Legislator Case Law & Legislation
2-16-15379/12 AI generated

2-16-15379/12 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Case Number 2-16-15379/12
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Rahuldada Krediidikaitse Grupp OÜ hagi XxxxOÜ, Xxxx ja Xxxxvastu võlgnevuse Mõista kostjatelt XxxxOÜ-lt, Xxxx´ilt ja xxxx solidaarselt hageja Krediidikaitse

Legislator headnote

AI generated

2-16-15379/12 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja: Rahuldada Krediidikaitse Grupp OÜ hagi XxxxOÜ, Xxxx ja Xxxxvastu võlgnevuse Mõista kostjatelt XxxxOÜ-lt, Xxxx´ilt ja xxxx solidaarselt hageja Krediidikaitse

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Marget Henriksen

Otsuse avalikult tegemise aeg ja koht

10. mai 2017. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-16-15379

Tsiviilasi

Krediidikaitse Grupp OÜ hagi xxxx OÜ, Xxxx

ja Xxxx vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

14 630 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Krediidikaitse Grupp OÜ (registrikood

11693223; asukoht: Pärnu mnt 130-36, Tallinn

11317)

Hageja lepinguline esindaja: Rein Saumann (e-post:

info@krediidikaitsegrupp.ee)

Kostja 1: XxxxOÜ (registrikood: xxxx; asukoht:

xxx; e-post: xxxx)

Kostja 2: Xxxx (isikukood xxxx; elukoht: xxxx; e-

post: xxxx)

Kostja 3: Xxxx(isikukood xxxx; elukoht: xxxx; e-

post: xxxx)

Asja läbivaatamine

11. aprill 2017 toimunud kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Krediidikaitse Grupp OÜ hagi XxxxOÜ, Xxxx ja Xxxxvastu võlgnevuse

nõudes.

2. Mõista kostjatelt XxxxOÜ-lt, Xxxx´ilt ja xxxx solidaarselt hageja Krediidikaitse

Grupp OÜ kasuks välja laenulepingust xxxx tulenev põhivõlg 7000 eurot, intress

420 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 12.10.2016 kuupäeva seisuga summas

2100 eurot, kokku 9520 eurot.

3. Mõista XxxxOÜ-lt, Xxxx´ilt ja xxxx solidaarselt Krediidikaitse Grupp OÜ kasuks

välja viivis 0,2% päevas tagastamata põhinõudelt (7000 eurot) alates 13.10.2016

kuni põhinõude täitmiseni (kuid mitte rohkem, kui 4480 eurot).

Menetluskulud

Jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.

Mõista kostjatelt XxxxOÜ-lt, Xxxx´ilt ja Xxxx solidaarselt hageja Krediidikaitse Grupp

OÜ kasuks välja menetluskulud 650 eurot (riigilõiv).

2 (8)

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule

asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Ringkonnakohus võib kaebust menetleda kirjalikus

menetluses, kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Juhul, kui menetlusosaline taotleb

menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja

tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja põhjendused

Hagiavalduse kohaselt esitas kostja 1 24.07.2015 laenuandjale Credit Invest OÜ (registrikood

11344270) kodulehe http://www.ärilaen.ee kaudu elektroonilise laenutaotluse summale 10

000 eurot tähtajaga 24 kuud. Taotluse esitas kostja 2 kostja 1 nimel, kui laenutaotleja juhatuse

liige. Credit Invest OÜ tegi samal kuupäeval kostjale 1 laenupakkumuse vabalt valitava laenu

tagasimaksega summale 7000 eurot, intressiga 6% kuus, mille kättesaamist kostja 1 oma

elektroonilises kirjas kinnitas. 15.03.2016 sõlmisid laenuandja ja kostja 1 laenulepingu Xxxx,

mille kohaselt andis laenuandja laenusaajale laenu 7000 eurot, intressiga 6% kuus,

maksetähtajaga 30 päeva. Laen anti kostjale 1 laenulepingu p. 3.2 kohaselt ettevõtte põhivara

soetamiseks. Koos laenulepingu sõlmimisega sõlmiti 15.03.2016 laenuandja ja kostja 2 ja 3

vahel piirsummas kuni 14 000 eurot käenduslepingud Xxxx ja Xxxx, mille kohaselt kostja 2

ja 3 võtsid endale eraisikuna kohustuse tagada laenulepingust tulenevate kõigi nõuete täielik

täitmine, kui laenusaaja on jätnud oma kohustused tähtajaks täitmata.

Peale laenu- ja käenduslepingu allkirjastamist kostjate 1, 2 ja 3 poolt kandis laenuandja

maksekorralduse xxxx alusel kostja 1 Swedpanga kontole xxxxxxxxxxxxx eurot, millest oli

maha arvestatud laenulepingu tasu 100 eurot (lepingu p 3.7).

Vastavalt laenulepingule oli kostja 1 kohustatud laenu 7000 eurot koos intressiga 420 eurot

(kokku 7420 eurot) laenuandjale tagastama 15.04.2016 (lepingu p 3.4). Ülalnimetatud

kuupäevaks laenusaaja laenu koos intressiga laenuandjale ei tagastanud, vaid pikendas

27.04.2016 (laenulepingu p 3.10.2 kohaselt) laenu tagasimakse tähtaega 30 päeva võrra,

tasudes ära intressi eelneva 30 päeva eest summas 420 eurot ning uueks laenu tagasimakse

tähtajaks sai 15.05.2016. Ülalnimetatud tähtajaks laenusaaja ega laenulepingu käendajad

laenu koos kõrvalnõuetega laenuandjale ei tasunud.

12.07.2016 saatis laenuandja võlgnikule ja käendajatele elektroonilise nõudekirja

(pretensiooni), millega andis võlgnikele täiendava tähtaja kuni 19.07.2016 võlgnevuse

tasumiseks. Ülalnimetatud kuupäevaks laenusaaja ega laenulepingu käendajad laenu koos

intressiga laenuandjale ei tagastanud.

Eelnevat arvesse võttes sõlmis laenuandja hagejaga nõude loovutamise lepingu xxxx, mille

kohaselt laenuandja loovutas 18.08.2016 kostja 1 ja laenuandja vahelisest tehingust tuleneva

varalise nõude koos kõrvalnõuetega Krediidikaitse Grupp OÜ-le koos õigusega pöörata

nõudeõigus kostja 2 ja 3 vastu.

Hageja palub mõista kostjatelt XxxxOÜ, Xxxx ja Xxxx solidaarselt välja hageja

Krediidikaitse Grupp OÜ kasuks, Credit Invest OÜ ja kostja XxxxOÜ vahel 15.03.2016

3 (8)

sõlmitud laenulepingust Xxxx tulenev põhivõlg 7000 eurot, intress summas 420 eurot ja

sissenõutavaks muutunud viivis 12.10.2016 seisuga summas 2100 eurot. Kokku 9520 eurot.

Lisaks palub hageja mõista kostjatelt solidaarselt välja hageja kasuks viivis 0,2% päevas

tagastamata põhinõudelt (7000 eurot) alates 13.10.2016 kuni põhinõude tasumiseni, aga mitte

enam kui 4480 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostjate kanda.

Kostja 1 ei esitanud vastust hagiavaldusele.

Kostjate 2-3 vastus hagiavaldusele

Kostja 3 tunnistab, et võlg on olemas ja kinnitab, et oli laenu käendaja. XxxxOÜ on laenuraha

saanud. Kostja 3 ise laenu ei ole võtnud, seda tegi kostja 1. Kostja 1 omab vara, millest võib

piisata osa nõude katteks. Kostja 2-3 käendasid kostja 1 laenu ja võlgnevuse sissenõudmisega

seotud kulutusi ning kahjusid 15.03.2016 käenduslepingu järgi summas kuni 14 000 eurot.

Hagis nõuab hageja aga suuremat summat, koos riigilõivuga vähemalt 14 650 eurot.

Käenduslepingu punktis 1.2 on öeldud, et käendaja vastutab muu hulgas võlgnevuse

sissenõudmisega seotud kulutuste eest summas kuni 14 000 eurot, mis on ka kostja 2-3

vastutuse rahaline maksimumsumma. Tasutud riigilõiv 650 eurot peaks olema menetluskulu.

Jääb arusaamatuks, millisel alusel hageja nõuab sellest piirmäärast suuremat summat.

Lähtudes eeltoodust paluvad kostja 2-3 jätta hagi antud kujul rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on

hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi

kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi

menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama

paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja

vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta

oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436

lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kohus jätab

arvestamata TsMS § 238 lg 1 p 1 ja lg 5 alusel tõendiga tl 23-28, kuna tegemist on hageja

poolt korduvalt tsiviilasjas esitatud tõenditega.

Poolte vahel puudub vaidlus järgmistes asjaoludes:

1)

kostja 1 esitas 24.07.2015 laenuandjale Credit Invest OÜ (registrikood 11344270)

kodulehe http://www.ärilaen.ee kaudu elektroonilise laenutaotluse summale 10 000 eurot

tähtajaga 24 kuud (tl 10). Taotluse esitas kostja 2 kostja 1 nimel, kui laenutaotleja juhatuse

liige.

2) Credit Invest OÜ tegi samal kuupäeval kostjale 1 laenupakkumuse vabalt valitava laenu

tagasimaksega summale 7000 eurot, intressiga 6% kuus, mille kättesaamist kostja 1 oma

elektroonilises kirjas kinnitas (tl 11).

3) 15.03.2016 sõlmisid laenuandja ja kostja 1 laenulepingu Xxxx, mille kohaselt andis

laenuandja laenusaajale laenu 7000 eurot, intressiga 6% kuus, maksetähtajaga 30 päeva (tl 14-

19, 23-28 laenulepingu p-d 3.1, 3.5 ja 3.6).

4) Kostjate 2 ja 3 avalduse alusel (tl 30-33) sõlmiti laenuandja ja kostja 2 ja 3 vahel

15.03.2016 käenduslepingud Xxxx ja Xxxx (tl 12-13, tl 21-22), mille kohaselt kostja 2 ja 3

võtsid endale eraisikuna kohustuse tagada laenulepingust tulenevate kõigi nõuete täielik

täitmine, kui laenusaaja on jätnud oma kohustused tähtajaks täitmata (piirsummas kuni 14 000

eurot).

4 (8)

5) Peale laenu- ja käenduslepingu allkirjastamist 15.03.2016 kostjate 1, 2 ja 3 poolt kandis

laenuandja maksekorralduse XXXXalusel kostja 1 Swedpanga kontole xxxxxxxxxxx 7000

eurot (tl 34), millest oli maha arvestatud laenulepingu tasu 100 eurot (lepingu p 3.7).

6) Vastavalt laenulepingule oli kostja 1 kohustatud laenu 7000 eurot koos intressiga 420 eurot

(kokku 7420 eurot) laenuandjale tagastama hiljemalt 15.04.2016 (lepingu p 3.4).

Ülalnimetatud kuupäevaks laenusaaja laenu koos intressiga laenuandjale ei tagastanud, vaid

pikendas 27.04.2016 (laenulepingu p 3.10.2 kohaselt) laenu tagasimakse tähtaega 30. päeva

võrra, tasudes ära intressi eelneva 30 päeva eest summas 420 eurot (tl 35) ning uueks laenu

tagasimakse tähtajaks sai 15.05.2016. Ülalnimetatud tähtajaks laenusaaja ega laenulepingu

käendajad laenu koos kõrvalnõuetega laenuandjale ei tasunud.

7) 12.07.2016 saatis laenuandja võlgnikule ja käendajatele elektroonilise nõudekirja

(pretensiooni), millega andis võlgnikele täiendava tähtaja kuni 19.07.2016 võlgnevuse

tasumiseks (tl 36-37). Ülalnimetatud kuupäevaks laenusaaja ega laenulepingu käendajad

laenu koos intressiga laenuandjale ei tagastanud.

8) laenuandja sõlmis hagejaga nõude loovutamise lepingu 1017142INK, mille kohaselt

laenuandja loovutas 18.08.2016 kostja 1 ja laenuandja vahelisest tehingust tuleneva varalise

nõude koos kõrvalnõuetega Krediidikaitse Grupp OÜ-le koos õigusega pöörata nõudeõigus

(käendajate) kostja 2 ja 3 vastu (tl 38).

9) 18.08.2016 saatis hageja kostjale 1, 2 ja 3 võlateatise 1017142, millega andis viimastele

täiendava tähtaja (hiljemalt 01.09.2016) võlakohustuse täitmiseks (tl 39-41). Ülalnimetatud

kuupäevaks laenusaaja ega laenulepingu käendaja laenu koos kõrvalnõuetega ei tasunud.

Kuna kumbki pool ei ole selles osas teise poole väiteid vaidlustanud, loeb kohus nimetatud

faktilised asjaolud tõendatuks TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel ning esitatud dokumentaalsete

tõenditega.

Krediidileping loetakse sõlmituks nagu kõik teisedki võlaõiguslikud lepingud poolte vahel

kokkuleppe saavutamisega. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping

pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste

tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud

kokkuleppe. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma

teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub

tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama

kvaliteediga. VÕS § 401 lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik

(krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit),

krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi

maksma. VÕS § 401 lg 3 kohaselt kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta

sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Poolte vahel puudub vaidlus krediidilepingu

sõlmimise fakti osas.

VÕS § 142 lg 1-3 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku

(põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Käendusega

võib tagada ka tingimuslikku kohustust. Tulevast kohustust võib käendada üksnes juhul, kui

kohustus on piisavalt määratletav. Käendus võib olla piiratud tähtaja või rahasummaga,

samuti võib see olla seotud muu tingimusega. VÕS § 145 lg 1 ja 2 kohaselt kohustuse

rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui

käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa

nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies

ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja

5 (8)

leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu

ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. VÕS § 65 lg 1 kohaselt juhul, kui mitu isikut

peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse

täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist.

Koos laenulepinguga sõlmiti 15.03.2016 kostjate 2 ja 3 avalduse alusel (tl 30-33) laenuandja

ja kostja 2 ja 3 vahel piirsummas kuni 14 000 eurot käenduslepingud Xxxx ja Xxxx (tl 12-13,

tl 21-22), mille kohaselt võtsid kostja 2 ja 3 endale eraisikuna kohustuse tagada

laenulepingust tulenevate nõuete täielik täitmine, kui laenusaaja on jätnud oma kohustused

tähtajaks täitma. Seega vastutavad kostja 2 ja 3 VÕS § 142 lg 1-3 ja VÕS § 145 lg 1-2

kohaselt kostja 1 poolt sõlmitud laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise eest solidaarselt

kostjaga 1.

VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda

lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või

loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu

muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. VÕS § 164 lg 2 kohaselt astub

nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 165 kohaselt võib loovutada ka

tulevikus tekkivaid ja tingimuslikke nõudeid, kui need on loovutamise hetkel piisavalt

määratletavad.

Tsiviilasja materjalide järgi sõlmis laenuandja Credit Invest OÜ VÕS § 164 lg 1 alusel

hagejaga nõude loovutamise lepingu xxxx, mille kohaselt laenuandja loovutas 18.08.2016

kostja 1 ja laenuandja vahelisest tehingust tuleneva varalise nõude koos kõrvalnõuetega

Krediidikaitse Grupp OÜ-le koos õigusega pöörata nõudeõigus laenutehingu käendajate ehk

kostja 2 ja 3 vastu (tl 38). Seega on hageja VÕS § 164 lg 2 ja VÕS § 165 kohaselt õigustatud

esitama hagi kostjate vastu laenulepingust nr Xxxx ja käenduslepingutest nr Xxxx ja Xxxx

tulenevates nõuetes.

VÕS § 82 kohaselt juhul, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb

võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping

täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või

seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse

täitmata

jätmine

või

mittekohane

täitmine,

sealhulgas

täitmisega

viivitamine.

Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise eest on sätestatud VÕS §-s 101.

VÕS § 101 lg 2 kohaselt võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või

koos kõiki seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui

seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 4 alusel võib võlgniku poolt

kohustuse rikkumise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ja lepingu üles

öelda ning p 6 kohaselt nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise viivist. VÕS § 113 lg

1 esimese ja teise lause järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise

korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni.

Tsiviilasja materjalidega on tõendatud, et kostja 1 kohustus laenulepingu nr Xxxx p 3

kohaselt tagastama laenuandjale 7420 eurot (krediidisumma 7000 eurot + intress 6%

laenusummalt 30 päeva arvestuses 420 eurot) hiljemalt 15.04.2016 (tl 14-19). Laenulepingu

kohaselt kohustus laenusaaja tasuma maksete tasumisega viivitamisel viivist 0,20% päevas.

Kostja 1 pikendas 27.04.2016 (laenulepingu p 3.10.2 kohaselt) laenu tagasimakse tähtaega 30

päeva võrra, tasudes ära intressi eelneva 30 päeva eest summas 420 eurot (tl 35) ning uueks

laenu tagasimakse tähtajaks sai 15.05.2016 kuupäev. Poolte vahel puudub vaidlus, et

6 (8)

laenusaaja ei täitnud kokkulepitud kuupäevaks (s.o 15.05.2016) laenulepingust tulenevat

kohustust. Kohus asub seisukohale, et antud juhul oli hageja ja kostja 1 vahel sõlmitud

krediidilepingu alusel kostjal raha maksmise kohustus, mida kostja 1 rikkus.

VÕS § 195 lg 1 kohaselt ütleb lepingupool lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega

teisele lepingupoolele. VÕS § 195 lg 2 kohaselt juhul, kui lepingupool võib vastavalt

seadusele või lepingule lepingu üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled

nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused

ja kohustused jäävad kehtima. VÕS § 195 lg 5 kohaselt peavad lepingu ülesütlemise korral

lepingupooled tagastama üksnes lepingu lõpetamisele järgneva aja kohta juba ette üleantu.

Tagastamisele kohaldatakse vastavalt käesoleva seaduse §-des 189–191 sätestatut. VÕS § 196

lg 2 kohaselt juhul, kui mõjuv põhjus seisneb selles, et teine lepingupool rikub lepingulist

kohustust, võib lepingu üles öelda alles pärast kohustuse rikkumise lõpetamiseks määratud

mõistliku tähtaja tulemusteta lõppemist.

12.07.2016 saatis laenuandja võlgnikule ja käendajatele elektroonilise nõudekirja

(pretensiooni), millega laenuandja andis kostjatele täiendava tähtaja kuni 19.07.2016

võlgnevuse tasumiseks (tl 36-37). Poolte vahel puudub vaidlus, et kostjad ei tasunud

võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul.

Eeltoodust tulenevalt loeb kohus VÕS § 195 lg 1 ja VÕS § 196 lg 2 alusel krediidilepingu

ülesöelduks.

Hageja laenulepingust tulenev nõue on kokku 9520 eurot, millest põhivõlg on 7000 eurot,

interess 420 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 12.10.2016 kuupäeva seisuga 2100 eurot.

Tulenevalt VÕS § 195 lg 5 koosmõjus VÕS § 401 lg 1 on kostja 1 kohustatud tagastama

hagejale krediidisumma ning tasuma krediidilt intressi lepingus sätestatud suuruses, VÕS §

113 lg 1 alusel kohustub kostja 1 tasuma hagejale viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kostjad 2-3 vastutavad VÕS § 142 lg 1-3 ja VÕS § 145

lg 1 ja 2 kohaselt kohustuse täitmise eest solidaarselt kostjaga 1.

Kostjad 2-3 on esitanud hageja nõudele vastuväite, mille kohaselt leiavad, et nad käendasid

kostja 1 laenu ja võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulutusi ning kahjusid käenduslepingu

järgi summas kuni 14 000 eurot. Hagis nõuab hageja suuremat summat, koos riigilõivuga

vähemalt 14 650 eurot. Hageja on seisukohal, et käenduslepingus märgitud maksimumsumma

kaitseb käendajat üksnes tagatud võla suurenemise eest, mitte aga käenduslepingust

tulenevate võlausaldaja täiendavate nõuete eest, mida võib esitada ka sõltumata vastutuse

maksimumsummast. Sellisteks käenduslepingust tulenevateks täiendavateks nõueteks on

eelkõige

käendaja

enda

viivitusest

tuleneva

kohustuse

täitmisel

tekkivad

kohtumenetluskulude hüvitamise nõuded, käesoleval juhul hageja poolt tasutud riigilõivu

hüvitamise nõue summas 650 eurot.

Tsiviilasja materjalide järgi on hageja esitanud kostjate 2-3 vastu põhivõla 7000 euro, intressi

420 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise 12.10.2016 seisuga 2100 euro ning TsMS 367

alusel peale hagiavalduse esitamist sissenõutavaks muutuva viivise nõudes 0,2% päevas

tagastamata põhinõudelt (7000 eurot) alates 13.10.2016 kuni põhinõude täitmiseni, aga mitte

enam kui 4480 eurot.

TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus

mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

7 (8)

Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-8-13 asunud seisukohale, et võla põhivõlgnikult

sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti

sissenõudmise

kavatsusest

õigeaegse

teatamisega

võimalus

neid

kulusid

vältida.

Käenduslepingus märgitud piirsumma kaitseb käendajat üksnes tagatud võla suurenemise eest,

mitte aga nt käendaja enda viivitusest tekkivate nõuete, eelkõige viivisenõude või

menetluskulunõuete vastu, st need saab võlausaldaja käendaja vastu esitada ka piirsummat

ületavas osas.

Kohus asub seisukohale, et tulenevalt Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-8-13 vastutavad kostjad

2-3 m.h viivisenõude ja menetluskulunõuete täitmise eest, kuivõrd hageja on 12.07.2016

andnud kostjatele 2-3 teada võla sissenõudmise kavatsusest ja tegemist on käendaja enda

viivitusest tekkinud nõuetega.

Asja materjalidega on tõendatud ning kohus peab põhjendatuks välja mõista kostjatelt

solidaarselt võlgnevuse 9520 eurot s.o põhivõlg 7000 eurot, intress 420 eurot ja

sissenõutavaks muutunud viivis 12.10.2016 kuupäeva seisuga summas 2100 eurot ning TsMS

367 alusel viivis 0,2% päevas tagastamata põhinõudelt (7000 eurot) alates 13.10.2016 kuni

põhinõude täitmiseni (kuid mitte rohkem, kui 4480 eurot).

Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine

Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 124 lg-s 1 sätestatust, mille kohaselt

raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga, TsMS §

133 lg-s 1-2 sätestatust, mille kohaselt hagihind arvutatakse põhinõude ja kõrvalnõuete järgi

ning TsMS §-s 367 sätestatud kõrvalnõude hagihinna arvutamisel liidetakse hagi esitamise

seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise

summale. Antud juhul on hagi hind 14 630 eurot.

Menetluskulud

TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude

jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse

menetlusosaliste vahel.

TsMS § 162 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud

vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 165 lg 3

kohaselt kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad

menetluskulude eest samuti solidaarselt. Eeltoodust tulenevalt tuleb menetluskulud jätta

solidaarselt kostjate kanda.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise

kulud.

Hageja menetluskuluks on TsMS § 138 lg 2 kohaselt riigilõiv 650 eurot.

Kohus mõistab kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja riigilõivu 650 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

8 (8)

kohtunik