3-15-1928/16 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Agu Timmi, Maili Lokk ja Madis Ernits

Otsuse avalikult teatavakstegemise

aeg ja koht

09.05.2017, Tartu

Haldusasja number

3-15-1928

Haldusasi

OÜ Tõlvamäe Agro kaebus Põllumajanduse Registrite

ja Informatsiooni Ameti 02.02.2015. a otsuse

nr 126/138 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 19.01.2016. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

OÜ Tõlvamäe Agro apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja/apellant OÜ Tõlvamäe Agro

Lepinguline esindaja Henno Nurmsalu

Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni

Amet (PRIA)

RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 19.01.2016. a otsus

muutmata.

2. Jätta kaebaja menetluskulud kaebaja enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemise päevast, s.o hiljemalt 08.06.2017 (HKMS § 212 lg 1).

Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui

kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt

avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tõlvamäe Agro OÜ esitas 18.05.2012 PRIA-le pindalatoetuse taotluse nr 11012111974

(kandenumber 1304109) mahepõllumajandusliku tootmise toetuse saamiseks kokku 235,82

hektarile, millest mahepõllumajandusliku tootmise toetuse taotluse raames oli kindlakstehtud

pindala suuruseks 232,11 hektarit (tl 22-60).

2.

21.05.2012 esitas Tõlvamäe Agro OÜ PRIA-le teavituse kohustuse üleandmise-

ülevõtmise kohta nr 11012111974 (kandenumber 1318532), millega kinnitas Mahe Seeme

OÜ-lt mahepõllumajandusliku tootmise kohustuse ülevõtmist 226,20 hektari osas (tl 61-62).

3.

07.02.2013 esitas Tõlvamäe Agro OÜ PRIA-le põllumajandusliku keskkonnatoetuse

kohustuse võtmise kinnituse, millega kinnitas tutvumist kõigi mahepõllumajandusliku

tootmise toetuse saamise nõuetega ja kohustus neid nõudeid täitma viis järjestikust

kalendriaastat taotluse esmakordsest esitamisest alates (tl 63).

4.

19.05.2014 esitas Tõlvamäe Agro OÜ PRIA-le pindalatoetuse taotluse nr 11014115692,

milles taotles muuhulgas mahepõllumajandusliku tootmise toetust kokku 197,33 hektarile

(tl 65-98p).

5. PRIA määras 02.02.2015. a otsusega nr 12-6/138 Tõlvamäe Agro OÜ-le osaliselt 2014.

aastal taotletud mahepõllumajandusliku tootmise toetuse ning nõudis osaühingult tagasi

2012.2013. aastal alusetult saadud mahepõllumajandusliku tootmise toetuse, tasaarveldades

alusetult saadud toetussumma otsusega määratud toetusmaksega (tl 4-5p).

6.

26.02.2015 esitas OÜ Tõlvamäe Agro PRIA otsusele vaide (tl 6-6p), mille PRIA jättis

01.07.2015. a vaideotsusega nr 12-4/15/80-2 rahuldamata (tl 7-7p).

7. OÜ Tõlvamäe Agro esitas 31.07.2015 Tartu Halduskohtusse kaebuse (tl 1-2p), milles

taotles PRIA 02.02.2015. a otsuse nr 12-6/138 tühistamist ja uue haldusakti andmist.

Kaebaja leidis, et vaidlusalune PRIA otsus ei ole põhjendatud ega proportsionaalne. Toetuste

tagasinõudmise otsus rikub kaebaja õigusi saada toetusi 2009.-2014. aasta kohta. Kaebaja

leidis, et ta on õiguspäraselt õigustatud saama toetust ning vajab seda selleks, et saaks jätkata

põllumajandustootmisega.

Tõlvamäe Agro OÜ võttis 2012. aastal mahepõllumajandusliku tootmise toetuse kohustuse

üle Mahe Seeme OÜ-lt, kes oli võtnud algse kohustuse 2010. aastal. Põllumajandusministri

08.04.2010. a määruse nr 44 „Mahepõllumajandusliku tootmise toetuse saamise nõuded,

toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ (määrus nr 44) § 17 lg 1 kohaselt

lõpeb 2009. aastal võetud kohustuste puhul kohustuseperiood 20.05.2014. Kohustusperioodi

jooksul on taotlejal õigus kohustusalust pinda vähendada kuni 30%.

Kaebaja taotles esmakordselt mahepõllumajandusliku tootmise toetust 2012. aastal, kuid

samaaegselt esitas ta ka teavituse kohustuse ülevõtmise kohta. Kuna kaebajal ei olnud

varasemalt endal mahepõllumajandusliku tootmise kohustust, siis määruse nr 44 § 10 lg 3

kohaselt on kohustusperioodi pikkuseks algne kohustusperioodi pikkus – s.t antud juhul

ajavahemik 2010-2015 ning taotleja 5-aastane kohustus algas 2010. aastal.

Kuna määruse nr 44 § 17 lg 6 kohaselt on enne 2012. a võetud kohustuse korral võimalik

vähendada toetusaluse maa pindala kuni 30%, siis käesoleval juhul tulekski nimetatud sätet

kohaldada ning tühistada otsus osas, mis puudutab toetuse tagasinõudmist selle maa eest,

mille osas on toimunud toetusaluse maa pindala vähenemine üle 10%.

PRIA leidis, et kaebaja 2012. aastal ülevõetud mahekohustuse pikkus tuleb lugeda kogu

mahekohustuse pikkuseks. Kaebaja ei olnud toetust taotledes teadlik, et lisaks ülevõetud

kohustusele hakkaks tal ka 9,73 ha ulatuses uus kohustus. Kuigi kaebaja esitas 2013. aastal

PRIA-le vormi MT60, kus kinnitas kohustuse ülevõtmist, ei olnud ta teadlik uuest, alanud

kohustusest ning on siiani veendunud, et tegemist on arusaamatusega, kuna taotleja ei ole

2012. aastal uut kohustust võtnud ning majandanud vaid maaga, mille on üle võtnud Mahe

Seeme OÜ-lt. 2012. aastal alanud kohustusest sai kaebaja teada alles vaideotsusest ning

taotlusperioodil 2012-2014 esitatud taotlustelt see ei nähtu.

PRIA väide, et juhul kui PRIA ei oleks arvestanud 2012. aastast alanud uut kohustust, siis

oleks ülevõetud kohustuse vähendamine olnud määruse nõuetega vastuolus, on väär, kuna

ülevõetud kohustus loetakse algseks kohustuseks määruse nr 44 § 10 lg 3 kohaselt. Sellisel

juhul oleks olnud taotlejal õigus algset kohustust vähendada 30% ulatuses ning käesolevat

vaidlust ei oleks tekkinud. Seega PRIA väited taotleja panemisest soodsamasse positsiooni

uue kohustusperioodi alustamisega 2012 ei ole asjakohased.

Lähtudes EL määruse nr 1698/2005 preambulis (p 35) sätestatust, on keskkonnatoetuste

eesmärk maapiirkondade säästva arengu toetamine. Võetavad meetmed, mida liikmesriik

kehtestab siseriiklikus õiguskorras menetlusnormidena, ei tohi muuta ühenduse õiguskorra

alusel antud õiguste kasutamist praktiliselt võimatuks või ülemäära raskeks. Lähtudes EL

määruses nr 65/2011 sätestatust, nõutakse toetus tagasi sõltuvalt kindlakstehtud kohustuse

täitmata jätmise tõsiduse, ulatuse ja püsivuse põhjal. Ning, täitmata jätmise tõsidus sõltub

eelkõige selle tagajärgede olulisusest, võttes arvesse nende kriteeriumite taotletavat eesmärki,

mida ei ole järgitud. Kaebaja suhtes kohaldatud sanktsioon ei ole põhjendatud ega

proportsionaalne. EL määrus nr 1306/2013 sätestab, et kohaldatavad karistused peaksid olema

proportsionaalsed, tõhusad ja hoiatavad.

8. Vastustaja palus kaebusele esitatud vastuses jätta kaebus rahuldamata (tl 17-19).

9. Tartu Halduskohus jättis 19.01.2016. a otsusega kaebuse rahuldamata (tl 107-109p).

Mahepõllumajandusliku tootmise toetuse taotlemist ja mahetootmise kohustuse ulatust

reguleerib täpsemalt määrus nr 44. Vastavalt määruse nr 44 § 10 lg-le 1 ja nõukogu määruse

1698/2005 art 44 lg-le 1 võttis kaebaja üle Mahe Seeme OÜ mahetootmise kohustuse.

Kaebajal endal varasemalt mahetootmise kohustust ei olnud.

Määruse nr 44 § 10 lg 3 ls-st 1 tulenevalt loetakse ülevõetud kohustus ja § 3 lg-s 3 nimetatud

algne kohustus üheks kohustuseks, mille kestus arvestatakse lühemat aega kestnud kohustuse

järgi. Sama määruse § 3 lg 3 sätestab, et taotleja võtab kohustuse tegeleda ettevõtte

põllumajandusmaal taotluse esmakordse esitamise kalendriaastast alates viis järjestikust

kalendriaastat (edaspidi kohustuseperiood) selle määruse nõuete kohaselt

mahepõllumajandusliku taime- ja loomakasvatusega (edaspidi mahepõllumajanduslik

tootmine) kohustuse võtmise aastal taotluses näidatud või taotluse kontrollimisel kindlaks

tehtud maal ja selle pindalal (edaspidi algne kohustus).

Halduskohus tõlgendas määruse nr 44 § 10 lg 3 lauset 1 koostoimes sama määruse § 3 lg-ga 3

selliselt, et algne kohustus on esmaselt mahepõllumajandusliku tootmise toetust taotlenud ja

sellega vastava kohustuse võtnud isiku kohustus. Kohustuse üleandmisel ei ole enam tegemist

algse kohustusega, vaid ülevõetud kohustusega. Olukorras, kus mahepõllumajandusliku

tootmise kohustuse ülevõtjal endal on samuti põllumajandusliku tootmise kohustus, on

viimane ülevõtja algseks kohustuseks ning teiselt isikult saadud kohustus ülevõetud

kohustuseks. Need kohustused liituvad ja mahepõllumajandusliku tootmise kohustuse

viieaastast perioodi mahetootmise kohustusega hõlmatud maa suhtes tervikuna arvestatakse

hiljem võetud kohustuse järgi, s.t pikemat aega kestnud kohustusega hõlmatud maa suhtes

kohustuseperiood vastavalt pikeneb. Kui aga kohustuse võtab üle isik, kellel varem ei olnud

kohustust, loetakse kohustuseperioodi kestuseks ülevõetud kohustuse kestus (määrus nr 44 §

10 lg 3 ls 2).

Mahe Seeme OÜ-lt mahepõllumajandusliku tootmise kohustuse ülevõtmise ajal kaebajal

endal mahetootmise kohustus puudus. Seega puudus kaebajal endal algne kohustus ja

kohustuse perioodi kestuseks ülevõtmise ajal tuli lugeda Mahe Seeme OÜ 2010. aastal alanud

kohustuse kestus.

Mahe Seeme OÜ-lt üle võetud kohustusega hõlmatud põllumaast suurema pindalaga

põllumaale mahetootmise toetuse taotlemisega 2012. aastal Tõlvamäe Agro OÜ suurendas

mahetootmise kohustuse ruumilist ulatust.

Halduskohus nõustus vastustajaga, et kuna kaebajal endal algne kohustus puudus, s.t ta oli

mahepõllumajanduskohustuse saanud ülevõtmise teel Mahe Seeme OÜ-lt, siis ei laienenud

talle määruse nr 44 § 11 lg-s 1 sätestatud õigus suurendada kohustusealuse maa pindala 30%

võrra ilma, et see mõjutaks kohustuseperioodi kestust. Seetõttu tingis kaebaja tahteavaldus

mahepõllumajandusliku tootmise toetuse saamiseks 235,82 ha-le määruse nr 44 § 11 lg-s 2

sätestatud regulatsiooni rakendumise, s.t kogu taotluses nimetatud maa kohta algas uus

kohustus, mille kestus on viis aastat.

Uue mahepõllumajandusliku tootmise kohustuse tekkimine 2012. aastal andis kaebajale

õiguse vähendada mahetootmise kohustuse ulatust vastavalt määruse nr 44 § 12 lg-le 1, s.o

10% võrra kohustusega hõlmatud maa pindala osas. Uue kohustuse tekkimise tõttu tuleb,

sellest hetkest kaebaja mahetootmise kohustus kogu ulatuses lugeda algseks kohustuseks

määruse nr 44 § 3 lg 3 mõttes. Juhul, kui kaebaja ei oleks 2012. aastal ülevõetud

mahetootmise kohustust suurendanud, siis tulenevalt määruse nr 44 § 12 lg-st 2 ei oleks ta

olnud õigustatud mahetootmise kohustuse ulatust üldse vähendama ilma, et oleks rakendunud

sanktsioonina toetuse tagasinõudmine vastavas osas.

Kuna kaebaja mahetootmise kohustuse periood kohustuse suurendamise järgselt algas pärast

02.05.2012 (tl 22p), siis ei kohaldunud edaspidi tema suhtes määruse nr 44 § 17 lg-s 6

sätestatud erand, mis lubab varem võetud kohustuste ulatust vähendada 30% ulatuses ilma

toetuse tagasinõudmise sanktsiooni rakendumiseta ja kaebaja oli õigustatud kohustuse ulatust

vähendama 10% võrra. Kuna kaebaja 2012. aasta toetustaotluse lahendamisel luges PRIA

kindlakstehtud pindalaks kokku 232,11 ha, siis oli kaebaja õigustatud vähendama

mahetootmise kohustuse ulatust 23,21 ha võrra.

PRIA arvestuse kohaselt, mida Tõlvamäe Agro OÜ ei ole kahtluse alla seadnud, vähendas

kaebaja 2013. aastal kohustusealust pinda 3,12 ha ja 2014. aastal 50,1 ha võrra, vähendades

seega mahetootmise kohustust enam kui 10% ulatuses algse kohustuse suhtes. Kuigi

Tõlvamäe Agro OÜ taotles 2014. aastal mahepõllumajandusliku tootmise toetust kokku

197,33 ha (tl 65, 66), ei järeldu sellest, et ta oleks vähendanud kohustusealust pinda algse

kohustusega võrreldes üksnes 34,78 ha võrra, kuna 2014. aasta toetustaotluses on osaliselt

märgitud põllumaa, mis ei ole 2012. aasta toetustaotluses nimetatud, s.t kaebaja on üheaegselt

nii suurendanud, kui vähendanud määruse nr 44 § 11 ja § 12 mõttes kohustusealust pinda.

Halduskohus leidis, et PRIA on põhjendatult lugenud Mahe Seeme OÜ-lt üle võetud

mahepõllumajandusliku tootmise kohustuse ulatust ületavale pinnale 2012. aastal

mahepõllumajandusliku tootmise toetuse taotlemise kaebaja poolt kohustuse suurendamiseks,

mis tõi kaasa uue viieaastase kohustuseperioodi algamise. Määruse nr 44 regulatsioonist ei

tulene, et ülevõetud kohustus tuleks lugeda kohustuse ülevõtja algseks kohustuseks määruse

nr 44 § 3 lg 3 tähenduses. Vastupidi, määruse nr 44 § 10 lg-s 3 eristatakse selgelt taotleja poolt

ülevõetud kohustust ja tema enda algset kohustust. Seetõttu ei ole põhjendatud ka kaebaja

väide, et Mahe Seeme OÜ-lt kohustuse ülevõtmisega tekkis tal vastavalt määruse nr 44 § 11

lg-le 1 õigus suurendada kohustust või vastavalt sama määruse § 17 lg-le 6 vähendada

kohustust 30% ulatuses ilma, et see tingiks kohustuseperioodi muutumise või toetuse

tagasinõudmise.

Juhul, kui taotleja vähendab algse kohustuse aluse maa pindala enam kui 10% tuleb PRIA-l

lubatut ületavas osas vähendatud pinna kohta eelmistel aastatel makstud toetus tagasi nõuda.

Alusetult makstud toetuse tagasinõudmise sätestab ka Euroopa Liidu ühise

põllumajanduspoliitika rakendamise seadus (ELÜPS) § 111 lg 1. Halduskohtu hinnangul ei

ole alust sellega kaebajale saabuvat tagajärge ebaproportsionaalseks pidada.

Mahepõllumajandusliku tootmise toetuse regulatsioon on suunatud muuhulgas sellele, et

saavutada

põllumajandusmaa

jätkuv

kasutamine

põllumajandustootmiseks

keskkonnasäästlikul viisil. Mahetootmise kohustuse üleandmisel kohustuse lugemine ülevõtja

algseks kohustuseks lubaks aga sellest eesmärgist kõrvale kalduda, kuna iga järgmine

kohustuse ülevõtja võiks kohustusealust pinda kumulatiivselt vähendada. Äärmuslikul juhul

oleks 5. kohustuseaastaks võimalik vähendada kohustusealust pinda veerandini algsest

kohustusest. Teiselt aitab ka toetuse tagasinõudmine tagada toetuse maksmisega taotletavat

eesmärki, kuna paneb taotleja olukorda, kus maa osas, millel mahetootmise kohustust ei

täideta, vastavat toetust ei ole makstud. Määrus nr 44, ELÜPS ega komisjoni määruse (EÜ) nr

1974/2006 ei sea toetusmeetmega taotletavat eesmärki või selle eesmärgi saavutamiseks

sanktsiooni kohaldamist sõltuvusse sellest, kas taotleja on mõistnud toetuse tingimusi ja

toetuse saamisega kaasnevaid kohustusi.

Halduskohus leidis, et põllumajandustootmise valdkonnas tegutsevalt ettevõtjalt oodatava

tavapärase hoolsuse korral pidi kaebajal tekkima vähemalt kahtlus selles, et tema

mahepõllumajandusliku tootmise kohustuse perioodi arvestatakse tema enda esmakordse

toetustaotluse esitamisest arvates. Määrus nr 44 näeb ette spetsiifilised reeglid mahetootmise

kohustuse suurendamise ja vähendamise kohta ning ühtlasi toetuse tagasinõudmise

mahetootmise kohustuse ülemäärase vähendamise korral. Reeglite enda suhtes täpsema

rakendumise välja selgitamata jätmisega võttis Tõlvamäe Agro OÜ ise riski, et tema

toimingud mahetootmise kohustuse vähendamisel võivad kaasa tuua eelnevatel aastatel

makstud toetuse tagasinõudmise. Vastustaja kinnitusel on vaidlustatud otsuse tegemise

aluseks olevad andmed kaebaja mahetootmise kohustuse ulatuse ja perioodi kohta olnud

kaebajale elektrooniliselt kättesaadavad. Kaebaja ei ole vastustaja väidet kahtluse alla

seadnud. Samuti ei ole kaebaja pöördunud PRIA poole oma kohustuste selgitamiseks.

Seetõttu ei ole asjakohane kaebaja väide, et nii mahetootmise kohustuse perioodist, kui

vähendamise reeglitest sai ta teada alles vaidlustatud otsusest ja PRIA 01.07.2015. a

vaideotsusest nr 12-4/15/80-2.

Halduskohus lisas, et Tõlvamäe Agro OÜ ei ole vaidlustanud PRIA 02.02.2015. a otsust

nr 126/138 selle arvandmete tõepärasuse ega arvutuste õigsuse osas. Ka halduskohtule ei

olnud võimalikud eksimused äratuntavad.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

10. Kaebaja esitas 18.02.2016 hiljem täiendatud apellatsioonkaebuse (tl 114-115, 137138),

milles taotleb halduskohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega kaebus

rahuldada.

Kaebaja leiab, et halduskohus on ebaõigesti tõlgendanud ning kohaldanud määruse nr 44 § 10

lg-t 3, § 11 lg-t 3 ja § 12 lg-t 2 koostoimes § 3 lg-ga 3.

Olukorras, kus kohustuse võtab üle isik, kellel varasem kohustus puudub, arvestatakse tema

suhtes kohustuse pikkuseks ülevõetud kohustus. Määruse nr 44 § 10 lg 3 eesmärk on tagada,

et kohustuse ülevõtmisega ei vähendata ülevõetava maa osas § 3 lg-s 3 sätestatud minimaalset

5 aasta pikkust kohustust.

Määruseandja on näinud ette ka võimaluse kohustusaluse maa pindala suurendada või

vähendada vastavalt määruse nr 44 §-s 11 või §-s 12 sätestatule. Nimetatud võimalust saab

kasutada üksnes algse kohustuse osas. Seega arvestuse baas on alati algne kohustus.

Nimetatud võimaluse eesmärk on tagada teatav paindlikkus kohustusaluse maa pindala

muutumiseks taotlejast sõltumatute asjaolude ilmnemisel (näiteks rendimaade osakaal on

tootmises kasutaval põllumaal märkimisväärne, ületades 50%, sätte eesmärk on tagada

muuhulgas paindlikkus rendilepingute lõppemisel rentnikust sõltumatutel põhjustel).

Algne kohustus on oluline just iga taotleja seisukohast – algselt võetud kohustust kasutatakse

maa-arvestuse baasväärtusena ning sellest lähtuvalt toimuvad 5 aasta jooksul kohustuse

vähendamised ja suurendamised. Määruseandja on näinud ette, et kohustuse ülevõtmise

korral, juhul kui ülevõtjal varasemat kohustust ei ole, siis loetakse kohustuse pikkuseks

ülevõetava kohustuse pikkus (§ 10 lg 3). Olukorras, kus ette on nähtud võimalus algse

kohustuse vähendamiseks (või suurendamiseks), ei ole ühtegi selgitust, miks ei peaks

suurendamise või vähendamise võimalus kohalduma ka kohustuse ülevõtjale (seda eeldusel,

et algset kohustust ei ole üleandja poolt juba lubatud piirmääras – 10% või 30% vähendatud

või suurendatud). Kui § 10 lg 3 kohaselt loetakse kohustuse puudumisel kohustuse pikkuseks

ülevõetava kohustuse pikkus, siis samamoodi kaasneb selle kohustusega võimalus kohustuse

muutmiseks. Vastupidisel juhul oleks tegemist taotlejate (põhjendamatult) ebavõrdse

kohtlemisega, sest esiteks puudub põhjendus, miks ülevõtja ei võiks kohutusaluse maa

pindala muuta, kui tema algseks kohustuseks lugeda ülevõetud kohustus, ning teiseks oleks

kohustuse muutmise lähteväärtuseks sellisel juhul algselt võetud kohustuse väärtus.

Määruse nr 44 § 18 lg-s 1 on sätestatud piirang, et kohustust saab üle anda alates teisest

kohustusaastast. Juhul kui määruseandja oleks soovinud välistada võimaluse, et kohustuse

ülevõtja vähendab või suurendab ülevõetud kohustust selle algse väärtuse suhtes, siis oleks

selline keeld ka sõnaselgelt sätestatud. Praegusel juhul tuleb lähtuda määruseandja mõttest,

määruse sõnastusest ning taotlejate võrdse kohtlemise printsiibist.

Kaebajal ei olnud kohustuse ülevõtmise ajal 2012. aastal endal kohustust ning ülevõetav

kohustus tuli lugeda algseks kohutuseks, seega kohustus algas 2010. aastal. Ülevõtjal on õigus

suurendada või vähendada algse kohustuse pinda ning käesolevas kaebuses eelnevalt toodud

põhjendustel on algseks kohustuseks ülevõetav kohustus. 2012. aastal kohustuse

suurendamine koos kohustuse ülevõtmisega on kooskõlas määruse nr 44 § 11 lg-ga 3. Sellisel

juhul ei alanud taotleja suhtes uus kohustus, vaid lähtudes taotlejate võrdsest kohtlemisest

kaebaja suurendas algse, Mahe Seeme OÜ poolt 2010. aastal võetud kohutusaluse maa

pindala lubatud määras.

Määruse nr 44 kohaselt on kohustuse baasväärtuseks alati algne kohustus ning kohustuse

ülevõtja puhul on algseks kohustuseks üleandaja poolt võetud algne kohustus.

Antud juhul tuleb kohaldada enne 2012. aastat kehtinud algset võimalust kohustuse

muutmiseks 30% ulatuses. Kuna määruse nr 44 § 17 lg 6 kohaselt on enne 2012. aastat võetud

kohustuse korral võimalik vähendada toetusaluse maa pindala kuni 30%, siis käesoleval juhul

tulekski nimetatud sätet kohaldada ning tühistada PRIA otsus osas, mis puudutab toetuse

tagasinõudmist selle maa eest, mille osas on toimunud toetusaluse maa pindala vähenemine

üle 10%.

Kaebaja möönab, et esitas 2013. aastal kohustuse võtmise vormi MT60, kus kinnitas

kohustuse võtmist. Kaebaja leiab, et kuivõrd tal puudus enne 2012. aastat varasem kohustus,

siis algas tema kohustus ülevõtmise teel ning ta kasutas õigust kohustuse suurendamiseks juba

esimesel aastal. Seega tuleb lugeda 2013. aastal esitatud vormi MT60 esitamine ilmselgeks

eksimuseks nagu kaebaja on alates vaidemenetlusest ka väitnud.

Kuskil ei ole sätestatud määruseandja tahe välistada toetuse ülevõtjal võimalus kohustuse

vähendamiseks või suurendamiseks. Selline piirang oleks ebaproportsionaalne, kuna ei

toetaks meetme eesmärki. Jätkuvalt kehtib arvestus algse kohutusaluse maa suhtes, nagu on

sätestatud määruse nr 44 § 11 lg-s 3 ja § 12 lg-s 2.

Kuigi kaebaja on esitanud 2013. aastal vormi MT60, kus kinnitab kohustuse ülevõtmist, ei

olnud ta teadlik uuest, alanud kohustusest ning on siiani veendunud, et tegemist on

arusaamatusega, kuna kaebaja ei ole 2012. aastal uut kohustust võtnud ning majandanud vaid

maaga, mille on üle võtnud Mahe Seeme OÜ-lt. 2012. aastal alanud kohustusest sai kaebaja

teada alles vaideotsusest ning taotlusperioodil 2012-2014 esitatud taotlustelt see ei nähtu.

Sellest ebakõlast nähtuvalt on ka PRIA pidanud vaideotsuses vajalikuks selgitada olukorda,

miks ikkagi oli kaebajale kasulik 2012. aastal uue kohustusega alustamine. Seega ei ole

praeguseks kindlalt välja selgitatud, milline oli kaebaja tegelik tahe vormi MT60 esitamisel

ning kas tegemist võis olla eksimusega erinevate vormide rägastikus, nagu kaebaja on ka

vaidemenetlusest alates väitnud ning kas kaebaja üldse sai teada 2012. aastast uue kohustuse

tekkimisest.

Kohustuse ülevõtmise, vähendamise või suurendamisega seotud täpsemad reeglid on

siseriiklikult kehtestatud. Võetavad meetmed peavad toetama EL määruste, aga ka maaelu

arengukava vastava meetme eesmärkide saavutamist. Käesoleval juhul ei ole põhjendatud

taotlejate ebavõrdne kohtlemine, milleks määrus ka alust ei anna. Kogu vastustaja

põhjenduskäik on üles ehitatud väitele, et kaebajal algas uus kohustus 2012. aastal ning

kaebajal poleks olnud võimalik ka uut kohustust võtmata algset kohustust muuta. Nimetatud

seisukoht ei tugine määruse normidele.

11. PRIA taotleb hiljem täiendatud vastuses apellatsioonkaebusele (tl 125-126p, 147-147p)

apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata jätmist.

Tõlvamäe Agro OÜ taotles 18.05.2012 mahepõllumajandusliku tootmise toetust ning võttis

seega endale määruse nr 44 § 3 lg-s 3 sätestatud viieaastase mahetootmise kohustuse. Samuti

võttis kaebaja 21.05.2012 üle Mahe Seeme OÜ-lt mahepõllumajandusliku tootmise

kohustuse. Kuna Tõlvamäe Agro OÜ taotles 2012. aastal lisaks Mahe Seeme OÜ-lt ülevõetud

kohustusele (226,20 ha) mahepõllumajandusliku tootmise toetust veel 9,73 ha suurusele

maale, mis ei olnud hõlmatud mahepõllumajandusliku tootmise kohustusega, kokku 235,82

hektarile (taotluse raames kindlakstehtud pindala 232,11 hektarit), siis selle tulemusena

arvestatigi määruse nr 44 § 10 lg 3 järgi viieaastase kohustuseperioodi alguseks 2012. aasta.

Määruse nr 44 § 10 lg 3 sätestab, et kohustuse ülevõtmise korral loetakse ülevõetud kohustus

ja § 3 lg-s 3 nimetatud algne kohustus üheks kohustuseks, mille kestus arvestatakse lühemat

aega kestnud kohustuse järgi.

Antud juhul tuleb lugeda lühemat aega kestnud kohustuseks Tõlvamäe Agro OÜ-l 2012.

aastal alanud kohustus, sealhulgas kohustus 9,73 ha suurusele maale, mis ei olnud varem

mahepõllumajandusliku tootmise toetuse kohustusega hõlmatud. Mahe Seeme OÜ-l algas

mahepõllumajandusliku tootmise toetuse kohustuse viieaastane periood 2010. aastal, mistõttu

tuleb lugeda Mahe Seeme OÜ-lt ülevõetud kohustus kauem aega kestnud kohustuseks.

Kuna Tõlvamäe Agro OÜ taotles 2012. aastal mahepõllumajandusliku tootmise toetust lisaks

maale, mis ei olnud Mahe Seeme OÜ-lt ülevõetud kohustusega hõlmatud, ei olnud Tõlvamäe

Agro OÜ-l võimalik mahepõllumajandusliku tootmise kohustust jätkata Mahe Seeme OÜ

kohustusega, vaid Tõlvamäe Agro OÜ-l algas 2012. aastal määruse nr 44 § 11 lg 2 kohaselt

uus viieaastane kohustuseperiood. Uue kohustuse tekkimisega tuleb arvestada Tõlvamäe Agro

OÜ kogu mahetootmise kohustus täies ulatuses algseks kohustuseks määruse nr 44 § 3 lg 3

järgi. Uue mahepõllumajandusliku tootmise kohustuse algamisega 2012. aastal oli Tõlvamäe

Agro OÜ õigustatud vähendama mahetootmise kohustuse ulatust määruse nr 44 § 12 lg 1

alusel kuni 10% kohustusega hõlmatud maa pindala osas.

Tõlvamäe Agro OÜ esitas 07.02.2013 põllumajandusliku keskkonnatoetuse kohustuse

võtmise kinnituse (vorm MT60), millel kinnitas, et võtab mahepõllumajandusliku tootmise

toetuse kohustuse, on tutvunud toetuse saamise nõuetega ja kohustub neid nõudeid täitma

kohustuse võtmise kalendriaastast alates viis kalendriaastat. Seega pidi Tõlvamäe Agro OÜ

ilmselgelt olema teadlik, et 2012. aastal algas uus viieaastane kohustuseperiood.

Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega selle kohta, et määruse nr 44 § 17 lg 6 alusel oli tal õigus

toetusaluse maa pindala vähendada kuni 30%. Kaebaja on määruse nr 44 § 10 lg-s 3 ja §-s 12

toodud kohustuse vähendamise aluseid ebaõigesti tõlgendanud, jättes märkamata § 17 lg-s 6

sätestatu.

Tõlvamäe Agro OÜ-l ei olnud õigust mahepõllumajandusliku tootmise kohustusega hõlmatud

maa pindala vähendada 30%, kuna Tõlvamäe Agro OÜ mahetootmise kohustuse periood

kohustuse suurendamise järgselt algas pärast 02.05.2012. Tõlvamäe Agro OÜ on esitanud

mahepõllumajandusliku tootmise toetuse taotluse PRIA-le 18.05.2012, seega antud juhul

määruse nr 44 § 17 lg 6 Tõlvamäe Agro OÜ suhtes ei kohaldu. Määruse nr 44 § 17 lg 6

sätestatust tulenevalt võib enne 02.05.2012 kohustuse võtnud toetuse saaja vähendada § 3

lgs 3 nimetatud algse kohustuse aluse maa pindala kuni 30%, ilma et selle maa pindala kohta

eelmistel aastatel makstud toetust tagasi nõutakse.

Määruse nr 44 § 11 lg 1 ja § 12 lg 1 kohaselt vaadeldakse kohustuse suurenemist ja kohustuse

vähenemist algse kohustusealuse maa suhtes, s.o kohustuse võtmise aastal taotluses näidatud

või taotluse kontrollimisel kindlaks tehtud maa ja selle pindala suhtes. Kuna Tõlvamäe Agro

OÜ-l algas uus kohustus 2012. aastal mahepõllumajandusliku tootmise toetuse kohustuse

suurendamisega, siis tuleb lugeda algseks kohustuseks 2012. aastal alanud kohustus.

Samuti ei oleks Tõlvamäe Agro OÜ-l olnud õigust toetusaluse maa pindala vähendada 30%

ulatuses ka temal endal algse kohustuse puudumise korral, s.t kui Tõlvamäe Agro OÜ-l oleks

olnud ainult ülevõetud kohustus, kuna tulenevalt määruse nr 44 § 12 lg-st 2 ei ole kohustuse

ülevõtjal õigust ise üldse kohustusealust pindala vähendada. Vähendamine saab toimuda

üksnes algse kohustuse aluse maa pindala osas kuni 10% ulatuses.

Seoses mahepõllumajandusliku tootmise toetuse kohustuse võtmisega 18.05.2012 tekkis

Tõlvamäe Agro OÜ-l õigus vähendada määruse nr 44 § 12 lg 1 alusel (toetusaluse maa

pindalast 232,11 hektarit) kuni 10%, s.o 23,21 ha ulatuses kohustusealuse maa pindala.

Tõlvamäe Agro OÜ vähendas aga 2013. aastal kohustusealust pindala 3,12 ha võrra ning

2014. aastal 50,10 ha võrra, s.o kokku 53,22 ha. Seega vähendas Tõlvamäe Agro OÜ algse

kohustuse aluse toetusaluse maa pindala 30,01 ha rohkem kui määruse nr 44 § 12 lg-ga 1

lubatud 10%.

Kaebaja puhul on tegemist põllumajandusvaldkonnas tegutseva ettevõtjaga, kellelt on

põhjendatud oodata tavapärasest suuremat hoolsuskohustust. Andmed mahetootmise

kohustuse ulatuse ja perioodi kohta on olnud kaebajale elektrooniliselt kättesaadavad e-PRIA

vahendusel. Samuti oli kaebajal võimalus ja kohustus endal kahtluse korral asjaolud välja

selgitada selgituse küsimisega PRIA-lt. PRIA on 01.02.2013 mahepõllumajandusliku toomise

toetuse otsusel nr 12-6/227 märkinud: „apellandi 2012. aastal taotletud

mahepõllumajandusliku tootmise toetuse taotlus jäetakse tervikuna rahuldamata, kuna

ülevõetud kohustust on suurendatud, kuid taotleja ei ole esitanud uut kohustust alustavat

vormi - vorm MT60“. Kaebaja on nimetatud otsuse kätte saanud ning esitas nõutud vormi

07.02.2013, milles ka kinnitas uue viieaastase kohustuse võtmist. Seega on alusetu tugineda

väitele, et kaebaja ei teadnud 2012. aastal alanud viieaastasest kohustusest.

Igal aastal (ka 2013) on PRIA infokirjas ja pindalatoetuste põhitõdedes teavitatud taotlejaid, et

neile, kes on taotluse eelmisel aastal esitanud e-PRIA-s, taotlusvorme ja kohustuste trükist

paberil ei saadeta. Samuti teavitatakse taotlejaid, et e-PRIA-s on võimalik teenuse „Pindala- ja

loomapõhiste toetuste kohustuste andmete vaatamine, üleandmine ja asendamine“ kaudu

kohustust üle anda või asendada ning selles teenuses on võimalik kehtivate kohustustega

taotlejatel tutvuda oma kohustuste andmetega, sealhulgas saada infot kohustuseluste pindade

ja/või loomade kohta. Lisaks kuvatakse igale taotlejale taotluse täitmisel info ka kehtiva

kohustuse olemasolu kohta. Kuna Tõlvamäe Agro OÜ esitas 2012. aastast alates oma taotluse

e-PRIA-s, siis temale kohustuste trükist koju ei saadetud, sest kohustuste info (ka selle

kehtivus) oli talle nähtav e-PRIA-s.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja halduskohtu otsus

muutmata.

13. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid

korrata (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebuse seisukohtadele selgitab

ringkonnakohus järgnevat.

14. Pooled vaidlevad selle üle, kumb määruse nr 44 § 10 lg 3 kahest lausest kuulub

käesoleval juhul kohaldamisele. Määruse nr 44 § 10 lg 3 sätestab: „Kohustuse ülevõtmise

korral loetakse ülevõetud kohustus ja § 3 lõikes 3 nimetatud algne kohustus üheks

kohustuseks, mille kestus arvestatakse lühemat aega kestnud kohustuse järgi. Kui kohustuse

võtab üle isik, kellel varem ei olnud kohustust, loetakse kohustuseperioodi kestuseks

ülevõetud kohustuse kestus.“ Määruse nr 44 § 3 lg 3 sätestab, et taotleja võtab kohustuse

tegeleda ettevõtte põllumajandusmaal taotluse esmakordse esitamise kalendriaastast alates

viis järjestikust kalendriaastat määruse nr 44 nõuete kohaselt mahepõllumajandusliku taime-

ja loomakasvatusega kohustuse võtmise aastal taotluses näidatud või taotluse kontrollimisel

kindlaks tehtud maal ja selle pindalal; kui taotluse kontrollimisel kindlaks tehtud maa pindala

on suurem kui pindala, mille kohta toetust taotletakse, loetakse algse kohustuse aluseks maaks

see maa ning maa pindalaks see pindala, mille kohta toetust taotletakse.

15. Kaebaja soovib tugineda määruse nr 44 § 10 lg 3 lausele 2 ning väidab, et ta võttis 2012.

aastal esmalt Mahe Seeme OÜ-lt mahepõllumajandusliku tootmise kohustuse üle ja seejärel

suurendas seda. Sellise tõlgenduse korral tuleks kaebaja kohustuse alguseks lugeda 2010.

PRIA on seisukohal, et kaebaja esitas esmalt mahepõllumajandusliku tootmise toetuse

taotluse ja seejärel teiselt tootjalt kohustuse ülevõtmise teavituse ning tugineb määruse nr 44 §

10 lg 3 lausele 1. Sellisel juhul tuleks kaebaja kohustuse alguseks lugeda 2012.

Ringkonnakohus leiab, et määravaks tuleb pidada taotluste/teavituste PRIA-le esitamise

järjekorda päevase täpsusega. Haldusmenetluse seaduse § 35 lg 1 p 1 järgi algab

haldusmenetlus haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks taotluse esitamisega

haldusorganile. Seega on just taotluse esitamise ajahetk see, mis määrab ära haldusmenetluse

käivitumise. Tõlvamäe Agro OÜ esitas 18.05.2012 PRIAle pindalatoetuse taotluse

nr 11012111974 (kandenumber 1304109) mahepõllumajandusliku tootmise toetuse saamiseks

kokku 235,82 hektarile, millest mahepõllumajandusliku tootmise toetuse taotluse raames oli

kindlakstehtud pindala suuruseks 232,11 hektarit (tl 22-60). 21.05.2012, s.t kolm päeva hiljem

esitas Tõlvamäe Agro OÜ PRIAle teavituse kohustuse üleandmise-ülevõtmise kohta

nr 11012111974 (kandenumber 1318532), millega kinnitas Mahe Seeme OÜ-lt

mahepõllumajandusliku tootmise kohustuse ülevõtmist 226,20 hektari osas (tl 61-62).

Ringkonnakohus leiab, et kuna pindalatoetuse taotlus oli esitatud enne teavitust kohustuse

üleandmise-ülevõtmise kohta, on PRIA õigesti tõlgendanud määrust nr 44 ja lähtunud

käesoleva juhtumi asjaolude hindamisel selle § 10 lg 3 lausest 1.

16. Kaebaja väidab samuti, et ta esitas 2013. aastal kohustuse võtmise vormi MT60, kus

kinnitas kohustuse võtmist, ekslikult. Ringkonnakohus ei pea seda kaebaja väidet usutavaks ja

nõustub PRIA-ga, et kaebaja puhul on tegemist põllumajandusvaldkonnas tegutseva

ettevõtjaga, kellelt on põhjendatud oodata tavapärasest suuremat hoolsuskohustust. Andmed

mahetootmise kohustuse ulatuse ja perioodi kohta on olnud kaebajale elektrooniliselt

kättesaadavad e-PRIA vahendusel. Samuti oli kaebajal võimalus ja kohustus endal kahtluse

korral asjaolud välja selgitada selgituse küsimisega PRIA-lt. Kuna kaebaja on jätnud oma

väidetavale eksimusele õigeaegselt PRIA tähelepanu juhtimata, siis ei pea ringkonnakohus

sellekohaseid käesolevas kohtumenetluses esitatud kaebaja väited usutavaks.

17. Eelnevast tulenevalt jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja

halduskohtu otsuse muutmata.

18. HKMS § 108 lg 1 ls 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud kaebaja enda kanda.

Kuna vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud, ei ole selles osas vajalik

seisukohta kujundada.

Agu Timmi

Maili Lokk

Madis Ernits

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/