3-16-1717/8 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TA RT U H A L D U S K O H U S

J õ h v i k o h t u m a j a

KOHTUOTSUS

E E S T I VA B A R I I G I N I M E L

Kohtuasja number

3-16-1717

Otsuse kuupäev

11. mai 2017

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

Vaivara valla kaebus

Päästeameti 02.06.2016.a

ettekirjutuste nr 7.2-6.3/1483-1, 7.2-6.3/1484-1 ja 7.2-

6.3/1485-1 ning 26.07.2016.a vaideotsuse nr 7.2-8/14672-4

osalise tühistamise nõudes

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Vaivara vald, esindaja advokaat Ardi Rebane

Vastustaja Päästeamet, esindaja Margit-Marit Raudsepp

Resolutsioon

1. Võtta vastu kaebusest loobumine ettekirjutuse nr 7.2-

6.3/1483-1 punkti 9 ja ettekirjutuse nr 7.2.-6.3./1485-1

punkti 7 osas ning lõpetada selles osas menetlus.

2. Lõpetada menetlus ettekirjutuse nr 7.2-6.3/1483-1

punktide 1, 2, 3, 5, 7 ja 8, ettekirjutuse nr 7.2-6.3/1484-1

punktide 1 ja 2 ning ettekirjutuse nr 7.2-6.3/1485-1

punktide 1, 2, 3, 4, 6 ja 8 osas.

3. Jätta kaebus ülejäänud osas, s.t ettekirjutuse nr 7.2-

6.3/1483-1 punktide 6 ja 10, ettekirjutuse nr 7.2-

6.3/1484-1 punktide 3 ja 4, ettekirjutuse nr 7.2-6.3/1485-

1 punkti 9 ning vaideotsuse nr 7.2-8/14672-4 osalise

tühistamise nõudes rahuldamata.

4. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates. Viimane päev apellatsioon-

kaebuse esitamiseks on 12.06.2017. Ringkonnakohus võib

lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kaebus ja poolte seisukohad

1. Päästeameti Ida päästekeskus teostas paikvaatlused:

- 27.04.2016 Olgina rahvamaja hoones ja 04.05.2016 hoone dokumentidega tutvumiseks

(paikvaatluse protokollid nr 7.2-5.3/2104-4 tl 79-83 ja 7.2-5.3/2104-5 tl 13-14),

- 27.04.2016 Sinimäe noortekeskuse hoones (paikvaatluse protokoll nr 7.2-5.3/2105-4, tl

31-32),

- 27.04.2016 Vaivara raamatukogu hoones ja 04.05.2016 hoone dokumentidega tutvumiseks

(paikvaatluse protokollid nr 7.2-5.3/2106-4 tl 84-89 ja 7.2-5.3/2106-5 tl 43).

2. Päästeamet edastas 10.05.2016.a Vaivara vallavalitusele teatised kavandatavate

haldusaktide kohta:

- Olgina rahvamaja osas nr 7.2-2.3/10134-1 (tl 15-19),

- Sinimäe noortekeskuse osas nr 7.2-2.3/10136-1 (tl 34-36),

- Vaivara raamatukogu osas nr 7.2-2.3/10138-1 (tl 45-49).

Päästeamet selgitas, et oma arvamused, selgitused ja vastuväited tuleb Vaivara vallavalitsusel

esitada hiljemalt 17.05.2016. Päästeamet pikendas vastamise tähtaega kuni 27.05.2016.

3. Vaivara vallavalitsus esitas 27.05.2016.a oma arvamused, selgitused ja vastuväited

vastavalt nr 16-5/918-1 (tl 21-22), nr 16-5/917-1 (tl 37) ja nr 16-5/919-1 (tl 50-51). Vald

teavitas nendes vastustajat, et kavandatavad ettekirjutused on osaliselt täidetud.

4. Päästeamet (Ida päästekeskus) pani 02.06.2016.a ettekirjutusega nr 7.2-6.3/1483-1 (tl 24-

30, edaspidi ettekirjutus nr 1483) Vaivara vallavalitsusele Olgina rahvamaja hoone osas

järgmised kohustused.

4.1. Evakuatsiooni tagamiseks tähistada tuleohutusmärgiga hoone teise korruse

hädaväljapääs.

4.2. Paigaldada spordisaalis olemasolev tulekustuti vertikaalselt spetsiaalse kinnitusega

hoone seinale, põrandale või kergesti avatavasse kappi.

4.3. Tagada hoone automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi (edaspidi ATS)

paiknemisskeemide ja hoolduspäeviku olemasolu ATS keskseadme juures.

4.4. Tagada hoone evakuatsioonivalgustuse aasta kontroll ja hooldus, selle kuupäevad ja

lühikirjeldused fikseerida kirjalikult.

4.5. Tagada hoone ventilatsioonisüsteemi hooldus vastavalt tootja hooldusjuhendile ja

õigusaktidele. Teostatud hooldustööd fikseerida kirjalikult.

4.6. Tagada hoone I korruse evakuatsioonipääsu juurde jääva tulekahjuteatenupu paigaldus

selliselt, et see asuks põrandast 1,2 kuni 1,6 meetri kõrgusel.

4.7. Tagada hoone ATS paiknemisskeemide täiendamine selliselt, et nendel oleksid välja

toodud ruumide nimetused, avastamispiirkonnad ja tingmärkide tähendused ning need oleks

tehtud vastupidavast materjalist.

4.8. Tagada objektil hoone evakuatsioonivalgustuse projektdokumentatsiooni olemasolu.

4.9. Moodustada hoone evakuatsioonitrepikojast omaette tuletõkkesektsioon.

4.10. Evakuatsiooni tagamiseks rajada hoone I korrusel asuva aula varuevakuatsioonipääs.

5. Päästeamet (Ida päästekeskus) pani 02.06.2016.a ettekirjutusega nr 7.2-6.3/1484-1 (tl 39-

42, edaspidi ettekirjutus nr 1484) Vaivara vallavalitsusele Sinimäe noortekeskuse hoone osas

järgmised kohustused.

5.1. Paigaldada autonoomne tulekahjusignalisatsiooniandur koosoleku ruumi vastavalt

tootja juhistele kuni autonoomse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi paigaldamiseni.

5.2. Tähistada tuleohutusmärkidega hoone evakuatsiooniteed ja -pääsud kooskõlas

evakuatsiooni lahendusega.

5.3. Paigaldada hoonesse autonoomne tulekahjusignalisatsioonisüsteem.

5.4. Paigaldada evakuatsioonivalgustus hoone evakuatsiooniteedele ja -pääsudele.

6. Päästeamet (Ida päästekeskus) pani 02.06.2016.a ettekirjutusega nr 7.2-6.3/1485-1 (tl 53-

58, edaspidi ettekirjutus nr 1485) Vaivara vallavalitsusele Vaivara raamatukogu hoone osas

järgmised kohustused.

6.1. Kõrvaldada ventilatsioonikambrist põlevmaterjal.

6.2. Tähistada tuleohutusmärkidega hoone keldrikorruse evakuatsiooniteed ja -pääsud kuni

evakuatsioonivalgustuse täiendamiseni ning tagada hoone evakuatsioonivalgusti märgi

paigaldus (asukohaga seltsimaja) selliselt, et märgil näidatud otsesuunas liikudes juhitaks

inimesed evakuatsioonipääsu suunas.

6.3. Paigutada katlaruumis paiknev puuriit (edaspidi põlevmaterjal) vastavalt

tuleohutusnõuetele selliselt, et põlevmaterjal paikneks hoone välisseinas olevast akna- või

muust avast vähemalt 4 meetrit.

6.4. Tagada hoone ATS paiknemisskeemide ja hoolduspäeviku olemasolu ATS keskseadme

juures.

6.5. Tagada hoone evakuatsioonivalgustuse aasta kontroll ja hooldus, mille kuupäevad ja

lühikirjeldused fikseerida kirjalikult.

6.6. Tagada hoone ventilatsioonisüsteemi hooldus vastavalt tootja hooldusjuhendile ja

õigusaktidele. Teostatud hooldustööd fikseerida kirjalikult.

6.7. Moodustada hoone keldrikorruse evakuatsioonitee omaette tuletõkkesektsioonina.

6.8. Paigaldada evakuatsioonivalgustus hoone rajatavatele varuevakuatsioonipääsudele ja

keldrikorruse evakuatsiooniteedele ja -pääsudele.

6.9. Evakuatsiooni tagamiseks rajada hoone esimesel ja teisel korrustel

varuevakuatsioonipääsud.

7. Vaivara vald esitas 04.06.2016 punktis 4-6 nimetatud ettekirjutustele vaided (tl 60-66).

Päästeamet rahuldas 26.07.2016.a vaideotsusega (tl 67-74) vaide osaliselt: tunnistas kehtetuks

ettekirjutuse nr 1483 punkti 4 ja ettekirjutuse nr 1485 punkti 5 ning kohustas Päästeameti Ida

päästekeskust koguma täiendavalt tõendeid ja tegema uue otsuse ettekirjutuse nr 1485 punkti

7 osas. Muus osas jäi vaie rahuldamata.

Päästeamet tuvastas vaideotsuses, et täidetud on ettekirjutuse nr 1483 punktid 1, 2, 3, 5, 7 ja

8, ettekirjutuse nr 1484 punktid 1 ja 2 ning ettekirjutuse nr 1485 punktid 1, 2, 3, 4 ja 8

(edaspidi kõik koos täidetud punktid).

8. Päästeamet (Ida päästekeskus) tunnistas alates 22.08.2016 kehtetuks ettekirjutuse nr 1485

punkti 7 (tl 104).

9. Vaivara vald esitas 25.08.2016 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 2-11) ning 28.09.2016,

21.04.2017 ja 03.05.2017 täiendavad seisukohad (tl 97-100, 147-148, 158-160). Kaebaja

palus tühistada ettekirjutused nr 1483, 1484 ja 1485 selles osas, milles need jäid

vaideotsusega kehtetuks tunnistamata ning vaideotsuse osas, milles vaie jäi rahuldamata.

28.09.2016 loobus kaebaja kaebusest ettekirjutuste kahele punktile (vt otsuse punkti 11).

Kokkuvõttes ei vaidlusta-nud kaebaja ettekirjutuse nr 1483 punkte 4 ja 9 ning ettekirjutuse nr

1485 punkte 5 ja 7.

9.1. Vaidlustatud ettekirjutused on täidetud punktide osas õigusvastased, kuna ei ole

kooskõlas faktiliste asjaoludega. Kaebaja täitis need kohustused enne ettekirjutuste tegemist ja

teavitas sellest vastustajat. Vastustaja jättis selle kontrollimata. Asjaolude väljaselgitamine ja

tõendite kogumine on haldusorgani ülesanne. Kuna puudused kõrvaldati enne ettekirjutuse

tegemist, siis ei ole haldusaktid täidetavad.

Kaebaja leidis, et ettekirjutuste tegemine täidetud kohustuste kohta rikub tema õigusi.

Vaidlusalused ettekirjutuste punktid on kehtivad, vastustaja võib nõuda vastavate kohustuste

täitmist ning nõude täitmata jätmise korral rakendada sunnivahendeid. Asjaolu, et kaebajale

on tehtud ettekirjutus, rikub kaebaja kui kohaliku omavalitsuse üksuse ja järelevalve teostaja

mainet ja usaldusväärsust. Ettekirjutus on kantud ehitisregistrisse, selle kustutamine on

võimalik ainult ettekirjutuse tühistamise korral. Kaebajal on preventiivne huvi vältida

haldusorgani jätkuvat või korduvat õigusvastast tegevust tema suhtes.

9.2. Ettekirjutuse nr 1483 punktis 10 ja ettekirjutuse nr 1485 punktis 9 nõutud

evakuatsiooniväljapääsude rajamise nõue ei ole õiguspärane. Olgina rahvamaja aulas ei tööta

ja ei viibi alaliselt keegi, aulat kasutatakse harvade ürituste puhul ning aulat kasutab korraga

vähem kui 10 inimest. Aula asub esimesel korrusel ja väljapääsudena saab kasutada aknaid.

Vaivara raamatukogu hoones on kaks töötajat, töötajaid ja külastajaid on korraga kokku

vähem kui 10 (välja arvatud üksikud sünnipäevad ja üritused, mil inimesi võib olla majas

rohkem). Seetõttu on lubatav üks evakuatsiooniväljapääs. Mõlemalt korruselt pääseb välja ka

akende kaudu. Vastustaja on jätnud kaebaja eeltoodud argumendid arvestamata, tegemist on

kaalutlusveaga.

9.3. Ettekirjutuse

nr

1484

punktis

ja

toodud

autonoomse

tulekahjusignalisatsioonisüsteemi ja evakuatsioonivalgustuse paigaldamise nõuded on

õigusvastased, kuna tegemist on 1969. aastal ehitatud hoonega, mida ei ole ümber ehitatud

ega laiendatud. Sellisele hoonele vastustaja toodud nõuded ei laiene.

9.4. Ettekirjutuse nr 1483 punkti 6 osas leidis kaebaja, et tulekahjuteatenupu paigutamine 1,2

kuni 1,6 meetri kõrgusele ei ole obligatoorne, vaid selle hindamine, kui kõrgele nupud tulnuks

paigaldada, on haldusorgani kaalutlusotsus. Nuppude asetamine vastavalt 1,7 ja 1,6 meetri

kõrgusele ei ole sisuline ja oluline puudus. Vastustaja on varem nuppude senise asukoha heaks

kiitnud (tl 102).

9.5. Ettekirjutuse nr 1485 punktis 6 ventilatsioonisüsteemi hoolduse kohta tehtud

ettekirjutuse osas leidis kaebaja, et tuleohutuse seaduses puudub delegatsiooninorm, mille

alusel tuleb ventilatsioonisüsteemide tuleohutuse hindamisel lähtuda Eesti standardist EVS

812-2:2014. Kaebaja hooldab hoonet nõuetekohaselt. Nõue puhastada iga-aastaselt

ventilatsiooni õhukanaleid on hoone kasutusotstarvet arvestades ilmselgelt

ebaproportsionaalne.

9.6. Vaideotsust vaidlustab kaebaja seetõttu, et vastustaja ei arvestatud kaebaja argumente ja

ei teinud kaebaja soovitud lahendit.

9.7. Kaebaja leiab, et vaidlustatud ettekirjutused tehti riikliku järelevalve käigus. Vastustaja

kontrollis valda tuleohutusnõuete täitmisel võrdselt teiste juriidiliste ja füüsiliste isikutega,

mitte kohaliku omavalitsuse üksust selle haldusfunktsiooni teostamisel.

10. Vastustaja esitas 11.10.2016 kohtule vastuse kaebusele (tl 107-114) ja 02.05.2017

täiendavad seisukohad (tl 154-155). Vastustaja palus jätta kaebuse täidetud punktide osas läbi

vaatamata ning ülejäänud osas rahuldamata.

10.1. Ettekirjutuste tühistamine täidetud punktide osas ei ole vajalik kaebaja õiguste kaitseks.

Vastustaja leidis vaideotsuses, et täidetud punktide osas kuulub haldusmenetlus lõpetamisele.

Täidetud punktide tühistamisel ei ole võimalik nende tagasitäitmine. Selleks, et vastustaja

saaks esitada kaebajale nende punktide täitmise nõude, peaks kaebaja tema poolt tehtu ise

tagasi täitma. Mõnede punktide osas ei ole see isegi võimalik (teostatud hooldustöid ei saa

olematuks muuta). Puuduste kõrvaldamine on fikseeritud 12.07.2016.a paikvaatluse

protokollis. Kaebajal ei ole alust hilisema hüvitamiskaebuse esitamiseks. Kaebus on

eeltoodud osas muutunud ilmselgelt perspektiivituks.

Vastustaja ei nõustu sellega, et täidetud punktide kohta ettekirjutuse tegemine kahjustab

kaebaja mainet. Küll aga võib kaebaja mainet kahjustada see, et kaebaja kasutab hooneid tema

enda poolt ehitisregistris registreeritud kasutusotstarbele mittevastavalt. Kaebaja ei ole

ehitisregistrit tänaseni korrastanud.

Kaebajal oli võimalik likvideerida puudused ja esitada seda kinnitavad tõendid alates

27.04.2016. 27.05.2016 esitas kaebaja tõendid ainult ühe puuduse likvideerimise kohta, kuigi

vastustaja pikendas kaebajale vastamiseks määratud tähtaega. Kaebaja teatas, et muude

puuduste kõrvaldamist ei ole tal võimalik tõendada enne 15.06.2016. Kaebaja ei saanud

eeldada, et talle antud tähtaega veelkord pikendatakse ja tõendite esitamist lõputult oodatakse.

Uurimispõhimõtte eesmärk ei ole kogu koormuse asetamine üksnes haldusorganile. Kaebaja

oli teadlik kohustusest esitada tõendid ja pidi arvestama, et tõendite esitamata jätmisel võib

haldusorgan lugeda asjaolud tõendatuks temale kahjulikus suunas. Ettekirjutustes on

nimetatud, et adressaadi selgitusi ettekirjutuse täitmise osas ei ole arvestatud põhjusel, et

puudusid seda kinnitavad tõendid.

10.2. Ettekirjutuse nr 1483 punkt 10 ja ettekirjutuse nr 1485 punkt 9 on õiguspärased. Vaidlust

ei ole selles, et Olgina rahvamaja ja Vaivara raamatukogu hoonete tegelik kasutusviis on IV

ning et tegemist on enne 01.01.2005 õiguslikul alusel ehitatud hoonetega.

Kiire ja ohutu evakuatsiooni tagamiseks on oluline, et inimestel oleks olemas võimalus

evakuatsioonialalt väljuda kahe erineva ohutu väljapääsu kaudu.

Vaivara raamatukogu hoone osas on haldusmenetluses tuvastatud, et hoone kasutusotstarve

ehitisregistris on muu põllu-, metsa-, jahi- või kalamajandushoone, sh kasvuhoone, hoonet

kasutatakse tegelikult raamatukogu ja seltsimajana, kasutajate arv sõltub üritustest, üritusel

võivad viibida 50-60 inimest, raamatukogus käib 10-15 inimest päevas, II korrusel paiknev

saal antakse rendile sünnipäevade ja tähtpäevade tähistamiseks (max 20 inimest), hoones on

vaid üks evakuatsioonipääs, puuduvad I ja II korrustest varuevakuatsioonipääsud, I korruse

evakuatsioonipääsuna tähistatud aken ei vasta evakuatsioonipääsu nõuetele, hoone

ümberehituse projektil puudus Päästeameti pitsat (tl 84-85). Kui tulekahjukolle asub

evakuatsioonipääsu vahetus läheduses ja varuevakuatsioonipääsud puuduvad, siis võib

inimeste ohutu evakuatsioon osutuda võimatuks.

Olgina rahvamaja hoone osas haldusmenetluse käigus tuvastatud, et hoone kasutusotstarve

ehitisregistris on muu büroo- või administratiivhoone, hoonet kasutatakse rahvamajana, I

korrusel asuvast aulast ja II korrusel paiknevast raamatukogust viib vaid üks

evakuatsioonipääs, mõlemalt evakuatsioonialalt puuduvad varuevakuatsioonipääsud, kuigi

hoone kasutajate arvuks on 55 inimest (tl 79-80), raamatukogus on üks alaline töökoht ja

kolm arvutikohta, raamatukogus võib korraga viibida 6 inimest, II korrusel paiknevas

kabinetis võetakse kord nädalas vastu vallakodanikke, tavaliselt 1-2 inimest, kuu alguses

vahel ka 10 inimest (tl 13-14). Selles olukorras ei saa olla kindel, et ohutu evakuatsioon on

tagatud: I korruse spordisaalist viiv evakuatsioonipääs asub teises hoone osas, spordisaali

evakuatsioonipääsu kaudu on võimalik hoonest väljuda spordisaali lahtiolekuaegadel ning

spordisaali evakuatsioonipääsuni on võimalik jõuda aula evakuatsioonipääsust mööda

liikudes. Kui tulekahjukolle asub aula evakuatsioonipääsu vahetus läheduses, siis võib aulas

viibivate inimeste ohutu evakuatsioon osutuda võimatuks.

Kaebajal ei olnud kummagi hoone kohta esitada tõendusmaterjali, et enne ümberehitatud

hoonete kasutusele võtmist on Päästeamet kooskõlastanud evakuatsiooni lahenduse, hinnates

hoone vastavust tuleohutusnõuetele.

Väikese kasutajate arvu mõiste sisustamisel on lähtutud Eesti standardi EVS 812-7:2008

punktist 13.10, mille järgi väike kasutajate arv on kuni 10 inimest. Päästeamet on sisustanud

mõistet "alaline" või "püsiv" nii, et see tähendab hoone või selle osa regulaarset tihedamini

kui kord kuus kasutamist. Tegemist ei ole hoonetega, millel on lubatud ainult üks

evakuatsioonipääs.

10.3. Ettekirjutuse nr 1484 punktid 3 ja 4 on kooskõlas õigusaktide nõuetega. Vaidlust ei ole

selles, et Sinimäe noortekeskuse tegelik kasutusviis on IV ning et tegemist on enne

01.01.2005 õiguslikul alusel ehitatud hoonega. Hoone suletud netopind on 165,5 m2, sellisel

hoonel peab olema autonoomne tulekahjusignalisatsioonisüsteem ja evakuatsioonivalgustus.

10.4. Ettekirjutuse nr 1483 punkt 6 on kooskõlas õigusaktide nõuetega. Hoone I korrusel

paikneva aula evakuatsioonipääsu ja II korrusel paikneva raamatukogu evakuatsiooniteel

oleva ukse juures on tulekahjuteatenupud on paigaldatud põrandast vastavalt 1,7 ja 1,6 meetri

kõrgusele. Tulekahjusignalisatsioonisüsteemi projektis on märgitud, et tulekahjunupud

paigaldatakse 1,5 m kõrgusele põrandast. Tulekahjuteatenupu paigaldamine kõrgusele 1,2 m

kuni 1,6 m loob eeldused, et ohu korral on nupp kergesti leitav ja kasutatav.

Tulekahjusignalisatsiooni üleandmise-vastuvõtmise aktis (tl 102) on küll leitud, et

signalisatsioon vastas projektile ja nõuetele, kuid aktis ei ole fikseeritud ühtegi mõõtetulemust

ning Päästeameti asutustel ei olnud 2003. aastal vastavat mõõtepädevust, et käsiteadustite

kõrgust hinnata. Päästeametil on vastav pädevus alates 27.03.2014, kui kinnitati peadirektori

käskkirjaga nr 147 „Päästeameti erialase mõõtja pädevus ja kvaliteedikäsiraamatu

kinnitamine“.

10.5. Ettekirjutuse nr 1485 punkt 6 on kooskõlas õigusaktide nõuetega. Päästeametil puudub

pädevus teha ventilatsioonisüsteemi hoolduse sageduse osas erandeid. Vastustaja on kindlaks

teinud, et see ettekirjutuse punkt on täidetud.

10.6. Vastustaja leidis, et ta teostas riiklikku järelevalvet. Päästeamet ei kontrolli kohaliku

omavalitsuse kui kohaliku võimu kandja ja haldusorgani tegevuse õiguspärasust või

otstarbekust või talle kui kohaliku elu küsimuste otsustajale ja korraldajale seadustega pandud

ülesannete täitmist. Päästeameti poolt läbi viidav riiklik järelevalve on korrakaitseorgani

tegevus eesmärgiga ennetada ohtu, selgitada see välja ja tõrjuda või kõrvaldada

korrarikkumine.

Kohtu seisukoht

Menetluse osaline lõpetamine

11. Kaebaja esitas kohtule avalduse (tl 100), millega ta loobus kaebusest ettekirjutuse nr 1485

punkti 7 ja ettekirjutuse nr 1483 punkti 9 osas. Vastustaja teatas, et ta on kaebusest

loobumisega nõus (tl 113 pöördel).

Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 153 lg 1 kohaselt on kaebajal õigus kaebusest

loobuda kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse.

HKMS § 152 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse, kui kohus võtab kaebusest

loobumise vastu.

Kaebusest loobumine on kaebaja õigus. Kaebaja esindajaks on advokaat, seetõttu on kohus

seisukohal, et kaebaja on teadlik kaebusest loobumise tagajärgedest. Kohus võtab vastu

kaebusest loobumise ja lõpetab menetluse ettekirjutuse nr 1485 punkti 7 ja ettekirjutuse nr

1483 punkti 9 osas.

12. Pooled on ühel meelel selles, et ettekirjutuse nr 1483 punktid 1, 2, 3, 5, 7 ja 8,

ettekirjutuse nr 1484 punktid 1 ja 2 ning ettekirjutuse nr 1485 punktid 1, 2, 3, 4, 6 ja 8 on enne

kohtumenetluse algust täidetud. Enamuse eelnimetatud punktide (erandiks on ettekirjutuse nr

1485 punkt 6) osas väidab kaebaja, et ta kõrvaldas puudused enne ettekirjutuste tegemist.

Vastustaja ei ole sellele kaebaja väitele selge sõnaga vastu vaielnud, kuid tugineb sellele, et

kaebaja ei esitanud enne ettekirjutuste tegemist tõendeid nende puuduste kõrvaldamise kohta.

Ettekirjutuse nr 1485 punkti 6 kohta on vastustaja selgitanud, et selle täidetuks lugemiseks

vajalikud dokumendid sai vastustaja pärast ettekirjutuse tegemist.

13. HKMS § 152 lg 1 p 4 ja lg 2 alusel lõpetab kohus menetluse, kui kaebuses vaidlustatud

haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming

tehtud. Kohus ei lõpeta eeltoodud alusel menetlust, vaid jätkab seda haldusakti

õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse

tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb.

Kohtupraktika kohaselt tuleb eeltoodud sätteid kohaldada ka juhul, kui haldusakt on täielikult

ammendunud. Sel juhul on tühistamiskaebus menetluslikult lubamatu õiguskaitsevajaduse

äralangemise tõttu (Riigikohtu lahend 3-3-1-44-14 p 12).

Vastustaja taotles otsuse punktis 12 nimetatud punktide osas kaebuse läbi vaatamata jätmist,

kuid sisuliselt tugines sellele, et kaebajal puudub õiguskaitsevajadus. Kaebaja vaidles sellele

taotlusele vastu.

14. Kohus lõpetab menetluse ettekirjutuse nr 1483 punktide 1, 2, 3, 5, 7 ja 8, ettekirjutuse nr

1484 punktide 1 ja 2 ning ettekirjutuse nr 1485 punktide 1, 2, 3, 4, 6 ja 8 osas.

Kaebaja on selles osas ettekirjutused täitnud. Vastavate puuduste kõrvaldamine on fikseeritud

26.07.2016.a vaideotsuses nr 7.2-8/14672-4 (tl 67-74), ettekirjutuse nr 1485 punkti 6 osas

täiendavalt vastustaja vastustes kaebusele. Seetõttu ei ole võimalik, et vastustaja nõuab

kaebajalt tulevikus uuesti samade puuduste kõrvaldamist ja kasutab sellega seoses

sunnivahendeid.

Õige ei ole kaebaja arusaam, et ettekirjutused on eelnimetatud punktide osas kehtivad.

Ettekirjutuste kehtivus on lõppenud kohustuste täitmise tõttu haldusmenetluse seaduse (HMS)

§ 61 lg 2 alusel. Praeguses asjas ei ole tegemist olukorraga, kus ettekirjutustel säiliks

hoolimata nende kehtivuse lõppemisest mõju ja praktiline tähendus.

Kaebaja omistab suurt tähtsust asjaolule, et ta kõrvaldas enamuse neist puudustest enne

ettekirjutuse tegemist. Kohtu hinnangul ei oma see määravat tähendust, kuna olenemata

puuduste kõrvaldamise ajast ei ole vaidluse all see, et kaebuse esitamise ja seega ka

kohtuotsuse tegemise ajaks oli nende ettekirjutuse punktide regulatiivne toime lõppenud.

Ettekirjutused ei saanud kaebajat enam millekski kohustada, kuna kohustused olid täidetud ja

nende täitmine oli dokumenteeritud. Vaielda võib selle üle, kas vastustaja menetlustoimingud

pärast puuduste kõrvaldamise kohta teate saamist (tl 139-142) olid päris korrektsed. Isegi kui

väita, et vastustaja pidanuks leidma võimaluse kontrollida puuduste kõrvaldamist enne

ettekirjutuste tegemist, ei too see kaasa kaebaja õiguskaitsevajadust tühistamiskaebuse

esitamisel.

15. Kaebaja ei ole esitanud taotlust minna ettekirjutuse nr 1483 punktide 1, 2, 3, 5, 7 ja 8,

ettekirjutuse nr 1484 punktide 1 ja 2 ning ettekirjutuse nr 1485 punktide 1, 2, 3, 4, 6 ja 8 osas

üle nende õigusvastasuse tuvastamise nõudele. Kohus ei pea vajalikuks küsida selle kohta

täiendavalt kaebaja seisukohta, kuna kaebajal puudub ilmselgelt põhjendatud huvi

tuvastamiskaebuse esitamiseks. Sellise põhjendatud huvina tunnustatakse kohtupraktikas

reeglina preventiivset huvi või kavatsust esitada kahju hüvitamise nõue.

Kaebaja kui avalik-õiguslik juriidiline isik ei saa riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 kohaselt

esitada mittevaralise kahju hüvitamise nõuet. Kaebaja õigusi või mainet ei saa kahjustada see,

et nähtuvalt ehitisregistrist on kaebajale tehtud ettekirjutus.

Ettekirjutuse nr 1485 punkt 6 ei saanud põhjustada kaebajale varalist kahju. Ettekirjutuse järgi

(tl 56) väljendus puudus selles, et kaebaja ei esitanud dokumente, mis tõendaksid, et

ventilatsioonisüsteemi tuletõkkeklappidele on tehtud hooldus ja ventilatsioonisüsteemi

õhukanalid on puhastatud. Vastustaja selgituse kohaselt (tl 113) muretses vastustaja pärast

ettekirjutuse tegemist nende tööde tegemist kinnitavad dokumendid ning selle tulemusena

luges ettekirjutuse täidetuks. See tähendab, et kaebajal ei tulnud teha puuduse kõrvaldamiseks

mingeid töid ning tööde tegemist tõendavad dokumendid kogus vastustaja. Lähtudes sellest,

et kaebaja tegi vastustaja poolt nõutavad tööd enne järelevalve teostamist omal algatusel

(puudusid üksnes seda kinnitavad dokumendid), ei saa kaebajal olla ettekirjutuse nr 1485

punkt 6 vaidlustamiseks ka preventiivset huvi.

Muude täidetud punktide osas ei ole kaebaja tuginenud nõuete õigusvastasusele või esitanud

neile muid sisulisi vastuväited. Sel juhul ei saanud kaebajal olla preventiivset huvi ning

ettekirjutuste tegemine ei saanud põhjustada kaebajale kahju.

16. Menetluse lõpetamise tõttu ei käsitle kohus poolte sisulisi väiteid ettekirjutuse nr 1485

punkti 6 õiguspärasuse kohta.

Kaebuse sisuline lahendamine

17. Kohtul tuleb sisuliselt lahendada ettekirjutuse nr 1483 punktide 6 ja 10, ettekirjutuse nr

1484 punktide 3 ja 4 ning ettekirjutuse nr 1485 punkti 9 tühistamise nõue.

18. Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded on kehtestatud majandus- ja taristuministri

02.06.2015.a määrusega nr 54 (edaspidi määrus). Määruse § 40 lg 1 sätestab, et enne

01.01.2005 õiguslikul alusel ehitatud ehitis, mida kasutatakse vastavalt ehitisele ettenähtud

kasutamise otstarbele, peab vastama üksnes sama määruse § 2 lg 1 p 5 ja 6 toodud nõuetele.

Praeguses asjas ei ole vaidlust selle üle, et kõik kolm hoonet on ehitatud enne 01.01.2005

õiguslikul alusel. Küll on vastustaja välja toonud, et hooneid ei kasutata vastavalt ettenähtud

kasutamise otstarbele. Olginas asuva hoone kohta on paikvaatluse protokollis (tl 79) märgitud,

et ehitisregistri andmetel on hoone kasutusotstarve muu büroo- või administratiivhoone, kuid

hoonet kasutatakse rahvamajana, Vaivaras asuv hoone kohta, et see on ehitisregistri andmetel

muu põllu-, metsa-, jahi- või kalamajandushoone, sh kasvuhoone, kuid on kasutusel

raamatukogu ja seltsimajana (tl 84) ning Sinimäel asuva hoone kohta, et selle kasutusotstarve

on ehitisregistri andmetel raamatukogu, tegelikult kasutatakse hoonet noortekeskusena (tl 31).

Kohus veendus elektroonilise ehitisregistri alusel, et vastustaja andmed hoonete registreeritud

kasutusotstarvete kohta on õiged.

Alates 22.07.1995.a jõustunud planeerimis- ja ehitusseadusest on Eesti ehitusõiguses pidevalt

kehtinud ehitise kasutusloa ja selle ehitisregistrisse (varem hooneregistrisse) kandmise nõue

ning see, et ehitise kasutusotstarve kantakse ehitisregistrisse (hooneregistrisse) kasutusloa

alusel. Kohus peab eeltoodut õigusalaste põhiteadmiste hulka kuuluvaks ning ei pea

vajalikuks viidata kuni 31.12.2002 kehtinud planeerimis- ja ehitusseaduse, 01.01.2003 kuni

30.06.2015 kehtinud ehitusseaduse või alates 01.07.2015 kehtiva ehitusseadustiku vastavatele

sätetele. Praegusel juhul ei ühti ehitisregistrist nähtuv hoonete kasutusotstarve nende tegeliku

kasutamisega ning see tähendab, et hooneid ei kasutata vastavalt ehitisele ettenähtud

kasutamise otstarbele. Seega ei kehti nende hoonete suhtes ka määruse § 40 lg 1 sätestatud

erand. Eelnimetatud sättes sisalduva otstarbele vastava kasutamise nõude mõte ongi kohtu

hinnangul selles, et sel juhul on ehitise kasutusse võtmisel (kasutusloa väljastamisel)

kontrollitud ehitise nõuetele vastavust muuhulgas tuleohutuse nõuete seisukohast.

Kuna määruse § 40 lg 1 kehtestatud erand vaidlusalustele hoonetele ei kohaldu, siis tuli nende

hoonete puhul täita tuleohutuse seadusest (TuOS) ja määrusest tulenevaid üldisi nõudeid.

19. Ettekirjutuse nr 1483 punktis 10 kohustati kaebajat rajama Olgina rahvamaja I korrusel

asuva aula varuevakuatsioonipääs ja ettekirjutuse nr 1485 punktis 9 rajama Vaivara

raamatukogu esimesele ja teisele korrusele varuevakuatsioonipääsud.

Kohus nõustub sellega, et vastavaid hooneid kasutavate isikute arvu osas võis vastustaja

tugineda paikvaatluse protokollides sisalduvatele andmetele. Paikvaatluse juures viibis ja

protokollile andis oma allkirja ka kaebaja esindaja (Poe 3 haldusmenetluse toimiku dokument

nr 9 ja 15, Narva mnt 12 haldusmenetluse toimiku dokumendid nr 8 ja 18). Kohtu hinnangul

on üheselt mõistetav, et protokollides märgitud andmed andis kaebaja esindaja. Selliste

andmete kajastamine paikvaatluse protokollis ei muuda neid andmeid ebausaldusväärseteks.

Määruse § 23 lg 1 kohaselt määratakse evakuatsioonipääsude arv mitte lähtudes ehitises

tegelikult või pidevalt viibivate isikute arvust, vaid vastavalt ehitise kasutamisotstarbele ja

ehitise kasutajate ettenähtud maksimaalsele arvule. Kaebaja möönab ka ise, et nii Olgina

rahvamaja aulat kui Vaivara raamatukogu hoonet kasutatakse ürituste korraldamiseks ning siis

viibib hoonetes rohkem inimesi (tl 10). Nendel inimestel on õigus elu ja tervise kaitsele, mis

väljendub võimaluses pääseda tulekahju korral hoonest kiiresti ja ohutult välja. Olukorras, kus

kaebaja paikvaatluse ajal avaldas hoonetes viibivate isikute arvu suuremana ning hiljem,

pärast selle põhjal ettekirjutuse tegemist asus andmeid isikute arvu kohta oluliselt vähendama,

ei saa kohus pidada õigeks hilisemaid andmeid.

20. Määruse § 20 lg 2 kohaselt peab ehitises olema vastavalt selle kasutamisviisile ja

- otstarbele piisav arv sobiva paigutusega kergesti läbitavaid evakuatsiooniteid ja - pääse.

Määruse § 23 lg 2 sätestab, et ehitise igalt evakuatsioonialalt, kus alaliselt viibib või töötab

inimesi, peab üldjuhul olema võimalik jõuda vähemalt kahe erineva, hajutatult paigutatud

evakuatsioonipääsuni. Määruse § 23 lg 3 sätestab, millal on lubatav üks evakuatsioonipääs.

Vaidlusaluste hoonete puhul nõustuvad mõlemad pooled, et hoonete kasutusviis on IV, seega

on kohaldatav ainult eeltoodud lõike p 4 ehk tegemist peab olema väikese kasutajate arvuga

ehitisega, sellest ei tohi tekkida ohtu kasutaja turvalisusele ning evakuatsioonialalt peab olema

ka hädaväljapääs.

Kohus mõistab eeltoodud sätteid nii, et üks evakuatsioonipääs on nii hoone kui terviku kui ka

iga evakuatsiooniala puhul lubatav üksnes määruse § 23 lg 3 sätestatud juhtudel.

21. Olgina rahvamajas tervikuna on kaks evakuatsioonipääsu, peasissepääs ja võimla

tagaseinas asuv uks. Hädaväljapääsudena on kasutatavad mõlema korruse avatavad aknad (tl

13). Vastustaja etteheide ei olegi seotud hoone kui terviku, vaid aula kui evakuatsiooniala

väljapääsude arvuga.

Vastustaja on ettekirjutuse nr 1483 punktis 10 põhjendanud, miks ei ole aula

evakuatsioonipääsud piisavad ja ei vasta otsuse punktis 20 toodud nõutele (tl 29-29 pöördel).

Sh on vastustaja välja toonud, et enne 2001. aastal rekonstrueeritud hoone kasutusele võtmist

ei ole on pädev haldusorgan kooskõlastanud evakuatsioonilahendust, I korruse spordisaalist

viiv evakuatsioonipääs asub teises hoone osas, spordisaali evakuatsioonipääsu kaudu on

võimalik hoonest väljuda spordisaali lahtiolekuaegadel, spordisaali evakuatsioonipääsuni on

võimalik jõuda aula evakuatsioonipääsust mööda liikudes ning kui tulekahjukolle asub aula

evakuatsioonipääsu vahetus läheduses, siis võib aulas viibivate inimeste ohutu evakuatsioon

osutuda võimatuks. Kohtu hinnangul on vastustaja eeltoodud kaalutlustel õigesti leidnud, et

aulale kui evakuatsioonialale tuleb rajada täiendav evakuatsioonipääs.

Kaebaja väide, et evakuatsioonipääsuna võib kasutada aula aknaid, võib küll põhimõtteliselt

olla õige, kuid sel juhul tuleb need vastavalt välja ehitada ja tähistada.

22. Vaivara raamatukogus on üks evakuatsioonipääs, hoone trepikoda. I korrusel on võimalik

evakueeruda akende kaudu. II korrusel on hädaväljapääsudeks aknad (tl 43). I korrusel on

evakuatsioonipääsuna tähistatud aken, mille ees väljaspool on metalltorudest ruut, akna taga

puudub trepp (tl 84 pöördel, 85 pöördel). Vastustaja on ettekirjutuse nr 1485 punktis 9

põhjendanud, miks ei ole aula evakuatsioonipääsud piisavad ja ei vasta otsuse punktis 20

toodud nõutele (tl 57 pöördel - 58). Ka kohtu hinnangul ei ole tegemist hoonega, millele ei ole

lubatud üks evakuatsioonipääs ning I ja II korruse aknaid ei saa pidada

evakuatsioonipääsudeks. Ka selle hoone puhul ei ole pädev haldusorgan enne ümberehitatud

hoone kasutusele võtmist 2002. aastal kooskõlastanud evakuatsioonilahendust.

Kaebaja väitel ei takista I korruse akna taga olev metallist ruut aknast väljumist ja trepp ei ole

akna kõrguse tõttu vajalik, ka II korruse aknast pääseb maapinnale redeli abil. Kohus nõustub

siiski vastustaja hinnanguga, mille järgi neid väljapääse ei saa pidada

evakuatsioonipääsudeks. Määruse § 22 lg 1 järgi peab evakuatsioonipääs juhtima ehitisest

ohutult välja maapinnale või tuletõkkesektsiooni, millest on olemas ohutu pääs ehitisest välja

maapinnale.

23. Ettekirjutuse nr 1484 punktidele 3 ja 4 esitas kaebaja vastuväited üksnes seoses hoonele

laienevate nõuetega, seda käsitles kohus otsuse punktis 18.

24. Ettekirjutuse nr 1483 punkti 6 kohaselt tuli Olgina rahvamaja I korruse

evakuatsioonipääsu juurde jääv tulekahjuteatenupp paigaldada selliselt, et see asuks põrandast

1,2 m kuni 1,6 meetri kõrgusel.

Kohus märgib alustuseks, et vastustaja ei ole kaebajale teinud ettekirjutusi hoone II korrusel

asuva 1,6 m kõrgusele paigaldatud teatenupu kohta. Ettekirjutus puudutab üksnes I korrusel

paiknevat 1,7 m kõrgusele paigaldatud nuppu.

Kohus ei nõustu sellega, et kui üldjuhul tuleb teatenupp paigaldada 1,2 kuni 1,6 m kõrgusele,

siis tuleb haldusorganil kaalutlusõigust teostades põhjendada, miks nõuab ta nupu

paigaldamist just sellele kõrgusele. Kui isik soovib endale erandi tegemist, siis tuleb temal

esitada selleks taotlus (seda saab teha muuhulgas ehitusprojekti kooskõlastamise ja kasutusloa

andmise käigus) ja välja tuua selle aluseks olevad põhjendused. Praegusel juhul oli hoone

projektis ette nähtud teatenupu paigaldamine 1,5 m kõrgusele. See tähendab, et nupu kõrgust

ei otsustanud mitte vastustaja, vaid kaebaja ise. Kaebaja esitatud üleandmise-vastuvõtmise akt

(tl 102) ei muuda asjaolu, et teatenupp on paigaldatud kõrgusele, mis ei vasta projektile ega

õigusaktidest tulenevatele nõuetele.

25. Kokkuvõttes jätab kohus kaebuse otsuse punktis 17 toodud nõudes rahuldamata.

Vaideotsusele ei ole kaebaja mingeid eraldiseisvaid vastuväiteid esitanud. Kaebaja vaidlustas

vaideotsuse põhjusel, et ta ei nõustu vaideotsuses toodud vastustaja põhjendustega ja

vastustaja otsustusega vaide rahuldamata jätmise osas. Kuna kohus ei tühista vaidlustatud

ettekirjutusi, siis jätab kohus rahuldamata ka vaideotsuse tühistamise nõude.

Taotlused, menetluskulud

26. Kaebaja esitas 03.05.2017.a kohtule avalduse pealkirjaga "Kaebaja seisukoht, vastuväide

kohtu tegevuse peale ja korduv taotlus tõendite vastuvõtmiseks" (tl 158-160). Avaldusest ei

nähtu, millise vastuväite ja millise menetlustoimingu kohta kaebaja esitab. Samuti ei ole

avaldusele lisatud tõendeid. Seetõttu ei saa kohus vastavaid taotlusi lahendada.

27. Pooled ei ole esitanud kohtule menetluskulude nimekirju ja kuludokumente. Kohus jätab

HKMS § 109 lg 1 alusel menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Karin Jõks

Kohtunik