1-17-3355/13 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Legislator summary
AI generatedHarju Maakohtu 25.04.2017. a otsusega mõisteti Dmitri Šor kokkuleppemenetluse korras süüdi KarS § 184 lg 1 järgi ja karistati teda 1 aasta ja 10 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 65
Legislator headnote
AI generated1-17-3355/13 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium: Harju Maakohtu 25.04.2017. a otsusega mõisteti Dmitri Šor kokkuleppemenetluse korras süüdi KarS § 184 lg 1 järgi ja karistati teda 1 aasta ja 10 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 65
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
1-17-3355
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
15. mai 2017, Tallinn, kirjalik menetlus
Kriminaalasja number
1-17-3355
Kohtunik
Pavel Gontšarov
Kriminaalasi
Dmitri Šori süüdistuses KarS § 184 lg 1 järgi
kokkuleppemenetluses
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 25. aprilli 2017. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Süüdistatava Dmitri Šor (isikukood 38507220291; viibib
Tallinna Vanglas)
määruskaebus menetluskulude
väljamõistmise peale
RESOLUTSIOON
Jätta Dmitri Šori määruskaebus Harju Maakohtu 25. aprilli 2017. a
kokkuleppemenetluses tehtud otsuse peale läbi vaatamata.
Edasikaebamise kord
Määruse peale saab advokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule Tallinna
Ringkonnakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai
vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Harju Maakohtu 25.04.2017. a otsusega mõisteti Dmitri Šor kokkuleppemenetluse korras
süüdi KarS § 184 lg 1 järgi ja karistati teda 1 aasta ja 10 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 65
lg 2 ja § 69 lg 7 alusel suurendati mõistetavat karistust (1 aasta 10 kuud vangistust) Harju
Maakohtu 25.10.2016. a otsusega mõistetud karistuse ära kandmata osa (193 tundi
üldkasulikku tööd ehk 6 kuud ja 13 päeva vangistust) võrra ning liitkaristuseks mõisteti 2
aastat 4 kuud ja 13 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud
aeg ning mõistetud vangistuse alguseks loeti 30.01.2017. Tõkendina kohaldatud vahistamine
jäeti muutmata kohtuotsuse jõustumiseni.
Mõisteti Dmitri Šorilt välja KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskulud riigieelarve tuludesse
summas 1487 (üks tuhat nelisada kaheksakümmend seitse) eurot, sh narkootilise aine
ekspertiisi (akt nr 17E-AN0132) teostamise kulu 168 eurot, määratud kaitsjale makstud tasu
144 eurot ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1175 eurot.
Määrati, et KrMS § 180 lg 3 alusel on menetluskulusid võimalik tasuda vabatahtlikult
igakuiste maksetena 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
2. 08.05.2017 registreeriti Tallinna Ringkonnakohtus Dmitri Šori määruskaebus, milles ta
palub muuta 25.04.2017 maakohtu otsus ning pikendada menetluskulude tasumise tähtaega
1(3)
1-17-3355
peale vangistusest vabastamist 12 kuuks, kuivõrd tal ei ole vanglas viibides võimalik talle
otsusega mõistetud kohustust täita. Kaebuse esitaja selgitab, et vabaduses viibides töötas ta
ametlikult, kuid sai miinimumpalka, millest ei olnud võimalik midagi säästa. Tema ema on
pensionär ja naine vabanes just vanglast, seega ei ole ka tema perel võimalik teda toetada.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
3. Ringkonnakohus, tutvunud esitatud materjalidega, leiab, et Dmitri Šori määruskaebus tuleb
jätta läbi vaatamata alljärgneval põhjusel.
4. Riigikohtu kriminaalkolleegium asus 11.02.2016. a määruses nr 3-1-1-7-16 seisukohale, et
29.03.2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka
süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör,
süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses
tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti
võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg
3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt
hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana,
see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks
tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Samuti tuleb
kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus jõuda konsensusele nii menetluskulude suuruse
kui ka nende tasumise ulatuse ning viisi osas.
5. Kuna süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud kuuluvad alates 29.03.2015
kokkuleppe esemesse, kohalduvad menetluskulude vaidlustamisele täies mahus kõik
kokkuleppemenetlust reguleerivad sätted. Seega tuleb maakohtul juhinduda menetluskulude
hüvitamise otsustuse tegemisel − nii nagu kõikide teiste kokkuleppega hõlmatud küsimuste
lahendamisel − KrMS § 248 lg-st 1. Sedastades kriminaalmenetluse lõpetamise aluste
puudumise KrMS § 199 lg 1 p-de 2-6 mõttes, on kohtu pädevuses kokkuleppemenetluses
sõlmitud kokkuleppe n-ö kinnitamine süüdimõistva kohtuotsuse tegemisega või selle
kinnitamisest keeldumine kriminaalasja tagastamisega prokuratuurile. Kokkuleppe
muutmiseks puuduvad kohtul volitused. Kokkuleppemenetlust reguleerivatest sätetest tuleb
lähtuda ka ringkonnakohtu menetluses. Kuna maakohus ei koosta kokkuleppemenetluses
põhistatud kohtuotsust, ei ole täidetud apellatsioonimenetluse põhilised eeldused ning seetõttu
kohaldub KrMS § 318 lg 3 p-s 4 sätestatud edasikaebepiirang ka menetluskulude hüvitamise
otsustuse vaidlustamisele. Teisisõnu peab kokkuleppemenetluses lahendatud
kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale esitatud kaebuses sisalduma viide
mõnele kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või KrMS § 339 lg 1 sätte
rikkumisele. KrMS § 318 lg-s 4 nimetatud aluse puudumise korral tuleb ringkonnakohtul jätta
kaebus KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata. (RKKK 3-1-1-7-16).
6. Kriminaalasjas on Dmitri Šori, tema kaitsja ja prokuröri vahel 29.03.2017 sõlmitud
kokkulepe (tl 113-114), milles muuhulgas on ära näidatud tasumisele kuuluvad menetluskulud
absoluutsummana 1487 eurot. Samas on kokkuleppes muuhulgas ära toodud süüdistatavalt
väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Nimelt on ära näidatud, et süüdimõistva
kohtuotsuse korral Dmitri Šorilt mõistetakse välja menetluskuluna riigituludesse: sundraha I
astme kuriteo toimepanemise eest 1175 € (üks tuhat ükssada seitsekümmend viis eurot),
advokaadi õigusabikulud summas 144 € (ükssada nelikümmend neli eurot) ning narkootilise
aine ekspertiisi teostamise kulu 168 € (ükssada kuuskümmend kaheksa eurot).
Maakohus on nimetatud summadest lähtunud. Samuti on kokku lepitud tekkinud kulude
hüvitamise individualiseerimises – nimelt lepiti kokku, et KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb
2(3)
1-17-3355
menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul. Maakohus mõistiski menetluskulud tasumisele ositi 12
kuu jooksul. D. Šor kinnitas kaitsja juuresolekul enda soovi sõlmida kokkulepe selles
kirjeldatud tingimustel, kinnitades seda enda allkirjaga (tl 114 pöördel). Seega on nii prokurör,
süüdistatav kui kaitsja menetluskulude osas jõudnud kokkuleppele. D. Šor nõustus tasumisele
kuuluvate menetluskuludega.
7. Kokkulepe on teistkordselt avaldatud kohtuistungil, kus süüdistatav D. Šor kinnitas, et ta
saab süüdistusest aru, nõustub kokkuleppega täies ulatuses ja jääb kokkuleppe juurde, samuti
seda, et kokkulepe on sõlmitud tema vabal tahtel (tl 120 ja 120 pöördel).
Seega on kohtuotsus kooskõlas eelnevalt kinnitatud kokkuleppega. Asjaolu, et süüdistatav on
kohtus nõustunud kokkuleppega, kuid soovib kohtuistungi järgselt kokkulepet vaidlustada, ei
ole kohtu hinnangul kuidagi võimalik lugeda KrMS § 318 lg-tes 3 ja 4 loetletud rikkumisteks.
Seda seisukohta on rõhutanud Riigikohtu kriminaalkolleegium oma 26. septembri 2005. a
otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-79-05.
Kriminaalmenetluse seadustiku § 326 lg 2 p 3 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi
vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile, kui apellatsiooni on esitanud
isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust. Kui kohtunik asub seisukohale, et
kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale esitatud apellatsioonis pole osutatud ühelegi
kriminaalmenetluse seadustiku § 318 lg 2 p-des 3 ja 4 loetletud rikkumisele, tuleb
apellatsioon jätta KrMS § 326 lg 2 p 3 ja § 318 lg 3 p-de 3,4 alusel läbi vaatamata ja tagastada
apellatsioon apellandile. Sellele asjaolule on juhtinud kohtute tähelepanu Riigikohtu
kriminaalkolleegium oma 27.04.2006. a määruses nr 3-1-1-38-06.
8. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes KrMS § 318 lg 3 p-st 4, § 326 lg 2 p 3, § 390 lg 1
jätab ringkonnakohus D. Šori määruskaebuse läbi vaatamata.
/allkirjastatud digitaalselt/
3(3)