Legislator Case Law & Legislation
3-17-573/5 AI generated

3-17-573/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Case Number 3-17-573/5
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

A.N. esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palub kohustada Tallinna Vanglat vaatama tema vaiet läbi sisuliselt. Kaebuse kohaselt soovib kaebaja vanglalt tasuta õigusabi ning tema

Legislator headnote

AI generated

3-17-573/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: A.N. esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palub kohustada Tallinna Vanglat vaatama tema vaiet läbi sisuliselt. Kaebuse kohaselt soovib kaebaja vanglalt tasuta õigusabi ning tema

Keywords

AI generated
cause of action standing against building permit bad faith notice of defects insufficiently substantiated grievance failure to state reasons
AI generated
3-16-237/2
V.V. (taotleja) esitas 04.01.2016 Tallinna Vanglale vaide Tallinna Vangla direktori 28.12.2015 käskkirjale nr 135, millega muudeti Tallinna Vangla kodukorra p 12.2 kolmandat lauset ja seletuskirja p 12.2 sõnastust. Kuna taotleja vaides esines puudusi, mis ei võimaldanud seda sisuliselt menetleda, anti talle puuduste kõrvaldamiseks aega 10 päeva.
3-16-2551/11
M. S. esitas 12.12.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse (puudused kõrvaldatud 30.01.2017) Tallinna Vangla 08.11.2016 käskkirja nr 5-1/2297 tühistamiseks. Kaebaja läbis eelnevalt vaidemenetluse, esitades 18.11.2016 Tallinna Vanglale käskkirja tühistamiseks vaide. Tallinna Vangla jättis vaide 08.12.2016 vaideotsusega nr 5-15/16/380-2 rahuldamata (tl 3). Kaebuse kohaselt kohaldas Tallinna Vangla kollektiivset karistust, millega piiras ebaseaduslikult kaebaja õigusi. Käskkirjaga piirati kaebaja suhtlemisja liikumisvabadust ning vangla ei põhjendanud, miks ei olnud võimalik kaebajat ümber paigutada osakonda, kus kaebaja suhtlemisja liikumisvabadust ei piirata. Kaebusele on lisatud menetlusabi taotlus kaebuse esitamisel nõutava riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks.
3-22-911/6
X (kaebaja) esitas 22.04.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla kohustamiseks selgitama kaebajale õigusrikkumist ja teavitama rikkumisest vangla sisekontrolli valdkonda (SKV).
3-09-2787/2
A.S esitas 27.11.2009 Tallinna Halduskohtule kaebuse, taotledes Tallinna Vangla kohustamist vastama seaduses sätestatud tähtaja jooksul tema 09.11.2009 vaidele.
3-16-2262/5
A.N. esitas 16.10.2016 Tallinna Vanglale taotluse, milles palub väljastada sektsioonidesse 1-4 lauamänge ja tagada mingeid vabaaja veetmise võimalused. Tallinna Vangla 09.11.2016 otsusega nr 5-8/16/23731-2 jäeti A.N.i taotlus väljastada sektsioonidesse 1-4 lauamänge rahuldamata ja selgitati, kuidas on taotlejal võimalik oma vaba aega veeta.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ragne Piir

Määruse tegemise aeg ja koht

9. mai 2017, Tallinn

Haldusasja number

3-17-573

Haldusasi

A.N.i

kaebus

Tallinna

Vangla

08.03.2017

vaide

tagastamisele nr 5-15/17/53-4

Menetlusosalised ja

nende esindajad

Kaebaja — A.N.

Eeldatav vastustaja — Tallinna Vangla

RESOLUTSIOON Tagastada kaebus.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult

Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu

viieteistkümne päeva jooksul määruse kättetoimetamisest

arvates.

ASJAOLUD

1. A.N. esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palub kohustada Tallinna Vanglat vaatama

tema vaiet läbi sisuliselt. Kaebuse kohaselt soovib kaebaja vanglalt tasuta õigusabi ning tema

eesmärgiks on saada vaides soovitu.

Kaebusele lisatud vaide tagastamise otsustusest selgub, et kaebaja esitas 29.01.2017 vanglale mh

taotluse saada direktori või üksuse juhi vastuvõtule ning taotluse advokaadi saamiseks. Vangla jättis

03.02.2017 otsusega nr 5-8/17/2487-3 kaebaja taotluse juhtkonna esindaja vastuvõtule saamiseks

rahuldamata ning tagastas taotluse advokaadi saamise osas. Kaebaja esitas 08.02.2017 vanglale vaide,

milles nõudis vangla 03.02.2017 otsuse tühistamist ja tema taotluse rahuldamist. Vaide esitamise

põhjusena märkis kaebaja diskrimineerimise ja menetlusnormide rikkumise. Tallinna Vangla jättis

vaide käiguta ning palus kaebajal vaidest kõrvaldada puudused (märkida, millise toimingu

sooritamiseks kohustava ettekirjutuse tegemist kaebaja nõuab ning esitada põhjendused, milles

seisneb diskrimineerimine ja menetlusnormide rikkumine). Kaebaja leidis 03.03.2017 vastuses, et

vaides puudusi ei esine ning vangla peab võimaldama õigusabi. Vangla tagastas vaide 08.03.2017

otsusega nr 5-15/17/53-4.

Kaebusele on lisatud menetlusabi taotlus kaebuse esitamisel nõutava riigilõivu tasumise kohustusest

vabastamiseks.

2. Kohus palus 08.05.2017 kohtunõudega Tallinna Vanglal esitada kohtule haldus- ja vaidemenetluse

materjalid ning seisukoht kaebuse lubatavuse osas. Tallinna Vangla saatis dokumendid kohtule

09.05.2017.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud kohus, kas ei esine alust kaebuse

tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tagastada määrusega

kaebuse selle esitajale, kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Praegusel juhul

tuleb kaebus sel alusel tagastada, kuna sellega ei ole kaebajal võimalik saavutada kaebusega loodetud

sisulist eesmärki.

4. Kaebaja eesmärgiks on saavutada olukord, kus vangla annab kaebajale riigi õigusabi korras

õigusabi. Riigi õigusabi taotlemist ja määramist reguleeritakse riigi õigusabi seaduses (RÕS). Üheks

riigi õigusabi liigiks on küll ka isiku esindamine haldusmenetluses (RÕS § 4 lg 3 p 6), kuid selle

taotlemine ja menetlemine toimub RÕS-s ettenähtud kindlas menetluskorras. Taotlus riigi õigusabi

saamiseks esindamisena haldusmenetluses, õigusdokumendi koostamisena või muu õigusalase

nõustamise või esindamisena esitatakse taotleja elu- või asukohajärgsele või õigusteenuse osutamise

eeldatava koha järgsele maakohtule. Riigi õigusabi saamise eelduseks on mh kehv majanduslik

seisund, mille hindamine toimub kohtumenetluses. Seega ei ole vanglal võimalik kaebaja taotlust

sisuliselt menetleda.

5. Vangla juhtkonna esindaja vastuvõtule pääsemise taotluse osas märgib kohus järgmist.

Vangistusalased õigusaktid ei kehtesta kinnipeetavale subjektiivset õigust vestelda vangla direktoriga

ega reguleeri tema vastuvõtule pääsemise korda. Vangistusseaduse (VangS) § 105 lg 21 p-s 10 ja

vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 10 lg-s 1 on kehtestatud vaid see, et ametnike vastuvõtt tuleb

sätestada vangla kodukorras ja direktori vastuvõtu ajad kinnitada vangla direktori käskkirjaga.

Tallinna Vangla kodukorra p 5.7 järgi tuleb direktori vastuvõtule saamiseks esitada põhjendatud

avaldus. Vangla kodukorra seletuskirja järgi ei ole kinnipeetava isiklikult vastuvõtule saamine tema

esmane küsimuste lahendamise võimalus. Esmatasandil lahendab kinnipeetaval tekkinud küsimusi

inspektorkontaktisik koostöös teiste vanglateenistuse ametnikega ning õigusaktide järgi võib

kinnipeetav pöörduda vangla poole kirjalikult, esitades vastavasisulise kirjaliku pöördumise. Vangla

kodukorra p 21.1 järgi võtab vangla juhtkond kinnipeetavaid vastu ühel päeval kuus iga kuu teisel

nädalal. Täpse vastuvõtu aja teatab kinnipeetavale kontaktisik. Kinnipeetavaid võetakse vastu, kui

see on otstarbekas ning esitatud taotlused on põhjendatud. Vangla juhtkonna vastuvõtule pääsemiseks

põhjendatud avalduse esitamise nõudest järeldub seega, et vastuvõtule pääsemiseks peab esinema

objektiivne asjaolu, mis võimaldaks asuda seisukohale, et vastuvõtt on kinnipeetaval tekkinud

probleemi lahendamiseks vajalik ja otstarbekas.

6. Praegusel juhul nähtub asja materjalidest (kaebaja 29.01.2017 selgitus), et kaebaja soovis vangla

juhtkonna poole pöörduda enne talle advokaadi võimaldamise otsuse langetamist. Mõlemad taotlused

esitas kaebaja seoses tema suhtes tehtud ettekandega nr 292, mis puudutas 29.01.2017 kell 07.30

toimunud juhtumit. Vangla esitatud materjalidest nähtub, et selle ettekande alusel ei algatatud

distsiplinaarmenetlust. Seega ei oleks kaebajal enam võimalik saavutada kaebuse eesmärki

(juhtkonna vastuvõtule saamine enne talle advokaadi andmise otsustamist seoses ettekandega nr 292).

Kuivõrd vangla juhtkonna vastuvõtt toimub iga kuu, on kaebajal vajaduse tekkimisel võimalik

vormistada uus taotlus, esitada selles selge ja konkreetne põhjus, miks ta sellist vastuvõttu vajab.

7. Ka vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamise nõue ei aitaks kaebajal tema eesmärki saavutada.

Asja materjalidest ei nähtu asjaolusid, miks peaks tuvastamiskaebuse menetlemine olema kaebaja

õiguste kaitseks vajalik (HKMS § 38 lg 4).

8. Ülaltoodud põhjendustel tuleb kaebus selle esitajale HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel tagastada. Kuna

kaebus kuulub läbivaatamatult tagastamisele, puudub kaebajal vajadus menetlusabi järele, mistõttu

jääb kaebaja menetlusabi taotlus läbi vaatamata. Samuti puudub vajadus lahendada muid kaebuses

esitatud menetluslikke taotlusi.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ragne Piir