Legislator Case Law & Legislation
1-14-10989/67 AI generated

1-14-10989/67 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

Case Number 1-14-10989/67
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Harju Maakohus 05. veebruari 2015. a otsusega tunnistas Aleksandr Stoljarenko süüdi ja karistas teda KarS § 141 lg 1 järgi 1 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel mõistis

Legislator headnote

AI generated

1-14-10989/67 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium: Harju Maakohus 05. veebruari 2015. a otsusega tunnistas Aleksandr Stoljarenko süüdi ja karistas teda KarS § 141 lg 1 järgi 1 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel mõistis

Keywords

AI generated
leave on personal grounds sufficient earning capacity unfit notwithstanding health condition deportation despite health issues economic hardship changed financial circumstances
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

10. mai 2017. a Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-14-10989

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja) 13. aprilli 2017. a

määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne

tähtaega vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitajad ja kaebuse liik

Süüdimõistetu

Aleksandr Stoljarenko

(isikukood

39204150251), määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Tartu Maakohtu 13. aprilli 2017. a määrus jätta.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määruse peale esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi

vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik

sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohus 05. veebruari 2015. a otsusega tunnistas Aleksandr Stoljarenko süüdi ja

karistas teda KarS § 141 lg 1 järgi 1 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel mõistis

kohus tema liitkaristuseks 3 aastat 4 kuud vangistust. A. Stoljarenko karistusaeg algas 15. augustil

2014. a ja lõpeb 15. detsembril 2017. a.

2. Tartu Maakohus 13. aprilli 2017. a määrusega jättis A. Stoljarenko tingimisi enne tähtaega

vanglast vabastamata. Vastavat seisukohta põhistas kohus järgmiselt.

2.1.

Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise oluliseks eelduseks on vangistatu

õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul on see tingimus täitmata. A. Stoljarenkol on 10 kehtivat

distsiplinaarkaristust, millest 4 on määratud allumatuse või suhtlemiseeskirjade rikkumise eest ja 4

tubakareeglite eiramise eest. Samuti keeldus kinnipeetav põhjendamatult ja kapriisselt üldse töö

tegemisest, kui talle ei võimaldatud paremini tasustatud töökohta. A. Stoljarenko käitumine näitab,

et ta ei ole huvitatud järgima ka vanglas range järelevalve tingimustes kehtestatud reegleid. Puudub

alus arvata, et A. Stoljarenko oleks vabaduses seaduskuulekas, distsiplineeritud ja peaks rangetest

kriminaalhoolduse nõuetest kinni. Süüdimõistetu käitumine vangistuses näitab ilmekalt, et

keerulistes ja ennast ületavates tingimustes ei suuda ta olla tasakaalukas, korrektne ega täpne.

2.2.

Kohtule ei nähtu, et A. Stoljarenko oleks käesolevast vangistusest enda jaoks järeldusi

teinud. Isiku suhtumine on allumatu ning ta ei ilmuta märke soovist kinni pidada kehtestatud

reeglitest ning käituda ettenähtud korraga kooskõlas olevalt. Isikus on juurdunud ühiselu reeglitest

hälbivad käitumismallid ning väärtushinnangud, millest vabanemiseks puudub tal motivatsioon.

Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et senise vangistuse jooksul oleks Kohus ei ole kindel selles,

et kinnipeetava käitumiskontrollile allutamine ja talle erinevate lisakohustuste määramine aitaks

uute kuritegude toimepanemise riske maandada.

3. Maakohtu määruse vaidlustas A. Stoljarenko, kes taotleb lahendi tühistamist ja enese

tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamist.

3.1

A. Stoljarenko selgitab distsipliinirikkumiste põhjusi ning märgib, et nende pinnalt ei saa

järeldada tema poolt kriminaalhooldusnõuete rikkumist vabaduses. Ta kinnitab, et tahab naasta

ühiskonda.

3.2

A. Stoljarenko toonitab, et kinnipidamiskohas on ka tema vend, kellel on pooleteiseaastane

poeg. Laps on vanaisa (s.o A. Stoljarenko isa) ülalpidamisel. Isa ei suuda väikese lapse eest

hoolitseda ning teda ja venda vanglas olemise ajal rahaliselt aidata. Lisaks tegeleb isa ettevõtlusega

ehituse alal ning suvehooajaks on ette näha suuremaid ehitustöid. A. Stoljarenko märgib, et tal on

vaja aidata isa nii töö tegemisel kui vennapoja hoidmisel. Eelnimetatu soodustab tema

seaduskuulekust, kuna talle langeb suur vastutus. Ta lubab, et täidab kõiki kontrollnõudeid ja kohtu

määratavaid kohustusi, samuti asub ta tasuma võlgasid ja hagisid.

APELLATSOONIKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus, kaalunud veelkord A. Stoljarenko tingimisi enne tähtaega vanglast

vabastamise poolt- ja vastuargumente, jätab kaebuse rahuldamata ja vaidlustatud kohtumääruse

muutmata.

5. Oma taolist seisukohta põhistades toonitab kolleegium kõigepealt, et vangistusest tingimisi

enne tähtaega vabastamise peamine sisuline tingimus on kinnipeetava edasine õiguskuulekas

käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata eelkõige selle kaudu,

kuidas süüdimõistetu on ennast karistuse kandmise ajal ülal pidanud ja kas ta on täitnud

individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. A. Stoljarenko puhul selgub, et kuigi ta on

vanglas osalenud erinevatel nõustamistel ja kursustel, lõpetanud sotsiaalprogrammi „Viha

juhtimine“ ja töötanud majandustöödel, tema vangistusaegset käitumist positiivsena vaadelda ei saa.

Nimelt on tal koguni 10 kehtivat distsiplinaarkaristust, kusjuures 6 juhul on teda karistatud

kartserisse paigutamisega. A. Stoljarenko selgitused distsipliinirikkumiste kohta tema sellist korda

eiravat käitumist kindlasti ei õigusta. Kinnipeetava pidevad reeglite rikkumised annavad aga aluse

kahelda tema edasises seaduskuulekuses, sealhulgas selles, et ta alluks käitumiskontrollnõuetele,

Maakohus on nimetatud seisukohta oma lahendis piisavalt põhjalikult ja selgelt juba ka põhistanud.

5.1.

Ringkonnakohtu hinnangul ei saa tähelepanuta jätta sedagi, et käesolev vanglakaristus on

kinnipeetaval juba teine, kusjuures kuriteo, mille eest ta käesolevalt karistust kannab, pani ta toime

katseaja jooksul. Ehk siis varasem karistus tema kuritegu, s.o vägistamist, ära ei hoidnud.

5.2.

Määruskaebuse väited, s.o rõhuasetus elu- ja töökoha ning pere olemasolule ning vajadusele

toetada oma isa töö tegemisel ja vennalapse kasvatamisel, ei veena ringkonnakohut selles, et

süüdimõistetu on motiveeritud käituma edasiselt õiguskuulekalt. Asjaolu, et A. Stoljarenko isa vajab

abi, kuna tema kaks poega on vanglas, ei anna alust vabastada vangistusest kinnipeetavat, kelle

edasises õiguskuulekuses kohtud põhjendatult kahtlevad.

6. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab

ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

/allkiri/ /allkiri/ /allkiri/

Aarne Sarjas

Mati Kartau

Tiit Lõhmus