3-17-987/8 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1(4)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Kohtunik

Tallinna Halduskohus

Monika Laatsit

Määruse tegemise aeg ja koht

16. mai 2017, Tallinn

Haldusasja number

3-17-987

Haldusasi

R.E.e esialgse õiguskaitse taotlus

RESOLUTSIOON

Jätta R.E.e esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tallinna

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest

arvates.

ASJAOLUD

1. Tallinna Vangla Maardu üksuse juhi 05.01.2017 käskkirjaga nr 5-1/41 anti kinnipeetav

R.E.ele luba järelevalveta töötamiseks väljaspool vanglat (OÜ RB Haldus aadressil Lahepea 7,

Tallinn) alates 10.01.2017 kuni kinnipeetava vabanemiseni.

2. Tallinna Vangla Maardu üksuse juhi 25.04.2017 käskkirjaga nr 5-1/17/803 peatati Tallinna

Vangla Maardu üksuse juhi 05.01.2017 käskkirja nr 5-1/41 (ning sellega seotud käskkirjade)

kehtivus alates 25.04.2017 kuni distsiplinaarmenetluse lõpuni.

3. Tallinna Halduskohtule saabus 10.05.2017 R.E.e esialgse õiguskaitse taotlus.

Taotleja

märkis,

et

taotleb

esmast

õiguskaitset

seoses

tema

suhtes

algatatud

distsiplinaarmenetlusega, mille aluseks on Tallinna Vangla valvuri Janek Lavrinenko ettekanne

nr 87-M. Taotleja leiab, et Tallinna Vangla 25.04.2017 käskkiri on tema suhtes liialt koormav

haldusakt ning lisaks on tal keelatud kodukülastused 4-aastase tütre, elukaaslase ja vanemate

juurde. Taotlejal on oluline jätkata töölkäimist, et tütrele elatist maksta. Taotleja soovib, et kohus

vabastaks ta liikumispiirangutest, mis kaasnevad Tallinna Vangla 25.04.2017 käskkirja

väljaandmisega. Rikkumise osas, millega seoses taotleja suhtes distsiplinaarmenetlus algatati,

selgitas taotleja, et kui taotlejalt vanglasse naastes keelatud esemete kohta küsiti, vastas ta, et

midagi keelatut ei tohiks tal kaasas olla, kuid otsustas siiski enne läbiotsimist asjad üle kontrollida.

Taotlejat ei olnud veel viidud avavanglaosakonda ega läbiotsimiste ruumi. Kotist jope

väljavõtmisel haaras valvur jope ning jopet raputades oli kuulda tikutoosis olevate tikkude kõla.

Taotlejal polnudki olnud võimalust tikke hoiulaekasse anda, kuid valvurit see ei huvitanud, vaid

palus taotlejal toimunu kohta seletuskirja kirjutada. Taotleja viga seisnes selles, et ta hoiab tikke

ja suitsu harilikult mugavalt taskus. Taotleja ei ole kunagi vanglas vales kohas ega valel kellaajal

suitsetanud. Samuti pole taotleja üritanud midagi varjata ja palub kohtu kaitset, et tema suhtes ei

oldaks ülekohtune.

4. Halduskohus küsis kohtunõudega Tallinna Vanglalt haldusmenetluse materjale ning

seisukohta esialgse õiguskaitse taotluse osas ning jättis ühtlasi esialgse õiguskaitse taotluse

2(4)

käiguta, andes taotlejale tähtaja riigilõivu 15 eurot tasumiseks või menetlusabi taotluse

esitamiseks.

5. Taotleja tasus 12.05.2017 riigilõivu ning esitas 13.05.2017 kohtule täiendava avalduse.

Avalduses selgitas taotleja, et on esialgse õiguskaitse taotluse ajastusega veidi hilinenud, kuna oli

alguses suures šokis sellest, et tema suhtes üldse distsiplinaarmenetlus algatati. Tööl teenib

taotleja miinimumpalka ehk 470 eurot kuus. Iga tööl käidud nädal mõjutab taotlejat suuresti, sest

tütrele tuleb igas kuus kanda elatist vähemalt 235 eurot. Ainus võimalus õiguste kaitseks on

esialgse õiguskaitse palumine. Distsiplinaarmenetlus ei ole õiglane ega kaalutletud.

6. Tallinna Vangla palus 15.05.2017 seisukohas esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätta.

Kinnipeetava lubamine tööle väljapoole vanglat kui soodustuse andmine on vanglateenistuse

diskretsiooniotsus (VangS § 41 lg 1, § 22) ning kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus nõuda

enda lubamist sellisele tööle. VangS § 22 lg 2 täpsustab, et lg-s 1 sätestatud soodustusi võib

kohaldada kinnipeetavale, kelle käitumine karistuse kandmise ajal on osutunud heaks ja kelle

suhtes on piisavalt alust oletada, et ta ei pane toime uusi õiguserikkumisi ning järgib talle

soodustuste osas tehtud ettekirjutusi. Kinnipeetava järelevalveta väljapoole vanglat tööle

lubamisel võtab vangla suure riski ning sellise loa andmine eeldab kinnipeetava suhtes suurt

usaldust. Tegemist on kõige ulatuslikuma täideviimise käigus rakendatava soodustusega üldse.

Otsuse kinnipeetava väljapoole vanglat järelevalveta tööle lubamiseks saab teha üksnes vangla,

mitte halduskohus.

Tallinna Vangla direktori 21.02.2014 käskkirjaga nr 32 kinnitatud „Tallinna Vangla Maardu

üksuse avavangla kodukord“ (Kodukord) p 12.1 kohaselt paigutatakse kinnipeetavale kuuluvad

sigaretid ja tikud selleks vanglas ettenähtud lukustatavasse kappi. Kodukorra p 12.4 kohaselt võib

väljaspool vanglat hõivatud kinnipeetav hõive kohale kaasa võtta sellise koguse sigarette, mida

oleks tal õigus suitsetada samal ajavahemikul vangla territooriumil olles, ning vajaduse korral

tuletikud. „Vangla sisekorraeeskirja“ § 641 p 3 tulenevalt on kinnipeetavatel vanglas keelatud

süütamisvahendid, välja arvatud tuletikud avavanglas ja kinnise vangla avavangla osakonnas

(kuid seda vaid ajal ja kohas, millal ja kus on lubatud suitsetada). Vanglateenistusel on tekkinud

kahtlus, et R.E. üritas 24.04.2017 kell 18.30 eluosakonda tuua süütamisvahendeid (tikke), mis on

kinnipeetavale lubatud üksnes siis, kui kinnipeetav viibib suitsetamiseks ettenähtud ajal

suitsetamiseks lubatud kohas. Võimaliku distsipliinirikkumise kohta koostatud ettekande kohaselt

oli taotlejale korduvalt antud võimalus keelatud esemed (tikud) ära anda, kuid taotleja seda ei

teinud, väites, et tal pole keelatud esemeid. Kuivõrd süütamisvahendid põhjustavad mh tuleohtu

ning ohtu isikute elule ja tervisele, on tikkudega avavangla eluruumidesse sisenemine rangelt

keelatud ning kinnipeetavale kuuluvad tikud paigutatakse kinnipeetava hoonesse sisenemisel

selleks vanglateenistuse poolt ettenähtud lukustatavasse kappi, mis avatakse ja lukustatakse

kinnipeetava

juuresolekul

vanglateenistuse

ametniku

poolt.

Kuna

süütamisvahendite

eluruumidesse sattumine kätkeb endas tõsist ohtu vangla julgeolekule ning isikute tervisele,

suhtub vangla sellesisulistesse võimalikesse rikkumistesse ülima tõsidusega. On võimalik, et

taotleja on toime pannud distsipliinrikkumise, mis seab kahtluse alla tema usaldusväärsuse

karistuse avatud täideviimiseks ja suutlikkuse hoiduda uute õigusrikkumiste toimepanemisest.

Kui distsiplinaarmenetluse käigus selgub, et R.E. on vangla usaldust kuritarvitanud ja rikkunud

süütamisvahendite kasutamisega seotud korda, ei vastaks ta enam VangS § 22 lg-s 2 sätestatud

tingimustele.

Distsiplinaarmenetluse läbiviimine iseenesest taotleja õigusi ei riku. Distsiplinaarmenetluse

käigus on vanglateenistusel võimalik olulised asjaolud välja selgitada ja vastavalt sellele isiku

poolt distsipliinirikkumise toimepanemine tuvastada või isik kahtlusest vabastada. Kui

vanglateenistus leiab, et kinnipeetav on distsipliinirikkumise toime pannud ja teda otsustatakse

distsiplinaarkorras karistada, võib olenevalt distsiplinaarmenetluse käigus tuvastatud asjaoludest

tõusetuda ka küsimus kinnipeetava avavanglast tagasi kinnisesse vanglasse paigutamiseks,

kuivõrd justiitsministri 25.03.2008 määrusega nr 9 kinnitatud „Täitmisplaani“ § 17 lg 2 p-st 1

3(4)

tulenevalt peetakse avavanglasse paigutamise hindamisel kaalukaks distsiplinaarrikkumiseks

süütamisvahendite korra nõuete rikkumist. Tallinna Vangla ei näe võimalust esialgse õiguskaitse

taotlust rahuldada, kuna hetkeseisuga ei ole selge, kas isik on distsipliinirikkumise toime pannud

ning isegi, kui see tuvastamist leiab, siis kas sellise üleastumise näol võib olla tegemist

rikkumisega, mis välistab kinnipeetava edasise viibimise avavanglas – kõik need asja otsustamist

tingivad olulised asjaolud selgitatakse välja läbiviidava distsiplinaarmenetluse käigus. Seega ei

saa vangla hinnangul kohaldada esialgset õiguskaitset nii, nagu kinnipeetav soovib.

Kuna

vangla

sai

võimalikust

distsipliinirikkumisest

teada

24.04.2017,

siis

on

distsiplinaarmenetluse läbiviimise tähtaeg 24.05.2017 (VangS § 64 lg 41). Avalik huvi on igal

juhul taotleja õigustest kaalukam. Taotlejal ei ole subjektiivset õigust nõuda ei karistuse kandmist

avavangla tingimustes ega ka enda suhtes VangS §-s 22 loetletud soodustuste kohaldamist.

Üldreeglina kantakse karistust kinnises vanglas. Vanglal on kinnipeetava osas soodustuste

kohaldamisel ning ka avavanglas karistuse kandmise võimaldamise osas suur kaalutlusruum ning

peab olema põhjust arvata, et kinnipeetav ei kuritarvita vangla usaldust. Kui leiab tuvastamist, et

kinnipeetav on vangla usaldust kuritarvitades rikkunud distsiplinaarkorda, siis on ilmne, et vanglal

puudub sellise isiku suhtes usaldus. Distsiplinaarmenetluse ajaks on põhjendatud Tallinna Vangla

Maardu üksuse juhi 05.01.2017 käskkirja kehtivuse peatamine, kuna vangla ei saa enne oluliste

asjaolude väljaselgitamist lubada väljapoole vanglat kinnipeetavat, kelle suhtes on tekkinud

kahtlus, et ta on vangla usaldust kuritarvitanud ja pannud toime distsipliinirikkumise. R.E. on

avavanglas viibimise ajal ka eelnevalt pannud toime distsipliinirikkumise (vt 10.10.2016 käskkiri

nr 5-2/1185).

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja

põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja

õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda

oluliselt raskendatuks või võimatuks. Sama paragrahvi lõike 3 järgi arvestab kohus esialgse

õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse

perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Esialgse õiguskaitse taotluse

võib esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal (HKMS § 249 lg 2).

8. Halduskohus tõlgendab esialgse õiguskaitse taotlust Tallinna Vangla 25.04.2017 käskkirja

nr 5-1/17/803 kehtivuse peatamise taotlusena. Taotleja peab nimetatud käskkirja teda liialt

koormavaks

haldusaktiks

ning

ta

soovib

vabaneda

selle

käskkirjaga

kaasnevatest

liikumispiirangutest. Esialgse õiguskaitse taotlus on lubatav, sest R.E. on seoses 25.04.2017

käskkirjaga esitanud vaide ka Tallinna Vanglale ning seda tuleks tõlgendada kui vaiet Tallinna

Vangla 25.04.2017 käskkirja kehtetuks tunnistamiseks.

9. Taotlejal on esialgse õiguskaitse vajadus. Tallinna Vangla 25.04.2017 käskkirjaga peatati

Tallinna Vangla 05.01.2017 käskkirja, millega anti taotlejale luba töötada järelevalveta

väljaspool vanglat alates 10.01.2017 kuni taotleja vanglast vabanemiseni, kehtivus. Seega ei saa

taotleja 25.04.2017 käskkirja tulemusel distsiplinaarmenetluse ajal väljaspool vanglat tööl käia.

Seda asjaolu ei ole võimalik ka hilisema taotleja jaoks positiivse vaide- või kohtuotsusega

olematuks muuta. Kahjunõude esitamise võimalus ei välista esialgse õiguskaitse vajadust. Mis

puudutab viidet sellele, et taotlejal on keelatud teha koduskülastusi tütre, elukaaslase ja vanemate

juurde, siis ei tulene nimetatud keeld vaidemenetluses vaidlustatavast Tallinna Vangla 25.04.2017

käskkirjast (koosmõjus Tallinna Vangla 05.01.2017 käskkirjaga). Viimatinimetatud käskkirjaga

reguleeriti ainult taotleja töötamist, mitte pereliikmete külastamist. Kui taotleja on vanglalt

taotlenud lühiajalise väljasõidu võimaldamist ja sellest on keeldutud (vt VangS § 32 ja „Vangla

sisekorraeeskirja“ § 78 jj), siis oleks taotlejal asjakohane vaidlustada vaide- ja kohtumenetluses

vangla keelduvat otsust ning taotleda vangla kohustamist võimaldada taotlejale lühiajalist

väljasõitu. Praeguse asja materjalidest ei selgu, et taotlejale oleks lühiajalisest väljasõidust

keeldutud ning et taotlejal oleks selles osas pooleli vaidemenetlus. Kokkuvõtvalt on taotlejal

4(4)

seonduvalt Tallinna Vangla 25.04.2017 käskkirjaga esialgse õiguskaitse vajadus vaid tema

töötamist puudutavas osas.

10. Vaiet ei saa pidada ilmselgelt perspektiivituks, arvestades, et „Vangla sisekorraeeskirja“ §

967 lg 2 p 1 alusel antav kinnipeetava väljaspool vanglat töötamise loa kehtivuse peatamise otsus

on diskretsiooniotsus ning Tallinna Vangla 25.04.2017 käskkirjast kaalutlusi ei nähtu. Kui

kinnipeetava suhtes algatatakse distsiplinaarmenetlus, siis ei ole töölkäimise loa kehtivuse ajutine

peatamine sellega kaasnev automaatne tagajärg.

11. Esialgse õiguskaitse taotlus jääb rahuldamata põhjusel, et avalik huvi kaalub taotleja õigused

üles.

Tallinna Vangla 25.04.2017 käskkirjaga ei ole taotlejalt võetud täielikult õigust tööl käia, vaid

sellega on üksnes töölkäimine ajutiselt peatatud. Taotlejal pole lubatud tööl käia alates 25.04.2017

kuni distsiplinaarmenetluse lõpuni. Tulenevalt VangS § 64 lg-st 41 viiakse distsiplinaarmenetlus

lõpule hiljemalt 24.05.2017, sest võimalikust rikkumisest saadi teada 24.04.2017 ning

distsiplinaarkaristuse võib määrata sellest mitte hiljem kui ühe kuu jooksul (kohtu 11.05.2017

käiguta jätmise määruse p-s 5 on ekslikult distsiplinaarmenetluse läbiviimise tähtpäevana

nimetatud 25.05.2017). Seega on taotlejal Tallinna Vangla 25.04.2017 käskkirja tõttu tööl

käimine takistatud veel seitsme päeva jooksul, mis tähendab 470 euro suuruse brutopalga puhul

umbes 140-150 eurost (bruto) ilmajäämist. Kohus möönab, et see on taotleja jaoks oluline summa,

kuid juhul, kui Tallinna Vangla 25.04.2017 käskkiri osutub hiljem õigusvastaseks, on taotlejal

võimalik taotleda sellega tekitatud kahju hüvitamist Tallinna Vanglalt. Samuti on oluline, et

kinnipeetaval ei ole subjektiivset õigust nõuda väljaspool vanglat järelevalveta töötamist, vaid

vangla otsustab selle enda kaalutlusõiguse alusel, arvestades mh, kas kinnipeetavat saab usaldada.

Kinnipeetavatel ei ole automaatset õigust väljaspool vanglat järelevalveta töötada ning tulenevalt

asjaolust, et taotlejale on vastav soodustus antud ning seejärel soodustuse kehtivus ajutiselt

peatatud, kujutab töölkäimise võimaluse peatamine endast väheintensiivset õiguste riivet.

Taotleja töölkäimise õiguse peatamise vastu esineb suur avalik huvi. Vangla on põhjendanud, et

kuna süütamisvahendite eluruumidesse sattumine kätkeb endas tõsist ohtu vangla julgeolekule

ning isikute tervisele, suhtub vangla sellesisulistesse võimalikesse rikkumistesse ülima

tõsidusega. Ka „Täitmisplaani“ § 17 lg 2 p-s 1 on süütamisvahendite korra nõuete rikkumine

eraldi nimetatud sellise rikkumisena, mis välistaks kinnipeetava avavanglasse või kinnise vangla

avavanglaosakonda paigutamise. Seega peab justiitsminister „Täitmisplaani“ väljaandjana

nimetatud rikkumist oluliseks kinnipeetava usaldusväärsuse hindamisel. Kuigi distsiplinaarsüüteo

toimepanemine ja kinnipeetava süü selgitatakse välja alles käimasoleva distsiplinaarmenetluse

käigus, on oluline ennetavalt välistada uute võimalike distsipliinirikkumiste toimepanemine

distsiplinaarmenetluse ajaks. Kohus nõustub Tallinna Vanglaga, et kui kinnipeetav võib olla toime

pannud distsipliinirikkumise, on sellega seatud kahtluse alla ka tema usaldusväärsus ning

suutlikkus hoiduda uute õigusrikkumiste toimepanemisest. Uute rikkumiste toimepanemise ohule

viitab ka asjaolu, et taotlejat on Tallinna Vangla 10.10.2016 käskkirjaga nr 5-2/1185 (tl 22)

avavanglas viibimise ajal juba korra distsiplinaarkorras karistatud. Ohu realiseerumise

vältimiseks on seega avalikes huvides mitte võimaldada taotlejal distsiplinaarmenetluse ajal

väljaspool vanglat tööl käia. Kaaludes omavahel taotleja õiguste väheintensiivet riivet lühikese

perioodi jooksul, suurt avalikku huvi uute õigusrikkumiste ärahoidmise vastu ja asjaolu, et

väljaspool vanglat järelevalveta töötamine on kinnipeetava jaoks soodustus, mitte subjektiivne

õigus, jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Monika Laatsit