1-08-6214/6 · Viru Maakohus Kohtla-Järve kohtumaja

1-08-6214

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 13.mail 2009 Kohtla-Järve kohtumajas

Kohtuasja nr

1-08-6214

Kohtunik

Inna Kirsipuu

Kohtuistungi sekretär, tõlk Olga Štšeglova

Prokurör Sergei Travnikov

Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid Z.P

tingimisi enne tähtaega

vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu Z.P, isikukood: XXX, viibib Viru Vanglas

RESOLUTSIOON

Jätta Z.P talle mõistetud karistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 17.02.2009 Viru Maakohtule materjalid

kinnipeetava Z.P tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamiseks.

Z.P on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 07.05.2008 kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ja karistuseks mõisteti 3 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust

28.11.2005 Lääne-Viru Maakohtu otsusega mõistetud karistuse kandmata osa 1 aasta 28 päeva vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 3 kuud ja 28 päeva vangistust.

Karistuse kandmise algus 31.03.2008 ja lõpp 28.07.2009. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 18.02.2009.

Z.P kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat vangistuse ajal distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Tallinna Vanglas läbis kinnipeetav sotsiaalprogrammi „Paarisuhete hoidmine ja taastamine“ ning kinnisvara hoolduse kursused ja lõpetas 6.klassi. On töötanud mitteametlikult erinevatel töökohtadel, kuid kõige kauem on ühes kohas töötanud pool aastat. Alates 2008 jaanuarist töötas ta ametlikult ettevõttes XXX transporttöölisena. Töökohtadelt on ta lahkunud nii parema tööpakkumise kui ka alkoholiprobleemide tõttu. Z.P on teiste poolt väga mõjutatav. Konfliktid endise abikaasaga tõid Z.P-le kaasa vanglakaristuse. Kinnipeetav on sooritanud kuritegusid alkoholijoobes.

Alkoholi sõltuvuse probleemi tunnistab osaliselt. Kinnipeetav tunnistab oma kuritegu, kuid ei mõista adekvaatselt kuriteoni toimepanemise põhjuseid. On viibinud korduvalt psühhiaatrilisel ravil, on esinenud suitsiidimõtteid ja enesevigastamist. Emotsionaalne seisund on ebakindel, meeleolud vahelduvad kiiresti, enesehinnang kõikuv. Isik on korduvalt karistatud varavastaste kuritegude eest. Kinnipeetav on süüdi mõistetud oma abikaasale kuuluvate asjade varastamises. Olles töötu, olid tal materiaalsed raskused, mis viisid kuritegelikule käitumisele. Arvestades Z.P korduvat karistatust ja kuriteo toimepanemise asjaolusid on uue kuriteo risk olemas. Ühiskonda kinnipeetav oma käitumisega ei ohusta, ohtu võib sattuda tema sugulaste vara. Viru Vanglas paikneb uimastivabas osakonnas. Vabanemisel soovib elama asuda ema ja võõrasisa juurde.

Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt kriminaalhooldusametnik süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisega ei nõustu. Kriminaalhooldusametnik leiab, et kinnipeetava tingimisi ennetähtaegne vabastamine käesoleval ajal ei ole otstarbekas. Käesoleval ajal osaleb ta

Viru Vangla Uimastivabas osakonnas toimuvates grupitöödes ja sotsiaalprogrammides, mis soodustab kindlasti edaspidise seadusekuuleka käitumise tõenäosust. Vangla andmetel on plaanis motiveerida kinnipeetavat ka osalema erialaõppes, mis suurendaks hiljem kinnipeetava konkurentsivõimet vabaduses tööturul toimetulekuks. Nimetatud tegevused aitaksid Z.P vabaduses oma eluga paremini toime tulla.

Z.P on ennetähtaegse vabastamise võimaluse suhtes neutraalne, kuna tema karistusaja lõpuni on jäänud veidi üle 2 kuu. Peale vabanemist on tal plaanis elama minna oma endise abikaasa L. A. juurde.

Prokurör ei toeta isiku vabanemist enne tähtaega. Ei ole selge, kuhu peale vabanemist võiks süüdimõistetu elama minna, sest tema endine abikaasa, kelle elukohta XXX süüdimõistetu ise soovib elama minna, on kannatanuks tunnistatud viimase Z.P suhtes tehtud kohtuotsuse alusel. Kriminaalhooldus oleks sel juhul raskendatud.

Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri, süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamused, leiab, et Z.P

tuleb jätta tingimisi enne tähtaega

vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjandatud.

KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Z.P isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Z.P on kaheksal korral kohtulikult karistatud kriminaalkuritegude eest. Z.P poolt toimepandud kuriteod on varavastased. On varem vabastatud tingimisi enne tähtaega Harju Maakohtu 26.06.2007 määrusega katseajaga kuni 07.08.2008. Katseaja jooksul pani ta toime uue kuriteo, vargused. Kohtuotsuse ärakirjast (kohtu toimik lk 7-8) on näha, et Z.P varastas oma endise abikaasa vara 6750 krooni väärtuses. Viru Maakohtu 07.05.2008 kohtuotsusega karistati teda nimetatud kuriteo toimepanemise eest 3-kuulise vangistusega. Nimetatud otsusele liideti kandmata karistus Lääne-Viru Maakohtu 28.11.2005 kohtuotsuse järgi 1 aasta 28 päeva vangistust ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 1 aasta 3 kuud 28 päeva vangistust. Karistusregistri teatisest (lk 7-10) on näha, et Z.P on katseaja jooksul karistatud väärteokorras Alkoholiseaduse rikkumise eest rahatrahviga 600 krooni. See kõik näitab, et käitumine enne vangistust oli selge õigusevastase kallakuga.

Kinnipeetavat vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Z.P isiklikus toimikus olevast iseloomustusest (lk 17-19) on näha, et kinnipeetava käitumine vangistuse ajal on olnud rahuldav. Kaaskinnipeetavatega läbisaamine on hea ja vanglaametnikesse suhtub lojaalselt.

Positiivseks tuleb lugeda, et kinnipeetava paigutamist tema isikliku sooviavalduse alusel vangla uimastivabasse osakonda, kus ta osaleb erinevates sotsiaalprogrammides. Samuti sotsiaalprogrammi „Paarisuhete hoidmine ja taastamine“ ning kinnisvarahoolduse kursuse läbimist.

Isiku enne vangistusse sattumist ja vangistuses käitumise võrdlemine näitab, et vangistuses viibimine avaldab Z.P-le enam parandusliku mõju kui varem mõistetud tingimuslik karistus.

Vabanedes ei ole Z.P kindlat elukohta, kuna maja aadressil XXX kuhu kinnipeetav soovib vabanemisel elama asuda on 3-toaline, kus hetkel elab kinnipeetava ema, kasuisa, õde ja õelaps. Kriminaalhooldaja ettekandest on näha, et oma tuba Z.P-le majas ei võimaldata, seega tekiksid kinnipeetaval ruumiprobleemid. Probleeme tekitaks ka see, et kinnipeetav on varem võtnud omavoliliselt asju ja käitunud ebausaldusväärselt. Samuti on näha, et pereliikmed ei pea parimaks lahenduseks seda , et Z.P sinna elama asub.

Vabanedes ei ole Z.P kindlat töökohta. Alkoholi tarvitamine omakorda suurendavad uue kuriteo toimepanemise ohtu.

Süüdimõistetu karistusaja lõpuni on jäänud üle kahe kuu. Arvestades Z.P poolt toimepandud kuritegude arvukust ja korduvaid karistatusi), ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Süüdimõistetu on olnud varem määratud kriminaalhooldusele ennetähtaegsel vabastamisel, kuid ta ei ole suutnud kinni pidada temale määratud kriminaalhoolduse tingimustest ja katseajal pani toime uue kuriteo.

Kohus leiab, et süüdimõistetu ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega paranemise teele asunud. Eksisteerib suur tõenäosus, et süüdimõistetu paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ei oleks vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu Z.P temale Viru Maakohtu 07.05.2008 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata.

Inna Kirsipuu Kohtunik