1-16-2251/25 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

8. mai 2017 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-16-2251

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas, Mati Kartau, Maarika Kuusk

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 5. aprilli 2017 määrus

Daniil Vitenzoni (ik 38308023715) karistuse täitmisele

pööramise kohta KarS § 69 lg 6 alusel

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Daniil Vitenzoni kaitsja Denis Stepanov,

määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Viru Maakohtu 5. aprilli 2017 määrus jätta muutmata.

2. Daniil Vitenzoni kaitsja Denis Stepanovi määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib käesoleva määruse peale esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist

kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates

päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Viru Maakohtu 06.05.2016 otsusega tunnistati D. Vitenzon süüdi KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi

ning talle mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud

karistust Viru Maakohtu 23.03.2015 kohtuotsusega mõistetud karistuse – 11 kuud ja 21 päeva

vangistust – võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta, 11 kuud ja 19 päeva vangistust. KarS § 69

lg 1 alusel asendati D. Vitenzonile mõistetud karistus üldkasuliku tööga 709 tunni ulatuses. KarS

§ 69 lg 3 alusel määrati üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 aastat alates kohtuotsuse

jõustumisest. KarS § 69 lg 4 alusel kohustati D. Vitenzoni järgima kontrollnõudeid. Viru

Maakohtu otsus jõustus 24.05.2016.

2. 15.02.2017 esitas kriminaalhooldusametnik Viru Maakohtule D. Vitenzoni kohta erakorralise

ettekande põhjusel, et hooldusalune hoidub kõrvale üldkasuliku töö tegemisest ja on rikkunud

alkoholi tarvitamise keeldu.

3. Viru Maakohtu 22.02.2017 määrusega jäeti kriminaalhooldusosakonna erakorraline ettekanne

rahuldamata. Kohus määras D. Vitenzonile täiendava kohustuse – osaleda sotsiaalprogrammis

kuni 31.10.2017. Kohtumäärus jõustus 10.03.2017.

4. 24.03.2017 esitas kriminaalhooldusametnik Viru Maakohtule D. Vitenzoni kohta uue erakorralise

ettekande põhjusel, et hooldusalune on rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi.

5. Viru Maakohus oma 5. aprilli 2017 määrusega rahuldas kriminaalhooldusametniku erakorralise

ettekande ja pööras D. Vitenzonile Viru Maakohtu 06.05.2016 otsusega mõistetud karistus – 1

aasta 11 kuud ja 19 päeva vangistust – täitmisele. Kohus luges antud karistusest kantuks D.

Vitenzoni poolt tehtud üldkasulik töö 316 tunni ulatuses, s.o 10 kuud ja 16 päeva vangistust.

Ärakandmisele kuulub 1 aasta 1 kuu ja 3 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda

05.04.2017, tõkendina kohaldada vahistamist.

6. 22.02.2017 määruses tuvastas kohus, et D. Vitenzon rikkus kahel korral (08.09.2016 ja

31.01.2017) alkoholi tarvitamise keeldu. Lisaks oli 22.02.2017 seisuga D. Vitenzon sooritanud

232 üldkasuliku töö tundi, sooritamata oli 477 tundi. Kohus leidis, et D. Vitenzon jättis korduvalt

ilma mõjuva põhjuseta ajakavades ettenähtud üldkasuliku töö tunnid sooritamata.

7. 24.03.2017 esitatud erakorralise ettekande materjalide pinnalt luges kohus tõendatuks, et D.

Vitenzon rikkus ka 05.02.2017 kohustust mitte tarvitada alkoholi, joobe määraks 0,83 mg/l.

Arvestades joobe määra ei ole kohtu hinnangul joove tekkinud hooletusest, tegemist oli teadliku

alkoholi tarbimisega ning seega ka teadliku kohtuotsuse mittetäitmisega. Rikkumine leidis aset

enne 22.02.2017 kohtumääruse tegemist, kuid määruse tegemise ajal oli vastav fakt kohtule

teadmata, mistõttu ei saanud kohus seda otsuse tegemisel arvestada.

8. Kuigi 31.01.2017 pani D. Vitenzon toime rikkumise, ei hoidnud see teda uute rikkumiste

toimepanemisest. Sealjuures ei mõjutanud teda ka asjaolu, et oli samal ajal allutatud

sõltuvusravile. Selline asjade käik näitab oluliselt erinevas valguses D. Vitenzoni suhtumist

kohtuotsuse täitmisesse. Kuigi tegemist oli teadliku alkoholi tarvitamisega, ei ole D. Vitenzon ise

rikkumist tunnistanud ega avaldanud kahetsust.

Määruskaebus

9. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu D. Vitenzoni kaitsja D. Stepanov, kes

palub kohtul pikendada D. Vitenzonile mõistetud tingimuslikku karistust kuni kahe aastani ja

üldkasulikuks tööks jätta 393 tundi.

10. Kaebaja ei nõustu karistuse täitmisele pööramisega, kuna D. Vitenzon on siiski teinud

üldkasulikku tööd. Kaitsja leiab, et kohtumääruses ei ole piisvalt arvestatud D. Vitenzon

iseloomustusega Narva spordikoolist Energia.

11. Pärast 05.02.2017 mingeid rikkumisi olnud ei ole ja seetõttu ei ole vajadust pöörata karistust

täitmisele. D. Vitenzonil ei ole esinenud tõsiseid rikkumisi, seega tuleks pikendada tingimuslikku

karistust kuni kahe aastani.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

12. Ringkonnakohus, hinnanud kohtutoimiku materjale ja maakohtu määrust, jääb maakohtu

määruses toodud järelduste juurde ning leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja igakülgselt

põhjendatud. Ringkonnakohus märgib määruskaebuses toodud väidetele vaid järgmist.

13. Tulenevalt KarS § 69 lg-st 6 juhul, kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi

kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda

kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75

lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3

sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse

täitmisele.

Kriminaalhooldusametniku ettekandest ja toimiku materjalidest nähtub, et D. Vitenzon on

korduvalt rikkunud talle katseajal pandud kohustust mitte tarvitada alkoholi (08.09.2016,

31.01.2017 ja 05.02.2017). Samuti on D. Vitenzonil 06.05.2016 otsusega määratud 709

üldkasuliku töö tunnist sooritamata jäänud 393 tundi (29.03.2017 seisuga).

14. Kaebaja palub kohtul pikendada D. Vitenzoni tingimuslikku karistust kahe aastani ja

üldkasulikuks tööks jätta 393 tundi.

Ringkonnakohus selgitab, et tulenevalt KarS § 69 lg-st 3 võib kohus üldkasuliku töö mõistmisel

määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks kuni kakskümmend neli kuud kuritegude

toimepanemise puhul. Käesoleval juhul on kohus määranud 06.05.2016 otsusega 709 tunni

üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 aastat (kriminaalhoolduse lõpp saabub 24.05.2018) ning

kohaldanud KarS § 69 lg 4 alusel üldkasuliku töö tegemisel D. Vitenzonile kontrollnõudeid.

Seega on kohus määranud D. Vitenzonile üldkasuliku töö tegemiseks maksimaalse tähtaja ning

seda pikendada seadusest tulenevalt võimalik ei ole.

15. Kaebaja ei nõustu täitmisele pööramisega, kuna D. Vitenzon on teinud üldkasulikku tööd. Ka ei

arvestanud kohus küllaldaselt D. Vitenzonile Narva spordikoolist Energia antud iseloomustusega.

Pärast 05.02.2017 mingeid rikkumisi olnud ei ole ja varasemad rikkumised ei ole tõsised

rikkumised ning seetõttu ei ole vajadust pöörata karistust täitmisele.

Ringkonnakohus kaebajaga nõustuda ei saa. Asjaolu, et Narva spordikool Energia on andnud D.

Vitenzoni kohta positiivse iseloomustuse 07.02.2017-15.03.2017 töötatud ajaperioodi kohta, ei

välista kuidagi D. Vitenzoni poolt toimepandud rikkumisi ning samuti ei ole D. Vitenzon täitnud

üldkasuliku töö tunde. Nähtuvalt 29.03.2017 Viru Vangla teatest on D. Vitenzonil 709

üldkasuliku töö tunnist sooritamata üle poole – 393 tundi. Maakohus on õigesti tuvastanud juba

22.02.2017 määruses, et üldkasuliku töö tundide sooritamata jätmine ajakava kohaselt ei ole

olnud mõjuvaks põhjuseks kohtuotsuse täitmata jätmisel. D. Vitenzon on hoidnud tahtlikult

kõrvale üldkasuliku töö sooritamisest ja tal puudus selleks mõjuv põhjus.

Kohtu hinnangul ei ole sellised rikkumised (alkoholi tarvitamine ja üldkasulikust tööst

kõrvalehoidumine) väheolulised, samuti näitab alkoholi korduv tarvitamine katseajal, et D.

Vitenzon ei ole aru saanud kohtu poolt kehtestatud käitumiskontrolli nõuete kohustuslikkusest.

Seetõttu ei pea kohus ka põhjendatuks üldkasuliku töö täitmise ja kriminaalhoolduse jätkamist,

sest varasemad korduvad rikkumised ei anna selleks alust. Samuti ei ole põhjendatud

kriminaalhoolduse edasine teostamine täiendavate kohustuste määramisega, kuna selliste

kohustuste panemine ei välista võimalust, et D. Vitenzon rikub järjekordselt käitumiskontrolli

nõudeid.

16. Ringkonnakohtu hinnangul on D. Vitenzon suhtunud korduvate rikkumistega hoolimatult talle

kohtu poolt kehtestatud kriminaalhoolduse nõuetesse. Kui isik viibib kinnipidamisasutuses, ei

ole tal võimalik ka alkoholi tarvitada ja saab osaleda erinevates resotsialiseerumisprogrammides.

On ilmselge, et D. Vitenzon ei ole suutnud talle katseaja kestel määratud kohustusi täita, mistõttu

tuleb ärakandmata karistus pöörata täitmisele.

17. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 leiab ringkonnakohus, et

maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

/allkiri/ /allkiri/ /allkiri/

Aarne Sarjas

Mati Kartau

Maarika

Kuusk