2-14-11797/78 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaire Pullerits

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. mai 2017. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

Tsiviilasi

2-14-11797

Xxxx

AS

hagi

AS

Xxxx(end.

AS

Xxxx)

vastu

põhivõlgnevuse

206 123,

euro

ja

viiviste

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

223 128,74 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Xxxx AS, registrikood xxxx, asukoht Xxxx

Hageja esindajad: vandeadvokaat Arne Ots ja Martin-

Johannes

Raude,

e-post:

arne.ots@ellex.ee;

martin.raude@ellex.ee

Kostja: AS Xxxx, registrikood xxxx, asukoht xxxx

Hageja esindaja: vandeadvokaat Toivo Viilup, e-post

t.viilup@phlaw.ee

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil osalenud

menetlusosalised ja nende

esindajad

Kohtuistungil 20.03.2017

advokaadid Arne Ots, Martin-Johannes Raude ja Toivo Viilup

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Xxxx AS hagi AS Xxxxvastu osaliselt.

2. Välja mõista AS-lt XxxxXxxx AS kasuks põhivõlgnevus summas 205 309, 86 eurot

(kakssada viis tuhat kolmsada üheksa, 86) eurot.

3. Välja mõista AS-lt XxxxXxxx AS kasuks viivised põhivõlgnevuselt (205 309, 86

eurolt) alates 16.03.2014 kuni 17.05.2017 summas 52 568, 75 eurot ning alates

18.05.2017 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuni AS Xxxxpoolt

põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni.

4. Menetluskulud jätta kostja AS Xxxxkanda.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist.

Menetlusabi taotlemise kord

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

Hageja nõue, nõude aluseks olevad asjaolud ja põhjendused

1. 16.03.2014 esitas Xxxx AS (edxxxxdi Hageja) hagi AS Xxxx(end. AS Xxxx-edxxxxdi

Kostja) vastu põhivõlgnevuse 206 123,55 euro ja viiviste väljamõistmiseks. 21.12.2016

esitas hageja hagi tervikteksti (tl 1-55 VI kd). Hageja nõuab kostjalt 66% ulatuses Xxxx

raudteepiirijaama (Xxxx objekt) garantiiperioodil (s.o vahemikus 1. jaanuar 2011– 31.

detsember 2013) tekkinud mulla- ning teedeehitustööde (edxxxxdi mullatööd) kulude

hüvitamist. Hagejale on Xxxx projekti garantiiperioodil mullatöödega seoses tekkinud

kulutusi kokku summas 312 308,41 eurot. Hageja nõuab kostjalt eelnimetatud summast

66% vastavalt tsiviilasjas nr 2-10-54284 tuvastatud mullatööde kahjumi jagamise

proportsioonile ehk 206 123,55 eurot. Mullatööde kogukulu koosneb esmalt mullatööde

otsekulust summas 299 360,92 eurot. Lisaks tekkis garantiiperioodil mullatöödega

seonduvalt ITP-üldkulu (insenertehnilise personali kulu) kokku summas 12 947,49

eurot, sellest 6519,70 eurot 2011. aastal, 2963,27 eurot 2012. aastal ning 3464,52 eurot

2013. aastal.

2. Hageja tugineb kahjumi jagunemise proportsiooni tõendamisel eraldiseisvalt nii

seltsingulepingu regulatsioonile kui ka tsiviilasjas nr 2-10-54284 tehtud ning jõustunud

otsustele. Hageja leiab, et kohus ei pea antud asjas asuma uuesti tuvastama

seltsingulepingust tulenevat kahjumi jaotumise proportsiooni. Kohus saab lähtuda juba

tsiviilasjas nr 2-10-54284 jõustunud vaheotsusest. Tsiviilasjas nr 2-10-54284 tehtud

vaheotsus on hagejale ja kostjale kohustuslik tulenevalt TsMS § 457 lõikest 1. Hageja

ja kostja olid mõlemad tsiviilasja nr 2-10-54284 pooled. Tsiviilasja nr 2-10-54284

menetluses määrati vaheotsusega seltsingulepingust tulenev mullatööde kahjumi

jagamise proportsioon. Antud asja menetluses esitatud kahjunõue põhineb samadel

seltsingulepingu sätetel, mille alusel esitatud nõue oli tsiviilasja nr 2-10-54284

menetluses (antud asja menetluses olev nõue esitati kahjumi suurenemise tõttu

garantiiperioodil). Seega on tsiviilasjas nr 2-10-54284 tuvastatud kahjumi jagunemise

proportsioon käesolevas asjas pooltele kohustuslik. Garantiiperioodi mullatööde kulud

suurendasid automaatselt mullatööde kogukahjumit, kuivõrd vastavaid kulusid ei olnud

võimalik mitte mingis osas tellijaga arveldada. Seetõttu on garantiiperioodil lisandunud

mullatööde kahjum kaetud tsiviilasjas nr 2-10-54284 tuvastatud kahjumi jagunemise

proportsiooniga. Kostja on asja menetluses väitnud, et seltsingulepingu punktist 3.8.2

tuleneb garantiiperioodi kulude kandmise erikokkulepe. Kostja vastav käsitlus ei ole

õige ega loogiline. Veel on kostja esitanud asja menetluses väite, et seltsingulepingu

punktist 6.5 tulenevat „sõnaselge kokkulepe“, mille kohaselt garantiitööd pidi teostama

omal kulul seltsinglane, kelle teostatud töödes oli konkreetne puudus ilmnenud. Kostja

on väitnud, et kuna suur osa garantiiperioodi puudustest ilmnes hageja teostatud

mullatöödes (kuna kostja jättis mullatööd pooleli), pidi hageja enda kulul teostama ka

garantiitööd. Antud väited ei ole õiged. Kokkuvõtvalt, kostja on alusetult üritanud

tuletada seltsingulepingu erinevatest sätetest garantiiperioodi mullatööde kahjumi

jagunemise erikokkuleppeid. Selliseid erikokkuleppeid seltsingulepingust ei tulene.

Seltsinglastel oli üksnes üks kokkulepe mullatööde kahjumi jagunemise kohta – kostja

katab kahjumist 66% ja hageja 34%.

3. Kostja üks põhiväide on, et hageja on kaotanud õiguse nõuda kostjalt garantiiperioodil

kantud kulude hüvitamist. Seda põhjusel, et hageja ei ole kostjat teavitanud

Hankelepingu alusel esitatud garantiinõuetest. Kostja väited on nii faktiliselt kui ka

õiguslikult valed. Kostjat teavitati kõikidest garantiiperioodi ülevaatustest ning kostja

esindaja osales ülevaatustel. Sellele vaatamata kostja ei osalenud garantiitööde

teostamisel. Hageja leiab, et isegi kui hageja ei oleks kostjat garantiitööde puudustest

teavitanud, ei välistaks see seltsingulepingu täitmise nõuet. Nii hageja kui ka kostja on

XxxxAS-iga sõlmitud Hankelepingu pooleks. Seega oli nii hagejal kui ka kostjal

töövõtusuhe XxxxAS-iga, kes oli tellija. Seejuures ei saa olla vaidlust, et hageja ja kostja

vastutasid Hankelepingust tulenevate kohustuste täitmise eest ühiselt, st XxxxAS-il oli

õigus nõuda mistahes Hankelepingu esemeks oleva kohustuse täitmist nii hagejalt kui

ka kostjalt. Seega olid hageja ja kostja XxxxAS-i ees solidaarvõlgnikud (VÕS § 65

lõiked 1 ja 2). Ka VÕS §-st 595 tuleneb, et seltsinglased vastutavad kolmanda isiku ees

võetud kohustuste täitmise eest eelduslikult solidaarselt. Hageja ja kostja vahel oli

solidaarvõlgnike

sisesuhe,

mida

reguleeris

seltsinguleping.

Seltsingulepingu

eesmärgiks oli määratleda pooltevahelised õigused, kohustused ja vastutus

seltsingulepingu täitmisel. Seetõttu ei saa hageja ja kostja vaheline suhe olla kuidagi

käsitatav töövõtuna. Hageja ei tellinud kostjalt tööd ning pooled ei leppinud kokku, et

hageja maksab kostjale teostatud tööde eest tasu. Hagejal oli õigus nõuda kostjalt

seltsingulepingu, mitte töövõtulepingu täitmist. Hageja ja kostja vahel ei olnud

peatöövõtu sarnast suhet. Seetõttu ei kohaldu ka hageja ja kostja vahelises suhtes VÕS-

i töövõtulepingut reguleerinud sätted, sh VÕS § 644 lg 3.

4. Kostja on esitanud hageja kuludokumentidele asjakohatuid vastuväiteid. Hageja on

kulusid tõendanud. Kostja on ka väitnud, et hageja esitatud kuludokumendid ei ole

seostatavad inseneri poolt esile toodud puudustega. Vastavad väited on alusetud.

Perioodil 1. jaanuar 2011 kuni 31. detsember 2013 leidsid aset mitmed

garantiiülevaatused: 2011. aasta kevadel, 21. juunil 2011, 11. juulil 2012, 11. oktoobril

2012 ja 26. juunil 2013. Kostja on garantiiperioodi ülevaatuste toimumise omaks võtnud

ja selle üle vaidlust ei ole. Samuti on kostja võtnud omaks, et vähemalt ühe ülevaatuse

kohta edastati kostjale eelnevalt informatsioon ja, et kostja esindaja on vähemalt ühel

ülevaatusel osalenud (11. juuli 2012 ülevaatus) ning, et vähemalt ühe ülevaatuse

tulemused on kostjale edastatud e-kirja teel. Eelnevat arvestades ei saa olla vaidlust, et

insener tuvastas garantiiperioodil vähemalt mingeid puudusi ja nõudis seltsinglastelt

puuduste kõrvaldamist. Samuti ei ole poolte vahel vaidlust selles, et seltsinglastel kui

Hankelepingu järgsetel töövõtjatel oli kohustus inseneri tuvastatud puudused

kõrvaldada. Kokkuvõtvalt seisnesid garantiiperioodil tuvastatud puudused peamiselt

objektide 1 (Rööbasteede ala), 2 (Ühendustee) ja 10 (Xxxx-Xxxx maantee) nõlvade

uhetes ja lihetes. Nimetatud objektid olid mahult ka kõige suuremad. Samas tuvastati ka

teisi puudusi ning puudused esinesid mingil määral ka teistel mullatööde objektidel.

5. Kostja on asja menetluses tuginenud väitele, et hageja ei saa nõuda kostjalt

seltsingulepingu täitmist osas, milles hageja ei ole nõudnud puuduste kõrvaldamist

alltöövõtjatelt. Hageja on asja menetluses läbivalt selgitanud, et alltöövõtulepingud ei

ole asjakohased, sest garantiiperioodil ilmnenud puudused (need, millega seotud kulude

hüvitamist hageja nõuab) ei olnud kaetud alltöövõtulepingutega, vaid ilmnesid

seltsinglaste enda töös. Lisaks teostasid alltöövõtjad mullatööde üldist mahtu

arvestades äärmiselt marginaalse osa. Mullatööd teostasid enamuses seltsinglased ise.

Hageja selgitab, et enamik garantiiperioodil tuvastatud puudustest ilmnesid seltsinglaste

poolt rajatud muldkehades ehk nõlvade aluskihtides. Garantiiperioodil tekkisid

seltsinglaste rajatud muldkehas uhted ja lihked. Alltöövõtjate tööd puudutasid nõlvade

kõige pealmist kihti ja nõlvade kindlustumist kookosmatiga (paksus ca 5-10 cm).

Seetõttu ei olnud uhted ja lihked käsitatavad puudustena alltöövõtjate töös. Hageja poolt

esitatud tõenditest nähtub, et ka Ühendustee objektil teostas enamuse olulistest

mullatöödest seltsing ise. Alltöövõtjad teostasid üksnes kõige pealsema mullakihi tööd,

milles esinenud puudused ei oleks saanud tekitada sedavõrd ulatuslikke uhteid ja

lihkeid. Ka Ühendusteel esinenud uhted ja lihked olid tingitud puudustest seltsingu enda

töös ehk seltsingu rajatud muldkehas, kus garantiiperioodil tekkisid vajumised ja

pinnase nn ujumine. Tõendite alusel on tuvastatav, et alltöövõtjad teostasid

Hankelepingu täitmisel üksnes kõige pealmisema mullatööde kihi. Enamik mullatööde

puudustest olid aga sügavale mullakihti ulatuvad uhted ja lihked, mille kõrvaldamiseks

ei piisanud pealmise aluskihi parandamisest. Parandamist tuli alustada seltsinglaste

rajatud muldkehast, kust enamik puudusi sai alguse.

Isegi kui mingid garantiiperioodi puudused oleks käsitatavad puudustena nendes

tööosades (pealiskihtides), mis kuulusid alltöövõtulepingute mahtu, ei oleks hageja

saanud nõuda garantiiperioodil antud lepingute alusel puuduste kõrvaldamist. Mitmete

töölõikude osas teostasid pealiskihi töid kostja alltöövõtjad – OÜ Xxxx, XxxxOÜ ja

XxxxOÜ. Hageja ei olnud eelnimetatud alltöövõtulepingute pool. Hagejal ei oleks seega

olnud võimalik tagada, et kostja alltöövõtjad tuleksid puudusi kõrvaldama (eeldusel, et

garantiiperioodi puudused oleksid olnud kaetud vastavate lepingutega, mis tegelikkuses

nii ei olnud). Kui kostja arvates olid Ühendustee ning Xxxx-Xxxx töölõikudel ilmnenud

puudused kaetud alltöövõtulepingutega, oleks kostja pidanud ise tagama, et alltöövõtjad

tuleksid ja kõrvaldaksid puudused. Kostja oli garantiitööde toimumisest teadlik. Seega

on kostja jätnud ise kahju vähendamiseks vajalikud toimingud tegemata, mitte hageja

(jällegi eeldades, et puudused olid vastavate alltöövõtulepingutega kaetud).

Tegelikkuses ei oleks garantiiperioodil olnud võimalik nõuda kostja alltöövõtjatelt

puuduste kõrvaldamist seetõttu, et vastavad alltöövõtjad keeldusid puuduste

kõrvaldamisest juba 2010. aasta kevadel. Kuna kostja alltöövõtjad ei nõustunud tulema

2010. aasta kevadel puudusi kõrvaldama (puudused olid ilmnenud talviste sulavete

tõttu) ja kostja lahkus Xxxx objektilt, tuli hagejal kostja alltöövõtjate tööd üle teha

(pealispinna tööd). Sellest tulenevalt ei jäänud kostja poolt sõlmitud alltöövõtulepingute

alusel kehtima mingit alltöövõtjate garantiid. Sellise olukorra põhjustas seejuures kostja

ise, kuna ta ei suutnud tagada, et alltöövõtjad tuleksid 2010. aastal puudusi kõrvaldama.

Eelkirjeldatud olukord realiseerus Ühendustee, Xxxx-Xxxx ning Külatee objektidel.

Lisaks, osad alltöövõtjate teostatud töölõigud tuli üle teha 2010. aastal aset leidnud

üleujutuse tõttu ning hageja on nõudnud puuduste kõrvaldamist kõikidelt alltöövõtjatelt,

kellelt puuduste kõrvaldamist sai nõuda.

Kostja ei saa väita, et hageja ei saa käesolevas tsiviilasjas nõuda vaegtööde teostamise

tagajärjel tekkinud mullatööde kulusid. Hageja on esitanud käesolevas asjas kostja

vastu hagi tuginedes väitele, et kostjal tuleb hüvitada hagejale 66% garantiiperioodil

tekkinud mullatööde kuludest. Hageja ei tuginenud kitsalt väitele, et kostjal tuleb

hüvitada kulud, mis seondusid mullatöödes ilmnenud puuduste kõrvaldamisega.

6. Kostja on väitnud, et hageja oleks pidanud vaidlustama XxxxAS otsuse, millega

XxxxAS keeldus hüvitamast paduvihma tagajärjel tekkinud puuduste kõrvaldamisel

tekkinud kulusid. Kostja väitel oleks hageja saanud XxxxAS-ilt nõuda lausa 272 352,68

euro (90,98% kogukuludest) hüvitamist. Kostja väitel esineb seetõttu alus VÕS § 139

lõigete 1 ja 2 kohaldamiseks. Kostja vastavad väited on alusetud. Kostja kui

seltsinglane on samamoodi kui hageja VÕS § 139 lg 1 mõttes kahjustatud isikuks, kes

jättis juhtimata tähelepanu kahju vähendamise võimalusele (eeldusel, et kahju oleks

saanud XxxxAS-i otsuse vaidlustamisega vähendada, mida hageja ei mööna). Kostja ei

ole enne käesolevat kohtumenetlust küsinud hagejalt, kas viimane on pöördunud

XxxxAS-i otsuse vaidlustamiseks kohtusse. Asjaolu, et kostja seda kunagi ei teinud,

kinnitab, et ka kostja arvates oleks XxxxAS-i otsuse vaidlustamine olnud perspektiivitu

ning tekitanud seltsingule menetluskulude näol üksnes lisakulusid. Seega, ei ole

võimalik väita, et hageja otsustas ainuisikuliselt jätta XxxxAS-i otsuse vaidlustamata.

Vastava otsuse tegi seltsing ühiselt. Seega kostja ja hageja vastutavad ka otsuse

vaidlustamata jätmisest tulenenud võimalike tagajärgede eest ühiselt. Seetõttu ei kuulu

VÕS § 139 lg 1 ega 2 kohaldamisele. Lisaks, ei oleks XxxxAS-i otsuse vaidlustamine

kahju vähendanud, sest kindlustuskaitse ei katnud paduvihma ega projektivea tõttu

tekkinud kahju.

7. Kokkuvõtlikult, on hageja seisukohal, et tal on tsiviilasjas nr 2-10-54284 tehtud

vaheotsuse ning seltsingulepingu alusel õigus nõuda kostjalt 66% ulatuses Xxxx

projekti garantiiperioodil tekkinud mullatööde kulude hüvitamist. Mingisuguseid

erikokkuleppeid

garantiiperioodi

mullatööde

kahjumi

kandmise

kohta

seltsingulepingust ei tulene. Hageja kantud mullatööde kulude suurus on tõendatud.

Samuti on tõendatud kulude seotus inseneri poolt esile toodud puudustega. Alusetud on

kostja väited, et hageja oleks pidanud nõudma puuduste kõrvaldamist Hankelepingu

täitmisel kasutatud allatöövõtjatelt. Kulud, mille hüvitamist hageja nõuab, on seotud

seltsinglaste teostatud mullatöödes ilmnenud puudustega. Alltöövõtulepingud ei katnud

selliseid puuduseid. Alusetu on kostja väide, et hageja on jätnud kahju vähendamata,

kuna hageja ei vaidlustanud XxxxAS-i 2013. aasta otsust keelduda paduvihma tõttu

tekkinud kahju hüvitamisest. Otsuse vaidlustamine oleks olnud perspektiivitu. Samuti

ei avaldanud kostja kordagi hagejale, et XxxxAS-i otsus tuleks vaidlustada.

Kostja vastuväited

8. Kostja esitas hagile vastuse 14.04.2014 (tl 178-189 I kd) ja koondvastuse 21.12.2016

(tl 68-103 VI kd), milles leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

9. Kostja ei nõustu hageja käsitlusega, mille kohaselt Harju Maakohtu 07. jaanuari 2013.a.

jõustunud vaheotsusega tsiviilasjas nr 2-10-54284 (edxxxxdi nimetatud Vaheotsus)

tuvastatud mullatööde võimaliku kahjumi katmise proportsioonist tuleb juhinduda ka

hageja poolt väidetavalt garantiitööde teostamisega seoses kantud kulude jagamisel.

Seltsingulepingu punkti 3.8.2 kohaselt kannavad hageja ja kostja võrdselt kulud, mis on

vajalikud Hankelepingust tuleneva kindlustus- ja garantiikohustuse täitmiseks.

Tegemist on eriregulatsiooniga, mis on seltsingulepingu punktides 3.1.5 ja 4.2.3

sisalduva üldregulatsiooni suhtes ülimuslik. Seltsingulepingu punktid 3.1.5 ja 4.2.3

reguleerivad sõnaselgelt mullatööde ja teedeehituse nö lepingulise teostamise käigus

tekkiva võimaliku kahjumi jagamist ega käsitle vastavate töödega seotud

garantiivastutusega seonduvat. Hageja seisukoht, mille kohaselt on seltsingulepingu

punktis 3.8.2 reguleerimisesemeks üksnes täitmistagatise esitamisega seotud kulud, on

ebaloogiline. Samuti on ebaõige hageja

väide, mille kohaselt reguleeris

garantiikohustuste täitmisega seotud kulude kandmist seltsingulepingu punkt 3.1.5.

Viidatud punktis lepiti mullatööde lõpliku käibe jaotumises kokku pakkumuse

maksumuse tabelis toodud hindadest lähtudes eesmärgiga tagada, et teostatavate tööde

lõplik käive oleks võrdne. Arvestades, et garantiiperioodil ilmnevate võimalike

puuduste ulatus ja nende kõrvaldamise maksumus ei olnud ega saanudki olla

seltsingulepingu sõlmimisel mõistlikult prognoositav, ei saanud olla ega olnudki

viidatud säte suunatud reguleerima mh garantiitöödega seotud kulude jagamist. Samas

toetab seltsingulepingu punktis 3.1.5 rõhutatud lõplike käivete võrdsuse põhimõte

üheselt kostja tõlgendust, mille kohaselt tuli ka garantiikohustuste täitmisega seotud

kulud seltsingulepingu punkti 3.8.2 kohaselt jagada võrdselt. Eeltoodust tulenevalt ei

ole hagejal ühelgi juhul õigus nõuda kostjalt Hankelepingu alusel garantiikohustuste

täitmisega (s.o garantiitööde teostamisega) seotud kulutuste hüvitamist rohkem kui 50%

ulatuses faktiliselt tõendatud ning mõistlikest ja vajalikest kulutustest.

10. Hageja seisukoht, mille kohaselt seltsingulepingu punkt 6.5 ei reguleeri

garantiikohustuse täitmisega seotud kulude jaotumist, vaid üksnes kahju hüvitamist

olukorras, kus seltsinglase tekkis kahju tulenevalt teise seltsinglase ebakvaliteetsest

tööst, on ebaloogiline ja vastuolus seltsingulepingust nähtuvaga. Seltsingulepingu

punktis 6.5 on sõnaselgelt viidatud seltsinglase poolt teostatud ebakvaliteetsele tööle

(puudustega tööle) ja selle ümberteostamise (puuduste kõrvaldamise) kulule. Kostja

hinnangul ei saa mõistlikult olla vaidlus selles, et garantiiperioodil ilmnebki puudusi

üksnes ebakvaliteetselt teostatud töödes ning et puuduste kõrvaldamise käigus tehakse

ebakvaliteetne töö ümber. Seltsingulepingu punkti 6.5 eesmärgiks ongi eeltoodust

tulenevalt tagada, et Hankelepingu täitmise käigus ühe konkreetse seltsinglase poolt

teostatud

(ebakvaliteetses)

töös

ilmnenud

puuduste

kõrvaldamisega

(ümberteostamisega) seotud kulu kannaks vastava töö algselt teostanud seltsinglane

ainuisikuliselt ja/või hüvitaks puuduse kõrvaldamisega seotud kulud (kahju) teistele

seltsinglastele. Käesoleval juhul on hageja 15. juuli 2016. a. menetlusdokumendis (tl

6-18, V kd) võtnud omaks asjaolu, et tingituna 2010.a. suvel asetleidnud

kindlustusjuhtumi tõttu alltöövõtjate poolt varasemalt tehtud tööde hävinemisest teostas

hageja ainuisikuliselt nõlvade kindlustamise ja haljastamisega seotud tööd Rööbasteede

alal, Ühendustee alal, Xxxx-Xxxx mn-l, Valga suunal, Külateel ning B-2 silla alusel

kruusateel. Seega puudub vaidlus, et viidatud tööd on teostatud hageja kui ühe

seltsinglase poolt, kes tulenevalt seltsingulepingu punktis 6.5 vastutab teostatud tööde

võimaliku ebakvaliteetsuse ja ümberteostamisega seotud kulude kandmise eest

ainuisikuliselt.

11. Seltsingulepingu punkti 2.3 kohaselt oli Hankelepingu esemeks olevatele ehitustöödele

antud kvaliteedigarantii ühine, kuid sellest tulenevaid nõudeid kohustus esmalt täitma

konkreetse objekti osa eest vastutav pool. Kostja hinnangul järeldub eeltoodust üldine

põhimõte, et konkreetseid garantiitöid kohustus esimese eelistusena teostama see

seltsinglane, kelle vastutusalasse kuuluvate ehitustöödega seoses garantiiprobleem

ilmnes, ning et garantiikohustuse faktiliselt täitnud seltsinglase kulud jaotati nende

kandmise järgselt vastavalt seltsingulepingus kokkulepitule. Seltsingulepingu

punktidest 2.1, 2.2.1 ja 2.3 tulenevalt lasus hagejal kui juhtival seltsinglasel kohustus

Hankelepingust tulenevate garantiikohustustega seoses XXXX-iga suhtlemiseks ning

võimalike garantiiajal laekunud pretensioonide ja nõuete korrektseks edastamiseks

„konkreetse objekti osa eest“ vastutavale seltsinglasele. Ka seltsingulepingu punktist

6.5 tuleneb põhimõte, et iga seltsinglane vastutas tema poolt või tema juhtimisel

teostatud töö kvaliteetsuse eest ning kohustus hüvitama võimaliku ebakvaliteetse töö

ümberteostamisega seotud kulud. Viidatud seltsingulepingu sätetest on üheselt tuletatav

põhimõte, et tellijalt (XXXX) poolt garantiiperioodil peatöövõtjale (seltsing hageja kui

juhtiva seltsinglase isikus) esitatud pretensioon tuleb peatöövõtja poolt õigeaegselt ja

nõuetekohaselt edasi esitada vastava töölõigu eest vastutavale alltöövõtjale (konkreetse

objekti osa eest vastutav seltsinglane). Kuigi asjakohane kohustus tulenes eelpool

nähtuvast ka seltsingulepingust, teatas kostja 11. aprillil 2011. a. tähitud kirjaga nr 305

täiendavalt hagejale, et kostja soovib Hankelepingu alusel esitatavate võimalike

garantiinõuete menetlemisel vahetult osaleda, sh tutvuda kõikide XXXX-i poolt

laekuvate nõuete ja nende lisadokumentidega ning oma esindaja kaudu osaleda nii

garantiitööde teostamisele eelneval objekti ülevaatusel kui ka garantiitööde teostamisel.

Seega ei saa mõistlikult olla vaidlust selles, et hagejale oli teada kostja soov olla

aktiivselt kaasatud nii garantiinõuete menetlemise kui ka garantiitööde teostamise

faasis. Ometigi hageja oma kohustust kostja teavitamiseks ja kaasamiseks ei täitnud

ning kuigi kostjale võimaldati oma esindaja kaudu osaleda teatud garantiiperioodi

ülevaatustel, siis garantiiperioodil puuduste kõrvaldamiseks tehtud tehinguid ja kulutusi

hageja kostjaga kordagi ei kooskõlastanud ega andnud viimasele ka mistahes võimalusi

puuduste iseseisvaks kõrvaldamiseks. Kostja leiab, et Hankelepingu täitmiseks

moodustatud seltsingu poolt teatud ehitustöö tellimine mõnelt seltsinglaselt on

käsitletav töövõtulepingu sõlmimisena ning seltsing peab seltsinglase poolt teostatud

ehitustöös puuduste ilmnemisel arvestama mh VÕS § 644 lg 1 ja 2 sätestatud

teavitamiskohustusega. Teavitamiskohustuse rikkumine toob VÕS § 644 lg 3 kohaselt

kaasa töö lepingutingimustele mittevastavusele tuginemise õiguse kaotamise. Kuivõrd

hageja ei ole kostja suhtes teavitamiskohustust täitnud, siis on hageja kostja hinnangul

kaotanud õiguse Hankelepingu esemeks olevates mullatöödes ilmnenud väidetavate

mittevastavusele tuginemiseks suhetes kostjaga ega saa nõuda kostjalt mistahes

garantiikohustuste täitmisega seoses väidetavalt kantud kulutuste hüvitamist. Lisaks

sellele, et garantiiperioodil ilmnenud puuduste kõrvaldamisega seoses tehtud kulude

osas kostjale sisuliselt piiranguteta vastutuse asetamine on vastuolus seltsingulepingu

tingimustega, oleks see vastuolus ka hea usu põhimõttega.

12. Kostja on seisukohal, et hageja poolt esitatud kuludokumendid ei ole seostatavad

garantiiperioodil puuduste kõrvaldamisega. Kokkuvõttes on kostja hinnangul

tuvastatud, et valdavas enamuses ei oma hageja poolt hagiavalduse ning 28. novembri

2014 a. menetlusdokumendi lisadena esitatud kuludokumendid puutumust vaidlusaluste

garantiitööde teostamisega. Hageja väited kuludokumentide seotuse kohta teatud

puuduste kõrvaldamisega on paljasõnalised ning vastuolus tegelike asjaolude ja

tõenditest nähtuvaga, sh on hageja väitel suur osas kuludokumentidest nähtuvatest

kuludest tehtud enne, kui konkreetne puudus garantiiperioodil väidetavalt üldse ilmnes.

Eluliselt usutav ei ole garantiitööde teostamiseks kulutuste tegemine enne garantiitöö

teostamise vajaduse ilmnemist.

13. Kostja hinnangul järeldub hageja poolt menetluse käigus esitatud ning olulises osas

vastuolulistest seisukohtadest, et hageja väited alltöövõtjatelt puuduste kõrvaldamise

nõudmise võimatuse kohta ei ole tõesed. Samuti kinnitavad hageja poolt alltöövõtu

kasutamisega seoses esitatud dokumendid üheselt, et hagejal puudus süsteemne

ülevaade kasutatavate alltöövõtjatele üleantud töömaa ulatusest ning nende poolt

teostatud ehitustöödest, mistõttu võis hagejal enda hooletusest tekkida probleeme

puuduste kõrvaldamise nõude maksmapanekuga. Lisaks nähtub kogutud tõenditest, et

kostjale teadmata motiividel otsustas hageja 2010.a. kindlustusjuhtumi tulemusena

hävinenud nõlvadega seotud ehitustööd teostada ise (mitte alltöövõtjaid kasutades),

mistõttu sellistes töödes garantiiperioodil ilmnenud puuduste kõrvaldamise eest

vastutab samuti ainuisikuliselt hageja, mitte seltsing.

14. Kostja leiab, et hagejal oli kohustus vaidlustada kindlustusandja Keeldumise Otsust.

Menetluse käigus poolte esitatud argumentidest nähtuvalt on Keeldumise Otsuse

vaidlustamata jätmise tagajärjel tekkinud võimaliku kahju kontekstis peamisteks

vaidlusküsimusteks see (i) kas Keeldumise Otsuse vaidlustamata jätmise eest vastutab

hageja kui juhtiv seltsinglane ning (ii) kas Keeldumise Otsuse kohtulik vaidlustamine

oleks olnud perspektiivikas. Kostja hinnangul on vastus mõlemale viidatud küsimusele

jaatav ning seetõttu tuleb hageja nõuet (eeldusel, et see kuulub rahuldamisele)

vähendada ulatuses, milles tekkinud kahju on omistatav Keeldumise Otsuse

vaidlustamata jätmisele, s.o vähemalt 90,98% ulatuses. Kostja hinnangul oleks

Keeldumise Otsuse vaidlustamine olnud perspektiivikas ning vastava vaidlustuse

esitamisel oleks olnud tõenäoline saavutada nn vihmakahjude hüvitamine XxxxAS-i

poolt. Seetõttu leiab kostja, et VÕS § 139 lg 1 ja 2 alusel ei ole hagejal õigus nõuda

kostjalt juunis 2013.a. tekkinud nn vihmakahjude kõrvaldamiseks tehtud väidetavate

kulude hüvitamist ulatuses, milles see oleks kuulunud XxxxAS-i poolt poliisi alusel

hüvitamisele.

Kohtuotsuse põhjendused

15. Kohus, kuulanud kohtuistungitel ära poolte seisukohad, tutvunud toimiku materjalidega

ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid, millele pooled on soovinud tugineda, on

seisukohal, et Xxxx AS hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.

16. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse

tegemisel tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas

kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 5 alusel hagi menetletakse poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja

võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu

vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste

tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool

hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja

vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu

kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi

omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud

väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

17. Kohus loeb tuvastatuks ja tõendatuks alljärgnevad asjas tähtsust omavad asjaolud, mis

on kas vastavalt pool(t)e poolt omaksvõetud ja/või mille üle vaidlus puudub:

- 10. novembril 2008 sõlmisid hageja ja kostja Seltsingulepingu. Lepingu eesmärk oli

reguleerida poolte omavahelisi õigusi ja kohustusi seoses XxxxAS-iga (XXXX) 1.

augustil 2008 sõlmitud Hankelepingu nr XXXX(Hankeleping) täitmisega. Nii hageja

kui ka kostja olid Hankelepingu järgsed töövõtjad. Hankeleping nägi ette Xxxx

raudteepiirijaama esimese ehitushankega seotud tööde tegemise (edxxxxdi Xxxx

objekt). Hanke- ja Seltsingulepingu esemeks olid muuhulgas erinevad mulla- ja

teedeehitustööd (edxxxxdi mullatööd) (tl 9-18 I kd);

- Seltsingulepingu p 3.1.5. alusel kohustusid hageja ja kostja teostama mullatööd ühiselt

proportsioonis hageja 34% ja kostja 66%. Hageja oli tööde üldjuht ja kostja mullatööde

juht (p 2.4) (tl 10,12; 19-21, 22-35, 36-43 I kd);

- kostja lahkus Xxxx objektilt enne Seltsingulepingu ja XXXX-iga sõlmitud

Hankelepingu täitmist, so kevadel 2010. Seltsingulepingu esemeks olevad mullatööd

jäid täies ulatuses hageja teostada. Tööd lõpetati objektil 31. detsember 2010 (tl 141 VI

kd, tl 51 I kd);

- mullatööde teostamine kujunes kahjumlikuks. Sellega seoses esitas hageja kostja vastu

nõude hüvitada hagejale osa mullatööde kahjumist (so tsiviilasi nr 2-10-54284, tl 182-

213 IV kd);

- tsiviilasjas nr 2-10-54284 tuvastati, et Seltsingulepingu punktide 3.1.5, 4.1 ja 4.2.3

koostoimest tulenevalt kohustus kostja kandma mullatööde kahjumist 66% (tl 22-35,

36-43, 44 I kd);

- Hankelepingu lahutamatuks osaks olid FIDIC Üldtingimused, millest tulenevalt lasus

töövõtjal kohustus kõrvaldada Hankelepingu objektiks olevates ehitustöödes

garantiiajal ilmnevad puudused (tl 45-47 I kd);

- garantiiperioodiks oli 01.01.2011 kuni 31.12.2013 (tl 45-47, 51 I kd);

- insener teatas puudustest FIDIC Üldtingimuste järgse puudustest teatamise

ajavahemiku jooksul (tl 49-50 I kd);

- XXXX (edxxxxdi insener) nõudis puuduste kõrvaldamist hagejalt (tl 51-84 I kd, tl 52-

53, 53-55 II kd);

- kostjat teavitati 2012 aasta garantiiülevaatusest, millest kostja töötaja Xxxx osa võttis

ning 2013 aasta garantiiülevaatuse tulemustest (tl 116-117 IV kd, 142pöördel VI kd);

- kindlustusandja XxxxAS keeldus Xxxx objektiga seonduvalt kahju hüvitamisest

07.10.2013 (tl 139-140 III kd);

- hageja on arvestanud garantiiperioodil kantud kulutusi kokku summas 312 308,41

eurot (tl 85 I kd).

18. Käesolevas tsiviilasjas nõuab hageja kostjalt Seltsingulepingu täitmist Seltsingulepingu

punktide 3.1.5, 4.1 ja 4.2.3 alusel. Hageja nõuab kostjalt 66% ulatuses Xxxx objekti

garantiiperioodil (s.o vahemikus 1. jaanuar 2011 – 31. detsember 2013) tekkinud mulla-

ning teedeehitustööde (edxxxxdi mullatööd) kulude hüvitamist.

VÕS § 580 sätestab, et seltsingulepinguga kohustuvad kaks või enam isikut

(seltsinglased) tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga

määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega. Seltsinglased on kohustatud seltsingut

kaitsma kahju tekkimise eest ja arvestama teiste seltsinglaste huvidega.

Seltsingulepingu p 3.1.5. sätestab poolte kokkuleppe selles, et mullatööde ja

teedeehituse jaotumine poolte vahel tuleb teostada selliselt, et poolte poolt objektil

teostatavate ehitustööde lõplik käive lähtudes pakkumuse maksumuse tabelis

fikseeritud hindadest, oleks võrdne. Seltsingulepingu p 4.1 kohaselt on pooled kokku

leppinud selles, et kõikide tööde maksumuseks Hankelepingu täitmisel on kõigil

samadel tingimustel baastase, mis on võrdne pakkumuses sisaldunud vastavate Objekti

osade maksumusega. Tööde teostamisel on igal töid teostaval poolel õigus kasumile,

mida tal õnnestub oma tööosas saavutada sisemise efektiivsuse arvelt. Samas on igal

töid teostaval poolel kohustus kanda oma Objekti osas kahjumit, kui see tekib.

Seltsingulepingu p 4.2.3 sätestab, et mullatööde ja teedeehituse maksumuse

suurenemine muudatuskavandite mitte realiseerumise puhul- tekkinud lisakulu

kannavad pooled proportsionaalselt lähtuvalt lepingu p 3.1.5 sätestatud põhimõttest.

VÕS § 76 lg kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustuse

täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja

praktikat. Kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise

vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 1

ja 7 sätestavad, et kui kohustuse täitmise tähtaeg on kindlaks määratud või tuleneb

võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Kohustus muutub

sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kohustuse

täitmise rikkumiseks on vastavalt VÕS § 100 sätestatule võlasuhtest tuleneva kohustuse

täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kohustuse

rikkumise korral võib võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt võlgnikult õiguskaitse

abinõuna nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 2 lubab võlausaldajal kasutada kõiki

seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitseabinõusid, mida saab üheaegselt kasutada.

19. Käesoleva otsuse punktis 17 nimetatud tõenditega on tuvastatud on, et hageja ja kostja

sõlmisid 10. novembril 2008 Seltsingulepingu (Seltsinguleping). Lepingu eesmärk oli

reguleerida poolte omavahelisi õigusi, kohustusi ja vastutust seoses XxxxAS-iga 1.

augustil 2008 sõlmitud Hankelepingu nr XXXX(Hankeleping) täitmisega Xxxx objekti

teostamisel (lepingu p 1.1.). Nii hageja kui ka kostja olid Hankelepingu järgsed

töövõtjad. Hankeleping nägi ette Xxxx raudteepiirijaama esimese ehitushankega seotud

tööde tegemise. Hanke- ja Seltsingulepingu esemeks olid muuhulgas erinevad mulla- ja

teedeehitustööd (edxxxxdi nimetatud ka kui mullatööd). Kostja ja hageja kohustusid

teostama mullatööd vastavalt Seltsingulepingu punktile 3.1.5 ühiselt, järgides punktis

3.1.5 määratletud proportsiooni. Kostja lahkus Xxxx objektilt keset mullatööde

teostamist. Muuhulgas lõpetas kostja mullatööde teostamise, mis Seltsingulepingu

kohaselt oli kostja vastutusalas. Mullatööd tuli teostada hagejal, sest Hankelepingu

kohaselt vastutas hageja ka nende kohustuste täitmise eest, mis Seltsingulepingu

kohaselt olid kostja vastutusalas. Mullatööde teostamine kujunes kahjumlikuks. Sellega

seoses esitas hageja kostja vastu nõude hüvitada hagejale see osa mullatööde kahjumist,

mida kostja kohustus Seltsingulepingu alusel kandma. Tsiviilasjas nr 2-10-54284

esitatud nõude aluseks olid Xxxx objekti mullatööde kulud perioodil 01.12.2008 kuni

31.12.2010. Eelviidatud hageja nõude menetlemisel (tsiviilasi 2-10-54284) tuvastasid

kohtud, et Seltsingulepingu punkti 3.1.5 kohaselt kohustusid pooled teostama mullatööd

selliselt, et kostja kanda jääb 66% mullatööde käibest, lähtudes pakkumuse maksumuse

tabelis fikseeritud hindadest. Veel tuvastasid kohtud nimetatud tsiviilasjas, et

Seltsingulepingu punktide 3.1.5, 4.1 ja 4.2.3 koostoimest tulenevalt kohustus kostja

kandma 66% mullatööde kahjumist. Kõnealuses asjas tehtud otsus on jõustunud.

Tuvastatud on ka, et mullatööde kahjumi suurenemine jätkus garantiiperioodil pärast

Hankelepingu objekti tellija poolt vastuvõtmist, so peale 31.12.2010. Insener nõudis

hagejalt kui Hankelepingu järgselt töövõtjalt vastavalt Hankelepingule garantiiperioodil

ilmnenud puuduste kõrvaldamist. Samuti tuli täiendavalt teostada tööd, mille teostamine

oli tehnilistel põhjustel kokkuleppel tellijaga jäetud vaegtöödena garantiiperioodi.

19.1. Esmalt märgib kohus, et kohtu hinnangul, ei kattu käesolevas tsiviilasjas ja

tsiviilasjas nr 2-10-54284 olevad nõuded. Tsiviilasja nr 2-10-54284 menetluses olnud

nõude aluseks olid Xxxx objekti mullatööde kulud perioodil 01.12.2008 kuni

31.12.2010. See nähtub Xxxx AS`i hagiavalduse terviktekstist (tl 182-213 IV kd). Hagi

tervikteksti punktis 2.1 toodud tabelist ja punktist 4.2 toodud tabelitest nähtub, et

mullatööde kuluarvetesse ei olnud arvestatud kuludokumente hilisema kuupäevaga kui

31.12.2010. Käesoleva asja menetluses oleva hagi aluseks on mullatööde kulud

perioodil 01.01.2011 kuni 31.12.2013, mis hõlmab nii puuduste kõrvaldamise kui ka

vaegtööde tegemise kulu. Kuludokumente varasemast ajast, kui 2011 käesolevasse

menetlusse esitatud ei ole. Kohtu hinnangul asjaolu, et hageja nõudis tsiviilasjas nr 2-

10-54284 ka drenaažitöödega seotud kulude hüvitamist, ei tähenda, et hageja nõuab

sama kulu hüvitamist käesolevas asjas. Kostja tugineb väitele, et vaegtööde teostamise

kulu kajastus tsiviilasjas nr 2-10-54284 viidates vahemakseaktile nr 25 (tl 121-124 IV

kd). Viidatud tsiviilasjas nõudis hageja kuni 2010 kantud kulutuste hüvitamist, sh

seonduvalt drenaažitöödega kantud kulude hüvitamist, kuid käesolevas asjas on hageja

esitanud drenaažitöödega seonduva kuludokumendi 2011 aastast (tl 97-98 I kd). Kulud

mille hüvitamist hageja käesolevas asjas nõuab on seotud inseneri kirjades esile toodud

tööde puudustega, mis tekkisid perioodil 01.01.2011 kuni 31.12.2013 (tl 51-84 I kd, tl

52-53, 53-55 II kd). Xxxxkinnitas vande all, et osa Ühendustee drenaažitöödest tuli

teostada pärast XxxxAS-ile objekti üleandmist (tl 143pöördel VI kd). Lisaks nähtub

kohustus teostada drenaažitööd vaegtööna pärast tellijale objekti üleandmist

vastuvõtuaktile lisatud puuduste nimekirjast (tl 51, 52-54 I kd). Vahemakseaktis nr 25

on kajastatud tööd 2010 aasta lõpu seisuga ning sellest ei nähtu, et Ühendustee (objekt

2) drenaažitööd olid 31.12.2010 seisuga arveldatud. Käesolevas asjas vaegtöödena

esitatud kulu osas on esitatud arve ja teostatud tööde akt (tl 97-98 I kd), millest nähtub,

et tööd teostati augustis 2011. Drenaažitööd ja kraavid, millega seonduvalt hageja

käesolevas asjas kulusid nõuab, on vaegtööd FIDIC Üldtingimuste punkti 11.1.a mõttes

(tl 47 I kd). Garantiiperioodil ehk FIDIC Üldtingimuste mõistes Puudustest Teatamise

Aja jooksul tuli parandada nii puudused kui ka kahjustused (FIDIC p 11.1.b) kui ka

lõpetada tööd, mis olid lõpetamata vastuvõtuakti väljastamise päeval (teostada

vaegtööd, FIDIC punkt 11.1.a). Vaegtööd tähendavad pärast objekti tellija poolt

vastuvõtmist teostatud töid, mis ei olnud vastuvõtuakti väljastamise ajaks tehtud. Seega

ei saanud vastavaid kulusid ehk neid kulusid, mis on hageja poolt tehtud peale 2010

aastat, tsiviilasjas nr 2-10-54284 nõuda ning neid kulusid on hagejal võimalik nõuda

käesolevas tsiviilasjas.

20. Hageja on avaldanud, et garantiiperioodil (s.o vahemikus 1. jaanuar 2011 kuni 31.

detsember 2013) kandis hageja mullatöödega täiendavalt kulusid 312 308,41 euro

ulatuses (tl 85 I kd). Hageja leiab, et eelnimetatud summast tuleb kostjal hagejale

vastavalt Seltsingulepingule hüvitada 66%, so hageja nõuab kostjalt garantiiperioodil

tehtud kulude hüvitamist summas 206 123,55 eurot (so 66% garantiiperioodi

mullatööde kogukulust). Pooled ei vaidle selle üle, et tulenevalt Hankelepingust ja selle

lahutamatuks osaks olevatest FIDIC Üldtingimustest (tl 45-47 I kd) lasus töövõtjal

kohustus kõrvaldada Hankelepingu objektiks olevates mullatöödes ehitustöödes

garantiiajal ilmnevad puudused. Seega ei ole vaidlust, et hagejal kui Hankelepingu

järgsel töövõtjal (kuna kostja lahkus objektilt) oli kohustus kõrvaldada garantiiperioodil

mullatöödes ilmnenud puudused ja teostada garantiiaja vaegtööd (vt otsuse punkt19).

Kuigi kostja ei vaidle vastu sellele, et poolte ühise garantiikohustuse täitis tellija

XXXX- i ees hageja üksi ning kandis sellega seonduvalt täiendavaid kulusid, leiab

kostja, et hagejal ei ole põhjendatud kantud kulude osas esitada nõuet kostja vastu või

vähemalt ei ole hagejal õigus kantud kulutuste hüvitamist nõuda hageja poolt esitatud

ulatuses.

21. Poolte vahel on vaidlus selle üle:

- Kas seltsingulepingust tulenev poolte kokkulepe, mille kohus on tsiviilasjas nr 2-10-

54284 tuvastanud, kohaldub ka garantiiperioodi mullatööde kulude osas ehk millises

proportsioonis hageja ja kostja garantiiperioodil kantud kulusid seltsingulepingu alusel

kandma kohustusid; kas seltsingulepingu punktis 3.8.2 on sätestatud erikokkulepe

kulude kandmiseks garantiiperioodil (I).

- Kas hagejal lasus kostja suhtes VÕS § 644 lg 1 ja 2 sätestatuga analoogiline

teavitamiskohustus Hankelepingu esemeks olevates mullatöödes garantiiperioodil

ilmnenud puuduste osas ning kas võimaliku teavitamiskohustuse rikkumine on toonud

kaasa hageja nõudeõiguse lõppemise VÕS § 644 lg 3 alusel (II).

- Kas hageja poolt esitatud kulu on põhjendatud ning kas, kuludokumendid on

seostatavad garantiiperioodil Hankelepingu esemeks olevates mullatöödes ilmnenud

puuduste kõrvaldamisega (III).

- Kas esineb asjaolusid, mis garantiiperioodil tekkinud mullatööde kogukulu (sellest

tulenevalt kostja kanda jäävat osa) vähendavad (IV), sh

- Kas hageja oleks saanud nõuda garantiiperioodil ilmnenud puuduste kõrvaldamist

alltöövõtjatelt ja kas vastava nõude esitamata jätmine õigustab hageja nõude

rahuldamata

jätmist

vähemalt

ulatuses,

milles

oleks

seeläbi

õnnestunud

garantiiperioodil väidetavalt kantud kulutusi vältida.

- Kas juhul, kui puudused on ilmnenud hageja kui seltsinglase poolt teostatud

ehitustöödes, on hageja seltsingulepingu punktidest 6.3 ja 6.5 tulenevalt õigustatud

nõudma vastavate puuduste kõrvaldamisega seotud kulude hüvitamist kostjalt.

- Kas hageja pidanuks vaidlustama AS`i Xxxx otsuse kahju hüvitamisest keeldumise

kohta 2013 aastal; kas otsuse vaidlustamisest loobumine õigustab hageja nõude

rahuldamata jätmist vähemalt ulatuses, milles oleks olnud tõenäoline vastavate kulude

hüvitamine XxxxAS-i poolt.

I

22. Hagejal oli tsiviilasjas nr 2-10-54284 rahaline nõue kostja vastu poolte vahel 10.11.2008

sõlmitud seltsingulepingu alusel tekkinud kohustuse katta mullatööde kahjum

kokkulepitud osas, täitmiseks. Käesolevas asjas nõuab hageja sama seltsingulepingu

täitmist garantiiperioodi osas. Hageja on rahalise nõude esitamisel tuginenud samadele

seltsingulepingu punktidele, so punktidele 3.1.5, 4.1 ja 4.2.3, millistele hageja tugines

tsiviilasjas nr 2-10-54284 nõude esitamisel. Hageja on selgitanud, et käesoleva asja

menetluses esitatud kahjunõue põhineb samadel seltsingulepingu sätetel, mille alusel

esitatud nõue oli tsiviilasja nr 2-10-54284 menetluses (käesoleva asja menetluses olev

nõue esitati kahjumi suurenemise tõttu garantiiperioodil) (tl 7 VI kd).

Harju Maakohtu 07.01.2013 vaheotsusega rahalise nõude põhjendatuse kohta (tl 22-35

I kd) tuvastati, et hageja rahaline nõue kostja vastu raha saamiseks on põhjendatud

selliselt, et 10.11.2008. a AS Xxxx, AS Xxxx(nüüd AS Xxxx) ja AS Xxxx vahel

sõlmitud seltsingulepingu alusel tuleb mullatööde ja teedeehitusega seotud tööde

võimalik kahjum katta AS Xxxx (AS Xxxx õigusjärglane) poolt 34% ulatuses ja AS

Xxxx poolt 66% ulatuses. Maakohtu otsus on jõustunud 04.11.2013 (tl 44 I kd). Seega

on eeltoodud kohtuotsusega tuvastatud seltsingulepingust tulenevalt kahjumi katmise

proportsioonid poolte vahel. Kostja leiab, et tsiviilasjas nr 2-10-54284 tuvastatud

kahjumi jagunemise proportsioon ei ole menetlusosalistele antud asjas kohustuslik, sest

antud asja menetluses on kahjunõue seoses garantiiperioodiga ja tsiviilasjas nr 2-10-

54284 menetluses tuvastati kahjumi jagunemise proportsioon üksnes hankelepingu

põhiperioodi osas. Kohus kostjaga ei nõustu. Eelviidatud vaheotsusega tuvastati

kahjumi jagunemise/katmise proportsioon seltsingulepingu alusel, so tuvastati poolte

tahe võimaliku kahjumi jagunemise osas. Vaheotsuses ei ole võimaliku kahjumi

tekkimise perioode eristatud. Hageja on tuginenud poolte ühise arusaamise osas, et

vaheotsusega tuvastatud kahjumi proportsioon kohaldub ka garantiitööde kulude puhul,

Xxxx 5. novembri 2013 e-kirjale (tl 121 II kd) ning kostja vastusele 20.12.2013 (tl 118

II kd). Viidatud tõenditest nähtub, et Xxxx on e-kirja saatnud seonduvalt probleemiga

Xxxx objektil 26.06.2013 toimunud paduvihmade tagajärgedega, e-kiri on saadetud

05.11.2013, so vahetult peale seda, kui jõustus vaheotsus kahjumi katmise

proportsioonide osas. Xxxxe-kirjast nähtub, et kostjat teavitati, et vastavalt

proportsioonile 34/66 tuleks kanda nii võimalikud menetluskulud, mis kaasneks

XxxxAS-i vastu nõude esitamisega, kui ka vihmakahjude likvideerimise kulud ning, et

kostja nõustus hageja seisukohaga, et XXXX- i vastu hagi esitamine on

väheperspektiivikas. Kohtu hinnangul ei nähtu viidatud tõenditest ka koostoimes

XXXX- i kirjadega (tl 91-145 III kd, istung tl 144pöördel VI kd) otseselt poolte

kokkulepet selleks, et vaheotsusega tuvastatud kahjumi proportsioone kohaldatakse ka

garantiitööde kulude puhul. Samas nõustub kohus hageja käsitlusega, et võimaliku

täiendava kahjumi (milleks olid ka vihmakahjude likvideerimise kulud, kusjuures

kostja on ise leidnud, et sellest tekkinud kahju on hageja kahjust vähemalt 90,98%- p

4.7.2, tl 93- 94 VI) jagunemise osas on hageja kostjale esitanud tahteavalduse ja

arusaama jagunemise proportsioonide osas, so hagejal tuleks kanda 34% ja kostjal 66%.

Kostja ei ole kohtueelselt hageja käsitlusele vastuväiteid esitanud. Kuivõrd

garantiiperioodi mullatööde kulud suurendasid automaatselt mullatööde kogukahjumit

ning vastavaid kulusid ei olnud võimalik tellijaga arveldada, on kohtu hinnangul

võimalik asuda seisukohale, et garantiiperioodil lisandunud mullatööde kulud ehk

kahjum on kaetud tsiviilasjas nr 2-10-54284 tuvastatud kahjumi jagunemise

proportsiooniga, so hageja kanda jääb 34% ja kostja kanda 66% garantiiperioodi

kuludest. Seega asub kohus sarnaselt hagejaga seisukohale, et garantiitööde teostamise

käigus tekkinud mullatööde kulu on Hankelepingu esemeks olevate mullatööde

teostamisega seotud kulu. Mullatööde garantiitööde tegemine ja nendega kaasnev kulu

mõjutab otseselt mullatööde kogukahjumi suurust. Seetõttu ei ole võimalik järeldada, et

garantiiperioodi mullatööde kulud ei ole kaetud Seltsingulepingu punktidest 4 ja 3.1.5

tuleneva kahjumi jagunemise kokkuleppega.

Kohtu hinnangul ei muuda tuvastatud kahjumi kandmise proportsioone ka

seltsingulepingu punkt 3.8.2 (tl 12 I kd), millele, kui kulude kandmise erikokkuleppele

on kostja tuginenud. Seltsingulepingu p 3.8.2. kohaselt pooled kannavad võrdselt kulud,

mis on vajalikud Hankelepingust tuleneva kindlustus- ja garantiikohustuste täitmiseks,

samuti muud Hankelepingu täitmisega seotud ja Seltsingu huvides tehtud lisa- ja

üldkulud (valve, elekter, küte, vesi, side soojakud, piirded, rendid, inseneri vahendid jt

platsikulud jms, va kulutused, mis on seotud käesoleva lepingu p-s 3.1.1. nimetatud

elektritöödega).

Kuivõrd punkti 3.8.2. osas poolte ühist tahet ei ole võimalik kindlaks teha, tuleb lepingu

tõlgendamisel lähtuda TsÜS § 75 lg-st 1 ja VÕS § 29 lg-st 4. Järelikult tuleb poolte

vahel sõlmitud lepingut tõlgendada nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda

samadel asjaoludel mõistma pidi. Vastavalt VÕS § 29 lg 5 p-idele 4 ja 5 tuleb lepingu

tõlgendamisel eelkõige arvestada lepingu olemust ja eesmärki ning vastaval tegevus-

või kutsealal mõistetele ja väljenditele tavaliselt antavat tähendust.

Seltsingulepingu olemusele, üldisele eesmärgile ning lepingu punktidele 3.1.5 ja 4.2.3

on kohtud andnud hinnangu tsiviilasjas nr 2-10-54284 (tl 22-43 I kd), mida siinkohal

üle korrata ei ole vaja. Käesoleval juhul vajab tõlgendamist seltsingulepingu punkt

3.8.2. Nimetatud punkt on samuti kui punkt 3.1.5 alajaotuse „Tööde teostamine,

osapoolte osalus ja panus hankelepingu täitmisel“ (p 3) koosseisus. Seltsingulepingu p

3.8.2. reguleerib lisa- ning üldkulude katmist. See tuleneb üheselt lepingupunkti

sõnastusest: /…/ kulud, mis on vajalikud Hankelepingust tuleneva kindlustus- ja

garantiikohustuste täitmiseks; samuti muud Hankelepingu täitmisega seotud ja

Seltsingu huvides tehtud lisa- ja üldkulud (valve, elekter, küte, vesi, side /…/). Eelnevast

nähtuvalt saavad olla lisa- ning üldkulud sellised kulud, mida ei olnud otseselt

Seltsingu- ega Hankelepingus eraldi töödena nimetatud, st tegemist ei olnud lepingu

esemega. Mullatööde garantiitööd ei olnud sellised üld- ega lisakulud. Mullatööd

kuulusid Hankelepingu esemesse. Nende teostamine oli otseselt vajalik Hankelepingu

nõuetekohaseks täitmiseks. Seega ei tulene Seltsingulepingu punktist 3.8.2 kokkulepet

garantiiperioodi mullatööde kulude jaotamise kohta. Kohus nõustub hageja

tõlgendusega selles, et seltsingulepingu punktis 3.8.2 nimetatud kindlustus- ja

garantiikohustuste all on silmas peetud XxxxAS-ile antavat täitmistagatist, mitte

garantiitöid. Hageja on eelneva tõendamiseks esitanud XxxxAS-ile Xxxx objektiga

seoses esitatud garantiikirja (tl 20 II kd). Poolte vahel ei ole vaidlust, et XXXX-le

täitmisgarantii esitati, mistõttu leiab kostja, et tõend ei oma seltsingulepingu p 3.8.2 osas

tähtsust (tl 145 VI kd). Kohus kostjaga ei nõustu, kuna kohtu hinnangul on tõend

asjakohane ilmestamaks seda, et seltsingulepingu punktis 3.8.2 on mõeldud just tellijale

antud täitmistagatise kulu (pangagarantii väljastamise tasu). Vastasel korral ei

reguleeriks antud kulu kandmist mitte ükski Seltsingulepingu säte. Eelnevat kinnitab

asjaolu, et Seltsingulepingus on viidatud garantiikohustusele kui täitmistagatisele. Nii

on Seltsingulepingu punktis 2.3 viidatud Hankelepinguga seonduvate kindlustuse ja

täitmisgarantiide (tagatiste) tellijale esitamisele. Seega punktis 2.3 on garantii

defineeritud kui Hankelepingu alusel tellijale antav tagatis. Eelnevast järeldub, et

Seltsingulepingu kontekstis on garantiikohustus samastatud täitmistagatise andmisega.

Seetõttu ei ole õige kostja väide, et Seltsingulepingu punktis 3.8.2 on mõeldud

garantiitöid. Seega, ei ole õige ka kostja väide, et kui Seltsingulepingu punktis 3.8.2

toodud viide tähendaks garantiikohustust FIDIC Üldtingimuste mõttes, oleks viidatud

konkreetselt täitmistagatisele. Tõlgendades Seltsingulepingu punkti 3.8.2 ülejäänud

Seltsingulepingu sätete valguses, on võimalik järeldada üksnes seda, et Seltsingulepingu

punktis 3.8.2 peeti silmas tellijale esitatavat täitmistagatist. Seltsingulepingu punktis

3.8.2 sätestatut saab analoogselt punktiga 3.1.5 mõista nii, et võrdsus tähendabki

proportsionaalsust seltsinglase panusele langeva osaga.

Seega, saab eelneva alusel asuda seisukohale, et seltsingulepingust tulenev poolte

kokkulepe, mille kohus on tsiviilasjas nr 2-10-54284 tuvastanud, kohaldub ka

garantiiperioodi mullatööde kulude osas ning samades proportsioonides, so hagejal 34%

ja kostjal 66% ulatuses tuleb pooltel ehk seltsinglastel kanda ka garantiiperioodi kulud.

II

23. Kuigi asjas on tuvastatud, et poolte vahel on 10. novembril 2008 sõlmitud

seltsingulepingu alusel seltsingusuhe ning, et lepingu eesmärk oli reguleerida poolte

omavahelisi õigusi, kohustusi ja vastutust seoses XxxxAS-iga (XXXX) 1. augustil 2008

sõlmitud Hankelepingu nr XXXX(Hankeleping) täitmisega (tl 9-18 I kd), on kostja

esitanud hageja nõudele vastuväite ka VÕS § 644 alusel. Kostja leiab, et seltsingu suhe

Hankelepingu esemeks olevate ehitustööde teostamiseks kaasatud töövõtjatega on oma

olemuselt töövõtusuhe. Kostja leiab, et Hankelepingu täitmiseks moodustatud seltsingu

poolt teatud ehitustöö tellimine mõnelt seltsinglaselt on käsitletav töövõtulepingu

sõlmimisena ning seltsing peab seltsinglase poolt teostatud ehitustöös puuduste

ilmnemisel arvestama mh VÕS § 644 lg 1 ja 2 sätestatud teavitamiskohustusega.

Teavitamiskohustuse rikkumine toob VÕS § 644 lg 3 kohaselt kaasa töö

lepingutingimustele mittevastavusele tuginemise õiguse kaotamise. Kuivõrd hageja ei

ole kostja suhtes teavitamiskohustust täitnud, siis on hageja kostja hinnangul kaotanud

õiguse

Hankelepingu

esemeks

olevates

mullatöödes

ilmnenud

väidetavate

mittevastavusele tuginemiseks suhetes kostjaga ega saa nõuda kostjalt mistahes

garantiikohustuste täitmisega seoses väidetavalt kantud kulutuste hüvitamist. Muul

alusel nõudeõiguse lõppemist kostja esile toonud ei ole.

Esmalt märgib kohus, et kohtu hinnangul on kostja poolt töövõtulepingu

regulatsioonile, so VÕS §-le 644, tuginemine asjakohatu. XXXX-ga sõlmitud

Hankelepingu poolteks olid nii hageja kui ka kostja, mitte seltsing. Seega oli nii hagejal

kui ka kostjal töövõtusuhe XxxxAS-iga, kes oli tellija. Vaidlust ei ole selles, et hageja

ja kostja vastutasid Hankelepingust tulenevate kohustuste täitmise eest ühiselt, st

XxxxAS-il oli õigus nõuda mistahes Hankelepingu esemeks oleva kohustuse täitmist

nii hagejalt kui ka kostjalt. Seega olid hageja ja kostja XxxxAS-i ees solidaarvõlgnikud

(VÕS § 65 lõiked 1 ja 2). Ka VÕS §-st 595 tuleneb, et seltsinglased vastutavad

kolmanda isiku ees võetud kohustuste täitmise eest eelduslikult solidaarselt. Hageja ja

kostja vahel oli solidaarvõlgnike sisesuhe, mida reguleerib Seltsinguleping. Nagu kohus

on varem sedastanud, oli seltsingulepingu eesmärgiks määratleda pooltevahelised

õigused, kohustused ja vastutus Seltsingulepingu täitmisel (Seltsingulepingu punkt 1.1).

Seetõttu ei saa hageja ja kostja vaheline suhe olla käsitatav töövõtuna. Asjaolu, et hageja

oli Seltsingulepingu juhtiv partner (Seltsingulepingu punkt 2.1), ei vii järelduseni, et

hageja ja kostja vahel oli peatöövõtulaadne suhe. Hagejal oli seltsingulepingu punkti

2.2.1 kohaselt õigus võtta Seltsingu nimel Hankelepingu täitmisega seonduvat

informatsiooni vastu ning edastada tellijale vastavat infot. Nimetatud sätted ei muuda

seltsingulepingut olemuslikult töövõtulepinguks. Seltsingut võib üks seltsinglane

juhtida (VÕS § 583 lg 1) ja info vahendamise kohustus on seltsingulepingule

iseloomulik (VÕS § 593).

Kuigi kohus nõustub hagejaga, et seltsingulepingu sätetest ega ka VÕS- i

seltsingulepingu regulatsioonist ei tulene, et üks seltsinglane kaotab automaatselt õiguse

nõuda teiselt seltsinglaselt vastavalt seltsinglaste kokkuleppele hüvitist, kui rikutakse

info vahendamise kohustust kolmanda isiku ja teiste seltsinglaste vahel ning mullatööde

garantiitööd oleks tulnud teostada ja teostatigi ning garantiitööde teostamise tõttu tekkis

kulu sõltumata sellest, kas garantiitööd teostas hageja või kostja, lasub hagejal kui

juhtivseltsinglasel siiski aruande ja teabe andmise kohustus (VÕS § 586). Nimetatud

kohutuse mittetäitmine või mittenõuetekohane täitmine ei lõpeta aga nõudeõigust, st

lepingu (käesoleval juhul seltsingulepingu) täitmist saab ikkagi nõuda.

Seega, on kohus seisukohal, et käesolevas vaidluses ei kohaldu töövõtulepingu sätted,

kuid

kohus

peab

õigeks

analüüsida

ka

kostja

vastuväiteid

seonduvalt

teavitamiskohustusega. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole kostjat teavitanud

Hankelepingu alusel esitatud garantiinõuetest ega andnud kostjale võimalust

garantiitööde teostamises osalemiseks. Vaidlust ei ole selles, et insener saatis teated

garantiiperioodil puuduste ilmnemise kohta ja nõuded nende kõrvaldamiseks hagejale

(tl 51-84 I kd, tl 52-53, 53-55 II kd). Vaidlust ei ole ka selle üle, et garantiiülevaatused

2011- 2013 toimusid (tl 55, 66, 75, 80 I kd, tunnistajate Xxxx, Xxxxja Xxxxütlused, tl

142pöördel-143 VI kd). Kohtu hinnangul on asjas tuvastatud, et kostja oli faktiliselt

teadlik garantiiperioodi puudustest ja nende kõrvaldamise vajadusest ning kostja poolt

esitatud tõenditega (tl 190 I kd, tl 91-145 III kd, istung tl 144pöördel VI kd) ei ole ümber

lükatud hageja tõendid teavitamiskohustuse täitmise osas. Kostjal oli võimalik

garantiitööde teostamisel osaleda. Peale kostja lepingulise esindaja e-kirja 11.04.2011

(tl 190 I kd), on hageja teavitanud kostjat garantiinõuetest. Kohtu seisukohta kinnitavad

Xxxx5. juuli 2012 e-kiri kostjale (tl 122-123 II kd). Nimetatud e-kirjas teavitas hageja

töötaja kostjat: „Teavitan Teid, et Xxxx 1. Ehitushanke garantiiülevaatus toimub

11.07.2012.“ Xxxx2. juuli 2013 e-kiri kostjale (tl 86-87 IV kd). Hageja edastas

kõnealuse e-kirjaga kostjale Xxxx objektil tuvastatud puuduste nimekirja. E-kirjale oli

lisatud garantiiülevaatust kajastav puuduste tabel. Antud e-kiri on saadetud xxxx

vahetult pärast vihmakahjude tekkimist, vihmasadu leidis aset 26.06.2013 (selle üle

pooltel vaidlus puudub). Antud e-kirjast nähtub, et Xxxxon edastanud XXXX`le

inseneri kirja number 383 (tl 93-96 III kd). Sellele inseneri kirjale oli lisatud

garantiiperioodi puuduste nimekiri seisuga juuni 2013. Seega, on ümber lükatud kostja

väide, et kostjat ei ole enne 05.11.2013 vihmakahjudest kordagi teavitatud. Hageja poolt

kostjale 5. novembril 2013 saadetud e-kiri (tl 119-121 II kd), milles on hageja

avaldanud: „Xxxx on Teid varasemalt informeerinud sellest, et 26.06.2013 toimusid

Xxxx I ehitushanke ehitusobjektil tugeva paduvihma tulemusel muldkeha nõlvade

ulatuslikud uhtumised.“ Kostja on kirjale vastanud 20. detsembril 2013 (tl 118 II kd)

ega ole oma vastuses väitnud, et kostjale ei ole viidatud puudustest varasemalt

teavitatud. Eelnevast tulenevalt on kirjalike tõenditega tõendatud, et kostjat teavitati

garantiiülevaatuste toimumisest 2012. aastal ning 2013. aastal tuvastatud puudustega

seoses edastati kostjale kõrvaldamist vajavate puuduste nimekiri. Täiendavalt

tõendavad kostja teavitamist garantiiülevaatustest ja kostja esindajate osalemist

garantiiülevaatustel (sh 2011 aastal) ka tunnistajate ütlused. Xxxxütluste kohaselt

osalesid kostja esindajad iga aasta ülevaatustel. 2011 osales ülevaatusel Xxxx, 2012 ja

2013 aastal osales Xxxx(tl 143 VI kd). Xxxx ei eitanud ülevaatustel osalemist, vaid

väitis, et ta ei mäleta neid (tl 142pöördel VI kd). Xxxxütles, et tema osales kostja

esindajana 11.07.2010 ülevaatusel. Ülevaatusel palus osaleda Xxxx, kes andis suulise

volituse selleks. Xxxx ütles, et Xxxxi esindajad võtavad XXXXesindajatega puuduste

küsimuses ühendust (tl 142pöördel-143 VI kd). Lisaks nähtub Xxxxütlustest, et 2011

oli Xxxx juttu puuduste kõrvaldamisest. Minu ülemus Xxxx küsis, kas XXXXosaleb

ka mullatööde puuduste kõrvaldamises ja Xxxx vastas, et ei osale. Mis tundus loogiline,

kuna XXXXei olnud juba 1,5 a osalenud tööde teostamises. Puuduste kohta esitas Xxxx

XXXX-le infot osaliselt (tl 143 VI kd). Seega nähtub eeltoodust ka asjaolu, et kostja

keeldus garantiitööde teostamisel osalemisest.

Kostja on leidnud ka, et garantiiperioodil ilmnenud puuduste kõrvaldamisega seoses

tehtud kulude osas kostjale sisuliselt piiranguteta vastutuse asetamine on vastuolus hea

usu põhimõttega. Hageja on esitanud kostja vastu seltsingulepingu täitmise nõude.

Hageja on arvestanud rahalise nõude esitamisel poolte vahel Seltsingulepinguga kokku

lepitud (kohtu poolt kinnitatud) kahjumi/kulutuste katmise proportsioonidega, st hageja

ei nõua kostjalt kogu kulu hüvitamist, vaid üksnes kostjale langevas osas. Kui

seltsinglane ei aita kokkulepitud viisil kaasa ühise eesmärgi saavutamisele või ei täida

lojaalsuskohustust, võib sellega kaasneda kohustust rikkunud seltsinglase vastutus

seltsingu ees, eelkõige täitmata kohustuse täitmisele sundimine ja kohustus hüvitada

tekitatud kahju. Kui seltsinglane ei ole andnud oma panust, on seltsingul vastava

kohustuse täitmata jätnud seltsinglase vastu nõude esitamise õigus. VÕS § 580

eesmärgist tuleneb, et igal üksikul seltsinglasel on seltsingu huvides nõudeõigus

kohustust rikkunud seltsinglase vastu. Kohtu hinnangul ei ole hageja hea usu põhimõtet

rikkunud, kui esitab kostja vastu õigustatult nõude seltsingulepingu täitmisega

seonduvalt.

Eeltoodu alusel, leiab kohus kokkuvõtteks, et VÕS § 644 lg 3 kohaldamisele ei kuulu,

muul alusel nõudeõiguse lõppemist ei ole kostja esile toonud, hageja on

teavitamiskohustust piisavalt täitnud, mistõttu on hagejal õigus kostjalt seltsingulepingu

täitmist nõuda. Hea usu põhimõtte rikkumist käesolevas vaidluses kohus tuvastanud ei

ole.

III

24. Hageja nõuab kostjalt 66% ulatuses Xxxx raudteepiirijaama (Xxxx objekt)

garantiiperioodil (s.o vahemikus 1. jaanuar 2011– 31. detsember 2013) tekkinud mulla-

ning teedeehitustööde kulude hüvitamist. Hagejale on Xxxx objekti garantiiperioodil

mullatöödega seoses tekkinud kulutusi kokku summas 312 308,41 eurot (2011-2013

mullatööde kulu koondtabel, tl 85 I kd, kulude suurust kinnitavad tõendid, tl 86-125,

126-150, 151-169 I kd, tl 20-22, 22p-23, 24-26, 26-29, 30-31, 33-35, 47-50, 31-33, 35-

36, 37-41, 51-52 II kd, tl 90-91, 88-89, 92-93 IV kd). Hageja nõuab kostjalt

eelnimetatud summast 66%, so 206 123,55 eurot, vastavalt mullatööde kahjumi

jagamise proportsioonile. Mullatööde kogukulu koosneb mullatööde otsekulust summas

299 360,92 eurot ja ITP-üldkulust (insenertehnilise personali kulu) summas 12 947,49

eurot.

Kostja on seisukohal, et hageja poolt esitatud kuludokumendid ei ole seostatavad

garantiiperioodil puuduste kõrvaldamisega. Hageja väited kuludokumentide seotuse

kohta teatud puuduste kõrvaldamisega on paljasõnalised ning vastuolus tegelike

asjaolude ja tõenditest nähtuvaga, sh on hageja väitel suur osas kuludokumentidest

nähtuvatest kuludest tehtud enne, kui konkreetne puudus garantiiperioodil väidetavalt

üldse ilmnes.

Pooled ei vaidle selle üle, et Hankelepingu järgne tellija nõudis inseneri kirjades esile

toodud puuduste kõrvaldamist ja vaegtööde teostamist (tl 51-84 I kd, tl 52-53, 53-55 II

kd) ning, et Hankelepingust tulenes kohustus vastavad puudused kõrvaldada ja tööd

teostada. Vaidlust ei ole ka selle üle, et 2011-2013 toimusid garantiiülevaatused (tl 55,

66, 75, 80 I kd, tunnistajate Xxxx, Xxxxja Xxxx ütlused, tl 142pöördel-143 VI kd).

Ülevaatustel tuvastatud puuduste osas on hageja esitanud dokumentaalsed tõendid:

2011 aasta osas, tl 51-54, 55-61, 62-63, 64-65 I kd; 2012 aasta osas, tl 66-69, 70-74 I

kd; tl 52, 53-54 II kd ning 2013 aasta osas, tl 80-84 I kd. Eelolevatest tõenditest

nähtuvalt, seisnesid garantiiperioodil tuvastatud puudused peamiselt objektide 1

(Rööbasteede ala), 2 (Ühendustee) ja 10 (Xxxx-Xxxx maantee) nõlvade uhetes ja

lihetes. Nimetatud objektid olid mahult ka kõige suuremad. Samas tuvastati ka teisi

puudusi ning puudused esinesid mingil määral ka teistel mullatööde objektidel

Eeltoodut kinnitab ka tunnistaja Xxxx, kelle ütluste kohaselt „Toimus puuduste

tuvastamine nii, et insener võttis töövõtjaga ühendust ja lepiti kokku ülevaatuse aeg

objektil. Objektil vaadati konkreetsed puudused üle töövõtja ja inseneri esindajate poolt

ning insener teavitas töövõtjat puudustest kirjalikult. Iga aasta leidis aset üks ülevaatus,

kus fikseeriti puudused ning kordusülevaatused, kus fikseeriti puuduste kõrvaldamised

ja vajadusel uued tekkinud puudused. Valdavas osas teostati töid seltsingu poolt rendi

või oma mehhanismidega, tegu oli mullatööde objektiga, kus enamus tööd tehti

mehhanismidega. Kõige enam oli puuduseid rajatud muldkehade ja kaevikute nõlvadel.

Esines vihmast ja lume sulamisest tekkinud uhteid ning nõlvade varisemisest tekkinud

lihkeid. Lihked tekkisid tõenäoliselt geoloogilistest tingimusest, kohati oli tegu

tehislikult ehitatud nõlvadega, kohati oli tegu loodusliku nõlvaga. Kõige rohkem

puuduseid esines ühendusteel, seal oli nõlvade maht kõige suurem, nõlvad olid kõige

kõrgemad. Geoloogilised tingimused erinesid, osaliselt kasutati nõlvade ehituseks

objektilt ülejäänud savikat pinnast. Puudused seisnesid nõlvadel esinenud lihetest ja

vihmadest tekkinud pinnase uhtest. Lihked tuli välja kaevata ja uuesti tagasi täita,

selleks kasutati rasketehnikat ja see oli kulukas“ (tl 143 VI kd).Objektid, nende mahud

ning asjaolu, et mh objektid 1, 2 ja 10 olid poolte ühine töö nähtub seltsingulepingu

lisast 2 (19-21 I kd).

25. Hageja on avaldanud, et talle on Xxxx objekti garantiiperioodil mullatöödega seoses

tekkinud kulusid kokku summas 312 308,41 eurot. Hageja on tõenditena esitanud

kuludokumendid ja seotust kuludega tõendanud inseneri kirjadega.

Järgnevalt tuvastab kohus kas hageja poolt esitatud kuludokumendid on seostatavad

inseneri poolt esile toodud puudustega ning hindab kuludokumentide põhjendatust.

Etteruttavalt märgib kohus kõigi kuludokumentidega seonduvalt (hiljem eraldi

kuludokumentide juures üle kordamata) kostja vastuväite osas, mis puudutab seda, et

neid arveid, mille kuupäevad on inseneri kirjades määratud tähtajast hilisemad, ei saa

seostada inseneri kirjades toodud puuduste kõrvaldamisega, et kostja seisukoht ei ole

asjakohane. Nimelt nõustub kohus hagejaga selles, et inseneri kirjades määratud

tähtajad ei näita seda, millal puudused faktiliselt teostati. Inseneri kirjad väljastati hiljem

kui toimusid garantiiülevaatused (vt näiteks tl 55 I kd). Sealt nähtub, et garantiiperioodi

ülevaatus leidis aset ajaliselt varem, kui insener saatis puuduseid kirjeldava kirja. Osad

puudused olid tuvastatud juba vastuvõtuaktis, mis kandusid inseneri kirjades edasi (vt

tl 51-54 I kd). Samuti ei näita arvete kuupäevad tööde faktilise teostamise kuupäevi.

Kui hagejale olid puudused ülevaatuse järgselt teada, sai hageja hakata neid ka

kõrvaldama, ootamata inseneri sellekohast kirja. Seega, ei saa hagejale ette heita

vajalike ja põhjendatud kulutuste tegemist enne seda kui insener saatis kirja puuduste

kohta. Ka ei saa puuduste kõrvaldamiseks algselt määratud tähtaegu ning

kuludokumentide kuupäevi põhimõtteliselt kõrvutada hindamaks, kas hageja nõutav

kulu on seotud puuduste kõrvaldamise ja vaegtööde tegemisega. Kohus leiab ka, et

kuludokumente on siiski võimalik seostada garantiiperioodil ilmnenud puuduste

kõrvaldamisega (eelkõige insenerikirjade kaudu) vaatamata sellele, et kõigi kuluarvete

osas ei ole esitatud teostatud tööde üleandmise-vastuvõtmise akte. Samuti leiab kohus,

et kui osadel kuludokumentidel ei ole viidet Xxxx objektile, siis ka see asjaolu ei anna

alust lugeda kuludokumenti mitteseostatavaks, kui see kulu on seostatav inseneri

kirjadega. Samuti leiab kohus, et olukorras, kus enamik inseneri poolt esile toodud

puudustest seisnesid mullatööde uhetes ja lihetes, siis hageja kuludokumendid, mis on

seotud geotekstiili ja muruseemne ostuga või kaevetööde tegemiseks vajaliku tehnika

rendiga, on seostatavad puudustega. Seda järeldust kinnitab ka tunnistaja Xxxx ütlus,

mille kohaselt „Valdavas osas teostati töid seltsingu poolt rendi või oma

mehhanismidega,

tegu

oli

mullatööde

objektiga,

kus

enamus

tööd

tehti

mehhanismidega. Puudused seisnesid nõlvadel esinenud lihetest ja vihmadest tekkinud

pinnase uhtest. Lihked tuli välja kaevata ja uuesti tagasi täita, selleks kasutati

rasketehnikat ja see oli kulukas. Lihete kõrvaldamine nägi välja nii, et kaevati pinnas

välja, täideti uue pinnasega tagasi kihtide haaval ja kaevati nõlvusesse, ühted täideti

pinnasega ja haljastati“ (tl 143 VI kd). Kohus ei nõustu hagejaga selles, et

kuludokumente saab hinnata elulise usutavuse alusel, kuid kohus saab kujundada

hinnangu kuludokumentide seotuse osas inseneri poolt esile toodud puudustega oma

siseveendumuse alusel.

25.1. 2011 a. puudused on peamiselt fikseeritud inseneri kirjas nr 373 (tl 55-61 I kd).

See kiri tõendab 2011 a. garantii ülevaatuse tulemusi/ülevaatusel tuvastatud puudusi

lisaks vastuvõtuaktis toodud puudustele. Täiendavaid puudusi tuvastati objektide 1, 2,

10, 12 ja 15 osas. Vastuvõtuaktis toodud ja kõrvaldamata puuduste kõrvaldamiseks

nähti ette uued tähtajad. Asjakohaseks tõendiks on ka 26.08.2011 e-kiri (tl 52 pöördel-

53 II kd), millega on teavitatud puudustest. Vastuvõtuaktile lisatud puuduste

nimekirjaga on tõendatud vastuvõtuaktile lisatud puudused, so insener tuvastas

mõningased puudused objektide 2,12 ja 15 osas ning Ühendustee, so objekti 2 osas tuli

drenaažitööd kokkuleppel tellijaga teostada vaegtööna garantiiperioodil (tl 51-54 I kd).

Inseneri kirjaga nr 375 on tõendatud, et insener rõhutas üle varasemalt objektide 1, 2 ja

10 osas tuvastatud puudused (tl 62-63 I kd). Inseneri kirjaga nr 377 koos puuduste

tabeliga on tõendatud, et insener teatas, et varasemalt tuvastatud puudused olid töövõtja

poolt kõrvaldatud, va viidatud kirjale lisatud nimekirjas toodud (tl 64-65 I kd).

2011 aasta mullatööde kogukuluks on hageja märkinud 53 627, 20 eurot, sellest

mullatööde otsekulu oli 47 107, 50 eurot ja mullatööde ITP-kulu 6519,70 eurot.

Kuludokumendid on esitatud tl 86-125 I kd, tl 20pöördel, 21, 21p, 22 II kd ning

haakuvad tõendid tl 22p-32p II kd.

25.1.1. Kuivõrd kostja on esitanud kuludokumentidele vastuväited, analüüsib kohus

hageja poolt esitatud kuludokumente ükshaaval. Kohus annab hinnangu arvestatuna

kostja vastuväiteid alljärgnevalt:

Otsekulud- I köites olev kuludokument tl 86 summas 36 eurot (mida hageja nõuab) on

seostatav inseneri poolt esile toodud puudusega, so teostusjoonise koostamine ning

tegemist on objekti 1, so poolte ühise tööga seltsingulepingu lisa 2 alusel. Hüdrantide

töö on hõlmatud toimiku lk 56 objekt 1 positsiooniga 4. Sillad on puuduste nimekirjas

toodud eraldi (tl 56, objekt 1 rida 4, tl 58, tl 19-21 I kd);

kuludokument tl 87 summas 607, 50 eurot (mida hageja nõuab) on seostatav inseneri

poolt esile toodud puudusega, so raudteeala kõrgustiku kontrollmõõdistus.

Vajumisreeperite mõõdistus nõudis eelduslikult geodeetilisi töid (tl 56, objekt 1 rida 5,

tl 65 I kd);

kuludokument tl 88 summas 396 eurot (mida hageja nõuab) on seostatav inseneri poolt

esile toodud puudusega, so Ühendustee osas. Arve seondub ka inseneri 26.08.2011 e-

kirja punktis 7 viidatud puudusega (kraavid ei ole kaevatud projekti kohaselt km 80+040

…80+450). Sellest nähtub, et insener oli seisukohal, et kraavid mis olid mullatööde osa,

ei olnud kaevatud korrektselt ja insener leidis, et uute kraavide kaevamine ei ole mõistlik

ja palus välja töötada uue projekti saavutamaks kraavide korrektsus (tl 56, objekt 2 rida

1 I kd, tl 52pöördel II kd);

kuludokument tl 89 summas 448 eurot (mida hageja nõuab) on seostatav inseneri poolt

esile toodud puudusega nõlvade lihete ja uhetega seonduvalt taashaljastuse vajadusega.

Arvel näidatud kulu seondub nõlvade taashaljastamise vajadusega mitmel objektil (tl

56-58, objektid 1,2 ja 10 I kd);

kuludokument tl 90 summas 326, 10 eurot (mida hageja nõuab) on seostatav inseneri

26.08.2011 e-kirja punktis 7 viidatud puudusega (kraavid ei ole kaevatud projekti

kohaselt km 80+040 …80+450). Sellest nähtub, et insener oli seisukohal, et kraavid mis

olid mullatööde osa, ei olnud kaevatud korrektselt ja insener leidis, et uute kraavide

kaevamine ei ole mõistlik ja palus välja töötada uue projekti saavutamaks kraavide

korrektsus (tl 52pöördel II kd);

kuludokument tl 91 summas 1484,16 eurot (mida hageja nõuab) on seostatav inseneri

poolt esile toodud puudusega nõlvade taastamiseks. Arvel näidatud kulu seondub

nõlvade taastamise vajadusega, mille tekitasid lihked objektidel 1,2 ja 10. (tl 56-58,

objektid 1,2 ja 10 I kd);

kuludokument tl 92 summas 1384, 54 eurot ning tl 93 summas 1348,11 eurot (mida

hageja nõuab) on seostatavad inseneri poolt esile toodud puudusega nõlvade

taastamiseks. Arvetel näidatud kulu seondub nõlvade taastamise vajadusega, mille

tekitasid lihked objektidel 1,2 ja 10. (tl 56-58, objektid 1,2 ja 10 I kd);

kuludokument tl 95-96 summas 36, 62 eurot (mida hageja nõuab) on seostatav inseneri

26.08.2011 e-kirja punktis 7 viidatud puudusega (kraavid ei ole kaevatud projekti

kohaselt km 80+040 …80+450). Arvel on kirjas ka, et tegemist on Ühendustee kraavi

parandusega. Dolokivi (paekivi) kasutamine kraavide taastamiseks on põhjendatud (tl

52pöördel II kd);

kuludokument tl 97-98 summas 20 941, 50 eurot (mida hageja nõuab) on seostatav

inseneri poolt esile toodud puudusega Ühendustee ja Xxxx-Xxxx mnt osas. Arvele

lisatud aktis nr 55/2011 on toodud, et paigaldustööd seonduvad drenaažitoru ja

veerennide paigaldusega, mis on mullatööd. Nimetatud tööd seonduvad inseneri

13.07.2011 kirjas väljatoodud Ühendustee puudustega. Nimetatud kirjas osutas insener,

et ühendustee drenaažitööd ja kraavid olid puudustega, mis vajasid kõrvaldamist. 14630

eurot (14 110+520) arvel märgitud summast seondus ühendustee drenaaži ja kraavide

lõpetamisega vastavalt vastuvõtuaktis toodule ja 6184,50 eurot seondus nõlvade

kindlustamisega vastavalt vastuvõtuaktile lisatud puuduste nimekirjale. Drenaažitoru

paigaldati ühendustee lõppu, mis on fikseeritud inseneri vastuvõtuaktis. Kopa- ja

töömehe tunnid summas 127 eurot on eelnimetatud töödega seostatavad ja põhjendatud

(tl 51-54, 56-57 objekt 2 I kd, tl 25-30 III kd);

kuludokument tl 99-100 summas 228, 98 eurot (mida hageja nõuab) on seostatav

inseneri poolt esile toodud puudustega Xxxx-Xxxx mnt osas. Puuduste kõrvaldamiseks

killustiku kasutamine on kohtu hinnangul mõistetav ja põhjendatud (tl 57, objekt 10 I

kd);

kuludokument tl 101-102 summas 304 eurot (mida hageja nõuab) on seostatav inseneri

poolt esile toodud puudustega objektidel 1,2 ja 10 seoses lihete ja uhtumisega. Arvele

lisatud saatelehelt nähtub arve selgitusena mulla vedu ja kraavide puhastus, millise töö

ja seega seonduv kulu on puuduste kõrvaldamiseks põhjendatud (tl 56-58, objektid 1,2

ja 10 I kd);

kuludokument tl 103-105 summas 1302, 50 eurot (mida hageja nõuab) on seostatav

inseneri poolt esile toodud puudustega objektidel 1,2 ja 10 seoses lihete ja uhtumisega

ning nõlvade taastamise vajadusega. Kuigi arvelt ja saatelehtedelt ei nähtu konkreetne

objekt, kus töid teostati, on arvel kajastatud kulu võimalik seostada Xxxx objekti

mullatöödega, kuna saatelehel on toodud pinnase, killustiku ja mulla vedu 2011 aasta

augustis ehk garantiiperioodil (tl 56-58, objektid 1,2 ja 10 I kd);

kuludokument tl 106 summas 140 eurot (mida hageja nõuab) on seostatav inseneri poolt

esile toodud puudusega objekti 17 osas. Arvel on kirjas, et tegemist on jalakäijate teega

sildade B-2 ja B-3 all. Kuigi sillad B-2 ja B- 3 olid kostja tööd, siis oli sildade all teed

ehk teedeehitus seltsingulepingu p 3.1.5 kohaselt poolte ühine töö (tl 58, objekt 17 Sild

B-2 rida 2, tl 19-21, 12 I kd);

kuludokument tl 107-108 summas 8960 eurot (mida hageja nõuab) on seostatav inseneri

poolt esile toodud puudusega Xxxx-Xxxx mnt osas. Inseneri kirjas ei ole viiteid

külmakerke vaibumisele, inseneri kirjas/puuduste nimekirja viites ja lepingus olevale

numbrilisele vahele, so külmakerge 21+100 või 2+100 on selgitus kohtu hinnangul see,

et insener on inimlikult eksinud ühe numbri märkimisega. Xxxx sõlmitud

alltöövõtulepingu p 4.1 alusel on arve seostatav tellitud töödega. Tööd on seostavad

inseneri kirja objekti 10 positsiooni 9-ga. Arvel on kajastatud ka töönimetus, mis sellele

vastab. Seega leiab kohus, et kulu on seostatav puudusega ning on põhjendatud. Seost

alltöövõtulepingutega analüüsib kohus endiselt (tl 57, objekt 10 rida 9 I kd, tl 25-30 III

kd);

kuludokument tl 109 summas 1032, 34 eurot (mida hageja nõuab) on seostatav inseneri

poolt esile toodud puudusega objektidel 1, 2 ja 10 seoses lihete ja uhtumisega ning

nõlvade taastamise vajadusega (tl 56-58, objektid 1,2 ja 10 I kd);

kuludokument tl 110 summas 13,45 eurot ning tl 111 summas 8,16 eurot (mida hageja

nõuab) ei ole seostatavad inseneri poolt esile toodud puudusega ning ei ole põhjendatud;

kuludokument tl 112 summas 295, 12 eurot (mida hageja nõuab) on seostatav inseneri

poolt esile toodud puudusega seoses lihete ja uhtumisega ning nõlvade taastamise

vajadusega osaliselt. Pinnase tihendamiseks nõlvade taastamisel on plaatvibraator

eelduslikult vajalik Arvel märgitud tellingu komplekt, määrdeaine diiselmootorile,

nurgasaag ja pikendusjuhe kohtu hinnangul puuduste kõrvaldamisega esitatud kujul

seostatavad ei ole. Kulu suuruseks jääb 171, 25 eurot (tl 56-58, objektid 1,2, 10, 17 I

kd);

kuludokument tl 113-114 summas 257,03 eurot ning tl 115-116 summas 1278, 09 eurot

(mida hageja nõuab) on seostatavad inseneri poolt esile toodud puudusega seoses lihete

ja uhtumisega. Arvelt ja saatelehelt nähtub, et Xxxx objektil on kruusa ja pinnaseveo

töid tehtud 2011 maikuus ehk garantiitööde teostamise ajal ning arve kajastab

pinnaseveo ja kruusasõelumise teenust. Tööd on seostatavad ja põhjendatud (tl 56-58,

objektid 1,2, 10, 17 I kd);

kuludokument tl 117-118 summas 798 eurot (mida hageja nõuab) on seostatav inseneri

poolt esile toodud puudusega seoses lihete ja uhtumisega ning nõlvade taastamise

vajadusega. Veoselehelt nähtub, et mullaveo teenust on tehtud 2011 maikuus, so

garantiiperioodil. Töö on seostav ja põhjendatud (tl 56-58, objektid 1,2, 10, 17 I kd);

kuludokument tl 119-120 summas 779 eurot (mida hageja nõuab) on seostatav inseneri

poolt esile toodud puudusega seoses lihete ja uhtumisega ning nõlvade taastamise

vajadusega. Arvelt ja saatelehelt nähtub, et pinnaseveo teenust on tehtud 2011 mai- ja

juunikuus, so garantiiperioodil. Töö on seostav ja põhjendatud (tl 56-58, objektid 1,2,

10, 17 I kd);

kuludokument tl 121 summas 592, 69 eurot (mida hageja nõuab) on seostatav inseneri

poolt esile toodud puudusega seoses lihete ja uhtumisega ning nõlvade taastamise

vajadusega. Arvel näidatud kulu seondub nõlvade taastamise vajadusega, mille tekitasid

lihked objektidel 1,2 ja 10 (tl 56-58, objektid 1,2, 10, 17 I kd);

kuludokument tl 122-123 summas 3349, 76 eurot (mida hageja nõuab) on seostatav

inseneri poolt esile toodud puudusega seoses lihete ja uhtumisega ning nõlvade

taastamise vajadusega. Kulu, millega seonduvalt on arve esitatud nähtub arvelt, so

kaevetööd ja transport objektile (tl 56-58, objektid 1,2, 10 I kd);

kuludokument tl 124-125 summas 715, 81 eurot (mida hageja nõuab) on seostatav

inseneri 26.08.2011 e-kirja punktis 7 viidatud puudusega (kraavid ei ole kaevatud

projekti kohaselt km 80+040 …80+450). Selles kirjas on antud juhis töötada välja uus

projekt seoses kraavidega ilmnenud probleemidega. Arvel on kirjas ka, et tegemist on

Ühendustee kraavide ümberprojekteerimisega (tl 52pöördel II kd);

Eelneva analüüsi tulemusena peab kohus põhjendatuks kulude kokkuarvestamisel

hageja otsekulu summas 46 917,98 eurot.

ITP-üldkulud- I köites olev kuludokument tl 94 summas 44,04 eurot on seostatav

garantiiperioodiga. Arvel on märgitud keskkonnaehituse osakonna tööliste majutus 08-

09. august. Insener- tehnilisel personalil tuli seonduvalt garantiitöödega objektil kohal

käia, tegemist on ööbimismajutusega seonduva kuludokumendiga. Seltsinglased

arvestasid sellised kulud ITP kulude hulka, seega on kulu põhjendatud;

kuludokument II köites tl 20p summas 20,18 eurot ning tl 21p summas 25,69 eurot on

seostatavad garantiiperioodil, so 2011 puuduste kõrvaldamisega. Arvetel on märgitud

majutusteenus (Xxxx) 28-29 juuli ja 23-24 august. Xxxxütlustest tulenevalt tegeles tema

2011 kuni 2015 garantiitöödega (tl 143 VI kd). Seega on kulu seostatav ja põhjendatud;

kuludokument II köites tl 21 summas 270 eurot ja tl 22 summas 159, 17 eurot on

seostatavad garantiiperioodil, so 2011 puuduste kõrvaldamisega. Arvetelt on nähtav

ajavahemik, so august- september 2011 ning objektile sõitmiseks auto rentimist saab

pidada põhjendatud kuluks;

tööjõukulud summas 6044, 66 eurot on seostatavad garantiiperioodil, so 2011 puuduste

kõrvaldamisega. Asjaolu, et Xxxx, Xxxxja Xxxx olid hageja töötajad ja said hagejalt

töötasu on tõendatud töölepingutega, hageja raamatupidamistõenditega ja Xxxx osas ka

tema ütlustega (tl 22p-29p, 30-31 II kd, tl 143 VI kd). Seda, missugune osa

palgakuludest seondus Xxxx objekti garantiitöödega, tõendavad väljavõtted hageja

raamatupidamisprogrammist (tl 31p-32p II kd). Nimetatud väljavõtetest nähtuvalt

seondus Xxxx projektiga 2011. aastal 1207,95 eurot Xxxxe palgakulust (tl 31p),

3033,94 eurot Xxxxpalgakulust (tl 32) ja 1802,77 eurot Xxxx palgakulust (tl 32p), so

kokku 6044,66 eurot. Seda, kuidas arvestati töötajate palgakulud konkreetse objektiga

seotud kuluks, tõendavad projektipersonali kulude jagunemise tabeli näidis (tl 90-91 IV

kd), Xxxx 9. detsembri 2015 kinnituskiri (tl 88-89 IV kd) ja hageja majasisene juhend

„Tööaja arvestus“ (tl 92-93 IV kd). Kohtu hinnangul on tegemist lubatavate

dokumentaalsete tõenditega ning kohtul ei ole põhjust eelnimetatud tõendite

usaldusväärsuses kahelda. Eelnimetatud tõendite alusel on selgitatav, kuidas hageja

töötajate palga-, mobiiltelefoni-, auto- ja kütusekulusid arvestati erinevate projektide,

sh Xxxx projekti ITP-üldkuludeks, so töötajatega seotud kulud määrati konkreetse

projekti ITP-üldkuludeks lähtudes konkreetse isiku hõivatuse määrast vastaval projektil

ühe kuu pikkusel perioodil. Projektpersonali kulude tabelis tähistab igakuist hõivatuse

määra %-na toodud määr tulbas „kulu %“. Tabeleid koostas insenerehituse divisjoni

direktor Xxxx, kes on töötajate palgakulude ja muude töötajatega seotud kulude

arvestamist erinevate objektide ITP-üldkuludeks analoogsete tabelite alusel kinnitanud.

Xxxxon ka selgitanud, et: Selgitan, et AS-is Xxxx jagatakse insener-tehnilise personali

kulud igakuiselt erinevate objektide vahel vastavalt projektpersonali tegelikule

hõivatusele, /…/. Seega saab asuda seisukohale, et projektpersonali kulude objektide

vahel jagamisel arvestati töötajate tegelikku hõivatust, mille divisjonijuht määras talle

edastatava info pinnalt kindlaks. Kulusid ei jagatud suvaliselt. Samuti on kohtu

hinnangul eelolevate tõendite alusel võimalik asuda seisukohale, et kuigi hageja teostas

2011 Xxxx objektil ka hoone ehitust (tl 151 VI kd), siis esitatud ITP-üldkulud on

arvestatud

mullatöödega

seonduvalt.

Kostja

ei

ole

vastupidiseid

tõendeid

kohtumenetluses esitanud.

Eelneva analüüsi tulemusena peab kohus põhjendatuks ITP-üldkulusid summas 6519,

70 eurot (see mida hageja on nõudnud, kuigi summade kokkuarvestamisel tuleb

summaks 6563, 74 eurot).

25.2. 2012 a. puudused on peamiselt fikseeritud inseneri kirjas nr 378 (tl 66-69 I kd),

mis tõendab 2012 aasta garantiiülevaatuse tulemusi ja tuvastatud puudusi. Mullatöid

puudutavad puudused tuvastati objektidel 1, 2, 10 ja 12. Asjakohasteks tõenditeks on ka

16.07.2012 a. e-kiri (tl 70-74 I kd), milles insener on esile toonud mitmed puudused

mullatöödes, kirjale lisatud fotodelt on näha sügavad uhted ja lihked, mille kõrvaldamist

insener nõudis ning 27.07.2012 a. e-kiri koos tabeliga (tl 53 pöördel -55 II kd), mis

tõendab 2012 tuvastatud mullatööde puudusi objektidel 2, 10 ja 12.

2012 aasta mullatööde kogukuluks on hageja märkinud 9375, 99 eurot, sellest

mullatööde otsekulu oli 6412,72 eurot ja ITP-kulu 2963,27 eurot. Kuludokumendid on

esitatud tl 126-150 I kd, tl 37-47 II kd ning haakuvad tõendid tl 24-36 II kd.

25.2.1. Kuivõrd kostja on esitanud kuludokumentidele vastuväited, analüüsib kohus

hageja poolt esitatud kuludokumente ükshaaval. Kohus annab hinnangu arvestatuna

kostja vastuväiteid alljärgnevalt:

Otsekulud- I köites olev kuludokument tl 126 summas 27 eurot (mida hageja nõuab) on

seostatav inseneri poolt esile toodud puudusega 2011, so teostada vajumisreeperite

mõõdistus 2012 aasta sügisel. Vajumisreeperite mõõdistus nõudis eelduslikult

geodeetilisi kameraaltöid. Arvel kajastatud kulu ei ole esitatud 2011 aasta

kuludokumentide hulgas, seega saab pidada arvel näidatud kulu 2012 aasta põhjendatud

kuluks (tl 56, objekt 1 rida 5, tl 65 I kd);

kuludokument tl 128-129 summas 60 eurot (mida hageja nõuab) on seostatav inseneri

poolt esile toodud puudusega Xxxx-Xxxx mnt osas veeviimarite korrastamiseks ja

veeviimaritest kraavi uhutud liiva puhastamiseks. Arvel ja saatelehel on märgitud

kopateenustööd, mis on seostatavad eelnimetatud puuduse kõrvaldamisega. Inseneri kiri

378 ja e-kiri 27.07.2012 kattuvad. Töö tehnoloogia on toodud ka tl 62-67 III kd (tl 67,

objekt 10 rida 20 ja 21, tl 70-74 I kd, tl 53p-55 II kd);

kuludokument tl 130-131 summas 684 (mida hageja nõuab) on kohtu hinnangul

seostatav inseneri poolt esile toodud puudusega Ühendustee osas teostada künade

hooldus, puhastada okstest, rennis on liiv. Arvele lisatud tööde nimekirjadest vastavad

tööd ka nähtuvad, seega on kulu seostatav ja põhjendatud (tl 67, objekt 2, tl 70-74 I kd);

kuludokument tl 132 summas 214, 74 eurot (mida hageja nõuab) on seostatav inseneri

kirjas 378, 16.07.2012 ja 27.07.2012 e-kirjas viidatud nõlvade taastamise vajadusega

tulenevalt lihetest ja ühetest objektidel 1, 2 ja 10 (tl 67, 70-74 I kd, tl53p-55 II kd);

kuludokument tl 133-134 summas 360 eurot (mida hageja nõuab) on kohtu hinnangul

seostatav inseneri kirjas 378 ja 27.07.2012 e-kirjas viidatud nõlvade taastamise

vajadusega tulenevalt lihetest ja uhetest objektidel 1, 2 ja 10. Kohus on seisukohal, et

kuludokumendi saatelehe ebaselgus ei anna alust jätta kuludokument kui tõend

terviklikult kõrvale. Teenuse sisu, mida selle arve alusel on osutatud nähtub arvest

endast. Arve põhiosast nähtub, et Xxxx on osutatud kopateenust, mis on olemuslikult

seotud pinnase tööde ehk mullatööde teostamisega (tl 67 I kd, tl53p-55 II kd);

kuludokument tl 135 summas 336 eurot (mida hageja nõuab) on seostatav osaliselt

inseneri poolt kirjas 378 ja 27.07.2012 e-kirjas viidatud objekti 1 puudusega, so asfaldi

taastamise vajadus ja objekti 10 osas veeviimarid korrastada (truubid seonduvad

nimetatud puudusega), kuid katuse parandus seostatav ei ole. Kuna arve alusel ei ole

võimalik kulu eristada, siis tuleb esitatud kuludokument tervikuna kõrvale jätta,

mistõttu esitatud kulu väljamõistmisele ei kuulu (tl 67, objekt 1 ja 10 I kd, tl 53p-55 II

kd);

kuludokument tl 136-137 summas 345 eurot (mida hageja nõuab) on seostatav inseneri

27.07.2012 e-kirjas viidatud objektide 2, 10 ja 12 puudustega seonduvalt uhetest ja

lihetest, so objekti 2 osas puudused ridadel 6 ja 7, objekti 10 osas puudus real 18 ja

objekti 12 osas puudus real 20. Arvel kajastatud transporditeenus, milleks veolehe järgi

oli paekivi vedu on eelnimetatud puuduste kõrvaldamiseks põhjendatud. Paekivi on

kraavide taastamiseks sobiv materjal (tl53p-55 II kd);

kuludokument tl 138-139 summas 1188 eurot (mida hageja nõuab) on seostatav

inseneri 27.07.2012 e-kirjas viidatud objektide 2, 10 ja 12 puudustega seonduvalt

uhetest ja lihetest, so objekti 2 osas puudused ridadel 6 ja 7, objekti 10 osas puudus real

18 ja objekti 12 osas puudus real 20. Kohus on seisukohal, et kuludokumendile lisatud

tööde nimekirja ebaselgus ei anna alust jätta kuludokument kui tõend terviklikult

kõrvale. Teenuse sisu, mida selle arve alusel on osutatud nähtub arvest endast. Arve

põhiosast nähtub, et Xxxx on osutatud haljastus- ja parandustöid. Seega on kulu

seostatav ja põhjendatud (tl53p-55 II kd);

kuludokument tl 140-143 summas 280,77 eurot (mida hageja nõuab) on seostatav kohtu

hinnangul inseneri poolt esile toodud puudusega Xxxx-Xxxx mnt osas veeviimarite

korrastamisega seonduvalt. Kostja on istungil kinnitanud, et arve tasumise

maksekorraldus on kostjale esitatud, seega arve mittetasumine vaidluse all ei ole (tl 67,

objekt 10 rida 20 I kd, tl 151p VI kd);

kuludokument tl 145-146 summas 1914 eurot (mida hageja nõuab) on seostatav inseneri

kirjas 378 koostoimes 16.07.2012 e-kirjaga ja 27.07.2012 e-kirjas viidatud objekti 2 ja

10 puudustega seonduvalt uhetest ja lihetest, so objekti 2 osas puudused ridadel 6, 7 ja

8 ning objekti 10 osas puudused real 20. Kohus on seisukohal, et kuludokumendi

raporti ebaselgus ei anna alust jätta kuludokument kui tõend terviklikult kõrvale.

Teenuse sisu, mida selle arve alusel on osutatud nähtub arvest endast. Arve põhiosast

nähtub, et sõidetud on Xxxx objektile ning Xxxx objektil on teostatud kaevetöid 19-

21.06.2012 (tl 67, 70-74 I kd, tl 53p-55 II kd);

kuludokument tl 147 summas 95, 10 eurot (mida hageja nõuab) on seostatav inseneri

kirjas 378 ja 27.07.2012 e-kirjas viidatud Xxxx-Xxxx mnt, so objekti 10 puudusega

veeviimarite korrastamiseks. Arvel kajastatud kulu on võimalik seostada töö

tehnoloogiaga, vt tl 62-67 III kd, millest nähtub, et vihmakahjustuste kõrvaldamine

eeldas ka teatud üldehitusele iseloomulikke kulutuste tegemist (tl 67 I kd, tl 53p-55 II

kd);

kuludokument tl 148 summas 165, 60 eurot (mida hageja nõuab) on seostatav inseneri

kirjas 378 ja 27.07.2012 e-kirjas viidatud nõlvade taastamise vajadusega tulenevalt

lihetest ja uhetest objektidel 1, 2 ja 10 (tl 67 I kd, tl53p-55 II kd);

kuludokument tl 149 summas 212, 25 eurot ning tl 150 summas 495, 25 eurot (mida

hageja nõuab) on seostatavad inseneri kirjas 378 ja 27.07.2012 e-kirjas viidatud nõlvade

taastamise vajadusega objektidel 1,2, 10 ja 12 tulenevalt lihetest ja uhetest. Arvetel

näidatud kulu seondub taashaljastamise vajadusega mitmel objektil (tl 67, 70-74 I kd,

tl53p-55 II kd).

Eelneva analüüsi tulemusena peab kohus põhjendatuks kulude kokkuarvestamisel

hageja otsekulu summas 6041, 71 eurot.

ITP-üldkulud- I köites olev kuludokument tl 127 summas 35 eurot on kohtu hinnangul

seostatav garantiiperioodiga. Arvel on märgitud transportteenus xxxx-Xxxx, mis

seostab antud kulu Xxxx objektiga. Arvet illustreeriv informatsioon ei tähenda seda, et

arve väljastaja ei osuta transportteenust. Transpordi kulu on ITP kulu alla minev kulu;

kuludokumendid II köites, tl 37-45 (kütusearved koos selgitustega) kokku summas 386,

34 eurot on seostatavad garantiiperioodil, so 2012 puuduste kõrvaldamisega ning on

põhjendatud;

tööjõukulud on seostatavad garantiiperioodil, so 2012 puuduste kõrvaldamisega.

Asjaolu, et Xxxxja Xxxxolid hageja töötajad ja said hagejalt töötasu on tõendatud

töölepingutega, hageja raamatupidamistõenditega ja Xxxxosas ka tema ütlustega (tl 24-

29p, 33-35 II kd, tl 143 VI kd). Seda, missugune osa palgakuludest seondus Xxxx

objekti garantiitöödega, tõendavad väljavõtted hageja raamatupidamisprogrammist (tl

35p-36 II kd). Nimetatud väljavõtetest nähtuvalt seondus Xxxx projektiga 2012. aastal

1614, 07 eurot Xxxxpalgakulust (tl 36) ja 962, 86 eurot Xxxxpalgakulust (tl 35p), so

kokku 2576, 93 eurot. Seda, missugune osa palga- ja kütusekuludest arvati 2012 aasta

ITP-üldkulude hulka tõendavad projektipersonali kulude jagunemise tabel (tl 90-91 IV

kd), Xxxx9. detsembri 2015 kinnituskiri (tl 88-89 IV kd) ja hageja majasisene juhend

„Tööaja arvestus“ (tl 92-93 IV kd). Kohus jääb enda seisukoha juurde, et tegemist on

lubatavate dokumentaalsete tõenditega ning kohtul ei ole põhjust eelnimetatud tõendite

usaldusväärsuses kahelda. Eelnimetatud tõendite alusel on selgitatav, kuidas hageja

töötajate palga-, mobiiltelefoni-, auto- ja kütusekulusid arvestati erinevate projektide,

sh Xxxx projekti ITP-üldkuludeks, so töötajatega seotud kulud määrati konkreetse

projekti ITP-üldkuludeks lähtudes konkreetse isiku hõivatuse määrast vastaval projektil

ühe kuu pikkusel perioodil. Projektpersonali kulude tabelis tähistab igakuist hõivatuse

määra %-na toodud määr tulbas „kulu %“. Tabeleid koostas insenerehituse divisjoni

direktor Xxxx, kes on töötajate palgakulude ja muude töötajatega seotud kulude

arvestamist erinevate objektide ITP-üldkuludeks analoogsete tabelite alusel kinnitanud.

Xxxxon ka selgitanud, et: Selgitan, et AS-is Xxxx jagatakse insener-tehnilise personali

kulud igakuiselt erinevate objektide vahel vastavalt projektpersonali tegelikule

hõivatusele, /…/. Seega saab asuda seisukohale, et projektpersonali kulude objektide

vahel jagamisel arvestati töötajate tegelikku hõivatust, mille divisjonijuht määras talle

edastatava info pinnalt kindlaks. Kulusid ei jagatud suvaliselt. Kostja ei ole

vastupidiseid tõendeid kohtumenetluses esitanud.

Kohus märgib täiendavalt, et tööjõukulude arvestamine nii nagu seda on teinud hageja

on ka mõistetav, kuna garantiitöödega tuli tegeleda aastaringselt, mitte kindlatel

ajavahemikel. Näiteks tuli suhelda inseneriga, tegeleda dokumentatsiooniga ja

kontrollida läbivalt mullatööde seisu ja kindlasti oligi talvel asjakohane ka erinevate

külmakergete kontrollimine.

Eelneva analüüsi tulemusena peab kohus põhjendatuks ITP-üldkulusid summas 2963,

27 eurot (see mida hageja on nõudnud, kuigi summade kokkuarvestamisel tuleb

summaks 2998, 27 eurot).

25.3. 2013 a. puudused on fikseeritud inseneri kirjas nr 383 (tl 80-84 I kd), mis tõendab

26.06.2013 ülevaatusel tuvastatud puudusi. Mullatöid puudutavad puudused tuvastati

objektide 1, 2, 3 ja 10 osas.

2013 aasta mullatööde kogukuluks on hageja märkinud 249 305, 22 eurot, sellest

mullatööde otsekulu oli 245 840, 70 eurot ja ITP- kulu 3464,52 eurot. Kuludokumendid

on esitatud tl 151-169 I kd, tl 51-52 II kd ning haakuvad tõendid tl 24-26, 47-50 II kd.

25.3.1. Kuivõrd kostja on esitanud kuludokumentidele vastuväited, analüüsib kohus

hageja poolt esitatud kuludokumente ükshaaval. Kohus annab hinnangu arvestatuna

kostja vastuväiteid alljärgnevalt:

Otsekulud- I köites olev kuludokument tl 151-152 summas 1375 eurot (mida hageja

nõuab) on kohtu hinnangul siiski seostatav inseneri poolt esile toodud puudusega

Ühendustee osas seonduvalt mulde nõlva uhtumise ja ebatasasustega pärast järelvaatust

asetleidnud paduvihmasid. Vastavalt inseneri märkusele tuli nõlvad veelkord üle

kontrollida ja uhted ära parandada. Inseneri kirjast nähtub, et puuduste kõrvaldamiseks

on määratud erinevad tähtajad ja see oli sõltuvalt sellest, kas puudus tekkis 2013 juuni

lõpus asetleidnud paduvihmaga või mitte. Inseneri kirjast nähtub ka, et osadele inseneri

poolt esiletoodud puudustele on määratud tähtajaks juba 30.06.2013, mis kinnitab et

esimene ülevaatus 2013 leidis aset juba kevadel, sest ei ole usutav, et insener määras

puuduste kõrvaldamiseks üksnes 3 päeva. Ka tunnistaja Xxxxon öelnud, et „Puuduste

tuvastamine toimus nii, et insener võttis töövõtjaga ühendust ja lepiti kokku ülevaatuse

aeg objektil. Objektil vaadati konkreetsed puudused üle töövõtja ja inseneri esindajate

poolt ning insener teavitas töövõtjat puudustest kirjalikult. Iga aasta leidis aset üks

ülevaatus, kus fikseeriti puudused ning kordusülevaatused, kus fikseeriti puuduste

kõrvaldamised ja vajadusel uued tekkinud puudused „ (tl 143 VI kd). Eelnevast tuleneb

ka, et osasid puudusi hakati kõrvaldama enne seda kui sõlmiti paduvihma puuduste

kõrvaldamise leping OÜ-ga Xxxx. Vaidlust ei ole selles, et OÜ-ga Xxxx on leping

sõlmitud 31.07.2013 (tl 39-67 III kd). Seost alltöövõtulepingutega analüüsib kohus

endiselt. Kohtul ei ole põhjust kuludokumendi usaldusväärsuses kahelda (tl 81, objekt

2 rida 3 I kd, tl 152p VI kd);

kuludokument tl 153-165 summas 2583 (mida hageja nõuab) on kohtu hinnangul

seostatav inseneri poolt esile toodud puudusega seonduvalt mulde nõlva uhtumise ja

ebatasasustega pärast järelvaatust asetleidnud paduvihmasid; objekti 1 osas puuduseks

mulde nõlva uhtumised, mis tekkisid paduvihma tagajärjel; objekti 2 osas mulde nõlva

uhtumised ja ebatasasused; objekti 3 osas mulde nõlva uhtumised ja objekti 10 osas

paduvihmaga tekkinud uhted maantee muldel, inseneri märkus nõlvad kontrollida ja

uhtumised parandada. Muud põhjendused on samad, mis eelmise kuludokumendi osas

(tl 81-82 I kd, tl 152p VI kd);

kuludokument tl 169 summas 83 000 eurot ning tl 168 summas 158 882, 70 eurot (mida

hageja nõuab) on kohtu hinnangul seostatavad inseneri poolt esile toodud puudusega

objektide 1,2,3 ja 10 osas paduvihmade tagajärjel tekkinud uhete likvideerimisega.

Arvetest nähtub otsene seos Xxxx raudtee nõlvade veekahjustuste parandamisega.

Asjaolu, et arvete lõppsummad osutusid lepingust (tl 39-67 III kd) toodust suuremaks,

ei tähenda, et arves kajastatud tööd ei seondunud mullatöö puuduste kõrvaldamisega.

Põhjalikumalt

analüüsib

kohus

viidatud

kuludokumente

allpool

seonduvalt

alltöövõtulepingutega (tl 81-82 I kd).

Eelneva analüüsi tulemusena peab kohus põhjendatuks kulude kokkuarvestamisel

hageja otsekulu summas 245 840, 70 eurot.

ITP-üldkulud- II köites olev kuludokument tl 51-52 (kütusearve koos selgitusega)

summas 43, 48 eurot on seostatav garantiiperioodil, so 2013 puuduste kõrvaldamisega

ning on põhjendatud;

tööjõukulu on seostatav garantiiperioodil, so 2013 puuduste kõrvaldamisega. Asjaolu,

et Xxxxoli hageja töötaja ja sai hagejalt töötasu on tõendatud töölepinguga ja hageja

raamatupidamistõenditega (tl 24-26, 47p-50p II kd). Seda, missugune osa palgakulust

seondus

Xxxx

objekti

garantiitöödega,

tõendab

väljavõte

hageja

raamatupidamisprogrammist (tl 36-36p II kd). Nimetatud väljavõttest nähtuvalt seondus

Xxxx projektiga 2013. aastal 3402,78 eurot Xxxxpalgakulust (mitte 3421, 04 eurot

nagu hageja on märkinud). Seda, missugune osa palga- ja kütusekuludest arvati 2013

aasta ITP-üldkulude hulka tõendavad projektipersonali kulude jagunemise tabeli näidis

(tl 90-91 IV kd), Xxxx9. detsembri 2015 kinnituskiri (tl 88-89 IV kd) ja hageja

majasisene juhend „Tööaja arvestus“ (tl 92-93 IV kd). Kohus jääb enda seisukoha

juurde, et tegemist on lubatavate dokumentaalsete tõenditega ning kohtul ei ole põhjust

eelnimetatud tõendite usaldusväärsuses kahelda. Eelnimetatud tõendite alusel on

selgitatav, kuidas hageja töötajate palga-, mobiiltelefoni-, auto- ja kütusekulusid

arvestati erinevate projektide, sh Xxxx projekti ITP-üldkuludeks, so töötajatega seotud

kulud määrati konkreetse projekti ITP-üldkuludeks lähtudes konkreetse isiku hõivatuse

määrast vastaval projektil ühe kuu pikkusel perioodil. Projektpersonali kulude tabelis

tähistab igakuist hõivatuse määra %-na toodud määr tulbas „kulu %“. Tabeleid koostas

insenerehituse divisjoni direktor Xxxx, kes on töötajate palgakulude ja muude

töötajatega seotud kulude arvestamist erinevate objektide ITP-üldkuludeks analoogsete

tabelite alusel kinnitanud. Xxxxon ka selgitanud, et: Selgitan, et AS-is Xxxx jagatakse

insener-tehnilise personali kulud igakuiselt erinevate objektide vahel vastavalt

projektpersonali tegelikule hõivatusele, /…/. Seega saab asuda seisukohale, et

projektpersonali kulude objektide vahel jagamisel arvestati töötajate tegelikku

hõivatust, mille divisjonijuht määras talle edastatava info pinnalt kindlaks. Kulusid ei

jagatud suvaliselt. Kostja ei ole vastupidiseid tõendeid kohtumenetluses esitanud.

Samas nõustub kohus kostjaga osaliselt selles, et põhjendatud ei ole tööjõukulu

Xxxxpalgakulust oktoobri ja novembri eest. Hageja poolt viidatud tõendist (tl 98-104

III kd), so hageja kiri insenerile, kus on esitatud uued puuduste kõrvaldamise tähtajad,

nähtub, et uueks tähtajaks on esitatud hiljemalt 30.09.2013, mistõttu tööjõukulu

Xxxxpalgakulust on põhjendatud kuni 30.09.2013, so tõendi tl 36-36p II kd alusel

summas 2748, 70 eurot.

Eelneva analüüsi tulemusena peab kohus põhjendatuks ITP-üldkulusid summas 2792,

18 eurot.

26. Kokku on hageja põhjendatud kuluks 311 075, 54 eurot , sellest otsekulu 298 800, 39

eurot ja ITP-üldkulu 12 275, 15 eurot. Hageja on tuvastatud ulatuses kulusid ja kulude

seotust puudustega tõendanud. Eelnimetatud summast 66% on 205 309, 86 eurot, mis

tuleb kanda kostjal.

IV

27. Järgnevalt analüüsib kohus, kas eelnevaga tuvastatud mullatööde garantiiperioodil

hageja poolt kantud kogukulust, so 311 075, 54 eurost (seeläbi ka kostja kanda jäävast

osast) on tulenevalt kostja vastuväidetest põhjendatud teha mahaarvamis ehk, et kas

kogukulu on põhjendatud vähendada.

28. Kostja on kokkuvõtvalt seisukohal, et hageja oleks saanud nõuda garantiiperioodil

ilmnenud puuduste kõrvaldamist alltöövõtjatelt. Kostja on soovinud oma väiteid

tõendada dokumentaalsete tõenditega (tl 66-97, 98, 175-188, 190-202 II kd, tl 1-18, 25-

38, 39-67 III kd, tl 15-24, 25-26, 28-46, 47-68 IV kd). Hageja on läbivalt olnud

seisukohal, et kostja poolt viidatud alltöövõtjatelt puuduste kõrvaldamist nõuda ei

saanud, sest puudused ilmnesid seltsinglaste enda töös (muldkehas) või olid sellest

tingitud, kõikidelt alltöövõtjatelt, kellelt puuduse kõrvaldamist, sai nõuda, hageja

nõudis; alternatiivselt, kui puudus oleks olnud käsitatav puudusena tööosas, mille

teostamisel algselt kasutati alltöövõtjaid, ei oleks puuduse kõrvaldamist saanud nõuda

alltöövõtjatelt seetõttu, et enamike alltöövõtjate tööd tehti üle, sh tuli üle teha kostja

alltöövõtjate tööd, kes 2010 aasta kevadel keeldusid puuduste kõrvaldamisest. Hageja

on seisukohal, et on oma väiteid tõendanud asjas esitatud dokumentaalsete tõenditega

(tl 189 II kd, tl 84-85 IV kd, tl 19-21, 22-29, 32, 36-39, 92-97, 100, 102-109, 110, 111-

112, 113 V kd) ning Xxxxütlustega (tl 143 VI kd).

29. Kohus on seisukohal, et kostja ei ole ümber lükanud hageja väiteid selle kohta, et

allatöövõtjatelt puuduste kõrvaldamist nõuda ei saanud, kuna puudused ilmnesid

seltsinglaste enda töös või olid sellest tingitud, mistõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt

kogukulu proportsionaalset hüvitamist. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja poolt viidatud

alltöövõtjatel oli lepingute alusel garantiikohustus (tl 66-97 II kd, tl 1-18 III, tl 47-68 IV

kd). Samas on kohus käesoleva otsuse p-s 24 tuvastanud, et garantiiperioodil tuvastatud

puudused seisnesid peamiselt objektide 1 (Rööbasteede ala), 2 (Ühendustee) ja 10

(Xxxx-Xxxx maantee) nõlvade uhetes ja lihetes. Nimetatud objektid olid mahult ka

kõige suuremad. Samas tuvastati ka teisi puudusi ning puudused esinesid mingil määral

ka teistel mullatööde objektidel. Objektid, nende mahud ning asjaolu, et mh objektid 1,

2 ja 10 olid poolte ühine töö nähtub seltsingulepingu lisast 2 (19-21 I kd). Töölõigud

jagatud ei olnud, see nähtub seltsingulepingu p-st 3.1.5. Seega, enamik garantiiperioodil

tuvastatud puudustest ilmnesid seltsinglaste poolt rajatud muldkehades ehk nõlvade

aluskihtides. Garantiiperioodil tekkisid seltsinglaste rajatud muldkehas uhted ja lihked.

Vastavad lihked nähtuvad fotodelt (tl 167, 171, 174 ja 179 III kd, tl 73-74 I kd). Fotodelt

nähtub, et mullatöödes tekkinud uhted ja lihked ulatusid väga sügavale ning kohati oli

tegemist aukudega (pinnas oli hakanud vajuma). Et lihked ja uhted olid sedavõrd

sügavad, sai nende tekkimine alguse saada aluskihtidest, mille rajasid seltsinglased.

Alltöövõtjate tööd puudutasid nõlvade kõige pealmist kihti ja nõlvade kindlustamist

kookosmatiga (paksus ca 5-10 cm). Seetõttu ei olnud uhted ja lihked käsitatavad

puudustena alltöövõtjate töös ning puudused alltöövõtjate paigaldatud pealiskihis ei

oleks saanud selliseid uhteid või lihkeid tekitada. Milliseid töid ja millises ulatuses tegid

pooled ja milliseid alltöövõtjad, nähtub objektide skeemilt (tl 92-97 V kd). Kohtul ei ole

põhjust tõendit kõrvale jätta, kuna koostoimes teiste tõenditega on tõend selge ja kohtu

hinnangul ka usaldusväärne. Kohtu hinnangul on skeemi alusel võimalik tuvastada,

kuidas mullatööde objektid, kus esinesid puudused omavahel positsioneerusid (so tl 92),

tl 93 on objekti 1 tööde skeem 2009aastal, sealt on näha läbilõige teest ja see, et

seltsinglased teostasid ühiselt muldkeha, tee aluse ja alltöövõtjad tegid pealmise kihi

ehk nõlvade kindlustamise, tl 94 on objekti 2 tööde skeem, tl 95 objekti 3 tööde skeem,

tl 96 objekti 10 tööde skeem ning tl 97 objekti 1 tööde skeem 2010 aastal, kust kõigilt

nähtub seltsinglaste ja alltöövõtjate teotatud tööosad. Asjaolu, et Xxxxteostas objektil 1

üksnes kõige pealsema mullakihi töid (5 cm ulatuses pealiskihi paigaldamine) nähtub

lisaks ka tööde kirjeldusest (tl 100 V kd), asjaolu, et OÜ Xxxx teostas üksnes nõlvade

kindlustamise ja maastikukujundamise nähtub arvest 1011 (tl 110 V kd), asjaolu, et

XxxxOÜ teostas üksnes nõlvade kindlustamise ja maastikukujundamise nähtub arvetest

1126 ja 1159 (tl 111-112, 113 V kd), asjaolu, et OÜ Xxxx teostas üksnes nõlvade

katmise ja kindlustamise töid nähtub nõudekirjast (tl 22-29 V kd), asjaolu, et OÜ Xxxx

teostas üksnes nõlvade katmise ja kindlustamise töid nähtub aktist (tl 32 V kd), asjaolu,

et AS Xxxxteostas üksnes katendiga seotud töid nähtub aktist ja kirjavahetusest (tl 36-

39 V kd, tl 84-85 IV kd). Eeltoodust tulenevalt, nähtub joonistel (tl 93, 97 V kd) toodud

läbilõigetest, et enamik Rööbasteede ala ja Petseri suuna mullatöödest seondus mulde

ja raudtee aluse konstruktsiooni rajamisega. Vastav töö oli alltöövõtjate teostatud tööde

mahuga võrreldes oluliselt suurem. OÜ Xxxx ja Asutus Xxxxtööd seondusid üksnes

nõlvade pealiskihi rajamisega (ca 5-10 cm) ehk nõlvade katmise ja kindlustamise

töödega. Selleks kasutati kasvumulla ja erosioonitõkkemati paigaldust ning hüdrokülvi.

2010 joonis kajastab OÜ Xxxx garantiitöid, kes parandas 2010 aasta kevadel haljastuses

tekkinud kahjustusi. Eelnev nähtub ka veel hageja ja OÜ Xxxx 20. juuli 2009 lepingu

p-st 2.1 (tl 131 II kd), lepingu lisast 4 (tl 144 II) ja juba nimetatud OÜ Xxxx teostatud

tööde aktist (tl 32 V kd). Asjaolu, et Asutus Xxxxteostas samuti üksnes kõige pealsema

mullakihi ja erosioonitõkkemati paigalduse ning hüdrokülvi töid, nähtub hageja ja

Asutus Xxxxvahelise 30. juuli 2009 lepingu p-st 2.1 (tl 47 IV kd) ja juba nimetatud

lepingu lisast 4, milles on toodud tööde kirjeldus (tl 100 V kd). Jooniselt (tl 94 V kd)

nähtub, et Ühendusteel teostasid töid kostja alltöövõtjad Osaühing Xxxx, XxxxOÜ ja

XxxxOÜ. Asjaolu üle, et nimetatud isikud olid kostja alltöövõtjad pooltel vaidlust ei

ole. Joonisel toodud läbilõikest nähtub, et ka Ühendusteel teostasid alltöövõtjad üksnes

kõige

pealmise

mullakihi

paigaldamise

ehk

nõlvade

kindlustamise

töö

(erosioonitõkkemati paigaldamine, hüdrokülv). Nimetatud Xxxx ja Xxxxarvetest

nähtub, et teostatud tööna on märgitud nõlvade kindlustamine ja maastikukujundus

Xxxx xxxx. Seejuures on XxxxOÜ arve nr 1126 lisas olevas teostatud tööde aktis tööna

märgitud Ühendusteel nõlvade katmine mulla ja seemnekülviga ning kindlustamine

kookosmatiga. Vastav tööde kirjeldus nähtub ka kostja ja OÜ Xxxxvahel 28. septembril

2009 sõlmitud lepingu lisast nr 6 ja 12 (tl 88, 93 II kd), kus on tööde nimekirjana

toodud: mulla paigaldamine ca 5 cm kihina, paigaldatud mulla katmine seemnekülvi ja

erosioonitõkke matiga ja madalamatel nõlvadel mulla paigaldamine koos

seemnekülviga. OÜ Xxxx teostatud tööd nähtuvad juba nimetatud 23. juuli 2012

nõudekirja lk-lt 4 (tl 25 V kd), kus on toodud, et OÜ Xxxx teostatud tööd seisnesid

nõlvade katmises mulla ja seemnekülviga ning kindlustamises kookosmatiga. Jooniselt

(tl 95 V kd) nähtub, et seltsingupartnerid rajasid mulde ja raudtee aluse konstruktsiooni.

OÜ Xxxx rajas üksnes kõige pealmise mullakihi. Nimetatud asjaolu nähtub ka OÜ Xxxx

ja hageja 2009 lepingu lisast 4 (tl 144 II kd) ja juba nimetatud teostatud tööde aktist (tl

32 V kd). Ka antud objektil tekkinud puudused seondusid lihete ja uhtumistega, mis on

nähtav inseneri kirjast (tl 81 I kd) ning, mis said alguse nõlvade aluskihist. Jooniselt (tl

96 V kd) nähtub, et kostja alltöövõtjad (XxxxOÜ, XxxxOÜja OÜ Xxxx) teostasid

üksnes nõlvade kõige pealsema kihiga seotud töid. Seltsinglased teostasid aluskihiga

(täitega) seotud tööd. Seltsinglaste töö oli mahult kordades alltöövõtjate omadest

suurem. Eelnev nähtub juba nimetatud XxxxOÜ nõudekirjast (tl 25 V kd, OÜ Xxxx

teostatud tööde aktist (tl 32 V) ning AS Xxxxteostatud tööde aktist (tl 36-39 V kd).

Vaidlust ei ole, selles, et AS Xxxxteostas seejuures üksnes teekatendiga seotud tööd.

Kokkuvõtvalt on eelnevate tõenditega tuvastatud, et alltöövõtjad teostasid

Hankelepingu täitmisel üksnes kõige pealmisema mullatööde kihi.

Eeltoodust nähtub, et põhitöö mullatöödest tegi seltsing, alltöövõtjad teostasid ainult

pealmise kihi töid ning kui võrrelda tööosi tuvastatud puudustega (inseneri kirjad, tl 51-

84 I kd, tl 52-53, 53-55 II kd), siis võib teha järelduse, et puudused olid tingitud

aluskihtidest, mis oli seltsinglaste töö, mitte alltöövõtjate töö. Puudused tekkisid

seltsinglaste rajatud aluskihis ja loodusliku pinnase lihkumise tõttu. Kohus nõustub

hagejaga, et lihked ja uhted on olemuslikult sellised puudused, mille põhjus sai alguse

saada üksnes seltsinglaste teostatud alusmuldkehadest, mitte 5-10 cm pealiskihist, mille

tegemisel algselt kasutati alltöövõtjaid. Kuivõrd puudused ilmnesid seltsinglaste rajatud

muldkeha alumises kihis, tuli eelduslikult uhte või lihke parandamiseks kogu vastavas

kohas kokkuvajunud pinnas kõigepealt välja kaevata. Seejärel tuli vastav koht kiht-kihi

haaval jälle uuesti taastada ning kindlustada pealt kookosmati ning hüdrokülvi või

tavalise seemnekülviga. Eelnev on kooskõlas hageja poolt menetluses esitatud

kuludokumentidega, millest nähtub täiteks vajaliku materjali ost ning lihete ja uhete

kõrvaldamiseks kasutatud tehnika rent. Eelnev on tõendatud lisaks ka hageja poolt

insenerile esitatud kirjaga koos vaegtööde likvideerimise programmiga, mille p-s 1.3 on

kirjeldatud puuduste kõrvaldamise tehnoloogiat (tl 101-109 V kd). Vaegtööde

likvideerimise tööprogrammi p-st 2.3 on võimalik ka järeldada, et kui oleks olnud

probleem üksnes pealispinnas, poleks vaja olnud pinnase väljakaevamist, pinnase

täitmist uuesti, poleks vaja olnud ekskavaatorit, koppasid ega pinnasevedu, millega

seostuvad enamus kuludokumendid. Lisaks, kui puudused oleksid seondunud üksnes

haljastusega mis puudutasid alltöövõtjate töid, siis oleks insener selliselt ka puudustele

viidanud.

Täiendavalt on hageja esitanud kirjalikud tõendid selle kohta, et kostja alltöövõtjatelt

puuduste kõrvaldamist nõuda ei saanud, kuna alltöövõtjad keeldusid puuduste

kõrvaldamisest juba 2010. aasta kevadel (tl 19-21 V kd). Viidatud tõendist nähtub, et

Rööbasteede alal, Ühendusteel ning Xxxx-Xxxx töölõigul tuvastati 2010. aasta kevadel

nõlvakahjustused, mis oli vaja likvideerida ning kostja alltöövõtjad OÜ Xxxx, OÜ

Xxxxning OÜ Xxxxkeeldusid puuduste kõrvaldamisest ja tööde lõpetamisest, sest

kostja ei olnud neile maksnud tasu. Kuna kostja alltöövõtjad ei nõustunud tulema 2010.

aasta kevadel puudusi kõrvaldama (puudused olid ilmnenud talviste sulavete tõttu) ja

kostja lahkus Xxxx objektilt, tuli hagejal kostja alltöövõtjate pealispinna tööd üle teha.

Sellest tulenevalt ei jäänud kostja poolt sõlmitud alltöövõtulepingute alusel kehtima

alltöövõtjate garantiid. Kostja poolt viidatud e-kiri (tl 98 II kd) on saadetud ajaliselt

varem, kui hageja poolt viidatud e-kiri (tl 19 V kd), olukord on vahepeal muutunud

mistõttu tuleb lähtuda ajaliselt hilisemast teavitusest. Xxxx OÜ arvetest 1011 ja 1013

ja arvetega koos esitatud dokumentidest (tl 104- 119 VI kd) ei nähtu arvete tasumist

õigeaegselt, mistõttu on arusaadav, et Xxxx oma alltöövõtu töid ei soovinud teha.

Selline tahe on tuvastatav ka Xxxx12.04.2010 kirjast, kusjuures see kiri puudutab kostja

alltöövõtjaid üldisemalt (tl 19 V kd). Kostja tõenditest (tl 120-137 VI kd) nähtub samuti,

et alltöövõtjatele on tasutud hilinemisega. Seega on ümber lükatud ka kostja tõendid ja

väide, et hagejal oli võimalik esitada nõue alltöövõtjate vastu, kes keeldusid puuduste

kõrvaldamisest. Kui kostja alltöövõtja ütleb hagejale, et kostja pole tema ees kohustust

täitnud, siis sellest saab hageja lähtuda ja vastuväite õigsust või põhjendatust ei pea

hageja täiendavalt kontrollima. Vaidlust ei ole selle üle, et puudused hakkasid ilmnema

2010a. kevadel, sulavee ja vihmade tõttu, kuid põhilised puudused hakkasid ilmnema

2011aastal. Hageja ei nõua käesolevas menetluses 2010a. ilmnema hakanud puudustega

seonduvaid kulutusi. Hageja on tõendanud seda, et osad alltöövõtjate teostatud

töölõigud tuli üle teha 2010 aastal aset leidnud üleujutuste tõttu ning seega ei saanud

nende tööde osas nõuda alltöövõtjatelt tööde tegemist. Hageja on tõendanud, et OÜ-lt

Xxxx ei oleks saanud puuduste kõrvaldamist nõuda seetõttu, et tehtud töö hävis 2010.

aasta kindlustusjuhtumi käigus. OÜ Xxxx teostas pinnasetöid Rööbasteede alal (objekt

1), Valga suuna töölõigul (objekt 3) ja Xxxx-Xxxx töölõigul (objekt 10) 20. juuli 2009

sõlmitud alltöövõtulepingu alusel (tl 131-149 II kd). Vaidlust ei ole selle üle, et 2010.

aasta suvel leidis aset paduvihm, mis hävitas suures osas selleks hetkeks teostatud

pinnasetööd. Tegemist oli kindlustusjuhtumiga ning kindlustus oli nõus kulud kinni

maksma, mida tõendab XxxxAS-i poolt väljastatud garantiikiri (tl 95 IV kd). Eelneva

tulemusena teostas seltsing oma kulul (millised kulud kindlustus hüvitas) Rööbasteede

alal ning Valga suunal algselt OÜ Xxxx poolt teostatud pinnasetööd. Selle tulemusena

ei kehtinud garantiiperioodil OÜ-ga Xxxx algselt sõlmitud alltöövõtulepingu

garantiikaitse.

Xxxx-Xxxx

paduvihmakahjude

parandamiseks

sõlmis

hageja

alltöövõtulepingu OÜ-ga Xxxx 1. oktoobril 2010, mille p-st 4.1 nähtub tööde maht (tl

175-188 II kd). Viidatud alltöövõtulepingu alusel jäi garantiikaitse kehtima. Seega,

selles ulatuses, milles OÜ Xxxx garantiikaitse ei kehtinud, oli hagejal õigus sõlmida

parandustöö tegemiseks leping OÜ-ga Xxxx, mis tähendab, et selles osas ei saanud OÜ-

lt Xxxx tööde tegemist nõuda.

Hageja on puuduste kõrvaldamist nõudnud kolmelt alltöövõtjalt – OÜ-lt Xxxx (2010.

aasta kevad) ja OÜ-lt Xxxxning AS-ilt Xxxxgarantiiperioodil. AS Xxxxpoolt puuduste

kõrvaldamist tõendab AS-iga Xxxxpeetud kirjavahetus (tl 84-85 IV kd). OÜ-le Xxxx

puuduste kõrvaldamise nõude esitamist tõendab Xxxxe 8. aprilli 2010 kiri (tl 189 II kd).

AS Xxxxkõrvaldas üksnes teekatendiga seotud puudused, st nõlvadega seoses

tuvastatud puudused AS-i Xxxxei puudutanud. Eelnevat kinnitab 31. mail 2010 hageja

ja AS-i Xxxxvahel sõlmitud alltöövõtuleping (tl 190 II kd). Lepingu esemest on näha,

et leping puudutas üksnes teekatendiga seotud töid. Seetõttu ei saanud hageja nõuda

antud lepingu alusel AS-ilt Xxxxnõlvade kahjustuste likvideerimist. Teine hageja ja AS-

i Xxxxvahel sõlmitud alltöövõtuleping (29. juuni 2009 leping, tl 152-174 II kd)

puudutas Karisilla-Petseri töid (objekt 11). Inseneri kirjadest (tl 51-84 I kd, tl 52-53, 53-

55 II kd) nähtuvalt, ei esinenud nimetud töölõigul garantiiperioodil nõlvade kahjustusi.

Kuigi 29. juuni 2009 alltöövõtulepingu tööde kirjelduses on küll viidatud väiksele

Xxxx-Xxxx maantee lõigule, nähtub lepingu alusel esitatud teostatud tööde aktist (tl 36-

39 V kd), et antud lepingu alusel ei teostatud Xxxx-Xxxx maantee nõlvadega seotud

töid vaid teostati üksnes katendiga seotud töid. Hageja ja OÜ Xxxx vahel 24. novembril

2009 sõlmitud lepingu alusel, millest nähtub tööde maht (tl 28-46 IV kd), jäid objektil

nr 2 ehk Ühendusteel Hankelepingu täitmise perioodil drenaažitööde ja kraavide tööde

viimased lõigud tegemata, sest nende tööde lõpetamine ei olnud 2009.–2010. aastal

võimalik. Nimetatu nähtub vastuvõtuaktile lisatud tabelis vaegtööna (tl 52 I kd), kus

tööde (drenaažitööd ja kraavid) teostamise ajaks on märgitud kevad-suvi 2011. OÜ-ga

Xxxx sõlmitud alltöövõtulepingu esemeks ei olnud drenaažitööd nendes töölõikudes,

mis teostati tellijaga kokkulepitult vaegtööna garantiitööde perioodil. OÜ-ga Xxxx

sõlmitud

alltöövõtulepingu

esemeks

olid

drenaažitööd

ühendustee

lõigul

80+060..84+060. See nähtub lepingu punktis 17.7 toodud lisade loetelust (tl 40 IV kd).

Nendes Ühendustee töölõikudes, millele on viidatud vastuvõtuaktile lisatud puuduste

nimekirjas (aga mis oli vaegtöö), teostas drenaažitööd OÜ Xxxx 15. juulil 2011

sõlmitud lepingu alusel, mille punktist 4.1 nähtub, et OÜ Xxxx poolt lepingu alusel

teostatavate tööde hulka kuulus Ühendustee drenaaži rajamine, mitte drenaažitöödes

ilmnenud puuduste kõrvaldamine (tl 25 III kd). Kostja tõenditega (tl 15-60 IV kd) ei ole

ümber lükatud, et AS Xxxxkõrvaldas üksnes need puudused, mis seondusid

teekatendiga, nõlvadega seonduvad puudused ei puutunud lepinguesemesse (tl 190-202

II kd), seega neid töid ei saanud AS-ilt Xxxxnõuda. Teine leping (tl 152-174 II kd)

puudutas Karisilla-Petseri töid, sellel lõigul puudusi ei esinenud. Seega, nõlvadega

seonduvalt AS-ilt Xxxxmillegi nõudmiseks alust ei olnud. OÜ Xxxx lepinguesemeks (tl

28-46 IV köide) olid drenaažitööd, ja lepingu punktis 17.7 on välja toodud lepingu maht.

Nendes osades, kus vastuvõtuaktis on puudustele viidatud, teostas töid Xxxx

15.07.2011 lepingu alusel (tl 25-38, III köide).

Eeltoodud kirjalikes dokumentides esitatut, kinnitab ka tunnistaja Xxxx, kelle ütluste

kohaselt „Alltöövõttudega oli kaetud umbes 15% tööde mahust. Kõige enam oli

puuduseid rajatud muldkehade ja kaevikute nõlvadel. Esines vihmast ja lume sulamisest

tekkinud uhteid ning nõlvade varisemisest tekkinud lihkeid. Lihked tekkisid tõenäoliselt

geoloogilistest tingimusest, kohati oli tegu tehislikult ehitatud nõlvadega, kohati oli tegu

loodusliku nõlvaga. Kõige rohkem puuduseid esines ühendusteel, seal oli nõlvade maht

kõige suurem, nõlvad olid kõige kõrgemad. 2009a. suvel toimusid ühendusteel alles

kaevetööd, muldkeha ei olnud selleks ajaks valmis. Puudused seisnesid nõlvadel

esinenud lihetest ja vihmadest tekkinud pinnase uhtest. Garantiiperioodil sai osadelt

alltöövõtjatelt nõuda puuduste kõrvaldamist. Puuduste kõrvaldamist nõuti AS

Xxxxteekatendite osas ja OÜ Xxxx kraavide parandamise osas. Osade alltöövõtjate tööd

pidi seltsing parandama 2010a. kevadel ja 2010a. sügisel ise. 2010a. kevadel ei

nõustunud XXXXalltöövõtjad oma töödega jätkama ja nendes esinenud puuduseid

kõrvaldama, väites et neile ei ole tasutud. Seetõttu lõpetas seltsing antud tööd kasutades

oma tööjõudu ja renditööjõudu ise, et tagada objekti valmimine. 2010a. sügisel teostati

paljudel lõikudel parandustöid peale kindlustusjuhtumit. 2010a. suve lõpus toimus

paduvihma tagajärjel Xxxx objekti kindlustusjuhtum, kus hävines suur osa nõlvadest ja

muldkehadest. Kindlustusjuhtumi puudused kõrvaldati kasutades valdavalt oma

tööjõudu ja renditehnikat aga kasutati ka alltöövõtjaid. Xxxx tegi osad nõlvad ja osad

kraavid. Seltsing tegi ülejäänud tööd ise kuna objekti tähtajani oli jäänud vähe aega ning

alltöövõtjaid ei õnnestunud nii kiiresti leida. Enne objekti üleandmist tuli üle teha

alltöövõtjate tööd: Xxxx, Xxxx, Xxxxja Xxxx. 2009 a XXXXja Xxxx alltöövõtulepingu

osas teostati töid valdavas osas ühendusteel. Xxxxi ja Xxxx vahelise lepingu alusel ei

teostanud Xxxx kogu ühendustee trenaazitööde mahtu 2009a, kuna see ei olnud

tehnoloogiliselt võimalik. Viimase osa ühendustee trenaazist sai ehitada välja 2011a

suvel, peale seda kui Xxxx oli ümber tõstnud Tartu-Petseri raudteeliinid. Need tööd

teostati hiljem Xxxxi alltöövõtja Xxxx poolt Enamik puuduseid 2011-2013 mis

puudutavad mullatöid esines seltsingu enda töös. Ei ole võimalik eristada kumma

seltsinglase töös puudused esinesid, kuna tööd tehti ühiselt. Lihete kõrvaldamine nägi

välja nii ,et kaevati pinnas välja, täideti uue pinnasega tagasi kihtide haaval ja kaevati

nõlvusesse, uhted täideti pinnasega ja haljastati “ (tl 143 VI kd).

Kokkuvõtvalt saab eeltoodu alusel asuda seisukohale, et garantiiperioodil ilmnenud

puudused (need, millega seotud kulude hüvitamist hageja nõuab) ei olnud kaetud

alltöövõtulepingutega, vaid ilmnesid seltsinglaste enda töös või olid sellest tingitud ning

hageja ei oleks saanud nõuda garantiiperioodil ilmnenud puuduste kõrvaldamist

alltöövõtjatelt, mistõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt mullatööde garantiiperioodil

hageja poolt kantud kogukulust proportsionaalset hüvitist.

30. Kostja on esitanud hageja nõudele vastuväite ka seltsingulepingu punktidest 6.3 ja 6.5

tulenevalt, mille kohaselt leiab kostja, et garantiitööd pidi teostama omal kulul

seltsinglane, kelle teostatud töödes oli konkreetne puudus ilmnenud. Kostja on väitnud,

et kuna suur osa garantiiperioodi puudustest ilmnes hageja teostatud mullatöödes (kuna

kostja jättis mullatööd pooleli), pidi hageja enda kulul teostama ka garantiitööd. Kohus

kostja seisukohaga ei nõustu. Eelnevalt on kohus tuvastanud, et garantiiperioodi

puudused said alguse seltsinglaste poolt ühiselt rajatud muldkehades ehk nõlvade

aluskihtides ning töölõigud jagatud ei olnud, mis nähtub seltsingulepingu p-st 3.1.5 ja

tunnistaja Xxxxütlustest. Seltsingulepingu punkt 6.5 reguleerib seltsingulepingu

poolele võimaliku kahju tekkimist teise seltsinglase tõttu (st teise seltsinglase viivituse

või ebakvaliteetse töö tõttu) Hankelepingu täitmise põhiperioodil (s.o kuni 31.

detsember 2010). Seda kinnitab asjaolu, et punkti 6.5 teises lauses on võimaliku

kahjuna viidatud tellija poolt esitatavale leppetrahvi nõudele. Vaidlust ei ole selle üle,

et leppetrahvi nõude esitamise õigus oli tellijal üksnes Hankelepingu täitmise

põhiperioodil. Garantiiperioodil tellijal sellist õigust ei olnud. Ka selle üle pooled ei

vaidle. Kohus nõustub hagejaga, et seltsingulepingu punkt 6.5 kohalduks teoreetiliselt

juhul, kui kostja oleks pidanud hagejast tingitud asjaolude tõttu (näiteks hageja viivitus

või ebakvaliteetne töö) mingi enda tööosa ümber tegema. Samuti kohalduks säte

teoreetiliselt juhul, kui kostja ei saanud mingit enda tööosa asuda hagejast tingituna

õigeaegselt teostama ja selle tulemusena esitas tellija kostja vastu nõude. Selliseid

asjaolusid ei ole kostja esile toonud. Garantiiperioodi kulud ei ole käsitatavad hageja

poolt kostjale tekitatud kahjuga seltsingulepingu punkti 6.5 teise lause mõttes.

Seltsingulepingu punkt 6.5 ei ole seega antud vaidluses asjakohane. Täiendavalt märgib

kohus, et seltsingulepingu p 3.1.5 kohaselt vastutas kostja 66% ulatuses mullatööde

teostamise eest sõltumata sellest, kas tööd teostas faktiliselt hageja või kostja (tsiviilasi

nr 2-10-54284). Seltsingulepingu p 6.5 mõttes vastutab kostja seega 66% ulatuses

mullatööde puuduste kõrvaldamise eest sõltumata sellest, milline seltsinglane puudused

kõrvaldas (tsiviilasi nr 2-10-54284 ning käesolev otsuse p 22).

Seega, on hagejal õigus nõuda kostjalt mullatööde garantiiperioodil hageja poolt kantud

kogukulust proportsionaalset hüvitist.

31. Kostja on esitanud nõude vähendamisele vastuväite ka sel alusel, et kostja hinnangul,

oli hagejal kohustus vaidlustada kindlustusandja XxxxAS otsus kahju hüvitamisest

keeldumise kohta ning täiendavalt leiab kostja, et otsuse vaidlustamine oleks olnud

perspektiivikas. Seetõttu leiab kostja, et VÕS § 139 lg 1 ja 2 alusel ei ole hagejal õigus

nõuda kostjalt juunis 2013.a. tekkinud vihmakahjude kõrvaldamiseks tehtud väidetavate

kulude hüvitamist ulatuses, milles see oleks kuulunud XxxxAS-i poolt poliisi alusel

hüvitamisele ning tekkinud kahju tuleb vähendada vähemalt 90,98% ulatuses. Kohus

kostjaga ei nõustu ning leiab, et XxxxAS`i otsuse vaidlustamata jätmine ei anna alust

hageja nõude vähendamiseks. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et 26.06.2013 tekkis

Xxxx objektil vihmakahju ning kindlustusandja XxxxAS keeldus Xxxx objektiga

seonduvalt kahju hüvitamisest 07.10.2013 (tl 97, 139-140 III kd). Enne 08.07.2013 e-

kirja, millele viitab kostja (tl 98-101 III kd) teavitas hageja kostjat vihmakahjust

02.07.2013, edastades kostjale inseneri kirja nr 383, millele oli lisatud garantiiperioodi

puuduste nimekiri seisuga juuni 2013 ja milles on otsene viide paduvihma tagajärjel

tekkinud puudustele (t 86-87 IV kd, tl 80-84 I kd). Tõendeid koostoimes hinnates, saab

asuda seisukohale, et esmane vihmakahjust teavitamine on toimunud 02.07.2013.

Uuesti on hageja kostjale saatnud kirja 05.11.2013, millele kostja vastas 20.12.2013 (tl

118-121 II kd) ning millest nähtub, et Xxxxon e-kirja saatnud seonduvalt probleemiga

Xxxx objektil 26.06.2013 toimunud paduvihmade tagajärgedega, sh kindlustusandja

otsustusega vihmakahjude mittehüvitamiseks ning küsimusega, kas esitada nõue

XXXX`i

vastu.

12.11.2013

palus

kostja

saata

kirjavahetuse

XXXX`i

ja

kindlustusandjaga, mille hageja kostjale 29.11.13 saatis ning milles hageja täiendavalt

selgitas oma seisukohti seonduvalt vihmakahjuga (tl 92, 91 III kd). Kuigi kostja on oma

vastuses konkreetselt vastanud üksnes sellele, et XXXX`i vastu hagi esitamine on

väheperspektiivikas, on kohtu hinnangul võimalik eelolevate tõendite alusel asuda

seisukohale, et kostja on analüüsides talle hageja poolt saadetud materjale (sh ka

kindlustusandjaga peetud kirjavahetust ja kindlustusandja otsust), asunud mh

seisukohale, et ka kindlustusandja otsuse vaidlustamine ei ole perspektiivikas, vastasel

juhul oleks kostja kohtu hinnangul oma 20.12.2013 kirjas sellele hageja tähelepanu

juhtinud, kuna sel ajal oli kindlustusandja otsuse vaidlustamine veel võimalik (kusjuures

otsuse vaidlustamine oli võimalik kuni 07.10.2014, st ka veel kohtusse hagi esitamise

ja kostja vastuse esitamise ajal, tl 140 III kd). Lisaks on kohtu hinnangul võimalik asuda

seisukohale, et kostja jagas hageja seisukohta, et kahju oli tekkinud tulenevalt

paduvihmast, ent tõendite puudulikkuse tõttu oleks olnud keeruline tõendada, et

paduvihm oli käsitatav erakorralise loodusnähuga Hankelepingu mõttes, mis on otsene

seos ka kindlustusandja otsuse mittevaidlustamise perspektiiviga. Täiendavalt, hinnates

otsuse vaidlustamise perspektiivikust, leiab kohus, et asjas esitatud tõendeid arvestades,

ei oleks otsuse vaidlustamine olnud ilmselt perspektiivikas. XxxxAS-i 7. oktoobri 2013

kahju hüvitamise otsusest (tl 139-140 III kd), nähtub, et 26. juunil 2013 (so paduvihma

aeg) kehtisid laiendatud garantiiperioodi sätted, so p 6.2.2 ning kuna kahju tekkis tugeva

vihma tagajärjel, mitte ehitusvea tagajärjel, siis ei ole kahju kindlustuslepingu alusel

hüvitatav. XxxxAS ehitus- ja paigaldustööde kindlustuse tingimuste 1/2006 punkti

6.2.2.2 (tl 194 III kd) kohaselt ei kuulu hüvitamisele vihmakahju või projekti puuduste

tagajärjel tekkinud kahju. Kuna tegemist oli vihmakahjuga, siis oli kindlustusandjal

õigus keelduda kahju hüvitamisest. Kindlustuspoliisist (tl 189-191 III kd) ei tulene, et

nn üleujutuse klausel oleks kehtinud garantiiaegse laiendatud kindlustuskaitse perioodil.

Ehitus- ja paigaldustööde tingimuste 1/2006 punkti 6.2.2.1 alapunktides 1–2 oli

konkreetselt defineeritud, missugune kahju on laiendatud garantiiaegse kindlustuskaitse

perioodil hüvitatav. Vastav kahju on (i) ehitusettevõtja poolt garantiiperioodil

ehitustööde käigus põhjustatud kahju ning (ii) ehitustööde veast tingitud kahju.

Kindlustustingimuste punkt 4.2.8 (Üleujutus) ja poliisis toodud üleujutuse klausel

seonduvad kindlustustingimuste punktis 4.1 kirjeldatud kindlustusjuhtumiga. Nii näeb

kindlustustingimuste punkt 4.2.8 ette hüvitamisele kuuluva kahju piirangu punktis 4.1

toodud kindlustusjuhtumi suhtes. Poliisis toodud nn üleujutuse klausel näeb ette erandi

kindlustustingimuste punkti 4.2.8 suhtes. Seetõttu kohaldub üleujutuse klausel samuti

üksnes punktis 4.1 toodud kindlustusjuhtumi suhtes. Kindlustustingimuste punkt 6.2.2.1

on kindlustustingimuste punkti 4.1 suhtes erisäte. Seega ei laiene kindlustustingimuste

punkt 4.2.8 ega poliisis toodud nn üleujutuse säte garantiiperioodi kindlustuskaitsele.

Seda kinnitab ka XxxxEesti filiaali koostatud asjatundja arvamus (tl 145-156 IV kd).

XXXX on analüüsi lk 3 kinnitanud, et Eesti kindlustusandjate praktika järgib ehitus- ja

montaažitööde

koguriski

kindlustuse

hooldusperioodi

(garantiiperioodi)

kindlustuskaitse osas rahvusvahelist praktikat. Analüüsi lk 4 on XXXX kinnitanud:

Kindlustusandjate praktikas ei laiene loodusõnnetuste sealhulgas üleujutuste

kindlustuskaitse garantii / hooldusperioodile. Üleujutuse kindlustuskaitse on välistatud

ka Seesam Rahvusvahelise Kindlustuse AS poolt väljastatud Xxxx raudteepiirjaama 1.

ehitushanke

kindlustuspoliisi

(poliisi

number

25/13073/06.08.2008)

kindlustustingimustes. Eeltoodu alusel, on võimalik asuda seisukohale, et

kindlustuspraktika kohaselt ei kuulu üleujutusest tingitud kahju garantiiperioodil

hüvitamisele, seega ei ole võimalik väita, et XxxxAS-i kahju hüvitamisest keelduva

otsuse vaidlustamine oleks olnud perspektiivikas. Kohus nõustub siinkohal hagejaga

selles, et isegi kui oleks olnud võimalik tugineda kindlustuspoliisis toodud nn üleujutuse

klauslile, siis ka sellisel juhul oleks kindlustusandja otsuse vaidlustamine olnud

perspektiivitu. Seda põhjusel, et seltsingul ei olnud usaldusväärseid andmeid sademete

hulga kohta kindlustuskohas. Poliisi üleujutuse klauslile tuginemine oleks eeldanud

sademete hulga ja tuule kiiruse tõendamist vahetult kindlustuskohas. Hagejal olid

üksnes Pihkva ilmajaama andmed, mis ei oleks tõendanud sademete hulka vahetult

kindlustuskohas, kuna Pihkva ilmajaama andmed ei olnud usaldusväärseks tõendiks

sademete hulga kohta Xxxx piiripunktis (vahe on umbes 70 km) (tl 91, 105-108 III kd)

ning Eesti lähima ehk Võru ilmajaama andmete kohaselt oli sademete hulk samal

kuupäeval 0 (tl 157 IV kd). Kuivõrd tõendeid täpse sademete hulga kohta

kindlustuskohas ei olnud, ei ole põhjust väita, et ka poliisis toodud nn üleujutuse sättele

tuginemine oleks olnud perspektiivikas. Kindlustusandja on leidnud ka, et tegemist ei

olnud ehitusveaga, mis p 6.2.2.1 alusel võimaldaks kahju hüvitamist. Xxxx05.11.2013

e-kirjaga koostoimes inseneri kirjadega on tuvastatud, et XXXX heitis ette puudusi

projektis (tl 118-121 II kd, tl 51-84 I kd, tl 52-53, 53-55 II kd, tl 109, tl 115-117, 141-

142 III kd). Kuna olemasolevate materjalide pinnalt ei heitnud XXXX ette ehitusviga,

vaid puudusi projektis; XxxxAS-i kindlustustingimuste p 6.2.2.1 p 2 kohaselt kuulus

laiendatud garantiiperioodil hüvitamisele kitsalt ehitustööde veast tingitud kahju ning p

6.2.2.2 kolmandas alapunktis on välistus kahju hüvitamiseks, kui kahju on põhjustatud

veast projektis, plaanis või spetsifikatsioonis (kusjuures kindlustustingimustes on tehtud

selgelt vahet ehitustööde veal ja projekteerimisveal), siis ei ole võimalik ka sel alusel

väita, et XxxxAS-i kahju hüvitamisest keelduva otsuse vaidlustamine oleks olnud

perspektiivikas.

Kokkuvõtvalt puudub eelnevast tulenevalt alus VÕS § 139 lg 1 ja 2 kohaldamiseks. Ei

ole võimalik väita, et XxxxAS-i vastu nõude esitamine oleks seltsingule tekkinud kahju

vähendanud. Asjaolu, et hageja juhtivseltsinglasena ja/või kindlustuslepingu poolena

oleks pidanud kindlustusandja otsuse vaidlustama, ei ole kohtu hinnangul eelolevaid

põhjendusi silmas pidades, relevantne.

Eeltoodu alusel leiab kohus, et VÕS § 139 lg 1 ja 2 kohaldamiseks käesoleval juhul

alused puuduvad ning hagejal on õigus nõuda kostjalt mullatööde kogukulude

koosseisus ka juunis 2013.a. tekkinud vihmakahjude kõrvaldamiseks tehtud kulude

hüvitamist.

32. Kohus on käesoleva otsusega tuvastanud, et seltsingulepingust tulenev poolte

kokkulepe, mille kohus on tsiviilasjas nr 2-10-54284 tuvastanud, kohaldub ka

garantiiperioodi mullatööde kulude osas ning samades proportsioonides, so hagejal 34%

ja kostjal 66% ulatuses tuleb pooltel ehk seltsinglastel kanda ka garantiiperioodi kulud

( I). Kokku on hageja põhjendatud kuluks 311 075, 54 eurot , sellest otsekulu 298 800,

39 eurot ja ITP-üldkulu 12 275, 15 eurot. Eelnimetatud summast 66% on 205 309, 86

eurot, mis tuleb kanda kostjal (III kd) ning garantiiperioodil tekkinud mullatööde

kogukulu (sellest tulenevalt kostja kanda jääva osa) vähendamiseks aluseid ei ole (IV).

Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 205 309, 86

eurot (kakssada viis tuhat kolmsada üheksa, 86) eurot.

33. Hageja on esitanud kostja vastu ka põhivõla tasumiseni sissenõutavaks muutunud ja

tulevikus sissenõutavaks muutuva seadusjärgse (VÕS § 113 lg 1) viivise nõue. VÕS §

113 lg 1 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise

korral viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumiseni kuni kohase täitmiseni,

kusjuures viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub

kaheksa protsenti aastas. Vastavalt VÕS § 94 lg 1 on intressimääraks poolaasta kaupa

Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav intressimäär enne

iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS

§ 113 lg 2 kohaselt arvestatakse kahju hüvitamise nõude puhul võlgnetavalt rahalt viivist

alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha

sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. TsMS § 367 kohaselt

viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei

ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte

kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude

täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla

summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Hageja on hagi kohtusse esitanud 16. märtsil 2014. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid

hageja viivisenõudele, seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista ka viivised

põhivõlgnevuselt (205 309, 86 eurolt) seadusjärgses määras alates 16.03.2014 kuni

17.05.2017 summas 52 568, 75 eurot ning alates 18.05.2017 VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras, kuni kostja poolt põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni.

34. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi

kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis

esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. TsMS § 173 lg 4 kohaselt

menetluskulude

jaotuses

näeb

kohus

ette,

millised

menetluskulud

keegi

menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

Kohus rahuldab hagi osaliselt, kuid 99, 6% ulatuses, seega peab kohus põhjendatuks

jätta käesolevas asjas menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.

TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses

menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava

määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kaebuse

lahendamisel maakohtu kohtuotsuse või asja lõpetava määruse peale, millega maakohus

menetluskulusid kindlaks ei määranud, kõrgema astme kohus menetluskulude rahalist

suurust kindlaks ei määra. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaire Pullerits

kohtunik