3-16-1888/21 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Einar Vene, Agu Timmi, Madis Ernits

Määruse tegemise aeg ja koht

09.05.2017, Tartu

Haldusasja number

3-16-1888

Haldusasi

Remo Ainsare kaebus Tartu Vangla vastu talle tekitatud

varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks summas

215,15 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 16.03.2017. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Asja läbivaatamine

Menetlusosalised

Remo Ainsare määruskaebus

Kirjalik menetlus

Määruskaebuse esitaja Remo Ainsar

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 16.03.2017. a määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Määruskaebuse esitaja esitas 20.06.2016 Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse (tl 1414p),

milles nõudis varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist kokku summas 215,15 eurot.

2. Tartu Vangla rahuldas 19.08.2016. a vastusega nr 1-13/105-2 (tl 15-16p) määruskaebuse esitaja

kahju hüvitamise taotluse osaliselt ning pidas põhjendatuks hüvitada varalise kahju summas

2,25 eurot. Mittevaralise kahju nõude jättis Tartu Vangla rahuldamata. Määruskaebuse esitaja sai

eelnimetatud vastuse kätte 19.08.2016 (tl 16p).

3. Määruskaebuse esitaja esitas 20.09.2016 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1-3p), milles palus

Tartu Vanglalt välja mõista hüvitisena määruskaebuse esitajale kahel erineval korral piltide ja kirja

äravõtmisega, lõhkumisega ning hävitamisega tekitatud varalise ja mittevaralise kahju summas

215,15 eurot. Määruskaebuse esitaja taotles kaebuses kaebetähtaja ennistamist. Määruskaebuse

esitaja põhjendas kaebuse esitamise menetlustähtaja ületamist sellega, et soovis kaebust anda

ametnikele 18., 19. ja 20.09.2016, aga vangla ei võimaldanud ümbrikku. Seejärel esitas

määruskaebuse esitaja kaebuse kasutatud ümbrikus.

4. Tartu Halduskohus võttis 08.02.2017. a määrusega (tl 18-19) kaebuse menetlusse ja kohustas

Tartu Vanglat kaebusele vastama.

5. Tartu Vangla oli kaebusele esitatud vastuses (tl 25-26p) seisukohal, et määruskaebuse esitaja

ületas menetlustähtaega mõjuva põhjuseta ning objektiivseid takistusi kaebuse tähtaegseks

esitamiseks ei esinenud.

Tartu Vangla selgitas, et määruskaebuse esitaja kirjavahetuse kaardilt nähtuvalt andis

määruskaebuse esitaja 18.09.2016 ametnikele üle kaks kirja, millest ühe Tartu Halduskohtule.

Selleks väljastati määruskaebuse esitajale vangla poolt ka ümbrik. 19.09.2016 andis

määruskaebuse esitaja vanglateenistusele üle ühe kirja ja 20.09.2016 viis kirja, millest ühe Tartu

Halduskohtule ja ühe Tartu Ringkonnakohtule. Nimetatud asjaolusid arvestades ei ole alust

järeldada, et ametnikud oleksid kuidagi takistanud määruskaebuse esitajal kirjavahetust pidada või

määruskaebuse esitaja kirju ei oleks vastu võetud.

Tartu Vangla selgitas 29.09.2016. a vastuses nr 2-3/4318-2 määruskaebuse esitajale ümbrikute

väljastamist. Vastuskirjast nähtuvalt kontrolliti määruskaebuse esitaja väljatoodud asjaolusid ning

selgus, et 18.09.2016 oli määruskaebuse esitajal valvur Aleksander Šljupkinile väljastada vaid üks

ametlik kiri ning vastavalt sellele võimaldas ametnik ka ümbriku. Seega asjaolude kontrollimisel

ei tuvastatud, et määruskaebuse esitaja oleks soovinud 18.09.2016 ametnikule üle anda rohkem

vangla kulul saadetavaid kirju.

Registrist Tartu kohtumajale edastatud posti kohta nähtub, et 19.09.2016 anti kohtukordnikule üle

ka teiste kinnipeetavate kirju nii halduskohtule kui ka ringkonnakohtule. Kuigi kinnipeetavad ei

paiknenud määruskaebuse esitajaga samas osakonnas, oli siiski tegemist samas üksuses paiknenud

isikutega. Vajaduse korral oleksid ametnikud saanud ümbrikke juurde küsida teisest (lähimast)

valvepiirkonnast ning neid määruskaebuse esitajale väljastada.

Kirjavahetusekaardilt nähtub, et määruskaebuse esitaja andis 18.09.2016 ametnikele üle kirja

halduskohtule haldusasjas 3-16-1760. Määruskaebuse esitaja oleks saanud lisada haldusasja

3161888 kaebuse samasse ümbrikkuse teise haldusasja raames esitatud seisukohtadega.

Menetlustähtaja ennistamiseks puuduks alus ka siis, kui määruskaebuse esitaja väited ümbrike

puudumise kohta vastaksid tõele. Ajavahemikul 18.–20.09.2016 andis määruskaebuse esitaja iga

päev ametnikele üle kirju tuttavatele. Kui määruskaebuse esitaja pidas oma õiguste rikkumist ning

halduskohtusse kaebuse esitamist oluliseks, siis oli temal võimalik esitada kaebus tähtaegselt oma

isiklikke vahendeid (ümbrikke) kasutades. Selliste võimaluste olemasolul ei saa pidada

menetlustähtaja ületamist mõjuvaks põhjuseks ning objektiivseks takistuseks isegi juhul kui

konkreetsel ajahetkel ei olnud vanglal määruskaebuse esitajale ümbrikku anda.

6. Tartu Halduskohus jättis 16.03.2017. a määrusega (tl 30-31) taotluse kaebetähtaja

ennistamiseks rahuldamata (resolutsiooni p 1) ja lõpetas haldusasja menetluse (resolutsiooni p 2).

Halduskohus selgitas, et määruskaebuse esitaja sai Tartu Vangla otsuse nr 1-13/105-2 kätte

19.08.2016 ja esitas selle peale kaebuse halduskohtule 20.09.2016 ehk 1 päev hiljem

riigivastutusseaduse § 18 lg-s 2 sätestatud tähtajast. Tuginedes määruskaebuse esitaja

kirjavahetuse kaardi andmetele ajavahemikul 18.–20.09.2016, ei pidanud halduskohus usutavaks

määruskaebuse esitaja väidet selle kohta, et enne 19.09.2016 puudusid määruskaebuse esitajal

ümbrikud halduskohtule kaebuse saatmiseks. Isegi kui eeldada, et 18.09.2016 ja 19.09.2016 ei

olnud määruskaebuse esitajal iga kirja postitamiseks mingil põhjusel piisavalt ümbrikke, oleks ta

saanud esitada oma pöördumised halduskohtule ühes ümbrikus või valida, mis kirja välja saatmine

oli 18.09.2016 ja 19.09.2016 seisuga prioriteetsem. Määruskaebuse esitaja ei teatanud kohtule

mitte ühtegi põhjust, miks ta ei kasutanud vana ümbrikku kohtule kaebuse edastamiseks 18. või

19.09.2016. Halduskohus leidis, et asja materjalidest ei nähtu, et esineksid objektiivsed või

subjektiivsed takistused, mis õigustaksid tähtaja ennistamist. Sellest tulenevalt jättis halduskohus

taotluse rikutud kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata ja lõpetas asja menetluse.

MENETLUSOSALISE SEISUKOHAD MÄÄRUSKAEBUSMENETLUSES

7. Määruskaebuse esitaja esitas halduskohtu määruse peale määruskaebuse (tl 35-35p, 40),

milles palub Tartu Halduskohtu määruse resolutsiooni p-d 1 ja 2 tühistada ja ennistada

kaebetähtaeg ja võtta kaebus menetlusse.

Määruskaebuse esitaja märgib, et tema arusaamise järgi ei saa ühel ja samal aadressil asuvatele

kohtutele erinevaid kaebusi saata ühes ümbrikus. Määruskaebuse esitaja väidab, et nüüd ta

järeldab sellest, et seda võib teha. Määruskaebuse esitaja väidab, et vangla ametnikud ütlesid, et

neil ei ole rohkem ümbrikke ja nad otsivad. Kui määruskaebuse esitaja küsis veelkord ümbrikku ja

ta sai eitava vastuse, andis määruskaebuse esitaja kaebuse vanas ümbrikus. Määruskaebuse esitaja

märgib, et tal on õigus kohtule saatmiseks saada ümbrik vanglalt ja kiri saata vangla kulul.

8. Tartu Vangla on määruskaebusele esitatud ja hiljem täiendatud vastuses (tl 49-49p) seisukohal,

et määruskaebus on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata.

Määruskaebuse esitaja andis kaebuse vanglale üle 20.09.2016 ehk tähtaega ületades. Tartu Vangla

29.09.2016. a vastusest nr 2-3/4318-2 nähtub, et väljatoodud asjaolusid on kontrollitud.

Vastuskirja kohaselt tuvastati, et 18.09.2016 oli määruskaebuse esitajal välja anda üks ametlik kiri

Tartu Halduskohtule ning selle saatmiseks väljastati määruskaebuse esitajale ümbrik.

19.09.2016 (vastuses ekslikult kirjutatud 29.09.2016) ühtegi kirja määruskaebuse esitaja välja

saata ei soovinud ning palus ametnikult vaid ajalehte. 20.09.2016 oli määruskaebuse esitajal

kirjade kogumise ajal välja anda kolm kirja Tartu Vanglas paiknevatele kinnipeetavatele. Kirjad

kohtule andis määruskaebuse esitaja välja 20.09.2016 õhtuse loenduse ajal. Viidatud vastuskirjale

ning selles toodud asjaoludele tuginedes ei saa pidada määruskaebuse esitaja väiteid ümbrike

ebapiisavuse kohta usutavateks. Määruskaebuse esitaja seisukoha usaldusväärsust kahandab ka

asjaolu, et määruskaebuse esitajaga samas eluosakonnas paiknev kinnipeetav kui ka samas

valvepiirkonnas asuva teise eluosakonna kinnipeetavad on saanud kohtule kirju saata.

9. Tartu Ringkonnakohus palus Tartu Vanglal 27.04.2017 väljastada Tartu Vangla vastustes

viidatud 29.09.2016. a vastuse nr 2-3/4318-2. Tartu Vangla väljastas ringkonnakohtule nimetatud

vastuse määruskaebuse esitaja märgukirjaga.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus Tartu Halduskohtu 16.03.2017. a määruse

resolutsiooni p-de 1 ja 2 peale tuleb jätta rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata

(HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

11. Määruskaebuse esitaja sai Tartu Vangla 19.08.2016. a vastuse kätte 19.08.2016 ja

seega hakkas kaebetähtaeg kulgema 20.08.2016. Kaebuse esitamise viimane päev oli

18.09.2016. Kuna 18.09.2016 oli pühapäev, möödus HKMS § 67 lg 4 kohaselt tähtaeg

järgmisel tööpäeval ehk 19.09.2016. Kuna määruskaebuse esitaja andis kaebuse Tartu

Vanglale üle 20.09.2016, on kaebus Tartu Halduskohtule esitatud tähtaega ületades.

12. Riigikohus on selgitanud, et tulenevalt HKMS § 71 lg-st 1 peab menetlusosalisel

kaebetähtaja ennistamiseks olema mõjuva põhjusena käsitatav püsiv takistus kaebuse

esitamiseks (RKHKo 13.10.2009, 33165-09, p 16). Mõjuv põhjus eeldab, et tähtaja

möödalaskmiseks oli olemas objektiivne põhjus ning selliseks põhjuseks on tavapäraselt

sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa (RKHKm

24.01.2007, 32114806, p 12). Samuti on Riigikohus märkinud, et vajaliku hoolsuse

hindamisel tuleb lisaks objektiivsetele asjaoludele arvestada ka subjektiivset külge,

lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest (RKHKm 16.01.2009, 33175-08, p 17).

13. Määruskaebuse esitaja väitis tähtaja ennistamise taotluses, et soovis anda kirja

kaebusega 18., 19., 20.09., aga vangla ei võimaldanud ümbrikku (tl 3p). Tartu Vangla on

29.09.2016. a vastusest nr 23/4318-2 määruskaebuse esitajale nähtub, et Tartu Vangla

kontrollis asjaolusid, mille tagajärjel selgus, et 18.09.2016 andis määruskaebuse esitaja üle

ühe ametliku kirja Tartu Halduskohtule ning vastavalt sellele võimaldas ametnik

määruskaebuse esitajale ka ümbriku. Tartu Vangla vastustest nähtub ka, et 19.09.2016 ei

soovinud määruskaebuse esitaja välja saata ühtegi kirja ja palus ainult ajalehte ning

20.09.2016 kirjade kogumise ajal oli määruskaebuse esitajal üle anda kolm erakirja ning

õhtuse loenduse ajal kaks kirja kohtule. Eeltoodud kirjade saatmist tõendab kirjavahetuse

register. Lisaks nähtub asja materjalidest, et määruskaebuse esitajaga samas eluosakonnas

paiknev kinnipeetav ja samas valvepiirkonnas asuva teise eluosakonna kinnipeetavad on

saanud saata kohtule kirju. Seega ei saa pidada usutavaks määruskaebuse esitaja väidet, et

talle ei võimaldatud ümbrikku kaebuse saatmiseks.

14. Määruskaebuse esitaja väidab määruskaebuses, et ta ei olnud teadlik, et erinevaid

kaebusi võib ühte ümbrikku pista. Tartu Halduskohus on märkinud, et määruskaebuse

esitaja oleks saanud 18.09.2016 esitada pöördumised halduskohtule samas ümbrikus.

Ringkonnakohus selgitab, et sellest ei saa teha järeldust, et ühel ja samal aadressil

asuvatele erinevatele kohtutele mõeldud dokumente võib postitada ühes ümbrikus. Tartu

Vangla on määruskaebuse esitajale 29.09.2016. a vastuses nr 2-3/4318-2 selgitanud, et kui

kinnipeetaval on näiteks mitu kirja samale kohtule, võib ametnik pakkuda kõigi kirjade

saatmist ühes suurema mõõtmega ümbrikus. Antud asjas esitatud kaebuse lisamist teises

haldusasjas saadetud pöördumisega samasse ümbrikku ei oleks olnud vajalik isegi suurema

mõõtmega ümbrikku, sest 18.09.2016 saatis määruskaebuse esitaja halduskohtule

seisukohad kahel lehel ja käesolevas asjas on kaebus samuti kahel lehel. Ka

ringkonnakohus on arvamusel, et isegi kui määruskaebuse esitaja oleks soovinud

18.09.2016 saata veel ühe kirja halduskohtule ja selleks rohkem ümbrikke vanglal ei olnud,

oleks määruskaebuse esitaja saanud kaebuse halduskohtule saata samas ümbrikus koos

teise pöördumisega, sest adressaadiks oli üks ja seesama kohus – Tartu Halduskohus.

15. Kuna määruskaebuse esitaja väidab, et temal on ka varasemad kokkupuuted

ümbrikute mitteväljastamisega olemas (tl 3), jääb arusaamatuks määruskaebuse esitaja

varasema kaebuse esitamise võimaluse mittekasutamine ja kaebuse esitamisega

viivitamine. Kui aga määruskaebuse esitaja soovis kaebuse saatmise jätta siiski tähtaja

viimasele päevale ehk 19.09.2016, ei ole ka selles osas tõendatud, et Tartu Vangla jättis

määruskaebuse esitajale ümbriku väljastatama. Tartu Vangla vastustest kohtule ja Tartu

Vangla 29.09.2016. a vastusest nr 2-3/4318-2 nähtub, et asjaolusid on kontrollitud ja

määruskaebuse esitaja 19.09.2016 ühtegi kirja välja saata ei soovinud, vaid küsis üksnes

ajalehte. Seega ei ole asjaolude kontrollimisel leidnud tuvastamist, et määruskaebuse

esitaja oleks 19.09.2016 soovinud kohtule kirja saata.

16. Lähtuvalt eelnevast ei esine ringkonnakohtu hinnangul käesoleval juhul sellist

mõjuvat põhjust, mis oleks takistanud määruskaebuse esitajal kaebust halduskohtule

tähtaegselt esitada ning seetõttu jätab ringkonnakohus määruskaebuse Tartu Halduskohtu

16.03.2017. a määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 peale rahuldamata ja halduskohtu määruse

muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Einar Vene

/allkirjastatud digitaalselt/

Agu Timmi

/allkirjastatud digitaalselt/

Madis Ernits