Legislator Case Law & Legislation
1-17-3355/13 AI generated

1-17-3355/13 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

Case Number 1-17-3355/13
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Harju Maakohtu 25.04.2017. a otsusega mõisteti Dmitri Šor kokkuleppemenetluse korras süüdi KarS § 184 lg 1 järgi ja karistati teda 1 aasta ja 10 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 65

Legislator headnote

AI generated

1-17-3355/13 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium: Harju Maakohtu 25.04.2017. a otsusega mõisteti Dmitri Šor kokkuleppemenetluse korras süüdi KarS § 184 lg 1 järgi ja karistati teda 1 aasta ja 10 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 65

Keywords

AI generated
legal representation costs disciplinary lawyer fine extortion of excessive official fees party costs of attorney dismissal of fraud charges bribery in enforcement proceedings
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1-17-3355

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

15. mai 2017, Tallinn, kirjalik menetlus

Kriminaalasja number

1-17-3355

Kohtunik

Pavel Gontšarov

Kriminaalasi

Dmitri Šori süüdistuses KarS § 184 lg 1 järgi

kokkuleppemenetluses

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 25. aprilli 2017. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdistatava Dmitri Šor (isikukood 38507220291; viibib

Tallinna Vanglas)

määruskaebus menetluskulude

väljamõistmise peale

RESOLUTSIOON

Jätta Dmitri Šori määruskaebus Harju Maakohtu 25. aprilli 2017. a

kokkuleppemenetluses tehtud otsuse peale läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale saab advokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule Tallinna

Ringkonnakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai

vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 25.04.2017. a otsusega mõisteti Dmitri Šor kokkuleppemenetluse korras

süüdi KarS § 184 lg 1 järgi ja karistati teda 1 aasta ja 10 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 65

lg 2 ja § 69 lg 7 alusel suurendati mõistetavat karistust (1 aasta 10 kuud vangistust) Harju

Maakohtu 25.10.2016. a otsusega mõistetud karistuse ära kandmata osa (193 tundi

üldkasulikku tööd ehk 6 kuud ja 13 päeva vangistust) võrra ning liitkaristuseks mõisteti 2

aastat 4 kuud ja 13 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud

aeg ning mõistetud vangistuse alguseks loeti 30.01.2017. Tõkendina kohaldatud vahistamine

jäeti muutmata kohtuotsuse jõustumiseni.

Mõisteti Dmitri Šorilt välja KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskulud riigieelarve tuludesse

summas 1487 (üks tuhat nelisada kaheksakümmend seitse) eurot, sh narkootilise aine

ekspertiisi (akt nr 17E-AN0132) teostamise kulu 168 eurot, määratud kaitsjale makstud tasu

144 eurot ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1175 eurot.

Määrati, et KrMS § 180 lg 3 alusel on menetluskulusid võimalik tasuda vabatahtlikult

igakuiste maksetena 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

2. 08.05.2017 registreeriti Tallinna Ringkonnakohtus Dmitri Šori määruskaebus, milles ta

palub muuta 25.04.2017 maakohtu otsus ning pikendada menetluskulude tasumise tähtaega

1(3)

1-17-3355

peale vangistusest vabastamist 12 kuuks, kuivõrd tal ei ole vanglas viibides võimalik talle

otsusega mõistetud kohustust täita. Kaebuse esitaja selgitab, et vabaduses viibides töötas ta

ametlikult, kuid sai miinimumpalka, millest ei olnud võimalik midagi säästa. Tema ema on

pensionär ja naine vabanes just vanglast, seega ei ole ka tema perel võimalik teda toetada.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

3. Ringkonnakohus, tutvunud esitatud materjalidega, leiab, et Dmitri Šori määruskaebus tuleb

jätta läbi vaatamata alljärgneval põhjusel.

4. Riigikohtu kriminaalkolleegium asus 11.02.2016. a määruses nr 3-1-1-7-16 seisukohale, et

29.03.2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka

süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör,

süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses

tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti

võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg

3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt

hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana,

see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks

tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Samuti tuleb

kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus jõuda konsensusele nii menetluskulude suuruse

kui ka nende tasumise ulatuse ning viisi osas.

5. Kuna süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud kuuluvad alates 29.03.2015

kokkuleppe esemesse, kohalduvad menetluskulude vaidlustamisele täies mahus kõik

kokkuleppemenetlust reguleerivad sätted. Seega tuleb maakohtul juhinduda menetluskulude

hüvitamise otsustuse tegemisel − nii nagu kõikide teiste kokkuleppega hõlmatud küsimuste

lahendamisel − KrMS § 248 lg-st 1. Sedastades kriminaalmenetluse lõpetamise aluste

puudumise KrMS § 199 lg 1 p-de 2-6 mõttes, on kohtu pädevuses kokkuleppemenetluses

sõlmitud kokkuleppe n-ö kinnitamine süüdimõistva kohtuotsuse tegemisega või selle

kinnitamisest keeldumine kriminaalasja tagastamisega prokuratuurile. Kokkuleppe

muutmiseks puuduvad kohtul volitused. Kokkuleppemenetlust reguleerivatest sätetest tuleb

lähtuda ka ringkonnakohtu menetluses. Kuna maakohus ei koosta kokkuleppemenetluses

põhistatud kohtuotsust, ei ole täidetud apellatsioonimenetluse põhilised eeldused ning seetõttu

kohaldub KrMS § 318 lg 3 p-s 4 sätestatud edasikaebepiirang ka menetluskulude hüvitamise

otsustuse vaidlustamisele. Teisisõnu peab kokkuleppemenetluses lahendatud

kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale esitatud kaebuses sisalduma viide

mõnele kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või KrMS § 339 lg 1 sätte

rikkumisele. KrMS § 318 lg-s 4 nimetatud aluse puudumise korral tuleb ringkonnakohtul jätta

kaebus KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata. (RKKK 3-1-1-7-16).

6. Kriminaalasjas on Dmitri Šori, tema kaitsja ja prokuröri vahel 29.03.2017 sõlmitud

kokkulepe (tl 113-114), milles muuhulgas on ära näidatud tasumisele kuuluvad menetluskulud

absoluutsummana 1487 eurot. Samas on kokkuleppes muuhulgas ära toodud süüdistatavalt

väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Nimelt on ära näidatud, et süüdimõistva

kohtuotsuse korral Dmitri Šorilt mõistetakse välja menetluskuluna riigituludesse: sundraha I

astme kuriteo toimepanemise eest 1175 € (üks tuhat ükssada seitsekümmend viis eurot),

advokaadi õigusabikulud summas 144 € (ükssada nelikümmend neli eurot) ning narkootilise

aine ekspertiisi teostamise kulu 168 € (ükssada kuuskümmend kaheksa eurot).

Maakohus on nimetatud summadest lähtunud. Samuti on kokku lepitud tekkinud kulude

hüvitamise individualiseerimises – nimelt lepiti kokku, et KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb

2(3)

1-17-3355

menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul. Maakohus mõistiski menetluskulud tasumisele ositi 12

kuu jooksul. D. Šor kinnitas kaitsja juuresolekul enda soovi sõlmida kokkulepe selles

kirjeldatud tingimustel, kinnitades seda enda allkirjaga (tl 114 pöördel). Seega on nii prokurör,

süüdistatav kui kaitsja menetluskulude osas jõudnud kokkuleppele. D. Šor nõustus tasumisele

kuuluvate menetluskuludega.

7. Kokkulepe on teistkordselt avaldatud kohtuistungil, kus süüdistatav D. Šor kinnitas, et ta

saab süüdistusest aru, nõustub kokkuleppega täies ulatuses ja jääb kokkuleppe juurde, samuti

seda, et kokkulepe on sõlmitud tema vabal tahtel (tl 120 ja 120 pöördel).

Seega on kohtuotsus kooskõlas eelnevalt kinnitatud kokkuleppega. Asjaolu, et süüdistatav on

kohtus nõustunud kokkuleppega, kuid soovib kohtuistungi järgselt kokkulepet vaidlustada, ei

ole kohtu hinnangul kuidagi võimalik lugeda KrMS § 318 lg-tes 3 ja 4 loetletud rikkumisteks.

Seda seisukohta on rõhutanud Riigikohtu kriminaalkolleegium oma 26. septembri 2005. a

otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-79-05.

Kriminaalmenetluse seadustiku § 326 lg 2 p 3 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi

vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile, kui apellatsiooni on esitanud

isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust. Kui kohtunik asub seisukohale, et

kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale esitatud apellatsioonis pole osutatud ühelegi

kriminaalmenetluse seadustiku § 318 lg 2 p-des 3 ja 4 loetletud rikkumisele, tuleb

apellatsioon jätta KrMS § 326 lg 2 p 3 ja § 318 lg 3 p-de 3,4 alusel läbi vaatamata ja tagastada

apellatsioon apellandile. Sellele asjaolule on juhtinud kohtute tähelepanu Riigikohtu

kriminaalkolleegium oma 27.04.2006. a määruses nr 3-1-1-38-06.

8. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes KrMS § 318 lg 3 p-st 4, § 326 lg 2 p 3, § 390 lg 1

jätab ringkonnakohus D. Šori määruskaebuse läbi vaatamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

3(3)