1-09-355/10 · Tallinna Ringkonnakohus

1-09-355

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg, koht Kohtukoosseis Sekretär Apelleeritud kohtuotsus

Apellandid

Prokurör Kaitsjad

RESOLUTSIOON

12. mai 2009.a.,Tallinn Jüri Paap, Meelika Aava, Ivi Kesküla Maaria Rei

Harju Maakohtu 20.03.2009.a. kohtuotsus N.N Boriss Zakonov ja süüdistuses

süüdistatava N.N-i kaitsja adv. Natalia Lausmaa ja süüdistatav Boriss Zakonov Kristi Rande adv. Natalia Lausmaa, adv. Natalja Suvorova

1. Harju Maakohtu 20.03.2009.a. kohtuotsus tühistada

Boriss Zakonovi liitkaristuse aja osas. Mõista Boriss

Zakonovi liitkaristuseks mitme kohtuotsuse järgi vangistus tähtajaga 3 aastat 3 kuud ja 26 päeva.

2. Kohtuotsus muus osas jätta muutmata.

3. Adv. N.Lausmaa apellatsioon jätta rahuldamata.

4. B.Zakonovi apellatsioon rahuldada osaliselt.

EDASIKAEBUS

Kohtuotsuse peale võib kaevata kassatsioonikorras

Riigikohtule päeva jooksul. Selle õiguse

kasutamise soovist tuleb samale ringkonnakohtule teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Asjaolud ja menetluse käik

Maakohus tunnistas

N.N-i , sünd. xxx, Eesti kodanik, karistatud kriminaalkorras varem üks kord, elukoht xxxxxxxxx xxxxxx xxxxx a/ü „xxxxxxxxx“ xxxx xx x, sissekirjutus xxxxxxxx xxxxxxxx xx-xx, süüdi KarS § 257 järgi ja karistas 1 aasta ja 6 kuulise vangistusega, mida vähendati KrMS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra. Selle teo eest kandmisele kuuluvat

1 aastat vangistust suurendati KarS § 65 lg 2 alusel varasema kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Liitkaristuseks mitme kohtuotsuse järgi mõisteti 1 aasta 5 kuud ja 28 päeva vangistust.

Boriss ZAKONOV, sünd. 22.07.1985.a., kodakondsuseta, karistatud kriminaalkorras varem üks kord, elukoht xxxxxxxxx xxxxxxx xxx xx-x, tunnistati süüdi ja karistati KarS § 121 järgi 1 aasta ja 6 kuulise vangistusega ning KarS § 329 ja § 424 järgi 6 kuulise vangistusega. Nende kuritegude eest mõisteti liitkaristuseks KarS § 64 lg 1 alusel 2 aastat vangistust, mida vähendati

KrMS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra. Nende tegude eest kandmisele kuuluvat 1 aastat ja 4 kuud vangistust suurendati KarS § 65 lg 2 alusel varasema kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Liitkaristuseks mitme kohtuotsuse järgi mõisteti 3 aastat 3 kuud ja 28 päeva vangistust. Lisakaristusena võeti talt kaheks aastaks mootorsõidukite juhtimise õigus.

Maakohtu otsuse kohaselt 10.02.2008.a. peale südaööd Harjumaal L. külas „V.“ suvilarajoonis majas nr. X hakkas N.N nõudma alaealiselt M. M. varalise kahju hüvitamist, mille viimane oli talle liiklusavarii tagajärjel põhjustanud, kusjuures lõi kannatanule korduvalt näo ja keha piirkonda, põhjustades kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusiverevalendused üle kogu keha ja hematoomi vasaku silma piirkonnas. Selliselt teostas N.N oma tõelist õigust vägivallaga s.o. ebaseaduslikus korras.

B.Zakonov samal ajal ja kohas lõi M. M. korduvalt käte ja jalgadega keha ja pea piirkonda ja torkas talle noaga puusa piirkonda, põhjustades kannatanule ülalnimetatud tagajärjed ja lisaks veel puusal torke-lõikehaava. Selliselt pani B.Zakonov toime kehalise väärkohtlemise.

Lisaks sellele B.Zakonov, olles muuhulgas karistatud vangistusega ja mootorsõidukite juhtimisõiguse äravõtmisega mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobe seisundis, juhtis 11.07.2008.a. kella 23.05 ajal Harjumaal Kernu vallas Munalaskme-L. tee 5. kilomeetril suunaga L. poole sõiduautot Mazda 323 registrinumbriga XXXXXX, olles alkoholijoobes. Apellatsioonid ja taotluste sisu

Adv. N.Lausmaa palub kohtuotsus tühistada kohtu poolt menetlusõiguse rikkumise tõttu ja saata kriminaalasi uuesti maakohtusse üldmenetluse korras. Kaitsja leiab, et olukord, kus süüdistatav oli nõus lihtmenetlusega st. kannatanut ja tunnistajaid kohtus vahetult üle kuulamata. Ta ei andnud süüdistuse kohta mingeid ütluseid ei kohtueelselt ega kohtuistungil, mis kujutab endast KrMS §

15 lg 1 nimetatud põhimõtte rikkumist, välja on selgitamata N.N-i suhtumine toimepandusse ja karistust mõjustada võivad asjaolud.

Alternatiivina palub kaitsja teha uus otsus, millega kvalifitseerida N.N-i tegu kehalise väärkohtlemisena KarS § 121 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus. Kannatanult nõutud 15 000 krooni oli süüdistatava jaoks oluline. Tal oli tekkinud arvamus, et kannatanu ei kavatsegi kahju heastada, see tekitas temas pahameele, mis väljendus vägivallas. Karistuse mõistmisel tulnuks KarS §

57 lg 1 p 4, 6 järgi arvesse võtta kuriteo toimepanemine raske isikliku olukorra mõjul ning mõjutatuna kannatanu õigusvastasest käitumisest.

Ka B.Zakonov leiab, et maakohtu poolt talle mõistetud karistus on liiga range, seetõttu taotleb karistuse kergendamistvangistuse asendamist üldkasuliku tööga (apellatsioonis ekslikult nimetatud „ühiskondlikult kasuliku tööga“), ta suudab kanda ka rahalist karistust. Kaebaja tunnistab oma süüd ja kahetseb.

Kaebaja kinnitab, et tülis M. M. oli tema võõras, mistõttu tema osa on kannatanu ja tunnistajate poolt ilmselt liialdatud. Maakohus tunnistas süüdistuse raamidest väljuvalt ta süüdi selles, et apellant oli aktiivne vägivallatseja, ähvardas kannatanut kõrva ja sõrme mahalõikamisega. Tegemist ei olnud reaalse ähvardusega. Joobnuna autot juhtima asus ta mitte õiguskorda üleoleva suhtumise tõttu, vaid abikaasal ootamatult ägenenud tervisliku seisundi tõttu.

Apellant osutab ebatäpsusele liitkaristuse mõistmisel (eksitud on 2 päevaga süüdistatava kahjuks)

Ringkonnakohtu seisukoht

1. Kaitsetaktika ja –meetodid valib süüdistatav. Ütluste andmine pole KrMS §

34 lg 1 p 1 ja § 35 lg 2 kohaselt süüdistatavale kohustuslik. Sama põhimõte kehtib ka kriminaalasja arutamisel kohtus lihtmenetlusena. Taolisel juhul saab kohus otsuse tegemisel tugineda teistel tõenditel. Jääb selgitamata süüdistatava suhtumine toimepandusse ja võimalikud karistust mõjustada võivad asjaolud. Kui N.N keeldus kahtlustuse ja süüdistuse kohta ütluseid andmast, siis oli see tema valik. Kohtule etteheite tegemine, et selliselt rikuti süüdistatava õiguseid, pole kooskõlas seadusega. Puudutavalt N.N-i süüdistust on apelleeritud kohtuotsuses nimetatud süüd kinnitavad tõendid, nende veelkordseks kordamiseks käesolevas otsuses puudub vajadus.

2. Kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest (tl. 14-16) nähtub, et M. M. oli 2007.a. oktoobris toime pannud kuriteo KarS § 215 lg 1 tunnustel, mis seisnes

N.N-i käsutuses olnud sõiduauto omavolilises kasutamises. Kriminaalmenetlus lõpetati KrMS § 202 lg 7 alusel. M. M. oli sõitnud ärandatud autoga kännu otsa, N.N esitas hüvise nõude summas 15 820.46. Sama määruse kohaselt on kõnesolevast hüvise nõudest kannatanu maksnud sularahas 1500 krooni, tema ema aga rahakaartina 2500 krooni, edasiselt tegi N.N võimatuks kahju edasise hüvitamise, keeldudes avaldamast oma konto numbrit ja ei võtnud vastu postiteenistuse kaudu saadetud rahakaarti. Selliselt on M. M.

näidanud, et pole keeldunud tekitatud kahju heastamisest. Kriminaalasja lõpetanud prokurör selgitas, et kahjukannatajal on õigus pöörduda hagiga kohtusse või lahendada rahaline vahekord kohtuväliselt läbirääkimise teel.

3. Nimetatud asjaoludel ei saa süüdistatavate käitumist M. M.i suhtes mingilgi määral õigustada, käitumine on õigesti kvalifitseeritud omavolina (N.N) ja kehalise väärkohtlemisena (B.Zakonov). Ringkonnakohtu arvamuse kohaselt samadel põhjustel pole alust kohaldada karistust kergendava asjaoluna KarS §

57 lg 1 p 4 ja 6 näidatud asjaolu.

4. Vaatamata sellele, et B.Zakonov ei eita vägivalla kasutamise käigus ähvarduste väljendamist kannatanu aadressil, pole maakohus B.Zakonovit süüdi tunnistanud M. M.i ähvardamises, mistõttu puudub vajadus vaielda selle üle, kas see oli reaalne või mitte. Ta tunnistati süüdi M. M.i kehalises väärkohtlemises, mis seisnes vägivallategudes. Kohtuotsuses väljendatu, et B.Zakonov on aktiivne vägivallatseja ja ähvardaja vastab tegelikkusele: vägivald saab olla üksnes aktiivne; kannatanu sõrme ja kõrva mahalõikamisega ähvardamine situatsioonis, kus vägivalla käigus tekitati noaga kehavigastusi, pidi kannatanule tunduma reaalse ohuna.

Et käitumine oli ajendatud üksnes tahtlusest tekitada M. M. tervisekahjustusi, näitab lisaks asjaolu, et peksmises osales veel sama kohtuotsusega süüdi tunnistatud Viktor Adaritšev.

5. B.Zakonovi väited sõiduauto joobnuna juhtimise põhjustest on paljasõnalised ega ole mingilgi moel tõendatud.

6. Süüdlastele on mõistetud seaduslikud karistused. Karistusliigi valikul omab kuritegude ja nende raskuse kõrval olulisimat kaalu asjaolu, et teod pandi toime eelmise kohtuotsusega mõistetud karistusest tingimisi vabastamise katseajal.

Rahalise karistuse mõistmine pole mõeldav, sest nii N.N kui ka

B.Zakonovil on käesolevaks osaliselt maksmata neile mõistetud trahvid.

Käesolevas asjas puuduvad asjaolud, et mitte järgida karistamise üldist põhimõtet, mille kohaselt uue tahtliku kuriteo eest mõistetav karistus ei peaks olema leebem, võrreldes eelmis(t)e karistus(t)ega.

7. Põhjendatud on B.Zakonovi etteheide maakohtu kohtuistungi protokolli kohta, et on näidatud vale protokolli koostamise aeg. Märkused kohtuistungi protokollide kohta esitatakse mitte apellatsioonina kõrgema astme kohtule, vaid protokolli koostanud kohtule. Tegemist on ilmselt tehnilise veaga, see ei sea kahtluse alla kohtuotsuse seaduslikkust või põhjendatust.

8. Maakohus on olnud ebatäpne B.Zakonovi liitkaristuse aja mõistmisel, lähtudes maakohtu poolt valitud karistuste liitmise põhimõttest tuleb B.Zakonovi liitkaristuseks mõista vangistus tähtajaga 3 aastat 3 kuud ja 26 päeva.

9. Kohtuotsus tuleb KrMS § 337 lg 1 p 4 alusel osaliselt tühistada ja B.Zakonovi apellatsioon osaliselt rahuldada.

Jüri Paap Meelika Aava Ivi Kesküla