3-16-1610/36 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Madis Ernits, Maili Lokk, Tanel Saar

Määruse kuupäev

16. mai 2017

Haldusasja number

3-16-1610

Haldusasi

Aleksei Pokrase kaebus Tallinna Vangla vastu

mittevaralise kahju 120 000 euro hüvitamise nõudes

Menetlusosalised

Kaebaja/apellant Aleksei Pokras

Vastustaja Tallinna Vangla

RESOLUTSIOON

Tagastada Aleksei Pokrase apellatsioonkaebus.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aleksei Pokras esitas 8. augustil 2016 Tartu Halduskohtule kaebuse, mille kohus

võttis

menetlusse mittevaralise kahju 120 000 euro hüvitamise nõudes. Kahju tekitati

kaebajale sellega, et vangla jättis tema 1. märtsi 2015 kaebuse-kahjunõude nr 5-

37/15/75 tähtaegselt lahendamata ja kaebaja ei ole senini kahjunõudele vastust saanud.

Vangla on kaebajat kuritahtlikult eksitanud ja alandanud tema inimväärikust.

2. Tartu Halduskohus jättis A. Pokrase kaebuse rahuldamata 8. märtsi 2017. a otsusega.

Kohtueelse lahendi puudumine ei ole olnud kaebajale takistuseks kohtusse pöördumisel,

1. märtsil 2015 Viru Vanglale esitatud kahjunõude jätkuna on A. Pokras esitanud kahju

hüvitamise kaebuse haldusasjas 3-15-1344. Vastustaja jättis küll toimingu õigeaegselt

sooritamata, kuid sellega ei rikutud kaebaja õigusi. Samuti ei ole kohtu hinnangul

kaebajale kohtueelse lahendi ootamisega põhjustatud kannatused niisugused, mis võivad

olla aluseks mittevaralise kahju hüvitamisel.

3. A. Pokras esitas 7. aprillil 2017 Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles

taotleb Tartu Halduskohtu 8. märtsi 2017. a otsuse tühistamist ja tema kaebuse

rahuldamist täies ulatuses. Apellant on märkinud, et halduskohus on hinnanud

ebaõigesti tõendeid ja rikkunud oluliselt kohtumenetluse normi. Kaebaja põhjendab

apellatsioonkaebust sellega, et kõik väited, põhjendused, faktid ja nõudmised jäävad

endiseks ja ringkonnakohtul palutakse nendega arvestada. Lisaks taotleb kaebaja enda

vabastamist riigilõivu tasumise kohustusest ja palub apellatsioonkaebusest koopiat.

4. Tartu Ringkonnakohus jättis 20. aprilli 2017. a määrusega A. Pokrase kaebuse

käiguta, andis täiendava tähtaja apellatsioonkaebuse põhjenduste täiendamiseks ning

jättis rahuldamata kaebaja taotluse apellatsioonkaebusest koopia väljastamiseks.

Kaebaja sai ringkonnakohtu määruse tõlke kätte 26. aprillil 2017 ning tulenevalt

määruse resolutsiooni p-st 2 oli tal kohustus täiendada apellatsioonkaebuse põhjendusi

hiljemalt 8. mail 2017.

5. A. Pokras esitas 3. mail 2017 apellatsioonkaebuse põhjenduste täienduse, milles

märgib, et Tartu Halduskohus on 8. märtsi 2017 otsuses tuginenud vaid vangla esitatud

materjalidele. Lisaks märgib kaebaja, et ringkonnakohtule on pandud uurimiskohustus,

mistõttu ta peab tuvastama, milliseid tõendeid hindas Tartu Halduskohus valesti või ei

hinnanud üldse, samuti tuvastama, milliseid kohtumenetlusnorme rikkus, lähtudes

kaebuse esitaja poolt Tartu Halduskohtusse esitatud faktidest, väidetest, põhjendustest ja

nõuetest.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Apellatsioonkaebusele esitatavad nõuded sätestab HKMS § 182. Juhul kui

apellatsioonkaebus ei vasta HKMS §-s 182 esitatud nõuetele, on see aluseks

apellatsioonkaebuse tagastamisele HKMS § 187 lg 3 p 7 kohaselt. HKMS § 187 lg 4 sätestab,

et juhul, kui apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist takistava puuduse saab ilmselt kõrvaldada,

jätab kohus määrusega apellatsioonkaebuse käiguta ja annab apellandile mõistliku tähtaja

puuduse kõrvaldamiseks. Kui apellant jätab kohtu nõudmise tähtpäevaks täitmata, tagastab

kohus apellatsioonkaebuse määrusega apellandile.

7. Tartu Ringkonnakohus on 20. aprilli 2017. a määrusega andnud kaebajale tähtaja

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist takistavate puuduse kõrvaldamiseks, s.o

apellatsioonkaebuse põhjenduste täiendamiseks. Ringkonnakohus selgitas, et ka juhul kui

kaebaja vaidlustab halduskohtu otsust tervikuna, peavad apellatsioonkaebuse põhjendused

tulenema vaidlustatava halduskohtu otsuse põhjendustest. Kaebaja on Tartu Halduskohtu

8. märtsi 2017 otsuse venekeelse tõlke kätte saanud 10. märtsil 2017 ning kaebajale pidid

otsuse põhjendused olema arusaadavad. Kaebaja on nii apellatsioonkaebuses kui selle

täienduses märkinud, et jääb kõigi halduskohtusse esitatud seisukohtade juurde.

8. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus asjas tuvastatud asjaoludele, kehtivale õigusele

ja kohtupraktikale tuginedes ammendavalt selgitanud, miks vastustaja tegevus A. Pokrase kahju

hüvitamise taotluse lahendamata jätmisel ei olnud küll osaliselt kooskõlas haldusmenetluse

reeglitega, kuid arvestades kaebaja poolt samas asjas kohtule kaebuse esitamise aega, ei saanud

taotluse lahendamata jätmine põhjustada kaebajale rahas hüvitava mittevaralise kahju

tekkimist. Seejuures on halduskohus vastanud kõigile kaebaja väidetele ja põhjendanud

nendega mittenõustumist.

9. Apellatsioonkaebuses väidab A. Pokras, et halduskohus on hinnanud ebaõigesti tõendeid ja

kohaldanud valesti menetlusnormi ning kaebaja ei nõustu halduskohtu põhjendustega. Samas ei

ole kaebaja selgitanud, milles seisned tõendite ebaõige hindamine, menetlusnormi rikkumine

või halduskohtu põhjenduste ebaõigsus. Ringkonnakohus andis kaebajale võimaluse

apellatsioonkaebuse põhjenduste täiendamiseks, kuid kaebaja siiski ei selgitanud, milles

täpsemalt tema arvates on halduskohus eksinud otsust tehes. Seega ei ole kaebaja esitanud

apellatsioonkaebuses selliseid etteheiteid halduskohtule, mida saaks pidada halduskohtu otsuses

tuvastatud asjaoludega mittenõustumiseks või uue faktiväite esitamiseks.

Ringkonnakohtu hinnangul on kaebuse asjaolud selged, s.t A. Pokras nõuab kahju hüvitamist

seoses vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluse lahendamata jätmisega, kui taotluse

lahendamata jätmine ei takistanud A. Pokrasel sama kahju hüvitamise nõudega kaebust kohtule

esitamast. Seega väidab kaebaja mittevaralise kahju tekkimist seoses haldusorganile esitatud

taotluse lahendamata jätmisega suhteliselt lühikese perioodi vältel, kusjuures taotluse

lahendamata jätmine ei takistanud nõude maksmapanemiseks kaebusega kohtusse pöördumist

ja see võimalus oli kaebajale teada. Ringkonnakohus nõustub, et nendel asjaoludel ilmselt ei

ole riigivastutuse seaduse § 9 lg-s 1 nimetatud õigushüvesid riivatud sellise intensiivsusega, et

see õigustaks rahalise hüvitise väljamõistmist. Toodud asjaoludel ning põhjusel, et

apellatsioonkaebuses ega apellatsioonkaebuse puuduste kõrvaldamisel ei ole A. Pokras

selgitanud, milles halduskohtu eksimus seisneb ja millised on need erilised asjaolud, mis

hüvitise väljamõistmist siiski õigustavad, on ringkonnakohus seisukohal, et

apellatsioonkaebuse väidetel ei saa seda ilmselgelt rahuldada (HKMS § 187 lg 3 p 5).

10. Ringkonnakohus selgitas 20. aprilli 2017. a määruse põhjendavas osas (p 6), et kui kaebaja

jätab kohtu nõudmise apellatsioonkaebuse põhjenduste täiendamiseks tähtpäevaks täitmata,

tagastab kohus apellatsioonkaebuse määrusega kaebajale. Kaebajale oli antud mõistlik aeg

puuduste kõrvaldamiseks ning talle selgitati puuduse kõrvaldamata jätmise tagajärgi, kuid

hoolimata eeltoodust on ta jätnud apellatsioonkaebuse põhjendused täiendamata.

Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks menetleda edulootuseta apellatsioonkaebust, mida ka

kaebaja ise ei pea vajalikuks täpsemalt põhjendada. Seetõttu tuleb apellatsioonkaebus

HKMS § 187 lg 4 alusel kaebajale tagastada. Ringkonnakohus selgitab, et HKMS § 187 lg 2

teise lause alusel loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

11. HKMS § 187 lg 7 kohaselt võib apellant määruse peale, millega kohus keeldub

apellatsioonkaebust menetlusse võtmast, esitada määruskaebuse Riigikohtule.

12. Kuna kaebus tagastatakse, siis puudub ringkonnakohtul vajadus kaebaja menetlusabi

taotluse lahendamiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Madis Ernits

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/

Tanel Saar