2-16-14671/16 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium

Kohtunikud

Eesistuja Iko Nõmm, liikmed Reet Allikvere, Margo

Klaar

Määruse tegemise aeg ja koht

8. mai 2017. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-16-14671

Tsiviilasi

ИООО "ЭПАМ Системз" avaldus Minski linna

Majanduskohtu poolt 28.04.2015 asjas nr 374-20/2014

tehtud otsuse täidetavaks tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 7. märtsi 2017. a määrus

Kaebuste esitajad ja kaebuste

liik

Ideab Project Eesti Aktsiaseltsi määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja

ИООО "ЭПАМ Системз"

(välisriigi

registrikood 101546673, asukoht 1/1-110 V.F

Kuprevicha, Minsk, Valgevene), lepinguline esindaja

advokaat Martin-Johannes Raude

Puudutatud isik Ideab Project Eesti Aktsiaselts

(registrikood 10673734, asukoht Laki 16-413, 10621

Tallinn; Nõmme tee 96, 13418 Tallinn), lepinguline

esindaja Madis Truber

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Jätta Harju Maakohtu 7. märsti 2017. a määrus muutmata ja määruskaebus

rahuldamata.

2. Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta Ideab Project Eesti

Aktsiaseltsi kanda.

3. Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista

Ideab Project Eesti Aktsiaseltsilt välja ИООО "ЭПАМ Системз" kasuks

menetluskulude katteks 420 eurot.

4. Ideab Project Eesti Aktsiaseltsil tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest kuni täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 30 päeva jooksul, välisriiki

kättetoimetamise puhul aga kahe kuu jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates.

Avaldus ja menetluse käik

1. ИООО "ЭПАМ Системз" (avaldaja) esitas 29. septembril 2016. a Harju Maakohtule

avalduse Minski linna Majanduskohtu 28. aprillil 2015. a asjas nr 374-20/2014 tehtud

otsuse täidetavaks tunnistamiseks.

2. Maakohus võttis 8. novembri 2016. a määrusega avalduse menetlusse ning 31. jaanuari

2017. a määruse kohaselt toimetas kohus Ideab Project Eesti Aktsiaselts-ile (puudutatud

isik) avaldaja esitatud avalduse välisriigi kohtulahendi täidetavaks tunnistamiseks kätte

avalduse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded, kuna kohtul ei

olnud võimalik muul viisil menetlusdokumente puudutatud isikule kätte toimetada.

3. Puudutatud isik avaldusele seisukohta ei esitanud.

Maakohtu määrus

4. Harju Maakohtu 7. märtsi 2017. a määrusega rahuldati avaldus ning tunnustati ja

tunnistati täidetavaks Eesti Vabariigi territooriumil Minski linna Majanduskohtu 28.

aprillil 2015. a asjas nr 374-20/2014 tehtud otsus. Maakohus jättis menetluskulud

TsMS § 172 lg 1 alusel avaldaja kanda.

5. Kohtu hinnangul vastas avaldus vastas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-de

620 ja 622 nõuetele ja ei esinenud menetlusse võtmisest keeldumise aluseid. Seega,

kuna tsiviilkohtumenetluse seadustikust tulenevad vorminõuded olid täidetud, kuulus

vaidlusalune kohtuotsus juhindudes TsMS § 623 lg-st 1 Eesti Vabariigis täidetavaks

tunnistamisele puudutatud isiku suhtes.

Määruskaebus

6. Puudutatud isik palub maakohtu määruse tühistada ja jätta avaldus kohtuotsuse

tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks rahuldamata. Puudutatud isik palub jätta

menetluskulud avaldaja kanda.

7. Puudutatud isik heidab maakohtule ette, et kuivõrd kohtumäärus avalduse menetlusse

võtmise ja puudutatud isikule seisukoha esitamise tähtaja määramise kohta avaldati

väljaandes Ametlikud Teadaanded, siis sisuliselt jäi määrus kätte toimetamata,

mistõttu ei saanud puudutatud isik kohtumenetluses esitada oma seisukohta.

8. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et käesolevas kaasuses esineb välisriigi

kohtulahendi tunnustamist välistav asjaolu TsMS § 620 lg 1 p 1 mõistes, s.o lahendi

tunnustamine oleks ilmselt vastuolus Eesti õiguse oluliste põhimõtetega (avaliku

korraga), eelkõige isikute põhiõiguste ja vabadustega, mida maakohus vaidlustatavas

kohtumääruses ei ole analüüsinud.

9. Puudutatud isik selgitab, et Minski linna majanduskohus on 28. aprilli 2015. a

otsusega nr 374-20/2014 rahuldanud avaldaja hagi 7. novembril 2011. a sõlmitud

töövõtulepingust nr IP 1.5/103 tulenevate kohustuste väidetavast mittenõuetekohasest

täitmisest tuleneva leppetrahvi nõude summas 350 639,93 USA dollarit. Nõude

aluseks on väide, et puudutatud isik on jätnud tööd nõutud mahus tegemata, kuid on

saadud raha ära kulutanud. Puudutatud isiku hinnangul on nõue tema vastu

põhjendamatu ja selgitab, et leppetrahvi nõude aluseks saab olla korrektselt tuvastatud

lepingurikkumine, mida antud juhul tõendatud ei ole.

10. Puudutatud isik leiab, et Minski linna Majanduskohus on rikkunud menetlusnorme,

mis sätestavad tõendite hindamise reeglid. Selline rikkumine on viinud ebaõige

lahendini, mille tunnustamine on vastuolus Eesti õiguse põhimõtetega ning rakendub

TsMS § 620 lg 1 p 1. Põhiseaduse (PS) § 32 sätestab omandi puutumatuse ja kaitse.

Leitud on, et PS § 32 kaitseb omandina varalisi õigusi, s.o nii asju, raha kui ka

rahaliselt hinnatavaid õigusi ja nõudeid. Kohus peab veenduma, et lahend ei oleks

vastuolus Eesti õiguse oluliste põhimõtetega. Riigil on PS § 14 järgi kohustus luua

põhiõiguste kaitseks kohased menetlused. Nii kohtu- kui ka haldusmenetlus peab

olema õiglane. Muuhulgas tähendab see, et riik peab kehtestama menetluse, mis

tagaks isiku õiguste tõhusa kaitse. Puudutatud isik on seisukohal, et kuigi TsMS § 623

lg 1 ei anna kohtule õigust kontrollida kohtulahendit sisuliselt, on sellele vaatamata

seadusandja tahe kehtestada võimalus jätta kohtulahend tunnustamata, tuginedes

TsMS § 620 lg 1 alustele ning muuhulgas p-le 1.

11. Lisaks viitab puudutatud isik sellele, et 1. jaanuaril 2014. a jõustus õigusakt

„Tingimused välismaiste organisatsioonide avamisest ja tegutsemisest Valgevene

Vabariigis“, mis on kinnitatud Valgevene Vabariigi Ministrite nõukogu otsusega 31.

detsembrist 2013. a nr 1189. Õigusakti p-s 4 on öeldud, et välismaise

kommertsorganisatsiooni esindus omab õigust tegeleda tema poolt esindatava

välismaise organisatsiooni nimel ja korraldusel vaid ettevalmistava ja abistava

iseloomuga tegevusega, kuid mitte majandustegevusega. Lisaks eeltoodule on

Valgevene Vabariigi Presidendi käskkirjaga 14. jaanuarist 2014. a nr 26 „Meetmetest

ehitustegevuse täiustamise kohta“ viidud sisse täiendavad nõuded juriidilistele

isikutele ja eraettevõtjatele, kes tegelevad ehitustegevusega Valgevene Vabariigi

territooriumil. Tulenevalt eeltoodust ei saanud puudutatud isik 7. novembril 2011. a

sõlmitud töövõtulepingu täitmist jätkata, kuna muutus seadus ning see on

ettenägematu asjaolu ehk vääramatu jõud ehk force majeure.

12. Seega on Minski linna majanduskohus esiteks eiranud tõendeid, mis kinnitavad, et

lepingurikkumist ei ole toimunud ning avaldaja poolt ülekantud raha on kasutatud

sihipäraselt (objektil ladustatud materjalid, mis kasutati hiljem objektil) ja teiseks on

kohus jätnud arvestamata ettenägematud asjaolud, millede olemasolust pidi Minski

linna majanduskohus olema teadlik ning mis vabandaksid lepingurikkumist ka siis, kui

see oleks aset leidnud.

Menetluse edasine käik

13. Avaldaja palus jätta puudutatud isiku määruskaebuse rahuldamata.

14. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht

15. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et määruskaebuse väited ei

anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kooskõlas TsMS §-ga 659 ja § 657 lg 1

p-ga 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse

rahuldamata.

16. Esmalt märgib ringkonnakohus, et nõustub maakohtu 31. jaanuari 2017. a määruses

leituga. Maakohus on kirjeldanud, millistel viisidel üritas kohus edutult avaldaja

avaldust puudutatud isikule kätte toimetada, ja õigesti põhjendanud, miks antud juhul

tuli menetlusdokument TsMS § 317 alusel avalikult kätte toimetada. Riigikohus on

leidnud, et üldjuhul on kohtul võimalik pärast muude kättetoimetamisviiside

tagajärjetut kasutamist avaldada hagiavalduse väljavõte TsMS § 317 alusel väljaandes

Ametlikud Teadaanded ning lugeda sellega hagiavaldus TsMS § 317 kohaldamise

eeltingimustel kättetoimetatuks (Riigikohtu 31. märtsi 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-

2-1-179-14, p 11). Maakohus on praeguses asjas selgitanud välja, et Eestis

teadaolevatel kontaktaadressidel ei olnud võimalik puudutatud isikule avaldust kätte

toimetada (tl 48 pöördel). Kolleegiumi hinnangul peab juriidiline isik hoolitsema oma

registrijärgsel aadressil, samuti ametlikul e-posti aadressil posti vastuvõtmise eest

juhatuse liikme või muu volitatud isiku poolt. Jättes posti vastuvõtmise korraldamata,

kannab juriidiline isik riski, et olulised teated ei jõua temani. Samuti tuleb sellisel

arvestada võimalusega, et seaduses ettenähtud juhtudel võib isikliku kättetoimetamise

asemel kasutada menetlusdokumendi avalikku kättetoimetamise viisi.

17. Järgmisena võtab ringkonnakohus seisukoha kohtulahendi tunnustamise ja täidetavaks

tunnistamise osas. Kuivõrd rahvusvaheline leping Eesti Vabariigi ja Valgevene

Vabariigi vahel puudub, siis kohaldas maakohus kolleegiumi hinnangul õigesti

kõnealuse kohtulahendi tunnustamise ja täidetavaks tunnistamise küsimuse

lahendamisel TsMS §-e 620, 622 ja 623. Kohtulahendi täidetavaks tunnistamise

avalduse lahendamisel pidi maakohus TsMS § 623 lg 1 kohaselt kontrollima

kohtulahendi tunnustamise eeldusi. Kohtulahendi tunnustamisel puudus kohtul alus

hinnata muude kui TsMS § 620 lg 1 p-des 1-6 loetletud asjaolude esinemist.

18. Puudutatud isik tugineb määruskaebuses TsMS § 620 lg 1 p-le 1, mille kohaselt ei

kuulu välisriigi kohtulahend Eesti Vabariigis tunnustamisele, kui lahendi

tunnustamine oleks ilmselt vastuolus Eesti õiguse oluliste põhimõtetega (avaliku

korraga), eelkõige isikute põhiõiguste ja –vabadustega. Avaliku korra rikkumiseks

peab kaebaja Valgevene kohtu poolt menetlusõiguste rikkumist, mis seisnes eelkõige

tõendite ebaõiges hindamises. Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 623 lg 1 teise

lause kohaselt ei ole Eesti kohtul õigust kontrollida välisriigi kohtulahendi sisulist

õigsust, mistõttu ei saa jätta välisriigi kohtulahendit tunnustamata vaid seetõttu, et

menetlusosaline heidab ette välisriigi kohtuasjas esitatud tõendite ebaõiget hindamist

või analüüsimata jätmist. Ringkonnakohus selgitab, et kui kaebaja leidis, et ta ei

saanud oma õigusi Valgevene kohtus nõuetekohaselt kaitsta, sh tõendite hindamise

küsimuses, tulnuks puudutatud isikul esitada kaebus 28. aprilli 2015. a kohtuotsuse

vaidlustamiseks. Asja materjalidest nähtuvalt oli puudutatud isik Valgevene kohtus

esindatud ja menetluse käigust informeeritud. Määruskaebuses ei tugine puudutatud

isik sellele, et ta ei oleks välisriigis saanud oma õigusi mõistlikult kaitsta. Eeltoodu

tõttu on ringkonnakohus arvamusel, et puudutatud isik on saanud temalt võlgnevuse

väljamõistmise menetluses piisavalt kaitsta oma õigusi ja antud juhul puuduvad TsMS

§ 620 lg 1 punktides 1 ja 2 sätestatud välisriigi kohtulahendi tunnustamist välistavad

asjaolud, mis takistaksid otsuse tunnustamist Eesti Vabariigis. Ringkonnakohus jätab

tähelepanuta määruskaebuses toodud märkused Valgevene kohtusüsteemi, sh

konkreetse kohtuniku, ebausaldusvääruse kohta. Käesolevas menetluses ei saa kohus

anda hinnangut välisriigi kohtuniku usaldusväärsusele. Samuti ei põhjenda üldine

hinnang Valgevene kohtusüsteemile konkreetse kohtulahendi tunnustamata jätmist.

19. Tulenevalt TsMS § 171 lg-st 1 jätab ringkonnakohus määruskaebuse esitamisest

tingitud menetluskulud puudutatud isiku kanda. TsMS § 174 lg 3 sätestab, et kui

maakohus määrab kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses kindlaks

menetluskulude rahalise suuruse ja kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse peale

kaevatakse edasi, määrab kaebust lahendav kõrgema astme kohus kindlaks selles

kohtuastmes kantud menetluskulude rahalise suuruse.

20. Ringkonnakohtus on avaldaja kandnud menetluskulusid 1260 eurot. Õigusabi on

seisnenud maakohtu määruse analüüsimises (0,2h), 7. märtsi 2017. a e-kirja

ettevalmistamises (0,1h), määruskaebuse analüüsimises (0,6h), 13. aprilli 2017. a e-

kirja ettevalmistamises (0,6h), määruskaebusele vastuse koostamises (3,7h) ja

menetluskulude nimekirja koostamises (0,8h). Seega osutati õigusabi kokku 6 tundi,

mis teeb tunnitasuks 210 eurot. Puudutatud isik vaidlustas nii avaldaja lepingulise

esindaja tunnitasu kui ka menetluskulude suuruse, pidades muuhulgas

määruskaebusele vastuse koostamisele kulunud aega ebamõistlikult suureks.

Puudutatud isiku hinnangul on mõistlik ajakulu ühe lehekülje juriidilise teksti

kirjutamiseks 40 min kuni 1 h. Samuti pidas puudutatud isik ebavajalikuks hüvitada

õigusabi menetluskulude nimekirja koostamisel.

21. TsMS § 175 lg-st 1 tuleneb, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses. Kolleegium peab menetluskulude nimekirjast nähtuvaid õigusabitoiminguid

ja nende ajakulu osaliselt vajalikuks ja põhjendatuks. Maakohtu määruse ja

määruskaebusega tutvumiseks ja analüüsimiseks kulunud aega loeb ringkonnakohus

mõistlikuks ajakuluks (0,2h+0,6h). Arvestades määruskaebuse ja selle vastuse sisu ja

mahtu, on määruskaebusele vastuse koostamise ajakulu kolleegiumi arvates

ülepaisutatud. Määruskaebusele vastuse koostamise põhjendatud ajakulu on

ringkonnakohtu hinnangul 2h. Vastsuseks puudutatud isiku vastuväitele, märgib

kolleegium, et üldjuhul ei saa dokumendi koostamise ajakulu juures arvestada kitsalt

kohtule esitatud dokumendi leheküljelist mahtu, vaid silmas tuleb pidada ka

vastaspoole menetlusdokumendi, millele vastust koostatakse, mahukusest ja sisust.

Kuivõrd kliendiga suhtlemine on vajalik toiming, leiab ringkonnakohus, et e-kirjade

koostamiseks kokku kulunud 0,7h tuleb pidada mõistlikuks ajakuluks. Põhjendatuks ei

saa pidada aga avaldaja kulude nimekirjas kajastuvat kulu menetluskulude nimekirja

koostamiseks. Riigikohus on leidnud, et kuna menetluskulude avalduse ja nimekirja

koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada ka

menetlusosaline ise ilma lepingulise esindajata, ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike

kuludega TsMS § 175 lg 1 mõttes (Riigikohtu 6. mai 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-

2-1-4-15, p 13). Eeltoodust tulenevalt on avaldajale ostutatud õigusabi põhjendatud

3,5h ulatuses.

22. Lepingulise esindaja tasumäära põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu

kaalutlusotsus. Ringkonnakohus juhindub tasumäära osas Riigikohtu senisest

praktikast, kus on peetud mõistlikuks tunnitasuks 120 eurot käibemaksuga või

-maksuta (Riigikohtu 1. juuni 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-39-16, p 13;

11. veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14; 19. oktoobri 2016. a

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-86-16, p 13). Kõrgemat tunnitasu on varasemalt

põhjendatuks peetud üksnes juhul, kui vaidlus on keskmisest keerukam ja selle

menetlemine, sh menetlusosalise esindamine nõudis olulisi pingutusi (Riigikohtu

11. veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14). Ringkonnakohtu

arvates ei ole praegusel juhul tegemist keskmisest keerulisema vaidlusega ja seepärast

ei ole avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu 210 eurot (käibemaksuta) põhjendatud.

Ringkonnakohus loeb avaldaja lepingulise esindaja mõistlikuks tunnitasuks 120 eurot

(käibemaksuta). Avaldaja menetluskulude kindlaksmääramise avalduses puudub

kinnitus, et ta ei ole käibemaksukohuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt

käibemaksu tagasi arvestada ja seepärast mõistab ringkonnakohus avaldaja

menetluskulud välja käibemaksuta.

23. Eeltoodu põhjal rahuldab ringkonnakohus avaldaja avalduse menetluskulude rahalise

suuruse kindlaksmääramiseks osaliselt ja mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks

välja õigusabikulud (3,5x120) 420 eurot (käibemaksuta).

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Iko Nõmm

Reet Allikvere

Margo Klaar