1-17-2962/11 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-17-2962

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

9. mai 2017. a., Tallinn

Kohtuasja number

1-17-2962

Kohtunik

Meelika Aava

Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu 20. aprilli 2017. a otsus Gek Tovstonogi

(Tovstonog, ik. 38712275219) süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 2

järgi kokkuleppemenetluses

Apellatsiooni esitaja

Süüdistatav Gek Tovstonog, apellatsioon

RESOLUTSIOON

Jätta süüdistatava Gek Tovstonogi apellatsioon Harju Maakohtu 20. aprilli 2017. a

kohtuotsusega temalt välja mõistetud menetluskulude peale läbi vaatamata ja tagastada

apellatsioon selle esitajale.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule

15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai

vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 21. märtsil 2017 sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Žanna Morozova,

süüdistatav Gek Tovstonog ja tema kaitsja Jugans Grossmann käesolevas kriminaalasjas kokkuleppe

Gek Tovstonogi süüdi tunnistamise kohta KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritavas kuriteos ning

karistuse suuruses.

2. Samuti lepiti kokkuleppes kokku Gek Tovstonogi süüdimõistva kohtuotsuse korral

menetluskulude suuruses, milleks oli sundraha 705 eurot ja kaitsjatasu 96 eurot ning

menetluskulude hüvitamise kohustuses igakuisete maksetena 12 kuu jooksul.

3. Harju Maakohus mõistiski 20. aprilli 2017. a kohtuotsusega kokkuleppemenetluses Gek

Tovstonog süüdi KarS § 121 lg 2 p 2 järgi ja karistas 3-kuulise vangistusega. KarS § 68 alusel

arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o 1 päev, ning ärakandmisele kuuluvaks

karistuseks jäi 2 kuud ja 29 päeva vangistust.

Karistusaja alguseks loeti kahtlustatavana kinnipidamise päev, s.o 15. märts 2017

Kohus mõistis süüdistatavalt Gek Tovtonogovilt välja KrMS § 173, § 175 ja § 179 alusel

menetluskuluna riigituludesse sundraha II astme kuriteo toimepanemise eest 705 eurot ja määratud

kaitsja tasu 96 eurot. Väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda 12 kuu jooksul kohtuotsuse

jõustumisest.

4. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav Gek Tovstonog, kes vaidlustab

kohtuotsuse temalt välja mõistetud menetluskulude suuruse osas. Apellant leiab, et menetluskulu

summas 801 eurot on liiga suur ning palub seda vähendada mõistliku suuruseni. Apellant palub

arvestada, et kokkuleppe sõlmimisel teavitati teda 500 eurose sundraha suurusest.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega, sõlmitud kokkuleppega, maakohtu

otsusega ja esitatud apellatsiooniga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, mistõttu

esitatud apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata.

Ringkonnakohus märgib, et käesolev kriminaalasi vaadati läbi kokkuleppemenetluses, mis seab

kohtuotsuse vaidlustamisele teatud piirangud.

Alates 29. märtsist 2015 jõustunud KrMS redaktsiooni kohaselt on KrMS § 245 lg-t 1 võrreldes

varasemaga täiendatud. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-7-16 selgitanud, et KrMS § 245 lg 1 p 12

kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud

ning prokurör, süüdistatav ja kaitsja peavad jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele kohtueelses

menetluses kui ka kohtumenetluses tekkivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus

menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on 1. aprilli 2009. a otsuses nr 3-1-1-25-09 märkinud, et

kohtulahendi tegemisel kokkuleppemenetluses tuleb kohtul juhinduda KrMS § 248 lg-st 1, mille

kohaselt võib kohus põhimõtteliselt otsustada, kas tagastab kriminaalasja prokuratuurile (§ 248 lg 1

p-d 1-3), lõpetab kriminaalmenetluse (§ 248 lg 1 p 4) või mõistab süüdistatava süüdi ja kohaldab talle

kokkuleppekohast karistust (§ 248 lg 1 p 5). Nendest sätetest järeldub, et kohtu pädevuses on

kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe n.ö kinnitamine süüdimõistva kohtuotsuse tegemisega

või selle kinnitamisest keeldumine kriminaalasja tagastamisega prokuratuurile. Seevastu puuduvad

kohtul volitused sõlmitud kokkuleppe muutmiseks.

6. 21. märtsil 2017 prokurör Žanna Morozova, süüdistatava Gek Tovstonogi ja tema kaitsja Jugans

Grossmanni vahel sõlmitud kokkuleppes märgitakse muuhulgas sõnaselgelt (tl 93), et II astme

kuriteo puhul on sundraha 1,5 kuupalga alammäär, mis on 2017. aastal 705 eurot ning see summa

kuulub Gek Tovstonogi poolt koos 96 eurose kaitsjatasuga hüvitamisele. Samuti on kokkuleppes

märgitud, et süüdistatav taotleb ja nõustub tasuma sundraha ja menetluskulud summas 801 eurot ositi

12 kuu jooksul.

20. aprilli 2017 toimunud kohtuistungi protokollist nähtub, et Gek Tovstonog on kohtuistungil

kohtuliku arutamise ajal avaldanud, et talle on kokkuleppe ja süüdistuse sisu arusaadav, ta jääb

kokkuleppe juurde ning kokkuleppe sõlmimisel on väljendanud oma tõelist tahet.

7. Apelleeritud kohtuotsusega ongi Gek Tovstonog kokkuleppes märgitud süüdistuses süüdi

tunnistatud ja karistatud ning temalt on välja mõistetud menetluskulud vastavalt kokkuleppes

märgitule.

2(3)

Vastavalt kokkuleppes märgitule on kohus väljamõistetud menetluskulud võimaldanud tasuda 12 kuu

jooksul osamaksetena igakuiselt vähemalt 66,75 eurot.

Apellatsioonis on Gek Tovstonog vaidlustanud temalt väljamõistetud sundraha suuruse. Seega soovib

ta menetluskulude vähendamist, s.o menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmist. Nagu juba eelpool

sedastatud Riigikohtu lahendi (3-1-1-7-16) seisukohast järeldub, on menetluskulude vähendamine

või osaliselt menetluskulude riigi kanda jätmine kokkuleppe esemesse kuuluv küsimus ning kohtul

puudub pädevus selle üle kokkuleppe sõlmimise järgselt otsustada. Süüdistatav on kokkulepet

sõlmides nõustunud temalt välja mõistetud menetluskulude tasumisega ning ei ole tõstatanud

küsimust maksejõuetusest ega ole esitanud muid põhjendusi menetluskulude tasumise võimetusest.

Seega on kohtuotsus kooskõlas eelnevalt kinnitatud kokkuleppega.

Asjaolu, et süüdistatav on kohtus kokkuleppega nõustunud, kuid soovib kohtuistungil kohtuliku

arutamise järgselt kokkulepet vaidlustada, ei ole kohtukolleegiumi hinnangul kuidagi võimalik

lugeda ka KrMS § 318 lg-s 4 loetletud rikkumiseks. Samasugust seisukohta kokkuleppemenetluses

tehtud kohtuotsuse vaidlustamise aluste suhtes on väljendanud Riigikohtu kriminaalkolleegium oma

4. novembri 2011. a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-81-11. Riigikohus on märkinud, et tulenevalt

KrMS § 247 lg-st 2 saab süüdistatav sõlmitud kokkuleppest loobuda hiljemalt kokkuleppe kohtulikul

arutamisel maakohtus. Apellatsioonis ei ole enam võimalik kokkuleppest loobuda. See järeldub

üheselt KrMS § 318 lg 3 p-st 4 ja lg-st 4, mis ei nimeta apellatsiooni võimaliku alusena asjaolu, et

süüdistatav on pärast kokkuleppe arutamist maakohtus oma seisukohta kokkuleppe suhtes muutnud.

KrMS § 326 lg 2 p 3 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja

tagastab apellatsiooni apellandile, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi

apellatsiooniõigust.

8. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg 2 p-st 3 ja § 318 lg-st 4 on ringkonnakohus

seisukohal, et süüdistatava Gek Tolstonogi apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

3(3)