1-07-13191/18 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (3)

Kriminaalasi nr 1-07-13191

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

12 mai 2009 a Jõgeva kohtumaja

Kohtunik

Liivi Loide

Kriminaalasja number

1-07-13191

Kriminaalasi

Kohtutäitur Ivi Kalmeti avaldus Z.J-ile

asenduskaristuse määramiseks

Prokurör

Liane Peets

Süüdimõistetu

Z.J

isikukood

xxx; elukoht:

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxiibib Tartu Vanglas

RESOLUTSIOON

Asendada Z.J-ile Tartu Maakohtu 23.10.2007.a otsusega kriminaalasjas 1-07- 13191 mõistetud rahalise karistuse ärakandmata osa, mis on 19650 krooni (393 päevamäära), 4 (neli) kuu 11 (üksteist) päeva vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada asendatud karistuse võrra Z.J-ile 28.01.2009.a Tartu Maakohtu otsusega kriminaalasjas 1-09-2165 mõistetud karistust, mis on 4 (neli) aastat 7 (seitse) päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada liitkaristusest maha Z.J poolt kriminaalasjas 1- 09-2165 eelvangistuses viibitud aeg 15.01.2008–10.07.2008.a, s.o 5 (viis) kuud 26 (kakskümmend kuus) päeva. Kohtuotsuste kogumis Z.J-ile mõistetud karistuste kandmata osa on 3 (kolm) aastat 9 (üheksa) kuud 12 (kaksteist) päeva vangistust, mille algusaega tuleb arvestada 02. märtsist 2009.a, s.o Z.J karistuse kandmisele asumisest Tartu vanglasse kriminaalasjas 1-09-2165.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab 10 päeva jooksul esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu.

2 (3)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Z.J on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 23.10.2007.a otsusega kriminaalasjas nr 1- 07-13191 KarS § 424 järgi ning karistuseks on mõistetud rahaline karistus 400 päevamäära, s.o 20000 krooni. KarS § 66 lg 1 alusel määrati rahaline karistus tasumisele ositi ja Z.J kohustati tasuma igakuiselt 20. kuupäevaks rahalise karistuse katteks vähemalt 2000 krooni kuus alates 2007.a novembrist kuni kogu mõistetud karistuse tasumiseni. Kohtuotsus jõustus 30.10.2007.a. 22.01.2009.a esitas kohtutäitur Ivi Kalmet kohtule avalduse Z.J-ile asenduskaristuse määramiseks.

Avalduse kohaselt on Z.J suhtes algatatud täitemenetlus Tartu Maakohtu 23.10.2007.a otsuse ja sissenõudja Rahandusministeeriumi avalduse alusel. Täitmisteade on võlgnikule kätte toimetatud 25.09.2008.a. Z.J rahalist karistust tasunud ei ole, nõude jääk on 20000 krooni. Võlgnikule kuulub 1985,a BMW 318I, mille asukoht ei ole kohtutäiturile teada, muud vara võlgnikule ei kuulu või pole selle väärtus küllaldane, katmaks vara realiseerimisega tekkivaid kulusid. Võlgniku kontod Swedbank’is ja SEB Pangas on arestitud, kuid laekumisi ei ole.

Maksuja Tolliameti andmetel võlgnik ei tööta, kuid täiturile on ta teatanud, et käib mitteametlikult tööl. Kohtutäitur palub otsustada rahalise karistuse asendamise. 11.05.2009.a kohtutäitur Ivi Kalmeti poolt kohtule esitatud teatise kohaselt on Tartu Vanglast 23.04.2009.a laekunud 100 krooni ning 06.05.2009.a 250 krooni rahalise karistuse katteks. Rahalisest karistusest on tasumata 19650 krooni. Käesoleval ajal kannab Z.J Tartu Maakohtu 28.01.2009.a otsuse (kriminaalasi nr 1- 09-2165) alusel karistust Tartu Vanglas. Kohtuotsusega on Z.J süüdi tunnistatud KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja karistatud vangistusega 4 kuud, § 215 lg 2 p 1, 2 järgi vangistusega 5 kuud, § 424 järgi vangistusega 4 kuud ja § 266 lg 2 p 1, 3 järgi vangistusega 5 kuud.

KarS § 65 lg 2 alusel on suurendatud mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 17.11.2006.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis on 3 aastat 4 kuud 27 päeva vangistust, võrra, liitkaristuseks mõisteti 4 aastat 27 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel on eelvangistuses viibitud aeg, s.o 5 kuud 26 päeva loetud kantud karistuseks, ärakandmisele kuuluvaks karistuseks on 3 aastat 7 kuud 1 päev vangistust. Karistuse kandmist arvestatakse alates karistuse kandmisele ilmumisest, s.o 02. märtsist 2009.a. Kuriteod, mille eest 28.01.2009.a kohtuotsusega Z.J karistati, on toime pandud peale 23.10.2007.a kohtuotsust.

Z.J selgitas kohtuistungil, et tal ei ole olnud võimalust rahalise karistuse tasumiseks. Peale kohtuistungit olid tal tööandjaga tekkinud erimeelsused ja ta kaotas töö. Käesoleval ajal (alates 2009.a jaanuarist) viibib ta vanglas, kus tal ei ole olnud võimalust tööle asuda. Sügisel loodab ta õppima asuda. Vanglas on tehtud kinnipidamisi talle lähedaste poolt saadetud rahast. Z.J oli nõus, et talle mõistetud rahaline karistus asendatakse vangistusega. Prokurör leidis, et Z.J-ile mõistetud rahaline karistus tuleb asendada vangistusega, kuna ta ei ole kohtuotsust täitnud.

Rahalist karistust on Z.J tasumata 19650 krooni, mis on 393 päevamäära. Asendamisel tuleks Z.J kanda 4 kuud 11 päeva vangistust, mis tuleb KarS § 65 lg 2 alusel liita Tartu Maakohtu 28.01.2009.a otsusega mõistetud karistusele täies ulatuses. Kohus leiab, et täituri esitatud avaldus asenduskaristuse määramiseks on põhjendatud. KarS §

70 lg 1 sätestab, et kui süüdimõistetu ei tasu talle mõistetud rahalise karistuse summat, asendab kohus selle vangistusega või süüdimõistetu nõusolekul üldkasuliku tööga. Allar

3 (3) Z.J ei ole rahalist karistust määratud ajal tasunud. Rahalise karistuse katteks on täituril õnnestunud kinni pidada Tartu vanglat vaid 350 krooni. Mõjuvat põhjust rahalise karistuse mittetasumiseks ei ole Z.J esitada. Käesoleval ajal viibi ta küll vangistuses, kuid rahalist karistust oleks ta pidanud tasuma juba alates 2007.a lõpust. Arvestades tema eelvangistuses viibimise ja karistuse kandmisele asumise aegu, oli tal peaaegu aasta jooksul võimalus karistuse tasumiseks, kuid Z.J seda ei teinud. Seega tuleb rahaline karistus asendada.

Z.J viibib vangistuses, mistõttu ei ole võimalik karistuse summat asendada üldkasuliku tööga, vaid tuleb asendada vangistusega. KarS § 70 lg 2 kohaselt vastab rahalise karistuse kolmele päevamäärale üks päev vangistust. Kohtutäituri andmetel on Z.J tasumata 19650 krooni. Karistuse määramisel on arvestatud rahalise karistuse päevamääraks 50 krooni, seega on tasumata rahaline karistus 393 päevamäära (19650 : 50 = 393), millele vastab 131 päeva vangistust (393 : 3 = 131). Arvestatuna ümber kuudeks ja päevadeks, on kandmata karistus 4 kuud 11 päeva vangistust.

Z.J kanna hetkel karistust kuritegude eest, millised on ta toime pannud peale käesolevas kriminaalasjas kohtuotsuse tegemist 23.10.2007.a. KarS § 65 lg 2 sätestab, et kui süüdimõistetu paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, järgides KarS § 64 lg 2, 4, 5 sätestatut. 28.01.2009.a otsust tehes ei ole lahendatud rahalise karistuse asendamise küsimust ega ka karistusi liidetud, seega tuleb seda teha käesoleva menetluse käigus. 28.01.2009.a otsusega on Z.J-ile mõistetud liitkaristus 17.11.2006.a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osaga ja kahe otsuse järgi on karistuseks mõistetud 4 aastat 27 päeva vangistust.

Nimetatud karistust tuleb suurendada ka 23.10.2007.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, mis on rahaliselt karistuselt ümberarvestatuna 4 kuud 11 päeva vangistust (arvestuskäik vt eespool) ja liitkaristuseks 17.11.2006.a 23.10.2007 ja 28.01.2009.a kogumis Z.J-ile tuleb lugeda 4 aastat 5 kuud 8 päeva vangistust. Saadud liitkaristusest tuleb maha arvestada Z.J poolt kriminaalasjas 1-09-2165 eelvangistuses viibitud aeg 15.01.2008 – 10.07.2008.a, s.o 5 kuud 26 päeva. Kandmata karistus 3 aastat 9 kuud 12 päeva vangistust, mille algust tuleb arvestada Z.J karistuse kandmisele asumisest Tartu vanglasse kriminaalasjas 1-09-2165.

Kinnipeetavate registri andmetel asus Z.J Tartu vanglasse karistust kandma 02. märtsist 2009.a. Kohus lähtub määruse tegemisel KarS § 64, 65, 69, § 70, KrMS § 413, 431 ja § 432 lg 1. Kohtunik: