1-14-10989/67 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Legislator summary
AI generatedHarju Maakohus 05. veebruari 2015. a otsusega tunnistas Aleksandr Stoljarenko süüdi ja karistas teda KarS § 141 lg 1 järgi 1 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel mõistis
Legislator headnote
AI generated1-14-10989/67 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium: Harju Maakohus 05. veebruari 2015. a otsusega tunnistas Aleksandr Stoljarenko süüdi ja karistas teda KarS § 141 lg 1 järgi 1 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel mõistis
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
10. mai 2017. a Tartu (kirjalik menetlus)
Kriminaalasja number
1-14-10989
Kohtukoosseis
Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja) 13. aprilli 2017. a
määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne
tähtaega vabastamata jätmise kohta
Kaebuse esitajad ja kaebuse liik
Süüdimõistetu
Aleksandr Stoljarenko
(isikukood
39204150251), määruskaebus
RESOLUTSIOON
1. Tartu Maakohtu 13. aprilli 2017. a määrus jätta.
2. Määruskaebus jätta rahuldamata.
Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määruse peale esitada
määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi
vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik
sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Harju Maakohus 05. veebruari 2015. a otsusega tunnistas Aleksandr Stoljarenko süüdi ja
karistas teda KarS § 141 lg 1 järgi 1 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel mõistis
kohus tema liitkaristuseks 3 aastat 4 kuud vangistust. A. Stoljarenko karistusaeg algas 15. augustil
2014. a ja lõpeb 15. detsembril 2017. a.
2. Tartu Maakohus 13. aprilli 2017. a määrusega jättis A. Stoljarenko tingimisi enne tähtaega
vanglast vabastamata. Vastavat seisukohta põhistas kohus järgmiselt.
2.1.
Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise oluliseks eelduseks on vangistatu
õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul on see tingimus täitmata. A. Stoljarenkol on 10 kehtivat
distsiplinaarkaristust, millest 4 on määratud allumatuse või suhtlemiseeskirjade rikkumise eest ja 4
tubakareeglite eiramise eest. Samuti keeldus kinnipeetav põhjendamatult ja kapriisselt üldse töö
tegemisest, kui talle ei võimaldatud paremini tasustatud töökohta. A. Stoljarenko käitumine näitab,
et ta ei ole huvitatud järgima ka vanglas range järelevalve tingimustes kehtestatud reegleid. Puudub
alus arvata, et A. Stoljarenko oleks vabaduses seaduskuulekas, distsiplineeritud ja peaks rangetest
kriminaalhoolduse nõuetest kinni. Süüdimõistetu käitumine vangistuses näitab ilmekalt, et
keerulistes ja ennast ületavates tingimustes ei suuda ta olla tasakaalukas, korrektne ega täpne.
2.2.
Kohtule ei nähtu, et A. Stoljarenko oleks käesolevast vangistusest enda jaoks järeldusi
teinud. Isiku suhtumine on allumatu ning ta ei ilmuta märke soovist kinni pidada kehtestatud
reeglitest ning käituda ettenähtud korraga kooskõlas olevalt. Isikus on juurdunud ühiselu reeglitest
hälbivad käitumismallid ning väärtushinnangud, millest vabanemiseks puudub tal motivatsioon.
Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et senise vangistuse jooksul oleks Kohus ei ole kindel selles,
et kinnipeetava käitumiskontrollile allutamine ja talle erinevate lisakohustuste määramine aitaks
uute kuritegude toimepanemise riske maandada.
3. Maakohtu määruse vaidlustas A. Stoljarenko, kes taotleb lahendi tühistamist ja enese
tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamist.
3.1
A. Stoljarenko selgitab distsipliinirikkumiste põhjusi ning märgib, et nende pinnalt ei saa
järeldada tema poolt kriminaalhooldusnõuete rikkumist vabaduses. Ta kinnitab, et tahab naasta
ühiskonda.
3.2
A. Stoljarenko toonitab, et kinnipidamiskohas on ka tema vend, kellel on pooleteiseaastane
poeg. Laps on vanaisa (s.o A. Stoljarenko isa) ülalpidamisel. Isa ei suuda väikese lapse eest
hoolitseda ning teda ja venda vanglas olemise ajal rahaliselt aidata. Lisaks tegeleb isa ettevõtlusega
ehituse alal ning suvehooajaks on ette näha suuremaid ehitustöid. A. Stoljarenko märgib, et tal on
vaja aidata isa nii töö tegemisel kui vennapoja hoidmisel. Eelnimetatu soodustab tema
seaduskuulekust, kuna talle langeb suur vastutus. Ta lubab, et täidab kõiki kontrollnõudeid ja kohtu
määratavaid kohustusi, samuti asub ta tasuma võlgasid ja hagisid.
APELLATSOONIKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
4. Ringkonnakohus, kaalunud veelkord A. Stoljarenko tingimisi enne tähtaega vanglast
vabastamise poolt- ja vastuargumente, jätab kaebuse rahuldamata ja vaidlustatud kohtumääruse
muutmata.
5. Oma taolist seisukohta põhistades toonitab kolleegium kõigepealt, et vangistusest tingimisi
enne tähtaega vabastamise peamine sisuline tingimus on kinnipeetava edasine õiguskuulekas
käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata eelkõige selle kaudu,
kuidas süüdimõistetu on ennast karistuse kandmise ajal ülal pidanud ja kas ta on täitnud
individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. A. Stoljarenko puhul selgub, et kuigi ta on
vanglas osalenud erinevatel nõustamistel ja kursustel, lõpetanud sotsiaalprogrammi „Viha
juhtimine“ ja töötanud majandustöödel, tema vangistusaegset käitumist positiivsena vaadelda ei saa.
Nimelt on tal koguni 10 kehtivat distsiplinaarkaristust, kusjuures 6 juhul on teda karistatud
kartserisse paigutamisega. A. Stoljarenko selgitused distsipliinirikkumiste kohta tema sellist korda
eiravat käitumist kindlasti ei õigusta. Kinnipeetava pidevad reeglite rikkumised annavad aga aluse
kahelda tema edasises seaduskuulekuses, sealhulgas selles, et ta alluks käitumiskontrollnõuetele,
Maakohus on nimetatud seisukohta oma lahendis piisavalt põhjalikult ja selgelt juba ka põhistanud.
5.1.
Ringkonnakohtu hinnangul ei saa tähelepanuta jätta sedagi, et käesolev vanglakaristus on
kinnipeetaval juba teine, kusjuures kuriteo, mille eest ta käesolevalt karistust kannab, pani ta toime
katseaja jooksul. Ehk siis varasem karistus tema kuritegu, s.o vägistamist, ära ei hoidnud.
5.2.
Määruskaebuse väited, s.o rõhuasetus elu- ja töökoha ning pere olemasolule ning vajadusele
toetada oma isa töö tegemisel ja vennalapse kasvatamisel, ei veena ringkonnakohut selles, et
süüdimõistetu on motiveeritud käituma edasiselt õiguskuulekalt. Asjaolu, et A. Stoljarenko isa vajab
abi, kuna tema kaks poega on vanglas, ei anna alust vabastada vangistusest kinnipeetavat, kelle
edasises õiguskuulekuses kohtud põhjendatult kahtlevad.
6. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab
ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
/allkiri/ /allkiri/ /allkiri/
Aarne Sarjas
Mati Kartau
Tiit Lõhmus