1-10-15779/381 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

8. mai 2017, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-10-15779

Kohtukoosseis

Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 30. märtsi 2017 määrus

süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega

vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdlase Sergei Matvejev (isikukood 37207113726) kaitsja

vandeadvokaat Matti Reinsalu, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 30. märtsi 2017 määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo

Matti Reinsalu kaudu 48 eurot (sealhulgas käibemaks 8 eurot) määruskaebemenetluses

Sergei Matvejevile riigi õigusabi osutamise eest.

3.1

Mõista Sergei Matvejevile välja menetluskulu riigituludesse.

3.2

Sergei Matvejevil tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi

arveldusarvele SEB Pank nr 10220034796011 või Swedbank nr 221023778606.

Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „Sergei Matvejev

1-10-15779 menetluskulud“.

4. Jätta rahuldamata Sergei Matvejevi taotlus tema tingimisi ennetähtaegse vabastamise

küsimuse arutamisel tekkinud menetluskulude jätmiseks riigi kanda.

Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised

nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse

läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel

teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud

määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Maakohtu 16. detsembri 2013 otsusega tunnistati Sergei Matvejev süüdi KarS § 113

järgi ning teda karistati 10 aasta pikkuse vangistusega. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 24. juunil

2020.

2. Viru Maakohtu 30. märtsi 2017. a määrusega jäeti S. Matvejev vangistusest tingimisi enne

tähtaega vabastamata. Kohus märkis, et S. Matvejevit on 3 korda kriminaalkorras karistatud, mis

viitab sellele, et isik ei ole karistustest vajalikke järeldusi teinud. S. Matvejevi kuriteod on

muutunud vägivaldsemaks. S. Matvejevil on 3 kehtivat distsiplinaarkaristust, mis näitab, et

kinnipeetav ei suuda ka vanglas range järelevalve tingimustes alluda kehtestatud korrale ja

õiguskuulekalt käituda. See seab kahtluse alla tema võime käituda vabaduses õiguskuulekalt. S.

Matvejev oli enne vangistust asotsiaalse eluviisiga. Vabanemisel soovib ta elama asuda Narva

kodutute öömajja. Seda aga võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks, kuna sealsed

elanikud võivad suure tõenäosusega suunata teda tagasi endise eluviisi juurde. S. Matvejevil

puuduvad toetavad lähedased. Majanduslikku olukorda vabaduses raskendab nõuete olemasolu. Isik

on õigussüsteemi suhtes vaenulik ja teeb ametnikega koostööd vaid omakasu eesmärgil. S.

Matvejevi ennetähtaegne vabastamine 3 aastat ja 2 kuud enne karistusaja lõppu, ei vastaks

kannatanu ega ühiskonna õiglustundele ning karistuse mõistmise eesmärkidele. Positiivsena tõi

kohus välja selle, et S. Matvejev on omandanud riigikeele B2 tasemel, läbinud sotsiaalprogrammi

„Viha juhtimine“ ja osalenud kunstiringis. Erinevatel vangistuse perioodidel on olnud tööga

hõivatud. Positiivsed asjaolud aga maakohtu hinnangul negatiivseid üle ei kaalunud.

3. Kaitsja taotleb tühistada Viru Maakohtu määrus ja teha uus määrus, millega vabastada

S. Matvejev vangistusest tingimisi enne tähtaega määruskaebuses toodud asjaoludel.

On tõsi, et S. Matvejevil on kuritegelik minevik ja ta on toime pannud raske kuriteo. Samas on ta

oma süüd tunnistanud ning kahetsenud. Vangistuses on ta igapäevaselt püüdnud teha kõik selleks, et

muutuda ja seda ühiskonnale näidata. Kohus ei ole arvestanud KarS §-s 76 toodud asjaolusid

kogumis. Arvesse on jäetud võtmata süüdimõistetu isik, tema käitumine karistuse kandmise ajal,

elutingimused ja võimalused vabanemisel. Kinnipeetavalt ei saa võtta kategooriliselt võimalust

näidata oma õiguskuuleka käitumisega ning enesearendamisega, et ta on teinud karistusest vajalikud

järeldused ning kantud karistusaeg on eesmärgi täitnud. Maakohtu argumendid ei lange ära ka

pärast karistusaja ärakandmist. Võimaliku riski maandamiseks ongi vajalik tagada riigipoolne

järelevalve, mis aitaks S. Matvejevil sotsialiseeruda ning viia oma käitumine kooskõlla seaduse ja

ühiselu reeglitega. Ennetähtaegne vabastamine tähendab vangistuse eesmärkide täitmist teiste, ent

odavamate vahenditega. Uue kuriteo riski on võimalik maandada kriminaalhooldusele allutamisega

ja käitumiskontrolli kohaldamise ja lisakohustuste panemisega, mis piirab oluliselt isiku

liikumisvabadust ja elukvaliteeti. Kriminaalhooldusele vabanenud isikute hulgas on retsidiivsus 2-5

korda madalam, kui neil, kes oma karistuse lõpuni kannavad.

MENETLUS RINGKONNAKOHTUS

4. Tartu Ringkonnakohtu kohtuniku määrusega määrati edasikaebus läbivaatamisele kirjalikus

menetluses ning pooltele anti võimalus esitada oma kirjalikud seisukohad kuni 4. maini 2017.

S. Matvejev esitas kohtule taotluse jätta kõik tekkinud menetluskulud riigi kanda, sest taotluse

esitaja on maksevõimetu. Tal on juba tekkinud riigi ees võlg 4407,88 eurot (K-raha andmetel) ja

sellele lisandub 20. veebruaril 2017. a välja mõistetud 9589,99 eurot. Sellises olukorras ei ole S.

Matvejevil võimalik määratud advokaadi tasusid maksta.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus, kaalunud veelkord S. Matvejevi tingimisi ennetähtaegse vabastamise poolt

ja vastuargumente, jätab kaebuse rahuldamata ja vaidlustatud kohtumääruse muutmata.

6. Ringkonnakohus märgib, et tingimisi vabastamise kriminaalpoliitiline eesmärk on

vähendada reaalse vangistuse rakendusala ning säästa konkreetset isikut vangistusest. Määrav on

seejuures aga positiivne eripreventiivne prognoos – lootus, et isik ei pane vabaduses toime uut

kuritegu. Kaalutlused, millest kohus siinjuures lähtub on süüdlast puudutavad (tema käitumine

vangistuses ja tulevane elu vabaduses) ja karistuspoliitilised (kuriteo asjaolud, süüdlase isik ja tema

varasem elukäik).

7. II astme kohus leiab, et maakohus analüüsis kõiki ennetähtaegse vabastamise seisukohast

olulisi asjaolusid, ent leidis, et süüdlast ei saa ennetähtaegselt vabastada. Ka ringkonnakohus leiab,

et S. Matvejevi puhul on arvestatav risk uute kuritegude toimepanemiseks, tema kuriteo asjaolud

olid rasked, süüdlase varasemat elukäiku iseloomustab korduv kriminaalkorras karistatus ning

kuritegude muutumine raskemaks. Ehkki kaitsja leiab, et maakohus ei ole piisavalt arvestanud isiku

käitumist ja püüdlusi vangistuses, ringkonnakohus sellega ei nõustu. Maakohus on positiivse

asjaoluna välja toonud, et S. Matvejev töötab ning on läbinud sotsiaalprogrammi, negatiivse poole

pealt aga iseloomustab isiku käitumist vangistuses distsiplinaarkaristuste olemasolu.

Kaitsja leiab, et võimaliku riski maandamiseks ongi vajalik tagada riigipoolne järelevalve, mis

aitaks S. Matvejevil sotsialiseeruda ning viia oma käitumine kooskõlla seaduse ja ühiselu reeglitega.

Ringkonnakohus märgib, et kuivõrd paratamatult peab kinnipeetavat ennetähtaegselt vabastades

otsustama ka selle üle, kas tema katseaeg võiks olla edukas – siis distsiplinaarkaristuste olemasolu

seab praegusel ajahetkel kahtluse alla S. Matvejevi katseaja õnnestumise. Lisaks seab katseaja

õnnestumise suure küsimärgi alla ka S. Matvejevi suhtumine ametnikesse, mis vangla

iseloomustuse kohaselt on omakasupüüdlik, suhtumine õigussüsteemi vastu aga vaenulik. Kuivõrd

kriminaalhooldus eeldab koostööd ametnikega ja riigi poolt kehtestatud nõuete järgimist, siis S.

Matvejevi hoiakud sellele kriteeriumile ei vasta. Ka isiku elutingimused ja võimalused vabanemisel,

mille arvestamata jätmist on kaitsja maakohtule ette heitnud, ei ole vabastamist toetavad.

Nagu maakohus märkis, ööbiks S. Matvejev Narva kodutute varjupaigas, kus on suurem oht naasta

endise eluviisi juurde. Isiku käitumist enne vangistust iseloomustas asotsiaalne eluviis. Mis

puudutab kaitsja väiteid, et ennetähtaegne vabastamine tähendab vangistuse eesmärkide täitmist

teiste, ent odavamate vahenditega, siis odavus on suhteline mõiste, kui ühel kaalukausil on

üksikisiku õigused, teisel aga vajadus kaitsta teiste inimeste elu, tervist ja vara. S. Matvejevi puhul

võib täheldada ohtu vägivalla tarvitamiseks konfliktisituatsioonis. See aga võib lõppeda teisele

isikule tervise kahjustamise või hullemal juhul elu kaotusega.

Neid asjaolusid arvestades leiab ka ringkonnakohus, et esineb liiga palju negatiivseid asjaolusid

kogumis, mis praegusel ajal välistavad S. Matvejevi tingimisi ennetähtaegse vabastamise.

Märkimist väärib, et iseloomustuse kohaselt S. Matvejev ei tunne kahetsust teo tagajärgede ja

kannatanute suhtes, see aga ei riimu kaitsja väidetega, et S. Matvejev on oma süüd tunnistanud ning

kahetsenud ja püüdnud vangistuses igapäevaselt teha kõik selleks, et muutuda ja seda ühiskonnale

näidata.

8. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus

vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

9. S. Matvejevi kaitsja vandeadvokaat Matti Reinsalu esitas taotluse riigi õigusabi tasu suuruse

ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt võttis kaitsjal

määruskaebuse koostamine aega 1 tund, mille eest ta soovib tasu summas 48 eurot (sealhulgas

käibemaks 8 eurot). Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus tuleb rahuldada.

Kuna apellatsioonikohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jääb menetluskulu 48 eurot

KrMS § 187 lg 2 alusel S. Matvejevi kanda.

10. Ringkonnakohus leiab, et S. Matvejevi taotlus jätta kõik tingimisi ennetähtaegse

vabastamisega seotud menetluskulud riigi kanda, tuleb jätta rahuldamata. Esmalt selgitab

ringkonnakohus, et KrMS § 180 lg 3 sätestab võimaluse jätta menetluskulud osaliselt riigi kanda.

Seega ei võimalda seadus jätta menetluskulusid riigi kanda S. Matvejevi poolt taotletud viisil. Ehkki

kaebuse esitaja on põhjendanud, et menetluskulude kandmine käib talle üle jõu, tuleb

menetluskulude osalisel riigi kanda jätmisel arvestada ka isiku resotsialiseerumise võimalusi ja

toimepandud kuriteo iseloomu. Antud ajal viibib S. Matvejev kinnipidamisasutuses, samas on ta

iseloomustuse kohaselt tööga hõivatud ning ka isiku vajadused (toit, riided, eluase) rahuldab

kinnipidamise ajal riik. S. Matvejev on toime pannud raske isikuvastase kuriteo, mistõttu ei oleks

õiglane jätta tema tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse arutamisega tekkinud

menetluskulusid riigi kanda.

/allkiri/ /allkiri/ /allkiri/

Maarika Kuusk

Aarne Sarjas

Mati Kartau