3-15-3225/30 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Tanel Saar ja Agu Timmi

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

16.05.2017, Tartu

Haldusasja number

3-15-3225

Haldusasi

Dmitri Noskovi kaebus Viru Vangla 21.10.2015. a

käskkirja nr 6-3/1368 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 02.05.2016. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Dmitri Noskovi apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Dmitri Noskov

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta Dmitri Noskovi apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu

02.05.2016. a otsus muutmata.

2. Kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud jätta tema enda

kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemise päevast, s.o hiljemalt 15.06.2017 (HKMS § 212 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla tunnistas 21.10.2015. a käskkirjaga nr 6-3/1368 kinnipeetav Dmitri Noskovi

süüdi vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 ja § 37 lg 1 rikkumises ja karistas teda

15-ks ööpäevaks kartserisse paigutamisega.

Käskkirja kohaselt ei allunud D. Noskov 08.10.2015 vanglaametniku seaduslikule

korraldusele asuda tööle V7 eluosakonna koristajana.

2. D. Noskov esitas Viru Vangla 21.10.2015. a käskkirja nr 6-3/1368 peale vaide, mille Viru

Vangla jättis 04.12.2015. a vaideotsusega nr 6-12/323-2 rahuldamata.

3. D. Noskov esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla 21.10.2015. a käskkirja

nr 6-3/1368 tühistamiseks.

Kaebuse kohaselt keeldus kaebaja tööst tugeva kõhuvalu tõttu. Kaebajal esineb ka astma ja

allergia, mistõttu ei saa ta oma perearsti hinnangul töötada tolmuses keskkonnas ja

koristusainetega. Vangla arsti Jelena Lobacheva 02.09.2015. a tõendi kohaselt on kaebaja

IgE näit 17,0, mis tähendab, et tal esineb allergiale iseloomulikke sümptomeid. Kaebajal oli

õigus keelduda tööst, sest tal esineb allergiale omaseid sümptomeid ja seoses sellega ei

saanud ta riskida oma tervisega. Kaebaja usaldab oma perearsti arvamust ja soovitusi, kuna

Viru Vangla järeldused kaebaja tervisliku seisundi kohta on vastuolulised, vangla arst ei ole

kaebajaga vestelnud tema töövõimekuse teemal ja vanglas puudub arst, kellel oleks kaebaja

tervise hindamiseks piisav kvalifikatsioon. Meditsiiniõde ei saa paari minuti jooksul kindlaks

teha, kas kaebajal on kõhuvalu või mitte.

HALDUSKOHTU LAHEND

4. Tartu Halduskohus jättis 02.05.2016. a otsusega kaebuse rahuldamata ja poolte

menetluskulud nende endi kanda.

Halduskohtu otsuse kohaselt tegi vastustaja kindlaks, et astma ei takista kaebajal töötada

eluosakonna koristajana. Kaebajal puudus õigus keelduda 08.10.2015 tööst põhjusel, et ta

põeb astmat. Kaebaja kannab praegust vangistust alates 14.07.2014 ning vangla käsutuses on

andmed kaebaja tervisliku seisundi jälgimise kohta alates sellest ajast. Vastustaja väitel ei ole

kaebajal vangistuses meditsiiniliselt tõendatud astmahooge esinenud ja puudub põhjus selles

kahelda. Ka kaebaja ei ole peale 26.08.2015 juhtumit viidanud ühelegi konkreetsele juhule.

Kaebaja esitatud tõendid pärinevad aastast 2004. Nikolai Kulikov sai kaebaja esitatud tõendit

välja andes lähtuda ainult andmetest, mis tal olid kaebaja tervise kohta enne vangistust.

Lähtuda tuleb hilisematest andmetest. Arst määras, et kaebaja ei või töötada tööstustolmus

ning seda piirangut on kaebaja tööle määramisel ja tööle asumise korralduse andmisel

järgitud.

Kaebuses esmakordselt väidetu, et kaebajal on allergia, kinnituseks ei ole kaebaja esitanud

mingeid tõendeid. Kaebaja tugineb Viru Vanglas 27.08.2015 võetud analüüside tulemustele,

mis on kajastatud Kai Irdi 28.08.2015. a tõendil, õde Jelena Lobacheva 01.09.2015. a tõendil

ning arst Elle Elbergi 19.01.2016. a tõendil ja selgitusel.

Vastustaja esitatud tõenditel on näidatud, et antikehad tolmuallergeenide vastu kaebajal

puuduvad. Usaldusväärsed on meditsiinitöötajate andmed ja selgitused. Kohus ega kaebaja ei

ole pädevad iseseisvalt tõlgendama analüüside tulemusi internetist pärinevate andmete põhjal.

Seega on tõendatud, et kaebajal allergiat ei esine ning kaebajal puudus 08.10.2015 õigus

keelduda tööst põhjusel, et tal on allergia.

Kaebaja väitel ei saanud ta töötada ka seetõttu, et tal valutas kõht. Valu esinemist ei ole

võimalik objektiivselt kindlaks teha. Meditsiinitöötaja kontrollis 08.10.2015 kaebaja üldisi

tervisenäitajaid ja tegi selle põhjal järelduse, et puudub põhjus kaebaja tööst vabastamiseks.

Kohtul ei ole alust selles järelduses kahelda.

Kaebaja seab kahtluse alla Viru Vangla meditsiinitöötajate kvalifikatsiooni, kuid ei ole

esitanud täpsemaid põhjendusi või tõendeid, miks ta eeltoodus kahtleb. Kaebaja viidatud

probleem (tervisetõendite väljastamine juhilubade pikendamiseks) oli vastustaja kinnitusel

tehnilise iseloomuga. Kaebaja suhtes otsustusi teinud arstid Reet Aadamsoo ja Elle Elberg on

kantud Terviseameti peetavasse tervishoiutöötajate registrisse. Puudub põhjus Viru Vangla

meditsiinitöötajate kvalifikatsioonis kahelda.

Arsti kooskõlastus kaebaja tööle asumisele on haldusmenetluse käigus antav kooskõlastus

ning selle andmiseks ei pidanud arst kaebajat ära kuulama. Kaebaja kuulati ära tema tööle

määramise haldusmenetluses. Meditsiinilisest seisukohast halduskohus arsti otsustusi ei

hinda.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

5. D. Noskov esitas Tartu Halduskohtu otsusele apellatsioonkaebuse, milles palub

halduskohtu otsus tühistada, teha uus otsus ja rahuldada kaebus.

Apellatsioonkaebuse kohaselt ei arvestanud halduskohus, et kaebaja ei olnud võimeline

töötama, sest tundis ennast halvasti ja talle oleks pidanud andma vähemalt ajutise vabastuse

tööst. Kaebajal olid töökorralduse andmise ajal tugevad kõhuvalud ja kaebajale meditsiinilise

abi määramise asemel suunati ta tööle.

Perearst Nikolai Kulikovi käsutuses on ka andmed, mis on vangla elektroonilises

tervisekaardis ning perearst on pidevas ühenduses kaebaja ja tema lähedastega. Kui esineb

kahtlus, et teatud tööülesanded võivad kahjustada kaebaja tervist, ei saa ta riskida oma

tervisega ja loota, et tal ei teki töötamise ajal atakke. Seetõttu usaldaski kaebaja oma perearsti

arvamust ja soovitusi.

Esineb kahtlus Viru Vangla meditsiiniosakonna pädevuses määrata kinnipeetava

töövõimekust, kuna Viru Vanglas ei ole ühtegi perearsti ega üldarsti. Terviseameti registri

andmetel on Reet Aadamsoo ja Elle Elberg eriarsti abid.

Vaidlustatud käskkiri on kaalutlusvigane ja õigusvastane, kuna kaebajal oli õigus keelduda

töötamisest tulenevalt riskist tema tervisele. Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-14-12 kohaselt

laieneb töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 14 lg 5 p 4 ka tööle vanglas ning annab

kinnipeetavale õiguse keelduda tööst, mis seaks ohtu tema tervise. Sellise õiguse kasutamisel

ei riku kinnipeetav VangS § 67 p-s 1 sätestatud kohustust.

6. Viru Vangla palub vastuses D. Noskovi apellatsioonkaebusele, jätta apellatsioonkaebus

rahuldamata.

Vastuse kohaselt võttis halduskohus kaebuses esitatud väidete osas seisukoha ning piisava

põhjalikkusega uuris tõendeid ja tuvastas asjakohased faktilised asjaolud. Halduskohtu

siseveendumuse kujunemine on otsusest jälgitav. Apellatsioonkaebuses ei esita kaebaja ühtegi

uut väidet, mistõttu ei anna need alust halduskohtu otsuse tühistamiseks. Kaebajal puudus

õigus keelduda 08.10.2015 töö tegemisest. Kaebaja kannab vangistust alates 14.07.2014 ning

vangla käsutuses on andmed kaebaja tervisliku seisundi jälgimise kohta alates sellest ajast.

Arvestades kaebaja terviseseisundit kooskõlastas vangla arst kinnipeetava tööle määramise

märkides, et kaebaja ei või töötada tööstustolmus ning seda piirangut on D. Noskovi tööle

määramisel ja tööle asumise korralduse andmisel järgitud. Kaebaja väidetavat kõhuvalu

esinemist ei ole võimalik objektiivselt kindlaks teha. Samas tervishoiutöötaja kontrollis

08.10.2015 kaebaja üldist terviseseisundit ja ei leidnud põhjust D. Noskovi tööst

vabastamiseks. Vanglal ei ole alust kahelda eriala spetsialisti järelduses.

Kinnipeetava töötamine vangistuse vältel ei ole pelgalt rahateenimise võimalus, vaid see on

kasvatusliku iseloomuga abinõu, millega toetatakse vangistuse eesmärgi saavutamist - suunata

kinnipeetav õiguskuulekale käitumisele.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et D. Noskovi apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning

Tartu Halduskohtu 02.05.2016. a otsus muutmata. Ükski apellatsioonkaebuses toodud

seisukoht ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus

nõustub halduskohtu otsuses toodud põhjendustega ja HKMS § 201 lg 4 alusel ei pea

vajalikuks neid korrata. Seoses apellatsioonkaebusega peab ringkonnakohus vajalikuks

märkida järgmist.

8. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et talle oleks pidanud andma vähemalt ajutise

vabastuse tööst, kuna tal olid 08.10.2015 tugevad kõhuvalud ja ta tundis end halvasti. See ei

saanud olla aluseks tema tööst vabastamiseks. Kaebaja on pärast seda, kui ta keeldus tööst,

läbi vaadatud meditsiinitöötaja poolt, kes ei pidanud vajalikuks teda tööst vabastada.

Igasugune ebamugavustunne ei tähenda veel seda, et kaebajat oli vajalik tingimata tööst

vabastada. Asjaolu, et perearst N. Kulikov on 17.06.2015 väitnud, et kaebaja ei saa tervisliku

seisundi tõttu töötada tolmuses ruumi ja, toksiliste ainetega, ei anna veel alust väita, et

kaebajal oli õigus oma tervise ohtu seadmise tõttu tööst keelduda 08.10.2015. N. Kulikov sai

anda sellise dokumendi ainult varasemate andmete alusel, kuna kaebaja ei saanud alates

14.07.2014 viibida tema vastuvõtul, sest sellest ajast alates kandis ta vangistust. Kaebaja

töövõimelisust on korduvalt kontrollitud erinevate vangla arstide poolt, kes on leidnud, et

puuduvad alused kaebaja tööst vabastamiseks tema tervisliku seisundi tõttu ja nenditud, et

kaebajal ei ole võimalik töötada tööstustolmu keskkonnas. Kuigi kaebaja on kahtluse alla

seadnud vanglas töötavate arstide kvalifikatsiooni, ei ole ringkonnakohtul erinevalt kaebajast

põhjust kahelda nende kvalifikatsioonis. Samuti on halduskohus õigustatult viidanud ka

sellele, et halduskohus saab meditsiinilisi dokumente hinnata sellisena nagu nad on esitatud ja

ei saa anda hinnangut dokumentide sisule. Asjakohatud on kaebaja viited Riigikohtu lahendile

nr 3-3-1-14-12, kuna asjas kogutud tõendite alusel ei ole võimalik väita, et tööle asumine

08.10.2015 oleks ohtu seadnud tema tervise. Seega on halduskohus õigustatult jätnud kaebuse

rahuldamata.

9. Kuna kaebaja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad kaebaja poolt

apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud (riigilõiv) HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda

kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

Tanel Saar

Agu Timmi