaja esitada kohtule kaebuse tema õiguste rikkumise tuvastamiseks ja temale tekitatud kahju väljamõistmiseks. Avaldajale tekitati tervishoiuteenuse osutamise käigus püsivad kehavigastused ning seetõttu on avaldajale tekkinud materiaalne ja moraalne kahju. Avaldajale teostatud operatsioon toimus tema teadva nõusolekuta ning arst ei informeerinud avaldajat protseduurist, selle riskidest, võimalikest alternatiividest ja operatsiooni tagajärgedest ning eksitas avaldajat. Operatsioonist tekkisid tüsistused paremal labajalal ja seoses sellega on lisandunud ka muud tervisehäired.

Avalduse kohaselt on avaldaja koondatud 01.01.2017. Igakuiseks sissetulekuks on tööhõiveametilt 190 eurot (viimane makse 05.2017), töövõimetuspension 200,95 eurot ning sotsiaaltoetus 53,70 eurot. Vara, mille arvelt õigusabikulusid tasuda avaldajal ei ole. Taotlejal on kohustus Krediidipangale summas 1442,10 eurot igakuise maksega 82,98 eurot, Swedbank AS-le 1650,68 eurot igakuise maksega 72,50 eurot ning 1331,48 eurot, igakuise maksega 57,50 eurot (autolaen). Taotleja vältimatud püsikulutused 1 kuu kohta on eluasemekulud 235 eurot, kulutused toidule 100 eurot, kulutused transpordile 30 eurot, sidekulud 41 eurot, kulutused tervishoiule 100 eurot ning muud vältimatud püsikulutused 50 eurot.

Kohus on teinud alljärgnevad päringud:

a) Kinnistusraamatu päringu kohaselt kuulub avaldajale korteriomand Tallinnas (avaldaja elukoht).

b) Riikliku Autoregistrikeskuse päringu väljavõttest nähtuvalt kuulub avaldajale sõiduauto Mazda 6 (2003) ning Volkswagen Caravelle (2000).

c) Äriregistri väljavõttest nähtuvalt ei ole avaldaja seotud käesoleval ajal ühegi äriühinguga.

d) Väärtpaberikontot avaldajal ei ole.

e) Taotlejal on arvelduskontod ja limiidikonto Swedbank AS-s. Ühel arveldukontol oli 11.05.2017 seisuga hoiustatud 256,27 eurot ning teisel jääk null. Limiidikonto jääk 11.05.2017 seisuga oli -637,57 eurot. Samuti on taotlejal kontod Nordea Bank AB Eesti filiaalis, mille jäägid 12.05.2017 seisuga olid -231,34 eurot ning -1 eurot.

Maakohtu põhjendused

1. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS § 15 lg 5 esimese lause kohaselt määratakse riigi õigusabi andmise otsuses või määruses kindlaks käesoleva seaduse § 8 kohane riigi õigusabi andmise viis ja riigi õigusabi saaja hüvitamiskohustus vastavalt §-le 16.

2. Kohus leiab, et avaldus on põhjendatud osaliselt. Avaldusest nähtuvalt ei suuda avaldaja tasuda õigusabi eest. Tulenevalt avalduses väljatoodud asjaoludest võivad aga taotleja õigused menetluses jääda kaitseta. Samas on kohus seisukohal, et taotlejale tuleb anda esmalt riigi õigusabi õigusnõustamisena, mille käigus saab advokaat välja selgitada, millised on taotleja võimalused probleemi lahendamiseks ning milline on asja perspektiiv kohtumenetluses. Kui esindaja peaks leidma, et võimalik on esitada ka perspektiivikaid nõudeid kohtule, siis tuleb esindajal koostada ka vastavad dokumendid. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks anda avaldajale riigi õigusabi õigusnõustamisena kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud.

3. Tulenevalt riigi õigusabi seaduse § 18 lg 1 nimetab advokaadi advokatuur. Riigi õigusabi seaduse § 15 lg 5 kohaselt saadetakse riigi õigusabi andmise määruse ärakiri Eesti Advokatuurile. Seetõttu edastab kohus käesoleva määruse ka Eesti Advokatuurile.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 2 kohaselt saadab kohus menetlusabi andmise määruse ärakirja viivitamata Rahandusministeeriumile või valdkonna eest vastutava ministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutusele. Seega edastab kohus käesoleva määruse ka Rahandusministeeriumile.

/allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik