2-16-15660/14 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S

Määruse tegemise koht ja aeg

Viljandi kohtumaja

08. mai 2017

Tsiviilasja number ja hagi ese

nr 2-16-15660;

OÜ Segmonte hagi Korteriühistu Väike 12 vastu

korteriühistu üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamise

nõudes

Kohtunik

Silvi Maiste

Hageja

OÜ Segmonte (registrikood 10500778; aadress Pikk 2b,

71003 Viljandi )

Hageja esindaja

Jüri Müllerson (e-post: tegelased@matti.ee)

Kostja

Kostja esindaja

Korteriühistu Väike 12 (registrikood 80248458; aadress

Väike 12, 71004 Viljandi; e-post: laine.luup@gmail.com)

Kaspar Kamsakann (Viru Platsi Õigusbüroo OÜ, e-post:

kaspar@oigusbyroo.onmicrosoft.com)

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Mitte tunnistada Korteriühistu Väike 12 30.11.2015 üldkoosoleku otsus tühiseks.

3. Jaotada menetluskulud ja jätta need hageja kanda.

4. Välja mõista OÜ-lt Segmonte Korteriühistu Väike 12 kasuks kostja kantud menetluskulu

509,97 (viissada üheksa eurot ja üheksakümmend seitse senti).

5. Välja mõista OÜ-lt Segmonte Korteriühistu Väike 12 kasuks tasumata ja väljamõistetud

menetluskuludelt alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivis

võlaõigusseaduse § 113 lg s 1 sätestatud määras.

6. Lõpetada menetluskuludelt viivise arvestus, kui see võrdsustub väljamõistetud ja tasumata

menetluskuludega 509,97 euroga.

7. Toimetada kohtuotsuse koopia kätte menetlusosalistele.

Selgitused kohtumäärusele

Selgitada:

1.TsMS § 630 kohaselt kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu

Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega;

2.TsMS § 632 kohaselt on apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest;

3.apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil;

4.TsMS § 187 lg 6 kohaselt, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja

kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED

Hagiavaldus

Hagejale kuulub korteriomand kinnistusregistriosa nr 3286739 asukohaga Viljandis Väike tn 12-

9. Hageja on kinnistul asuva elamu majandamiseks loodud korteriühistu Väike 12 liige.

Kostja liikmete üldkoosoleku 27.01.2007 otsusega kinnitati kostja põhikiri. Nimetatud põhikirjas

oli mh sätestatud punktis 4.2.6.1 ühistu liikmete kohustus tasuda regulaarselt üks kord kuus,

hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu majandamise jooksvate kulutuste

katteks sihtotstarbelisi makseid üldkoosoleku poolt kehtestatud suuruses ja korras. Arvestuse

aluseks võetakse kütte puhul vastavalt eelmisel kuul tarbitud soojuse näitudele tarnija poolt

esitatud arvele korteriomandi 1 m2 kohta.

Hagejale on teatavaks saanud, et kostja liikmete üldkoosoleku 13.11.2015 otsusega kinnitati

kostja uus põhikiri. Nimetatud põhikirja teksti kohaselt on nüüd kehtestatud üldkasutatavate

ruumide (trepikojad, kelder, trassid, soojussõlm, püstikud) soojuskulud/kaod jagatuna korterite

arvule.

Käesoleval juhul on kostja põhikirja punkt 4.2.6.1 sätestatud põhimõtted küttekulude arvestuseks

nendele ruumidele, mis on üldkasutatavad ruumid (trepikojad, kelder, trassid, soojussõlm,

püstikud) seadusega vastuolus. Praegusel juhul puudub korteriomanike kokkulepe, et jagada

kulutused võrdselt korteriomanike vahel. Samuti ei ole korteriomanikel kokkulepet, mis annaks

üldkoosolekule õiguse jagada kaasomandi majandamise kulutused erinevalt seaduses sätestatust.

Kuna sellist kokkulepet ei ole, siis tuleb KOS § 13 lg 1 esimese lause kohaselt korteriomanikul

tasuda kaasomandi majandamise kulutused võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega.

Hagejal kui korteriomanikul on õigus nõuda, et kaasomandi majandamise kulutuste jagamisel

lähtutakse korteriomanike huvidest ning korteriomanike huve väljendab seadusekohane

kaasomandi majandamise kulutuste jaotus, sest korteriomanikud ei ole kokku leppinud teisiti.

Seega on kostja põhikirja punkt 4.2.6.1 tühine.

MTÜS § 241 lg 1 kohaselt on mh tühine üldkoosoleku otsus, kui selle vastuvõtmisel rikuti

üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Korteriühistu poolt saadetav üldkoosoleku toimumise

teade on ühepoolne tahteavaldus ja sellele kohalduvad tsiviilseadustiku üldosa seaduse sätted.

TsÜS § 69 lg 2 teise lause järgi loetakse eemalviibijale tehtud tahteavaldus kättesaaduks, kui see

on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda.

Kuna hagejale ei ole saadetud selle kohta teadet, et 13.11.2015 toimub üldkoosolek, siis on

13.11.2015 toimunud üldkoosoleku otsus tühine.

Kostja seisukoht

Hageja on hagiavalduses viidanud, et üldkasutatavate ruumide küttekulude arvestuse korra

seadusest sätestatust erinevaks määramiseks on vajalik korteriomandiseaduse kohaselt

korteriomanike kokkuleppe ning on viidanud seejuures korteriühisust, mitte korteriühistut

käsitlevale Riigikohtu lahendile. Kuivõrd käesoleval juhul on vaidlusalusel korterelamus

asutatud korteriühistu, kohaldatakse KOS § 8 lg 1 kohaselt alates korteriühistu loomisest

kaasomandi valitsemisel korteriühistuseaduse sätteid. Üldkasutatavate ruumide

majandamiskulude, sealhulgas küttekulude arvestus on kaasomandi valitsemise alla käiv tegevus,

mistõttu tuleb ka majandamiskulude arvestuse aluste ja korra sätestamisel lähtuda

korteriühistuseaduses sätestatust. KÜS § 151 lg 1 kohaselt lähtutakse seaduses sätestatud

majandamiskulude arvestuse korrast, kui põhikirjaga ei ole sätestatud teisiti. Käesoleval juhul on

Kostja 30.11.2015 üldkoosolekul vastuvõetud otsuse alusel kinnitanud põhikirja uue

redaktsiooni, millega on Kostja liikmed otsustanud rakendada KÜS § 15 1 lg 1 õigust ning

sätestanud kaasomandis olevate ruumide küttekulude arvestuse korra seadusest sätestatust

erinevalt. Ka Riigikohus on öelnud: /…/ Korteriühistu põhikirjas võib sätestada pindalapõhisest

arvestusest erinevad alused mõnda liiki või kõigi majandamiskulude liikmete vahel jagamiseks./

…/( RKTKo 16.06.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-10, p 14). Nii eelpool toodud seaduse

sätted kui nimetatud Riigikohtu lahend viitavad üheselt asjaolule, et korteriühistu asutamisel

tuleb ja peab majandamiskulude arvestuse korra sätestamise osas lähtuda korteriühistuseadusest

mitte korteriomandiseadusest. Seega ei ole 30.11.2015 vastu võetud üldkoosoleku otsus

vastuolus KOS § 13 lg-ga 1 ja ei ole seega ka tühine.

MTÜS § 20 lg 2 kohaselt kutsub juhatus kokku üldkoosoleku seaduses või põhikirjaga

ettenähtude juhtudel ja korras. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt võib põhikirjaga ette näha

täpsema korra üldkoosoleku teate saatmiseks.

Hageja on hagiavalduses viidanud ka Kostja otsuse tühisusele seoses asjaoluga, et tema ei ole

saanud kätte kutset Kostja üldkoosolekule. Kuni 14.12.2015 kehtinud Kostja põhikirja

redaktsiooni punktis 7.6.4. on seaduse alusel täpsustatud üldkoosoleku kokkukutsumise kord,

millest Kostja ka 30.11.2015 üldkoosoleku kokku kutsumisel lähtus. Teade 30.11.2015

üldkoosoleku toimumisest pandi kooskõlas põhikirjaga Kostja hallatava kortermaja trepikodade

teadete tahvlile välja 21.11.2015. Seega teatas Kostja 30.11.2015 üldkoosoleku toimumisest

seaduse ja põhikirja nõuetele vastavalt ning kõik sellel vastuvõetud otsused, sealhulgas otsus

põhikirja uue redaktsiooni kinnitamise kohta, on seaduslikud ja õiguspärased.

Juhul kui Hageja loobub Kostja üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamises nõudest seoses

koosoleku kokkukutsumise korra olulise rikkumisega, saab asja arutada kirjalikuks menetluses.

Korteriühistu Väike 12 on seisukohal, et OÜ Segmonte esitatud hagiavaldus on põhistamata ja

alusetu, 30.11.2015 üldkoosoleku otsus on seaduslik ning vastuvõetud seaduses ja põhikirjas

sätestatud üldkoosoleku kokkukutsumise korda järgides, mistõttu puuduvad mistahes

üldkoosoleku otsuse tühisuse alused. Korteriühistu Väike 12 palub jätta OÜ Segmonte

hagiavalduse rahuldamata ning jätta kõik menetluskulud OÜ Segmonte kanda.

Hageja vastus kostja vastusele

Hageja ei ole vaidlustanud üldkoosoleku otsust, vaid kulutuste jagamise viisi. Hageja ei pea

õiguspäraseks küttekulude jagamist korterite arvule, kuna kõnealuses hoones on kokku 17

korterit ja eluruumi pinda 1115,1 m², millest kolm korterit moodustavad kokku 524,1 m².

Hageja on korteriühistu liige korteri omanikuna (AÕS §6 lg2), kuid see ei ole Hageja elu- ega

asukoht ning seetõttu ei saa lugeda ühepoolset tahteavaldust kättesaaduks kui see on üles pandud

teadete tahvlile. Hageja juhib tähelepanu, et kui üldkoosoleku päevakorras oli põhikirja

muutmine majanduskulude ümberjagamise põhimõtete muutmiseks, on korrektne esitada

dokumendid üldkoosolekul osalejatele eelnevalt tutvumiseks. Varasemalt on Kostja edastanud

koosolekute teateid ja materjali Hagejale e-posti teel, sealjuures on 07.09.15 koosoleku kutses

öeldud: „Seoses uuele süsteemile üleminekuga on juhatusel on vaja teada kõigi korteriomanike

e-maili aadresse, kellel need on olemas.“ Samuti on toimunud muu korteriomandi ja

Korteriühistuga Väike 12 seotud infovahetus e-posti teel. Kostja ei ole Hagejat teavitanud

Korteriühistuga Väike 12 seotud teabe edastamise korra muutumisest.

Hageja jääb esitatud hagi juurde koosoleku kokkukutsumisega seotud nõuete rikkumise osas ja ei

näe vajadust asja arutamiseks kohtuistungil, kuna ta ei vaidlusta üldkoosoleku kokkukutsumise

teate üles panemist teadete tahvlile. Hageja on 17.10.16 hagiavalduses toonud välja üldkoosoleku

kokkukutsumise korra rikkumise alused (Hagi asjaolud ja põhjendused p.9 ja 9.10) ning jääb

ülaltoodud seisukohtade juurde.

OÜ Segmonte on seisukohal, et Korteriühistu Väike 12 on rikkunud 30.11.16 üldkoosoleku

kokkukutsumise korda ning seetõttu on koosolekul vastu võetud otsused tühised. Korteriühistus

Väike 12 üldkoosolekul vastu võetud otsus majandamiskulude jagamise põhimõtete muutmiseks,

on vastuolus tehtavate kulude ja saadavate hüvede proportsionaalsuse printsiibiga. OÜ

Segmonte palub rahuldada hagiavaldus ja jätta kõik menetluskulud Korteriühistu Väike 12

kanda.

Kostja vastus

Kostjale ei ole mõistetav Hageja seisukoha II peatüki punktis 1.1 avaldatu, mille kohaselt ei ole

Hageja vaidlustanud 30.11.2016 üldkoosoleku otsust, vaid kulutuste jagamise viisi. Ometigi

taotleb Hageja esitatud hagiga 30.11.2016 üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamist, tuginedes

nii selle kokkukutsumise korra rikkumisele kui ka vastuolule seadusega. Hageja korterite arvul ja

eluruumide pinnal põhinev subjektiivne põhistamata hinnang kulutuste jaotamise

õigusvastasusele ei tingi kulutuste jagamise viisi määratleva põhikirja punkti kinnitanud Kostja

üldkoosoleku otsuse tühisust.

Kostja põhikirjas puudub säte, mis kohustaks Kostja juhatust edastama koosoleku kutseid e-posti

teel või posti teel korteriomaniku elu – või asukohta.

Hageja on oma seisukohas viidanud 17.10.16 hagiavalduse p-des 9 ja 9.10 nimetatud

üldkoosoleku korra rikkumise alustele. Kostja märgib, et hagiavalduses puuduvad antud punktid.

Hageja ei ole vaidlustanud üldkoosoleku kutse edastamist trepikoja teadetetahvlile riputamisega.

Hageja seisukoht

Hageja väidab, et 30.11.2015 üldkoosoleku otsusega vastu võetud põhikirjas ei sätestata

sõnaselgelt üldkasutatavate ruumide kulude jagamist. Põhikirja kohaselt ei tagata ühistu liikmete

võrdset kohtlemist, kulude jaotuse läbipaistvust ja proportsionaalsust kõigi hoone haldamise ja

kasutamisega seotud kulude osas.

Ebavõrdsust süvendab veelgi üldkasutatavate ruumide küttekulude jagamine korterite arvule.

Korterelamu haldamine on Hageja arvates kaasomandi haldamine, kus kõigil on kohustus

panustada proportsionaalselt osa suurusega. Hageja ei pea õiguspäraseks küttekulude jagamist

korterite arvule, kuna kõnealuses hoones on kokku 17 korterit ja eluruumi pinda 1115,1 m²,

millest üksnes kolm korterit moodustavad kokku 524,1 m². Maja suurima korteri pindala on

229,8 m² ja väikseim 36,1 m². Küttekulude arvestamise põhimõtted ja süsteem on Hagejale

arusaamatud.

OÜ Segmonte on seisukohal, et Korteriühistu Väike 12 on rikkunud 30.11.2015 üldkoosoleku

kokkukutsumise korda ja osalejate registreerimise nõudeid ning seetõttu on koosolekul vastu

võetud otsused tühised. Korteriühistus Väike 12 üldkoosolekul vastu võetud otsus

majandamiskulude jagamise põhimõtete muutmiseks, on vastuolus tehtavate kulude ja saadavate

hüvede proportsionaalsuse printsiibiga. OÜ Segmonte palub rahuldada hagiavaldus ja jätta kõik

menetluskulud Korteriühistu Väike 12 kanda.

Kohtuistung 17.04.2017

Hageja jääb seisukohale, et talle ei ole teatatud üldkoosoleku toimumisest. Seda oleks pidanud

tegema nii nagu eelnevatest üldkoosolekutest. Ta on täiesti kursis, et eelnevas põhikirja oli sees

punkt, teade tuleb teadete tahvlile välja panna. Ta oli ise selle ühistu asutamise juures. Saadeti ka

e- kiri lisaks teadete tahvli teatele. e- kirja saatmine ei tulenenud põhikirjast. Suurem osas

korteriomanikest ei ela koha peal ja teadete tahvel ei ole jälgitav. Tema arvates on ebaõiglane, et

ühed inimesed peavad maksma teiste inimeste kulusid. Hagiavalduses koosoleku kuupäev

13.11.2015 on näpuviga, koosolek toimus 30.11.2015.

Kostja esindaja esitas vastusväite hageja püüdele muuta hagi. 22. jaanuar 2017 on hageja

tuginenud moonutatud osaliste nimekirjale. Kostja hinnangul ei ole enam tegemist faktiliste

asjaolude täiendamisega. Tegemist on lausa uute faktide esitamisega. Nendele faktilistele

asjaoludele tuginemisega kostja nõus ei ole.

Kohtu põhjendused

1. Pooled ei vaidle asjaolus, et 30.11.2015 toimus KÜ Väike 12 üldkoosolek. Antud

üldkoosolekul võeti vastu otsus, millega muudeti 27.01.2007 vastu võetud KÜ Väike 12

põhikirja.

2. Uue põhikirjaga kehtestati uus kord üldkasutatavate ruumide (trepikojad, kelder, trassid,

soojussõlm, püstikud) küttekulude jaotamiseks. 27.01.2007 põhikirja alusel võeti kütte puhul

arvestuse aluseks vastavalt eelmisel kuul tarbitud soojuse näitudele tarnija poolt esitatud

arvele korteriomandi 1 m2 kohta (tl 7). Uue põhikirja punkti 4.2.6.1. alusel (vastu võetud

30.11.2015 üldkoosolekul) jagatakse nimetatud küttekulud korterite arvule (tl 18).

3. Pooled ei vaidle asjaolus, et hageja ei viibinud 30.11.2015 toimunud KÜ Väike 12

üldkoosolekul.

4. Poolte vahel on vaidlus asjaolus,

- kas üldkoosolekul vastu võetud uue põhikirja punkt 4.2.6.1. on seadusega vastuolus ja

seetõttu tühine või mitte.

- kas KÜ Väike 12 üldkoosoleku kokkukutsumise korda on rikutud või ei.

I

5. Kostja palub kohaldada antud asjas aegumist MTÜS § 24 lg 1 alusel.

6. KÜS § 1 lg 2 alusel käesolevas seaduses reguleerimata küsimustes rakendatakse korteriühistu

suhtes mittetulundusühingute seaduse sätteid.

7. KÜS § 13 lg 3 alusel korteriühistu liikmel on õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku

otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast

arvates.

8. Kohus leiab, et kuna KÜS reguleerib korteriühistu otsuse tühistamise korda, siis tuleb

aegumise kohaldamisel lähtuda KÜS, mitte MTÜS sätetest.

9. Hageja väitel ta sai teada üldkoosoleku otsusest ja uue põhikirja kehtestamisest 22.07.2017 ja

seda asjaolu ei ole kostja vaidlustanud. Hageja on esitanud hagiavalduse 17. oktoober 2015.

10. Ülaltoodud alusel kohus leiab, et aegumist kohaldada ei ole põhjendatud.

II

11. KOS § 8 lg 1 kohaselt kokkuleppe alusel võivad korteriomanikud korraldada kaasomandi

esemega seotud õigussuhteid (korteriomanike ühisus) käesolevas seaduses sätestatust

erinevalt, välja arvatud juhul, kui seadus selle otse välistab. Kui korteriomanikud otsustavad

asutada korteriühistu korteriühistuseaduse nõuete kohaselt, siis valitsevad nad kaasomandi

eset korteriühistu õigusvõime tekkimisest alates korteriühistuseaduse järgi. Eelmises lauses

sätestatud juhul kohaldatakse kaasomandi eseme valitsemise suhtes käesolevat seadust

niivõrd, kuivõrd see ei ole vastuolus korteriühistuseadusega.

12. Kohus leiab, et kuna on loodud korteriühistu, siis tuleb lähtuda korteriühistuseaduse sätetest,

mitte korteriomandi seaduse sätetest.

13. Hageja viitab KOS § 13 lg 1, mille alusel korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud,

kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab

kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega.

Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel.

14. Kohus leiab, et nimetatud säte ei ole kohaldatav, kuna Väike 12 on asutatud korteriühistu.

15. Hageja on viidanud Riigikohus on oma tsiviilasja nr 3-2-1-146-10 otsusele, et kui puudub

korteriomanike kokkulepe selle kohta, et kulutuste eest tasumine toimub võrdselt kõigi

korteriomanike poolt, tuleb kulutuste jagamisel lähtuda seaduses sätestatud (KOS § 13 lg 1

esimene lause) põhimõttest ehk korteriomanik kannab kaasomandi majandamise kulutused

võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Üldkoosoleku otsused ei ole

korteriomanike kokkulepped. Korteriomanike üldkoosoleku otsust saaks käsitada

korteriomanike kokkuleppena üksnes juhul, kui koosolekul osaleksid kõik korteriomanikud

ja kõik hääletaksid otsuse vastuvõtmise poolt.

16. Kohus leiab, et nimetatud Riigikohtu lahend ei puuduta korteriühistu majandamist ja seega

ei ole käsitletav kohtupraktikana käesoleva hagi lahendamisel.

III

17. KÜS ei sätesta, et majanduskulude suuruse kindlaksmääramiseks on vajalik kõigi

korteriomanike kokkulepe.

18. KÜS § 151 lg 1 kohaselt majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu

vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse

osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja

ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna

eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti.

19. KÜS § 4 lg 1 kohaselt korteriühistu põhikirja võtab vastu asutamiskoosolek ja muudab

liikmete üldkoosolek. Vastuvõtmise või muutmise poolt peab olema rohkem kui pool häälte

üldarvust.

20. Seega on korteriühistu koosolekul õigus muuta põhikirja ja sätestada kulude arvestus teisiti

kui näeb ette seadus.

21. Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-28-11 märkinud, et KÜS § 151 lg-st 1 tulenevalt võib

korteriühistu põhikirjas sätestada pindalapõhisest arvestusest erinevad alused mõnda liiki või

kõigi majandamiskulude liikmete vahel jagamiseks (vt Riigikohtu 16. juuni 2010. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-53-10, p 14).

22. Riigikohus on märkinud, et kuna KÜS § 151 lg 1 võimaldab korteriühistu põhikirjaga

pindalapõhisest arvestusest kõrvale kalduda, peab selleks, et jagada majandamiskulud

korteriomanike vahel võrdselt, olema korteriühistu põhikirjas endas konkreetselt sätestatud,

missugused kulutused jaotatakse erinevalt seaduses sätestatust. Korteriühistu liikme

korteriomandi eseme mõtteliste osade majandamise kulude eest tasumise aluste ja korra

kehtestamist põhikirjas rõhutab ka KÜS § 4 lg 2.

23. Riigikohus on märkinud, et põhikirjas konkreetsete kulutuste sätestamine, mille osas

pindalapõhisest arvestusest kõrvale kaldutakse, ning arvestuse viisi märkimine on

põhjendatud muu hulgas seetõttu, et korteriühistu liikmete üldkoosolekul põhikirja muutmise

otsuse vastuvõtmiseks on vajalik suurem poolthäälteenamus kui korteriühistu liikmete

üldkoosolekul vastuvõetavate muude otsuste puhul. Nimelt MTÜS § 22 lg 1 kohaselt on

üldkoosoleku otsus vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekus osalenud

mittetulundusühingu liikmetest või nende esindajatest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud

suurema häälteenamuse nõuet. KÜS § 1 lg 2 alusel kohaldub see säte ka korteriühistu

üldkoosoleku otsusele. Samas KÜS § 4 lg 1 kohaselt võtab korteriühistu põhikirja vastu

asutamiskoosolek ja muudab liikmete üldkoosolek. Vastuvõtmise või muutmise poolt peab

olema rohkem kui pool häälte üldarv

24. 30.11.2015 muudetud korteriühistu põhikirjas on p 4.2.6.1 sätestatud kütte kulude

arvestamine (tl 18).

25. Hageja on esitanud kohtule ka 30.11.2015 KÜ Väike 12 üldkoosolekul osalenute nimekirja

(tl 48), mille kohaselt on korteriühistul 17 liiget. Nimekirjas on 14 liikme allkirjad (osa

volikirja alusel).

26. Korteriühistu Väike 30.11.2015 otsuse järgi on üldkoosolek otsustanud 77 %-se häälte

enamusega minna üle küttekulude individuaalsele kauglugemise mõõtmise süsteemile

(MESA) ja seoses sellega kinnitada KÜ Väike 12 uus põhikirja redaktsioon.

27. KÜS § 4 lg 2 lubab korteriühistu põhikirjas sätestada suurema häälteenamuse nõude. Lisaks

sellele on põhikirjas konkreetsete kulutuste märkimine, mille jaotamisel kaldutakse

pindalapõhisest arvestusest kõrvale, ning kohaldatava arvestuse viisi märkimine vajalik ka

selleks, et korteriomandit omandada soovivad isikud saaksid põhikirjast teada, kuidas toimub

majandamiskulude jaotamine.

28. KÜ Väike 12 põhikirja p 7.1.1. üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui selles osaleb üle

poolte ühistu liikmetest. P 7.7.8.6 põhikirja muutmise otsuse poolt peab olema rohkem kui

pool ühistu liikmetele kuuluvate häälte üldarvust. P 7.8.3 kohaselt otsused võetakse vastu

kohalolevate liikmete lihthäälteenamusega.

29. Uue põhikirja p 4.2.6.1 kütte arvestuse aluseks võetakse järgmised põhimõtted- vastavalt

eelmisel kuul soojusenergiaga varustaja poolt korterelamus tarbitud soojusenergia eest

esitatud arvetele jaotatuna vastavalt iga korteri individuaalsele soojushulga tarbimisele

vastavalt MESA individuaalse küttekulu arvestamise kauglugemissüsteemi mõõdikute

näitudele ning üldkasutatavate ruumide –trepikojad, kelder, trassid, soojussõlm, püstikud

jms,. soojuskulud/kaod jagatuna korterite arvule.

30. Kohus leiab, et põhikirja p 4.3.6.1 sisaldab seda, missugused konkreetsed kulutused tuleb

jagada korteriomanike vahel võrdselt jagatuna korterite arvule. Kohus leiab, et nimetatud

punkt ei ole vastuolus seadusega ja kostja üldkoosoleku 30.11.2015 otsuse kehtetuks

tunnistamise MTÜS §-s 24 ja KÜS § 13 lg-s 3 toodud eeldused ei ole täidetud.

31. Kohus leiab, et hageja põhivastuväited on uue küttekulude jagamise korra kohta. Hageja on

küll selgitanud küttekulude jagamise ebavõrdsust ja seda, et ta ei ole uue küttekulude

mõõtmise süsteemiga ja kulude jagamisega rahul (tl 45), aga ei esitanud ühtegi tõendit oma

väidete kinnitamiseks.

32. Kohus nõustub kostja vastusväitega hageja püüdele muuta hagi. 22. jaanuar 2017 on hageja

tuginenud moonutatud osaliste nimekirjale. Kostja hinnangul ei ole enam tegemist faktiliste

asjaolude täiendamisega, vaid on lausa uute faktide esitamisega. Nendele faktilistele

asjaoludele tuginemisega kostja nõus ei ole.

33. Kohus leiab, et hageja on esitanud 22.01.2017 uued asjaolud, mida hagiavalduses käsitletud

ei ole. TsMS § 363 lg 1 järgi on hagi aluseks olevad faktilised asjaolud hagi alus. TsMS § 376

lg 1 kohaselt pärast hagi menetlusse võtmist ja kostjale kättetoimetamist võib hageja muuta

hagi eset või alust üksnes kostja või kohtu nõusolekul. Kostja nõusolekut eeldatakse, kui ta ei

esita hagi muutmisele viivitamata vastuväidet. Kostja on esitanud vastuväite. Kohus ei

nõustu hagi aluse muutmisega. Kohus märgib, et 22.01.2017 esitatud uued asjaolud on ka

tõendamata.

IV

34. Riigikohus on märkinud, et kui korteriühistu üldkoosolek võtab vastu otsused, mida ta on

pädev vastu võtma ainult põhikirja muutmiseks ja selleks ettenähtud korras, siis võivad need

otsused olla tühised MTÜS § 241

lg 1 järgi. Viidatud sätte kohaselt on mh tühine

üldkoosoleku otsus, kui selle vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda.

Sama seaduse § 20 lg 6 kohaselt tuleb üldkoosoleku kokkukutsumise teates mh märkida

üldkoosoleku päevakord. Kolleegiumi hinnangul on üldkoosoleku kokkukutsumise korra

rikkumisega tegemist ka siis, kui üldkoosolekul otsustatakse küsimusi, mis nõuavad põhikirja

muutmist ja üldkoosoleku kokkukutsumise teates pole päevakorra osas märgitud põhikirja

muutmist (v.a MTÜS § 201 lg-s 5 toodud juhul).

35. Hageja on hagiavalduses (tl 3) väitnud, et kuna hagejale ei ole saadetud selle kohta teadet, et

13.11.2015 toimub üldkoosolek, siis on 13.11.2015 toimunud üldkoosoleku otsus tühine.

Hageja viitab TsÜS § 69 lg 2-le ja üldkoosoleku otsuse tühisusele MTÜS § 241 lg 1 alusel.

Hageja viitas korteriühistu põhikirja p 7.6.4, mille järgi üldkoosoleku kokkukutsumisest peab

liikmetele ette teatama vähemalt 7 päeva. Teade pannakse välja trepikodadesse. Hageja väitel

on ta ühistu liige korteri omanikuna ja see ei ole hageja elu – ja asukoht, seetõttu ei saa

lugeda ühepoolset tahteavaldust kättesaaduks, kui see on üles pandud teadete tahvlile. Oleks

võinud ka e-kirja saata. Kohtuistungil hageja esindaja avaldas, et ta on täiesti kursis, et

eelnevas põhikirja oli sees punkt, et teade tuleb teadete tahvlile välja panna. Ta oli ise selle

ühistu asutamise juures. Aga varem saadeti ka e-kiri lisaks teadete tahvli teatele. Kohtu

küsimusel, kas e-kirja saatmine tulenes põhikirjast, vastas hageja esindaja, et ei tulenenud.

Suurem osas korteriomanikest ei ela koha peal ja teadete tahvel ei ole jälgitav.

36. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud üldkoosoleku korra kokkukutsumise rikkumist

MTÜS § 20 lg 5 (üldkoosoleku kokkukutsumisest peab ette teatama vähemalt seitse päeva,

kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega) ja lg 6 (üldkoosoleku kokkukutsumise

teates tuleb märkida üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ning üldkoosoleku päevakord.

Põhikirjaga võib ette näha täpsema korra üldkoosoleku kokkukutsumise teate saatmiseks)

järgi. Kohus leiab, et hageja ei ole vaidlustanud, et koosolek on kokku kutsutud vastavalt

põhikirjale, et üldkoosoleku kokkukutsumise teade tuleb teadete tahvlile välja panna. Hageja

ei ole esitanud tõendeid, et teadet ei olnud õigeaegselt välja pandud ja et teate sisu ei

vastanud seaduses sätestatule.

37. MTÜ § 20 lg 5 kohaselt üldkoosoleku kokkukutsumisest peab ette teatama vähemalt seitse

päeva, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega. Lg 6 kohaselt üldkoosoleku

kokkukutsumise teates tuleb märkida üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ning üldkoosoleku

päevakord. Põhikirjaga võib ette näha täpsema korra üldkoosoleku kokkukutsumise teate

saatmiseks.

38. Kohus leiab, et ei ole tõendatud korteriühistu üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumine.

39. Kohus leiab, et korteriühistu Väike 12 30.11.2015 toimunud üldkoosoleku otsuse tühisus ei

ole tõendatud ja hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata.

Menetluskulud

40. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

41. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei

takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 1 järgi määrab

maakohus menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja

põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud

tekkisid.

42. TsMS § 176 lg 1 kohaselt kui asja vaadatakse läbi kohtuistungil, esitatakse menetluskulude

rahalise suuruse kindlaksmääramiseks enne kohtuvaidlusi kohtule menetluskulude nimekiri,

milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Kohus määrab tähtaja menetluskulude

nimekirja esitamiseks kulude kohta, mis seonduvad osalemisega kohtuistungil, kus lõpetati

asja arutamine. Eelmises lauses nimetatud tähtaeg ei või olla pikem kui kolm tööpäeva

kohtuistungi toimumisest arvates.

43. Kostja on menetluskulude nimekirja kohtule esitanud. Antud nimekirja alusel soovib kostja

menetluskulude hüvitamist ajakuluga 4 tundi ja 54 minutit (tunnihinnaga 108 eurot, kokku

460,50, millele lisandub veel sõidukulu (otsene kulu 49,47 + ajakulu sõitmiseks 432 eurot),

kulud kokku 941,97 eurot (ilma käibemaksuta).

44. Hageja ei ole kostja menetluskulude nimekirjale vastuväiteid esitanud.

45. TsMS § 175 lg 1 ning lg 11 järgi mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud

ja vajalikus ulatuses. Kui menetluskulude jaotuse kohaselt teist menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulude kandmiseks kohustatud menetlusosaline nimetatud kuludele vastu

ei vaidle, võib kohus piirduda selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks

ebamõistlikult suured. Kohus kontrollib käesolevaga kostja lepingulise esindaja kulude

põhjendatust ja vajalikkust.

46. Kohus, tutvunud kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusega ja tsiviilasja

materjalidega, leiab, et see on põhjendatud osaliselt.

47. Kohtu hinnangul on hageja esindaja tunnihind 108 eurot aktsepteeritav. Samas leiab kohus, et

mitte kõik õigusabikulud kostja taotletud suuruses ei ole põhjendatud. Kohus on seisukohal,

et eelkõige kuulub hüvitamisele lepingulise esindaja aeg, mis on kulunud sisuliste ning

argumenteeritud

ja

asjakohaste

seisukohtade

väljendamiseks

kirjalikes

menetlusdokumentides. Kostja esindaja on oma menetluskulude nimekirjas väljatoonud, et

kokku kulus tal 4 tundi ja 54 minutit kostja menetlusdokumentide koostamiseks ja istungil

osalemiseks. Menetlusdokumentide koostamiseks on kohtu hinnangul põhjendatud kostjale

hüvitada õigusabikulud 4 tunni ja 54 minuti ulatuses, millele ei vaidle vastu ka hageja. Kohus

ei saa aga nõustuda kostja esindaja taotlusega hüvitada lisaks otsestele sõidukuludele (kütuse

maksumusele) ka ajakulu (4x108 eurot kokku 432 eurot). TsMS § 175 lg 2 töötajaga seotud

kuludest hüvitatakse üksnes sõidukulud. Eeltoodut silmas pidades on kohtu arvates kostja

õigusabikuludest põhjendatud kulud kokku summas 509,97 eurot (460,50+49,47), milline

summa tuleb hagejalt välja mõista.

48. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

49. TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Silvi Maiste

Kohtunik