3-17-1003/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Maksu- ja Tolliameti taotlus ning anda Maksu- ja Tolliametile luba taotleda

Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) kinnistusraamatusse:

1.1.kohtuliku hüpoteegi seadmist summas 6000 EUR (kuus tuhat eurot) A.K.ile (K.; isikukood

xxxxxxxxxxx) kuuluvale korteriomandile asukohaga xxxxxxxxx, registriosa numbriga

xxxxxxx;

1.2.kohtuliku hüpoteegi seadmist summas 69 885,74 EUR (kuuskümmend üheksa tuhat

kaheksasada kaheksakümmend viis eurot ja seitsekümmend neli senti) A.K.ile (K.; isikukood

xxxxxxxxxxx) kuuluvale korteriomandile asukohaga xxxxxxxxxxx, registriosa numbriga

xxxxxxxxx;

1.3. kohtuliku hüpoteegi seadmist summas 69 885,74 EUR (kuuskümmend üheksa tuhat

kaheksasada kaheksakümmend viis eurot ja seitsekümmend neli senti) A.K.ile (K.; isikukood

xxxxxxxxxxx) kuuluvale korteriomandile asukohaga xxxxxxxx, registriosa numbriga

xxxxxxxx.

2. Toimetada määrus kätte Maksu- ja Tolliametile, kellel tuleb kohut viivitamata teavitada

käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest. Seejärel toimetada määrus kätte A.K.ile.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võivad maksuhaldur ja isik, kelle õigusi määrus puudutab, esitada Tallinna

Halduskohtu kaudu määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse

kättetoimetamisest.

TAOTLUS JA SELLE PÕHJENDUSED

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas Tallinna Halduskohtule 10.05.2017 taotluse anda luba

hüpoteekide seadmiseks A.K.ile kuuluvale korteriomandile registriosa numbriga xxxxxxxx, summas

6000 eurot, korteriomandile registriosa numbriga xxxxxxxxx summas 69 885,74 eurot ja korteriomandile

registriosa numbriga xxxxxxxxxx summas 69 885,74 eurot.

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Karin Kalmiste

Määruse tegemise aeg ja koht

15. mai 2017, Tallinn

Haldusasja number

3-17-1003

Haldusasi

Maksu- ja Tolliameti taotlus täitmist tagavate toimingute

sooritamise loa saamiseks

Menetlusosalised

Taotleja - Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Hannele

Hummel

Isik, kelle suhtes haldustoiminguks luba taotletakse – A.K.

(isikukood xxxxxxxxxxx)

Asja läbivaatamise vorm

Lihtmenetlus

2(10)

2. Maksuhaldur põhjendab taotlust järgmiselt.

2.1. Maksuhaldur tegeleb SOE KATUS OÜ (registrikood 12470107) maksuvõla sissenõudmisega.

Seisuga 12.05.2017 on äriühingu maksuvõlg 141 008,52 eurot, millest põhivõlg moodustab 105 781,82

eurot ja intress 35 226,70 eurot.

SOE KATUS OÜ maksuvõlg põhivõla osas koosneb 18.01.2017 maksuotsusega nr 12.2-3/035690-54

määratud, kuid tasumata tulumaksusummast 60 392,54 eurot ja käibemaksusummast 41 607,39 eurot

ning maksustamisperioodidel 2016.a oktoobri- ja novembrikuu deklareeritud, kuid tasumata

maksusummadest 3781,89 eurot.

Äriregistri andmetel oli SOE KATUS OÜ juhatuse liikmeks perioodil 08.05.2013 kuni 27.03.2017 A.K.

(isikukood xxxxxxxxx) ning alates 27.03.2017 on juhatuse liikmeks R. G. (isikukood xxxxxxxxxxx).

Maksuhaldur nõuab vastutusmenetluse võimaliku tulemusena SOE KATUS OÜ endiselt juhatuse

liikmelt A.K.ilt välja 101 999,93 eurot, so 18.01.2017 maksuotsusega nr 12.2- 3/035690-54 määratud,

kuid tasumata maksusummad.

Maksuhaldur nõuab vastutusmenetluse potentsiaalse tulemusena A.K.ilt välja ka eelnimetatud

maksuotsusega määratud, kuid tasumata summadelt arvestatud intressi summas 31 685,18 eurot, mis

kujunes ajal, mil A.K. oli äriühingu juhatuse liige ehk kuni 24.03.2017.

2.2. Maksuhaldur kontrollis vastavalt 16.11.2015 teatele nr 12.2-3/035690-1 ja 16.12.2015 korraldusele

nr 12.2-3/035690-2 SOE KATUS OÜ 2015.a septembri- ja oktoobrikuu käibedeklaratsioonides

deklareeritud andmete õigsust.

SOE KATUS OÜ poolt kontrollimenetluse käigus esitatud dokumentidest nähtub, et äriühing soetas

kontrollitaval perioodil Bauex OÜ-lt (registrikood 12381543) erinevaid ehitusteenuseid nelja

ehitusobjekti osas ning arvestas arvetel märgitud käibemaksu kokku summas 16 708 eurot 2015.a

septembri- ja oktoobrikuu käibedeklaratsioonidel sisendkäibemaksu hulgas.

Samuti kajastas SOE KATUS OÜ oma 2015.a septembri- ja oktoobrikuu käibedeklaratsioonidel

sisendkäibemaksu hulgas Optimera Estonia AS-i (registrikood 11269030) arvetel märgitud käibemaksu

kokku summas 22 159,01 eurot, mille alusel soetati väidetavalt ehitusmaterjale ja teenuseid.

Lisaks soetas SOE KATUS OÜ esitatud dokumentide kohaselt 2015.a septembri- ja oktoobrikuus

Osaühingult Monolen (registrikood 10027262) kütust ning kajastas kontrollitava perioodi

käibedeklaratsioonidel arvetel märgitud käibemaksu kokku summas 2740,38 eurot.

Kontrollimenetluse käigus kogutud tõendite ning selgunud asjaolude koosmõjus hindamisel asus

maksuhaldur seisukohale, et SOE KATUS OÜ ei ole Bauex OÜ-lt arvetel kajastatud ehitusteenuseid

saanud, vaid ehitusteenuste osutajaks oli tundmatu kolmas isik. Samuti leiab maksuhaldur, et SOE

KATUS OÜ ei ole soetanud raamatupidamises kajastatud Optimera Estonia AS arvete alusel kaupu ja

teenuseid ning kajastas alusetult kolmandatele isikutele väljastatud arveid oma kontrolliperioodi

sisendkäibemaksu arvestuses, vähendades sellega teadlikult käibemaksukohustust. Seonduvalt

Osaühingult Monolen soetatud kütusega leiab maksuhaldur maksumenetluses kogutud tõendeid

analüüsides, et SOE KATUS OÜ ei soetanud Osaühingult Monolen arvete alusel kütust, mistõttu on

arveid

kajastatud

sisendkäibemaksu

arvestuses

alusetult,

vähendades

teadlikult

oma

käibemaksukohustust.

Kuivõrd SOE KATUS OÜ ja Bauex OÜ, SOE KATUS OÜ ja Optimera Estonia AS ning SOE KATUS

OÜ ja Osaühingu Monolen vahel tegelikkuses tehinguid kontrollitaval perioodil ei toimunud, st kaupa ja

teenuseid ei ole eelnimetatud äriühingutelt soetatud, siis on täitmata käibemaksuseaduse (KMS) § 29 lg-

st 1 ja § 31 lg-st 1 tulenevad sisendkäibemaksu mahaarvamise tingimused. SOE KATUS OÜ-l puudub

õigus Bauex OÜ ja Optimera Estonia AS-i arvetel kajastatud kaupade ja teenuste ning Osaühingu

Monolen arvetel kajastatud kütuse soetamisel tasutud sisendkäibemaksu kokku summas 41 607,39 eurot

maha arvata. Kuna maksuhaldur tuvastas, et Bauex OÜ nimel väljastatud arvete näol on tegemist

3(10)

algdokumentidega, mille alusel ja millel näidatud isik ei ole tegelikkuses SOE KATUS OÜ-le teenuseid

müünud ehk arvetel ei ole märgitud tegelik müüja, ei olnud SOE KATUS OÜ poolt Bauex OÜ-le 2015.a

septembri- ja oktoobrikuus tehtud väljamaksed kokku summas 100 248 eurot seotud ettevõtlusega ning

kuuluvad tulumaksuseaduse (TuMS) § 51 lg 1 ja lg 2 p 3 alusel maksustamisele tulumaksuga summas

25 062 eurot. Samuti ei ole SOE KATUS OÜ Optimera Estonia AS arvetel kajastatud kaupu ja teenuseid

soetanud, mistõttu on Optimera Estonia AS poolt 2015.a augusti- kuni oktoobrikuus (k.a) väljastatud

arvete alusel reaalselt väljamakstud summa 132 930,96 eurot ettevõtlusega mitteseotud väljamakse ning

kuulub maksustamisele tulumaksuga summas 33 232,74 eurot. Seonduvalt Osaühingult Monolen

väidetavalt soetatud kütusega märgib maksuhaldur, et kuna tehinguid ei toimunud, st SOE KATUS OÜ

ei soetanud arvetel kajastatud kütust, tuleb väljamakse kokku summas 16 444,06 eurot lugeda

ettevõtlusega mitteseotud väljamakseks ning maksustada tulumaksuga summas 4111,02 eurot.

Maksuhaldur on seisukohal, et SOE KATUS OÜ on 2015.a septembri- ja oktoobrikuu maksuarvestuses

teadlikult kajastanud valeandmeid ning teinud ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid, mille kohta

puuduvad raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastavad algdokumendid.

18.01.2017 maksuotsusega määras maksuhaldur SOE KATUS OÜ-le tasumiseks 104 013,15 eurot, so

käibemaksu 41 607,39 eurot ja tulumaksu 62 405,76 eurot.

Maksu määramise õiguslikud alused on KMS § 29 lg 1 ja § 31 lg 1 ning TuMS § 51 lg 1 ja lg 2 p 3 ja §

54 lg-d 2 ja 4. 20.02.2017 esitas SOE KATUS OÜ 18.01.2017 maksuotsuse nr 12.2-3/035690-54 osas

vaide, millega taotles maksuotsuse kehtetuks tunnistamist ning maksuotsuse täitmise peatamist kuni

vaidemenetluses tehtud vaideotsuse jõustumiseni. 22.03.2017 tegi Maksu- ja Tolliamet vaideotsuse nr 6-

1/3630-3, millega jättis vaide rahuldamata.

2.3. Eelneva alusel on maksuhalduril tekkinud põhjendatud kahtlus, et A.K. rikkus teadlikult ja tahtlikult

MKS §-s 8 nimetatud kohustusi, mis on vastutusotsuse koostamise aluseks MKS § 40 lg 1 ja § 96 lg 1

tähenduses.

Maksuhaldur on käesolevas asjas kohtule taotluse esitamisega algatanud MKS § 40 lg 1 ja § 96 lg 1

alusel A.K.i suhtes vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetluse.

Maksuotsusega määratud maksukohustus tekkis ajal, mil A.K. oli SOE KATUS OÜ juhatuse liikmeks.

SOE KATUS OÜ 18.01.2017 maksuotsusega nr 12.2-3/035690-54 määratud maksukohustused, mis on

äriühingu poolt jäetud tasumata, on tekkinud A.K. juhatuse liikmeks oleku perioodil SOE KATUS OÜ

2015.a septembri- ja oktoobrikuu valeandmetega KMD-de ja TSD-de esitamise tulemusel.

Hinnates kontrollimenetluste käigus kogutud tõendeid ja selgunud asjaolusid, on maksuhalduril tekkinud

põhjendatud kahtlus, et SOE KATUS OÜ endine juhatuse liige A.K. on rikkunud juhatuse liikme

kohustusi ning nende kohustuste rikkumise tulemusena sai võimalikuks SOE KATUS OÜ 2015.a

septembri- ja oktoobrikuu maksudeklaratsioonides ebaõigete andmete esitamine ning maksuotsus,

millega määrati täiendavalt tasumisele maksukohustused. A.K. SOE KATUS OÜ juhatuse liikmena on

teinud tehinguid, mille eesmärgiks oli alusetu sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse saamine

tegelikkuses mittetoimunud tehingute eest väljastatud arvete alusel, mille eesmärgiks oli vähendada

tasumisele kuuluvat maksusummat. A.K. tegevuse ja SOE KATUS OÜ maksuvõla tekkimise vahel on

põhjuslik seos ning isik võib vastutada maksuvõla tasumise eest solidaarselt SOE KATUS OÜ-ga.

Seetõttu on maksuhaldur seisukohal, et vastutusmenetluse võimalikuks tulemuseks on A.K. solidaarne

vastutus SOE KATUS OÜ maksuvõla tasumise eest summas 101 999,93 eurot, millele lisandub

maksuvõlalt arvestatud intress summas 31 685,18 eurot.

2.4. Maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et pärast rahalise nõude või kohustuse määramist

võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks.

Maksuhaldurile kättesaadavate andmete kohaselt on A.K. saanud 2016.a veebruarikuust kuni 2017.a

märtsikuuni (k.a) väljamakseid Sotsiaalkindlustusametist igakuiselt 2683,33 eurot (välja arvatud

veebruaris 1125,27 eurot) ning 2017.a aprillikuus 2423,65 eurot. Muud tulud maksuhaldurile

4(10)

teadaolevalt A.K.il puuduvad. Rahvastikuregistri andmetest nähtub, et A.K.il on kolm ülalpeetavat, so

alaealist last.

Seega ei saa maksuhalduri hinnangul olla kindel, et isikul on piisav sissetulek vastutusotsusega

kavandatava kohustuse täitmiseks, mistõttu esineb tõenäoliselt vajadus tulevikus vastutusotsuse

sundtäitmiseks. Eelnevast tulenevalt on maksuhalduri hinnangul haldustoiminguks loa andmine vajalik

ja proportsionaalne. Täitmist tagavate toimingute sooritamine on prognoosotsus, mille tegemisel on

oluline arvesse võtta isiku varasemat käitumist. Taotlejal on põhjendatud alus väita, et haldustoiminguks

loa andmata jätmisel asub SOE KATUS OÜ endine juhatuse liige A.K. haldusakti sundtäitmise

vältimiseks võõrandama (või muul viisil käsutama) talle kuuluvat vara. Antud järeldus tuleneb eelkõige

A.K.i eelnevast käitumisest SOE KATUS OÜ majandustegevuse korraldamisel, so esitades 2015.a

septembri- ja oktoobrikuu maksudeklaratsioonides valeandmeid (so deklareerimiskohustuse rikkumine),

kajastades äriühingu nimel raamatupidamises tehinguid, mida tegelikkuses ei toimunud, küsides alusetult

tagasi sisendkäibemaksu, vähendades tasumisele kuuluvaid maksusummasid, tehes ettevõtlusega

mitteseotud väljamakseid ning jättes juhatuse liikmena tagamata äriühingu poolt seadusest tulenevate

maksete tasumise, mis näitab A.K.i suhtumist avalik-õiguslikesse kohustustesse. Seega on maksuhalduri

arvates ka tõenäoline, et sarnaselt võib A.K. suhtuda vastutusotsusega määratavasse vastutuskohustusse

ning sellest hoidumiseks võõrandada oma vara. Arvestades maksumenetluse ja võimaliku

kohtumenetluse pikkust, leiab maksuhaldur, et on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist

tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna meetmete

mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine A.K. suhtes olla raskendatud või muutuda koguni

võimatuks.

2.5. MKS § 96 lg-s 6 nimetatud vastutusotsuse tegemist välistavaid asjaolusid ei esine ning

vastutusotsuse menetluslikud eeldused on täidetud: SOE KATUS OÜ-l on kehtiv maksuvõlg, mille

sissenõudmine ei ole aegunud. Äriühing ei ole registrist kustutatud ning juriidilise isiku õigusvõime ei

ole lõppenud. Vastutusotsuse koostamisele suunatud menetluse käigus nõuab maksuhaldur A.K.ilt

solidaarselt sisse SOE KATUS OÜ-le (maksuotsusega määratud, kuid tähtpäevaks tasumata maksuvõla

ning sellelt arvestatud intressi. MKS § 98 lõike 1 kohaselt on maksusumma aegumistähtaeg kolm aastat.

Maksusumma tahtliku tasumata või kinni pidamata jätmise korral on maksusumma määramise

aegumistähtaeg viis aastat. Aegumistähtaeg algab selle maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäevast, mida

ei esitatud või milles esitatud andmete alusel maksusumma valesti arvutati. Käesolevas asjas algab

maksusumma määramise aegumistähtaeg TSD esitamise kuupäevast, so 2015.a septembrikuu TSD

esitamise ja tasumise tähtpäev 12.10.2015. Võttes aluseks viieaastast aegumistähtaega, algab

vastutusmenetluse raames maksuvõla sissenõudmise aegumine 2020.a oktoobrikuus. Võttes aluseks

kolmeaastast aegumistähtaega, algab vastutusmenetluse raames maksuvõla sissenõudmise aegumine

2018.a oktoobrikuust.

Seega ei ole aegumistähtaeg möödunud.

2.6. Maksuhaldur on SOE KATUS OÜ-lt maksuvõla sissenõudmiseks viinud läbi omapoolseid

täitetoiminguid, mille tulemusena ei ole äriühingu maksuvõlga õnnestunud sisse nõuda.

Maksuhaldur esitas SOE KATUS OÜ suhtes läbiviidud kontrollimenetluse käigus 04.11.2016 Tallinna

Halduskohtule taotluse nr 12.2-3/035690-50 täitmist tagavate toimingute sooritamise loa andmiseks.

Esitatud taotlusega palus maksuhaldur anda luba täitetoimingu sooritamiseks, pöörates sissenõue

rahalisele õigusele ning valides meetmena aresti seadmise SOE KATUS OÜ poolt Eesti Vabariigi

kõikides krediidiasutustes avatud pangakontodele Eesti Vabariigi kasuks Maksu- ja Tolliameti kaudu

summas 104 013,15 eurot.

07.11.2016 tegi Tallinna Halduskohus määruse haldusasjas nr 3-16-2216, millega rahuldas MTA taotluse

ning andis loa aresti seadmiseks SOE KATUS OÜ arvelduskontodele kõikides Eesti krediidiasutustes

kokku 104 013,15 euro ulatuses.

08.11.2016 väljastas maksuhaldur korraldused krediidiasutustele SOE KATUS OÜ arvelduskonto

arestimiseks summas 104 013,15 eurot. Krediidiasutustelt saadud vastuste kohaselt oli SOE KATUS

5(10)

OÜ-l avatud konto üksnes Swedbank AS-is ning Swedbank AS-i 08.11.2016 vastuse kohaselt oli SOE

KATUS OÜ kontojääk arestimise seisuga 2016,63 eurot.

Tasumisele kuuluva maksusumma mittetasumisel on maksuhalduril õigus algatada sundtäitmine MKS

13. peatükis ning täitemenetlust reguleerivates õigusaktides sätestatud korras. 18.01.2017 väljastati SOE

KATUS OÜ-le maksuotsus nr 12.2-3/035690-54, millega kohustati äriühingut tasuma 104 013,15 eurot.

Kuna SOE KATUS OÜ ei tasunud määratud maksukohustust, algatas maksuhaldur sundtäitmise, viies

läbi omapoolseid täitetoiminguid SOE KATUS OÜ-lt eelnimetatud maksuotsusega määratud, kuid

tasumata maksusummade sissenõudmiseks.

Kuna SOE KATUS OÜ arvelduskonto Swedbank AS-is oli arestitud 2016.a novembrikuus, tegi

maksuhaldur 21.04.2017 Swedbank AS-le korralduse nr 13-2.7/143993 SOE KATUS OÜ

arvelduskontolt rahaliste vahendite ülekandmiseks MTA pangakontole. Nimetatud korralduse alusel

toimus 21.04.2017 laekumine summas 2013,22 eurot 18.01.2017 maksuotsusega nr 12.2-3/035690-54

määratud 2015.a septembrikuu tulumaksukohustuse katteks. Rohkem laekumisi maksuotsusega

määratud maksusummade katteks toimunud ei ole.

Teistes krediidiasutustes SOE KATUS OÜ-l arvelduskonto puudub.

Maksuhalduri poolt sooritatud päringute alusel e-kinnistusraamatust, Ehitisregistrist ja Maanteeameti

liiklusregistrist nähtuvalt ei kuulu SOE KATUS OÜ-le kinnistuid, ehitisi ega sõidukeid.

Muu registervara, millele sissenõude pööramisega oleks võimalik äriühingu maksuvõlga sisse nõuda,

SOE KATUS OÜ-l puudub.

Kuivõrd SOE KATUS OÜ-l vara puudub, ei ole maksuhaldur esitanud kohtutäiturile avaldust

täitemenetluse algatamiseks. Seega on maksuhaldur teinud SOE KATUS OÜ maksuvõlgade

sissenõudmise eesmärgil võimalikud toimingud, kuid need on osutunud edutuks, sest äriühingul puudub

vara ja rahalised vahendid, millele sissenõude pööramisega oleks võimalik maksuvõlga tasuda.

Maksukohustuslaste registri andmetel on SOE KATUS OÜ deklareerinud viimati käivet 2016.a

oktoobrikuu osas ning töötajad ja nendele tehtud väljamaksed on viimati deklareeritud 2016.a

novembrikuu osas. Maksuhalduri hinnangul ei ole SOE KATUS OÜ puhul tegemist tegutseva

äriühinguga. Seetõttu puudub maksuhalduril võimalus maksuvõla sissenõudmiseks SOE KATUS OÜ

majandustegevuse tulemusel tekkiva tulu arvelt.

Kuna maksuhaldur on tuvastanud, et puudub võimalus maksuvõla sissenõudmiseks SOE KATUS OÜ-lt

registervara või majandustegevusest laekuvate rahaliste vahendite arvelt, on maksuhalduril MKS § 96

lg-le 5 tuginedes olemas alus vastutusotsuse koostamiseks.

2.7. Maksuhaldur analüüsis A.K.i varalist seisu kinnistusraamatu elektroonilise andmebaasi kaudu ning

tuvastas, et A.K.ile kuulub ainuomandis kinnisasi registriosa numbriga xxxxxxx, korteriomand

asukohaga xxxxxxxx. A.K.ile kuulub kinnistust xxxxxxxx mõttelist osa ning reaalosa eluruum nr 74,

mille üldpind on 69,60 m2. Nimetatud registriosale on seatud hüpoteek Nordea Bank AB kasuks summas

135 200 eurot ja eraisik M. L. (xxxxxxxxxxxx) kasuks summas 100 000 eurot (kaaskoormatud kinnistud

xxxxxxxx ja xxxxxxxxx). Ehitisregistri andmetel on xxxxxxx maja näol tegemist äri-, büroo- ja

kortermajaga. Maksuhaldur tutvunud kinnisvaraportaalis www.city24.ee samas majas asuvate

eluruumide müügihindadega on seisukohal, et kõne all oleva eluruumi hinnanguline väärtus on 170 000

– 198 000 eurot3. Maksuhaldur märgib, et saadud andmete abil saab määrata vaid ligikaudselt A.K.

omanduses oleva kinnisasja väärtust, kuna väärtuse määramisel on oluline arvestada ka kinnisasja

seisundit, mida maksuhaldurile teada pole.

Samuti kuulub A.K.ile kinnisasi registriosa numbriga xxxxxxxx, elamumaa 100% asukohaga xxxxxxx.

A.K.ile kuulub 168/10097 mõttelist osa kinnistust ja reaalosa mitteeluruum nr 39, mille üldpind on 16,80

m2. Kinnistul puuduvad kinnistut koormavad keelumärked ning hüpoteegid. Ehitisregistri andmetel on

tegemist garaažiga, mille hinnanguline väärtus kinnisvaraportaali www.city24.ee andmetel on 6000

eurot.

6(10)

Veel kuulub A.K.ile kinnisasi registriosa numbriga xxxxxxx, korteriomand asukohaga xxxxxxxxx.

A.K.ile kuulub xxxxxx mõttelist osa kinnistust ja reaalosa eluruum nr 10, mille üldpind on 69,20 m2.

Nimetatud registriosale on seatud Swedbank AS kasuks hüpoteegid kokku summas 173 400 eurot

(kaaskoormatud kinnistu xxxxxxxxx) ja eraisik M. L. kasuks hüpoteek summas 100 000 eurot

(kaaskoormatud kinnistud xxxxxxxxx ja xxxxxxxxx). Ehitisregistri andmetel on xxxxxx maja näol

tegemist äri-, büroo- ja kortermaja uusehitisega. Kinnisvaraportaali www.city24.ee andmetel on

xxxxxxxxx, Tallinn müüa mitmeid kortereid. Maksuhaldur tutvunud kinnisvaraportaalis www.city24.ee

samas majas asuvate eluruumide müügihindadega on seisukohal, et kõne all oleva eluruumi hinnanguline

väärtus on 143 000 – 196 000 eurot5. Maksuhaldur märgib, et saadud andmete abil saab määrata vaid

ligikaudselt A.K. omanduses oleva kinnisasja väärtust, kuna väärtuse määramisel on oluline arvestada

ka kinnisasja seisundit, mida maksuhaldurile teada pole.

Lisaks eeltoodule kuulub A.K.ile ka kinnisasi registriosa numbriga xxxxxxxxx, asukohaga xxxxxxxx.

A.K.ile kuulub 138/55442 mõttelist osa kinnistust ja reaalosa mitteeluruum nr 48, mille üldpind on 13,80

m2. Nimetatud registriosale on seatud Swedbank AS kasuks hüpoteek summas 173 400 eurot

(kaaskoormatud kinnistu xxxxxxxx) ja eraisik M. L. kasuks hüpoteek summas 100 000 eurot

(kaaskoormatud kinnistud xxxxxxxx ja xxxxxxxxx).

Maanteeameti liiklusregistri andmetel ei kuulu A.K.ile sõidukeid ega väikelaevu. Samuti ei ole Eesti

Väärtpaberikeskuse andmetel avatud A.K. nimel ühtegi väärtpaberikontot.

Seega peale eelnimetatud kinnisasjade muu registrites registreeritud vara A.K.il maksuhaldurile

teadaoleval puudub. Maksuhaldur on seisukohal, et MKS § 130 lg-s 1 loetletud täitetoimingutest on

hüpoteekide seadmine A.K.ile kuuluvatele kinnisasjadele kõige sobivam meede, kuna hüpoteekide

seadmine ei takista kinnisasjade kasutamist ega käsutamist. Maksuhalduri hinnangul ei piira nõude

tagamiseks taotletav abinõu juhatuse liiget rohkem, kui on vajalik vastutusmenetluse raames esitatava

nõude täitmise tagamiseks. Maksuhaldur leiab, et on igati põhjendatud kohtuliku hüpoteegi seadmine,

kuna selleks loa mitteandmine võib otseselt mõjutada Eesti Vabariigi (Maksu ja Tolliameti kaudu)

tõenäosust riigimaksude võlgnevus reaalselt sisse nõuda. Kuivõrd A.K.ile kuulub neli kinnisasja ning

arvestades võimalikku vastutusmenetluse raames esitatava nõude suurust 133 685,11 eurot (so

maksuotsusega määratud, kuid tasumata 101 999,93 eurot ja sellelt arvestatud intressisumma 31 685,18

eurot), ei pea maksuhaldur otstarbekaks seada hüpoteeke kõikidele neljale A.K.ile kuuluvale

kinnisasjale. Maksuhaldur märgib, et mida vähem kinnisasju on koormatud, seda proportsionaalsem on

abinõu maksukohustuslase suhtes ning nõude tagamiseks tuleb valida varem koormamata kinnistu.

A.K.ile kuuluvatest kinnisasjadest on koormamata (ei ole seatud kinnistut koormavaid hüpoteeke ega

keelumärkeid) üksnes kinnisasi registriosa numbriga xxxxxxxxx, mille hinnanguline väärtus on 6000

eurot. Seega on põhjendatud hüpoteegi seadmine nimetatud kinnisasjale summas 6000 eurot. Ainuüksi

hüpoteegi seadmine nimetatud kinnisasjale ei taga aga võimalikku vastutusmenetluse raames esitatavat

ja sissenõutavat summat. Lähtudes sellest, et kinnisasja hüpoteegiga koormamise valikul tuleb hinnata

määratava maksukohustuse suurust (so 133 685,11 eurot) koormatava vara väärtusega ning hinnates

A.K.ile kuuluvate kinnisasjade, so korteriomandite (eluruumid) registriosa numbritega xxxxxxxx ja

xxxxxxxxx võimalikku väärtust ning krediidiasutuste ja eraisiku kasuks seatud hüpoteeke, leiab

maksuhaldur, et on põhjendatud lisaks registriosale numbriga xxxxxxxx seatavale hüpoteegile, seada

maksunõude tagamiseks hüpoteegid eelnimetatud kahele kinnisasjale.

2.8. Kuivõrd MKS ei anna maksuhaldurile pädevust pöörata sissenõuet kinnisasjadele, saab kinnisasja

sundmüük toimuda üksnes kohtutäituri vahendusel. Võimalike täitekulude suuruse hindamisel tuleb

lähtuda kohtutäituri tasu määradest, lisatasudest ning muudest täitekuludest. Täitemenetluse seadustiku

(TMS) § 37 lg 1 alusel on täitekulud kohtutäituri tasu ning kohtutäituri ja sissenõudja või kolmanda isiku

poolt pärast täitemenetluse alustamist täitemenetluseks tehtud vajalikud kulutused. Sama paragrahvi lg

3 järgi kehtestab justiitsminister määrusega täitekulude arvestamise alused ja korra ning kulude

hüvitamise ulatuse ja ülempiiri. TMS § 38 alusel kannab täitekulud võlgnik. Kohtutäituri seaduse (KTS)

§ 29 lg 1 kohaselt võib kohtutäituri tasu koosneda menetluse alustamise tasust, menetluse põhitasust ja

täitetoimingu lisatasust. Täitemenetluse alustamise tasu on KTS § 34 lg 2 p 4 kohaselt 60 eurot.

7(10)

Kuna maksuhalduri kogu nõude suuruseks A.K.i osas on 133 685,11 eurot (so 101 999,93 eurot, millele

lisandub tähtpäevaks tasumata jäetud summadelt arvestatud intress summas 31 685,18 eurot), siis on

KTS § 35 lg 2 p 12 kohaselt kohtutäituri põhitasu 7,5% nõude summast, kuid mitte rohkem kui 13 900

eurot. A.K.ile esitatava nõude suuruselt 7,5% on 10 026,38 eurot, seega kohtutäituri põhitasuks jääb 10

026,38 eurot. Täitetoimingu lisatasu puhul võib kinnistu puhul arvestada võimaliku lisatasuga

enampakkumise korraldamise, läbiviimise ja tulemi jaotamise eest, mis on KTS § 45 lg 1 kohaselt kuni

3% vara müügihinnast, kuid mitte rohkem kui 2000 eurot. Käesoleva taotlusega taotleb maksuhaldur

luba täitetoimingute sooritamiseks A.K. omandis olevale kolmele kinnisasjale (registriosad numbritega

xxxxxxxx, xxxxxxxx ja xxxxxxxxx), mille turuväärtuseks on maksimaalselt registriosa xxxxxxxxx osas

6000 eurot, registriosa xxxxxxxxx osas 198 000 eurot ja registriosa xxxxxxxxx osas 196 000 eurot. Seega

lisatasu varade müügihinnast oleks antud juhul 2000 eurot. Kohtutäituri tasu suurus käesoleva maksuvõla

sissenõudmisel moodustaks kokku 12 086,38 eurot ehk 9% kogu nõude suurusest. Maksuhalduri

hinnangul on selline sundtäitmise kulude suurus põhjendatud.

Seega peab maksuhaldur vajalikuks hüpoteekide seadmist kogusummas 145 771,49 eurot (133 685,11

eurot + 12 086,38 eurot täitmiskulude katteks).

2.9. MKS § 136¹ lg 3 kohaselt lõpetab maksuhaldur A.K.i vastu suunatud täitetoimingud hiljemalt kahe

tööpäeva jooksul, kui täitetoimingu sooritamise tingimuse asjaolu on ära langenud või kui nimetatud isik

on esitanud tagatise MKS § 120 lg 1 p 3, § 121 kohaselt võimaliku rahalise nõude või kohustuse

tagamiseks, valides tagatise liigi vastavalt MKS §-s 122 loetelule. Asendustagatise esitamisel tuleks

arvestada asjaoluga, et esitatav tagatis peab lisaks maksuhalduri nõudele katma ka sundtäitmise kulud,

mille suurus oleneb tagatise liigist (MKS § 122). Kui A.K. soovib tagatissumma kanda deposiiti, siis on

kantava deposiidi väärtuseks 133 685,11 eurot.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Halduskohtumenetuse seadustiku (HKMS) § 264 lg-s 1 on sätestatud, et kohus annab seadusega

sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa või pikendab seda.

4. HKMS § 264 lg 2 kohase taotluse loa saamiseks esitab selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos

põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus võib

nõuda täiendavate tõendite või seletuste esitamist. HKMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise

viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses.

MKS § 1361 ei sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks

loa andmise menetluses. Kuna antud juhul ei näe seadus ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes

sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi

kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata.

5. MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus,

et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine

maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht

või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lõikes 1

sätestatud

täitetoimingud.

Maksuhalduril

on

muuhulgas

õigus

taotleda

kinnisasjale,

laevakinnistusraamatusse kantud laevale või tsiviilõhusõidukite registrisse kantud õhusõidukile

hüpoteegi seadmist (MKS § 130 lg 1 p 2).

6. MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esmalt, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust,

mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine ning teiseks peab esinema

põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib

selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus

ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri

poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks õiguspärane. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik

kontroll on võimalik pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel. MKS § 1361 lg 1 nimetatud

8(10)

loa andmisel saab kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus on käimas. Taotluse

rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava maksuotsuse

või vastutusotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist

tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad

kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja

halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust.

7. MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest

nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku

rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel

maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu käesoleva seaduse § 130 lg 1 või täitemenetluse

seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu

tegemist vajalikuks.

Esitatud taotlus vastab kohtu hinnangul MKS § 1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral

põhistatud. Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused.

8. Maksuhaldur on sisse nõudmas SOE KATUS OÜ maksuvõlga.

SOE KATUS OÜ maksuvõlg põhivõla osas koosneb 18.01.2017 maksuotsusega nr 12.2-3/035690-54

määratud, kuid tasumata tulumaksusummast 60 392,54 eurot ja käibemaksusummast 41 607,39 eurot

ning maksustamisperioodidel 2016.a oktoobri- ja novembrikuu deklareeritud, kuid tasumata

maksusummadest 3781,89 eurot. SOE KATUS OÜ maksuvõlg tekkis A.K.i juhatuse liikmeks olemise

ajal. Maksuhaldur on vastutusmenetluse algatanud halduskohtule esitatud loataotlusega (tulenevalt

haldusmenetluse seaduse § 35 lg 1 p-st 3 algab haldusmenetlus esimese menetlustoiminguga).

Vastutusmenetlus võib alata halduskohtule loataotluse esitamisega (vt Riigikohtu 14.05.2013 määrus nr

3-3-1-7-13, p 12).

9. Maksuhaldur leiab, et A.K. on SOE KATUS OÜ juhatuse liikmetena rikkunud MKS §-s 8 sätestatud

kohustusi, mis on aluseks tema suhtes vastutusotsuse koostamisele MKS § 40 lg 1 ja § 96 lg 1 tähenduses.

A.K. olid maksuvõla tekkimise ajal äriühingu juhatuse liige, so perioodil 08.05.2013 kuni 27.03.2017.

Maksuhalduri poolt läbi viidud kontrollimenetluses tuvastati, et SOE KATUS OÜ kajastas äriühingu

maksuarvestuses 2015.a septembri- ja oktoobrikuus valeandmeid, mille tulemusena ei olnud 2015.a

septembri- ja oktoobrikuu KMD-d ja TSD-d korrektsed. SOE KATUS OÜ teadis, et kajastab 2015.a

septembri- ja oktoobrikuu käibedeklaratsioonidel valeandmeid ning esitab nende andmete kinnituseks

dokumente, mis ei ole kooskõlas tehingute tegeliku sisuga. Lisaks on SOE KATUS OÜ teinud 2015.a

septembri- ja oktoobrikuus ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid, millelt on jäetud tulumaks

arvestamata, deklareerimata ja tasumata. A.K. SOE KATUS OÜ juhatuse liikmena on teinud tehinguid,

mille eesmärgiks oli alusetu sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse saamine tegelikkuses

mittetoimunud tehingute eest väljastatud arvete alusel, mille eesmärgiks oli vähendada tasumisele

kuuluvat maksusummat. Lisaks maksuotsusega määratud maksusummale (101 999,93 eurot) nõuab

maksuhaldur A.K.ilt ka intressi summas 31 685,18 eurot, mis kujunes A.K.i juhatuse liikmeks olemise

ajal. A.K.ilt sissenõutava maksukohustuse suuruseks 133 685,11 eurot. eurot. Maksuvõla kujunemist

näitab maksuhaldur SOE KATUS kohta taotluses koostatud maksukohustuste tabelis. Niisiis on võimalik

A.K.i vastutus SOE KATUS OÜ maksuvõla eest. Seega on täidetud MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud eeldus,

et kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine.

Samuti on täidetud MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud eeldus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti

sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks tulenevalt maksukohustuslase tegevusest.

Kohus nõustub taotleja põhjendustel tugineva hinnanguga, et A.K.i eelnevat maksuõiguslikku käitumist

arvestades võib isik hakata tema suhtes algatatud vastutusmenetlusest teadasaamisel maksukohustusest

kõrvale hoidma ja end varatuks muutma. Sellisel juhul võib vastutusotsuse sundtäitmine muutuda

võimatuks või vähemalt raskeks.

9(10)

Sellele viitab A.K.i käitumine SOE KATUS OÜ juhatuse liikmena (maksupettuse läbiviimine,

maksuvõla tekitamine, selle tasumisest hoidumine). A.K.i käitumine näitab tema suhtumist avalik-

õiguslike kohustuste täitmisesse ning annab alust kahtluseks, et nad võivad sarnaselt suhtuda ka

vastutusotsuse täitmisesse. Taolise olukorra tekkimise vältimiseks on vajalik anda maksuhaldurile luba

võimaliku tulevase vastutusotsuse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks enne kohustuse

kindlaksmääramist. Sotsiaalkindlustusameti väljamaksed A.K.ile kinnitavad, et isikul ei pruugi olla

püsivaid sissetulekuid maksukohustuse täitmiseks.

10. Taotleja on selgitanud, et SOE KATUS OÜ maksuvõlga ei ole õnnestunud sundtäitmise toimingute

tulemusena äriühingult sisse nõuda.

Sissenõudmise alustamisest on möödunud enam kui 3 kuud. On ilmnenud, et äriühingul puudub

registervara ning pangakonto arestimise tulemusel on laekunud vaid 2013,22 eurot. Maksukohustuslaste

registri andmetel on SOE KATUS OÜ deklareerinud viimati käivet 2016.a oktoobrikuu osas ning

töötajad ja nendele tehtud väljamaksed on viimati deklareeritud 2016.a novembrikuu osas. Seega on

põhjendatud maksuhalduri hinnang, et SOE KATUS OÜ puhul ei ole tegemist tegutseva äriühinguga

ning seega selle äriühingu majandustegevuse arvelt ei saa tekkinud maksukohustusi täita. Maksusumma

määramise aegumistähtaeg ei ole möödunud (MKS § 98). Taotlusest ja sellele lisatud dokumentidest

nähtuvalt ei esine MKS § 96 lg-s 6 nimetatud aluseid, mis välistaksid vastutusotsuse tegemist ning SOE

KATUS OÜ õigusvõime ei ole lõppenud

11. Kohus leiab, et valitud abinõud A.K.ile kuuluvatele kinnisasjadele hüpoteekide seadmine määratavat

maksukohustust ja sundtäitmiskulusid katvas summas on põhjendatud ning maksuhaldur on

hüpoteegisumma maksukohustuslase kolme kinnisasja vahel põhjendatult ära jaganud.

Arvestades A.K.ile määratava maksukohustuse (133 685,11 eurot) ja sundtäitmiskulude (12 086,38)

suurust ning maksukohustuslaste vara ja selle väärtust, koormab maksuhalduri taotletud viisil

täitetoimingu sooritamine maksukohustuslast minimaalselt ning seeläbi on tagatud maksuhalduri nõude

ja täitekulude täitmine.

Kohus ei näe põhjust kahelda maksuhalduri arvestatud sundtäitmise kulude summa suuruses.

Hüpoteekide seadmine A.K.i kinnisasjadele vastavalt summades 6000 eurot, 69 885,74 eurot ja 69

885,74 eurot ei piira kinnisasjade käsutamist, kuid tagab maksuhalduri nõude ja täitekulude täitmise.

Hüpoteegisummad ei ületa määratava maksukohustuse ja täitekulude suurust.

Seega on maksuhalduri taotletud täitetoimingu sooritamine proportsionaalne viis maksuhalduri nõude

ja võimalike täitekulude tagamiseks. Kuna A.K.il peale kinnisasjade muud arvestatavat registervara ei

ole ning võimalik arestitav sissetulek ei kata määratava maksukohustuse suurust, on hüpoteekide

seadmine nende kinnisvarale ainus viis maksuhalduri nõude ja võimalike täitekulude tagamiseks. Ka

koormaks sissetuleku arestimine maksukohustuslast oluliselt suuremal määral kui tema kinnisvarale

hüpoteekide seadmine.

Kohus leiab, et hüpoteekide seadmine määratava maksukohustuse ja täitekulude suuruses summas ei ole

ülemäära koormav. Vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetlus A.K.i suhtes on alles

algusjärgus ning vastutusotsuse väljastamine talle ei ole veel otsustatud. Lõplik isiku vastutuse ulatus

kujuneb menetluse jooksul.

12. Taotluses on märgitud, et maksuhaldur lõpetab A.K.i vastu suunatud täitetoimingud hiljemalt kahe

tööpäeva jooksul, kui täitetoimingu sooritamise tingimuse asjaolu on ära langenud või kui nimetatud

isikud on esitanud tagatise MKS § 120 lg 1 p 3, § 121 kohaselt võimaliku rahalise nõude või kohustuse

tagamiseks, valides tagatise liigi vastavalt MKS §-s 122 loetelule.

Asendustagatise esitamisel tuleks arvestada asjaoluga, et esitatav tagatis peab lisaks maksuhalduri nõudele

katma ka sundtäitmise kulud, mille suurus oleneb tagatise liigist (MKS § 122). Kui A.K. soovib

tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks 133 685,11 eurot.

10(10)

Kohus selgitab, et kontrollib käesolevas menetluses üksnes, kas maksuhaldur on märkinud tagatise

andmed, ega kontrolli tagatise suurust. Isikul on võimalik vaidlustada tagatise suurus juhul, kui ta pakub

maksuhaldurile enda hinnangul piisava tagatise täitetoimingute lõpetamiseks, kuid maksuhaldur keeldub

täitetoiminguid lõpetamast. Hetkel pole teada, kas isik kavatseb üldse tagatist esitada või millist liiki

tagatise ta valib.

13. Kohus leiab ülaltoodut arvestades, et taotluse rahuldamine maksuhalduri märgitud viisil ja suuruses

on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud.

/allkirjastatud digitaalselt/

Karin Kalmiste

kohtunik