3-17-573/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedA.N. esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palub kohustada Tallinna Vanglat vaatama tema vaiet läbi sisuliselt. Kaebuse kohaselt soovib kaebaja vanglalt tasuta õigusabi ning tema
Legislator headnote
AI generated3-17-573/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: A.N. esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palub kohustada Tallinna Vanglat vaatama tema vaiet läbi sisuliselt. Kaebuse kohaselt soovib kaebaja vanglalt tasuta õigusabi ning tema
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Ragne Piir
Määruse tegemise aeg ja koht
9. mai 2017, Tallinn
Haldusasja number
3-17-573
Haldusasi
A.N.i
kaebus
Tallinna
Vangla
08.03.2017
vaide
tagastamisele nr 5-15/17/53-4
Menetlusosalised ja
nende esindajad
Kaebaja — A.N.
Eeldatav vastustaja — Tallinna Vangla
RESOLUTSIOON Tagastada kaebus.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult
Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu
viieteistkümne päeva jooksul määruse kättetoimetamisest
arvates.
ASJAOLUD
1. A.N. esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palub kohustada Tallinna Vanglat vaatama
tema vaiet läbi sisuliselt. Kaebuse kohaselt soovib kaebaja vanglalt tasuta õigusabi ning tema
eesmärgiks on saada vaides soovitu.
Kaebusele lisatud vaide tagastamise otsustusest selgub, et kaebaja esitas 29.01.2017 vanglale mh
taotluse saada direktori või üksuse juhi vastuvõtule ning taotluse advokaadi saamiseks. Vangla jättis
03.02.2017 otsusega nr 5-8/17/2487-3 kaebaja taotluse juhtkonna esindaja vastuvõtule saamiseks
rahuldamata ning tagastas taotluse advokaadi saamise osas. Kaebaja esitas 08.02.2017 vanglale vaide,
milles nõudis vangla 03.02.2017 otsuse tühistamist ja tema taotluse rahuldamist. Vaide esitamise
põhjusena märkis kaebaja diskrimineerimise ja menetlusnormide rikkumise. Tallinna Vangla jättis
vaide käiguta ning palus kaebajal vaidest kõrvaldada puudused (märkida, millise toimingu
sooritamiseks kohustava ettekirjutuse tegemist kaebaja nõuab ning esitada põhjendused, milles
seisneb diskrimineerimine ja menetlusnormide rikkumine). Kaebaja leidis 03.03.2017 vastuses, et
vaides puudusi ei esine ning vangla peab võimaldama õigusabi. Vangla tagastas vaide 08.03.2017
otsusega nr 5-15/17/53-4.
Kaebusele on lisatud menetlusabi taotlus kaebuse esitamisel nõutava riigilõivu tasumise kohustusest
vabastamiseks.
2. Kohus palus 08.05.2017 kohtunõudega Tallinna Vanglal esitada kohtule haldus- ja vaidemenetluse
materjalid ning seisukoht kaebuse lubatavuse osas. Tallinna Vangla saatis dokumendid kohtule
09.05.2017.
KOHTU PÕHJENDUSED
3. HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud kohus, kas ei esine alust kaebuse
tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tagastada määrusega
kaebuse selle esitajale, kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Praegusel juhul
tuleb kaebus sel alusel tagastada, kuna sellega ei ole kaebajal võimalik saavutada kaebusega loodetud
sisulist eesmärki.
4. Kaebaja eesmärgiks on saavutada olukord, kus vangla annab kaebajale riigi õigusabi korras
õigusabi. Riigi õigusabi taotlemist ja määramist reguleeritakse riigi õigusabi seaduses (RÕS). Üheks
riigi õigusabi liigiks on küll ka isiku esindamine haldusmenetluses (RÕS § 4 lg 3 p 6), kuid selle
taotlemine ja menetlemine toimub RÕS-s ettenähtud kindlas menetluskorras. Taotlus riigi õigusabi
saamiseks esindamisena haldusmenetluses, õigusdokumendi koostamisena või muu õigusalase
nõustamise või esindamisena esitatakse taotleja elu- või asukohajärgsele või õigusteenuse osutamise
eeldatava koha järgsele maakohtule. Riigi õigusabi saamise eelduseks on mh kehv majanduslik
seisund, mille hindamine toimub kohtumenetluses. Seega ei ole vanglal võimalik kaebaja taotlust
sisuliselt menetleda.
5. Vangla juhtkonna esindaja vastuvõtule pääsemise taotluse osas märgib kohus järgmist.
Vangistusalased õigusaktid ei kehtesta kinnipeetavale subjektiivset õigust vestelda vangla direktoriga
ega reguleeri tema vastuvõtule pääsemise korda. Vangistusseaduse (VangS) § 105 lg 21 p-s 10 ja
vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 10 lg-s 1 on kehtestatud vaid see, et ametnike vastuvõtt tuleb
sätestada vangla kodukorras ja direktori vastuvõtu ajad kinnitada vangla direktori käskkirjaga.
Tallinna Vangla kodukorra p 5.7 järgi tuleb direktori vastuvõtule saamiseks esitada põhjendatud
avaldus. Vangla kodukorra seletuskirja järgi ei ole kinnipeetava isiklikult vastuvõtule saamine tema
esmane küsimuste lahendamise võimalus. Esmatasandil lahendab kinnipeetaval tekkinud küsimusi
inspektorkontaktisik koostöös teiste vanglateenistuse ametnikega ning õigusaktide järgi võib
kinnipeetav pöörduda vangla poole kirjalikult, esitades vastavasisulise kirjaliku pöördumise. Vangla
kodukorra p 21.1 järgi võtab vangla juhtkond kinnipeetavaid vastu ühel päeval kuus iga kuu teisel
nädalal. Täpse vastuvõtu aja teatab kinnipeetavale kontaktisik. Kinnipeetavaid võetakse vastu, kui
see on otstarbekas ning esitatud taotlused on põhjendatud. Vangla juhtkonna vastuvõtule pääsemiseks
põhjendatud avalduse esitamise nõudest järeldub seega, et vastuvõtule pääsemiseks peab esinema
objektiivne asjaolu, mis võimaldaks asuda seisukohale, et vastuvõtt on kinnipeetaval tekkinud
probleemi lahendamiseks vajalik ja otstarbekas.
6. Praegusel juhul nähtub asja materjalidest (kaebaja 29.01.2017 selgitus), et kaebaja soovis vangla
juhtkonna poole pöörduda enne talle advokaadi võimaldamise otsuse langetamist. Mõlemad taotlused
esitas kaebaja seoses tema suhtes tehtud ettekandega nr 292, mis puudutas 29.01.2017 kell 07.30
toimunud juhtumit. Vangla esitatud materjalidest nähtub, et selle ettekande alusel ei algatatud
distsiplinaarmenetlust. Seega ei oleks kaebajal enam võimalik saavutada kaebuse eesmärki
(juhtkonna vastuvõtule saamine enne talle advokaadi andmise otsustamist seoses ettekandega nr 292).
Kuivõrd vangla juhtkonna vastuvõtt toimub iga kuu, on kaebajal vajaduse tekkimisel võimalik
vormistada uus taotlus, esitada selles selge ja konkreetne põhjus, miks ta sellist vastuvõttu vajab.
7. Ka vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamise nõue ei aitaks kaebajal tema eesmärki saavutada.
Asja materjalidest ei nähtu asjaolusid, miks peaks tuvastamiskaebuse menetlemine olema kaebaja
õiguste kaitseks vajalik (HKMS § 38 lg 4).
8. Ülaltoodud põhjendustel tuleb kaebus selle esitajale HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel tagastada. Kuna
kaebus kuulub läbivaatamatult tagastamisele, puudub kaebajal vajadus menetlusabi järele, mistõttu
jääb kaebaja menetlusabi taotlus läbi vaatamata. Samuti puudub vajadus lahendada muid kaebuses
esitatud menetluslikke taotlusi.
/allkirjastatud digitaalselt/
Ragne Piir