3-17-81/15 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja

Kaire Pikamäe

Määruse tegemise aeg ja koht

8. mai 2017, Tallinn

Haldusasja number

3-17-81

Haldusasi

DL kaebus Rae Vallavalitsuse 06.12.2016 korraldusega

nr 1729 väljastatud ehitusloa nr 1612271/23706

tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – DL, volitatud esindaja v.adv Raul Ainla

Vastustaja – Rae vald, volitatud esindaja Maiga Liiv

Kolmas isik – OÜ MegaPlaan

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 22. märtsi 2017. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

DL määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta DL määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 22. märtsi 2017. a

määrus haldusasjas nr 3-17-81 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (HKMS § 155 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Rae Vallavalitsus väljastas 06.12.2016 korraldusega nr 1729 OÜ-le MegaPlaan ehitusloa

1612271/23706 kuue korteriga ridaelamu ehitamiseks Kirsi tee 1 kinnistul (registriosa

6367502, katastritunnus 65301:002:1685; sihtotstarve elamumaa 100%), Pildiküla, Rae vald,

Harjumaa.

2. DLle kuulub Kirsi tee 6 Rae vald, Harjumaa asuv kinnistu.

3. DL esitas 11.01.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse Rae Vallavalitsuse 06.12.2016

korraldusega nr 1729 väljastatud ehitusloa nr 1612271/23706 tühistamiseks. Koos kaebusega

esitati esialgse õiguskaitse taotlus Kirsi tee 1 kinnistul raie- ja kaevetööde keelamiseks.

Kaebaja elukoha kõrval üle tee Kirsi tee ääres kasvavad mitmed põlispuud (kuusehekk), mis

jäävad kehtestatud detailplaneeringu kaitsehaljastusvööndisse. Kirsi tee 3 kinnistul on juba

3-17-81

vaatamata kohtu kehtestatud esialgsele õiguskaitsele (haldusasi nr 3-16-2646) teostatud raie-

ja kaevetöid täiendava ligipääsutee ja kommunikatsioonitrasside rajamiseks ning ca pool

hekist maha võetud. Hetkel toimuvad juba ettevalmistused raie- ja kaevetegevuseks ka Kirsi

tee 1 kinnistul. Ehitusprojekt on vastuolus üld- ja detailplaneeringuga. Kirsi tee 1 kinnistul

asuva heki raiumine või kaevetöödega kahjustamine on lubamatu, olgu see vajalik

läbipääsuteede, truubi või kommunaaltrasside rajamiseks. Kaitsehaljastuse hävitamine riivab

lisaks avalikule huvile ka Kirsi tee kinnistute kui naaberkinnistute omanike (eriti Kirsi tee 2 ja

4 omanike) subjektiivseid õigusi, kuna nende elamute ja rajatava ridaelamu vahele jääva

kaitsehaljastuse hävitamine vähendab neile kuuluvate kinnistute väärtust. Hekk ei taga üksnes

miljööväärtust, vaid ka kaebaja privaatsust ning toimib müratõkkena. Ehitusluba on

õigusvastane, sest Kirsi tee 1 rajatava ridaelamu ehitusprojektis pole kuusehekki ega muud

kõrghaljastust kajastatud. Seetõttu pole arvestatud detailplaneeringu nõudega, et kuusehekk

tuleb säilitada ja maha võib võtta vaid kinnistu seespool asuvaid puid, mis jäävad trassidele

ette. Kommunaaltrassid ja sadeveetrass on projekteerija poolt kantud plaanile tinglikult ja

ebatäpselt, ilma et oleks arvestatud kaitsehaljastusvööndi (kuusehekk jm kõrghaljastus)

olemasolu. Trasside rajamine on võimalik ka hekki kahjustamata (viies trassid läbi

olemasoleva tee kõrvalt või alt, nihutades sadeveetrassi). Ehitusluba on vastuolus

detailplaneeringuga ja vastustaja oleks pidanud selle väljaandmisest keelduma ehitusseaduse §

44 lg 1 p-de 1 ja 4 alusel. Kaitsehaljastuse hävitamine riivab kaebaja subjektiivseid õigusi,

väheneb kaebaja kinnistu väärtus. Kaebus on esitatud ka kaebaja omandiõiguse kaitseks, kuna

hävib looduslik müratõke, miljöö ja privaatsus.

4. Tallinna Halduskohus võttis 12.01.2017 määrusega kaebuse menetlusse osas, milles

kaebus on esitatud subjektiivsete õiguste kaitseks (p 1); tagastas avalikes huvides esitatud

kaebuse (p 2); kaasas menetlusse kolmanda isikuna OÜ MegaPlaan (p 4); ning keelas

olemasolevate puude raie Kirsi tee 1 kinnistul (p 6) menetlust lõpetava lahendi tegemiseni.

5. Rae vald esitas 18.01.2017 vastuse menetlusse võetud kaebuse osas, taotledes kaebuse

läbi vaatamata jätmist kaebeõiguse puudumise tõttu või alternatiivselt rahuldamata jätmist.

Kirsi tee 1 kinnistu asub kaebajale kuuluvast kinnistust ligi 38 m kaugusel. Lähim

tootmishoone asub ligi 139 m kaugusel. Vaidlusaluse kuuseheki osaline raie ei mõjuta

kaebaja kinnistu mürataset, kuna see on marginaalne võrreldes suurtelt maanteedelt lähtuva

müraga. Lisaks paikneb Kirsi tee kaebaja kinnistu ja kuuseheki vahel ning maanteed hoopis

teisel pool kaebaja kinnistut. Kaebaja kinnistu asukoha tõttu (ei ole külgnevust) ei saa Kirsi

tee 1 kinnistuga külgnev kuusehekk mõjutada ka kaebaja privaatsust. Kuna müra ja privaatsus

ei vähene, ei saa väheneda ka kaebaja kinnistu väärtus. Pelgalt miljöö ja olemasoleva

keskkonna säilitamine ei ole subjektiivsed õigused, mida isik saaks kaitsta ehitusloa vaidluses

(Riigikohtu halduskolleegiumi 24.05.2010 otsus nr 3-3-1-29-10). Lisaks näeb kinnistu suhtes

kehtiv detailplaneering ette raiutud puude asendamise piiripoolsetes ja krundi siseteede

servades.

6. DL esitas 28.02.2017 ja 16.03.2017 kaebuse täpsustused, milles märkis, et vastustaja on

võtnud omaks, et detailplaneeringust tulenevat kohustust kuusehekk säilitada on rikutud.

Ehitusprojekt ei kajasta kaitsehaljastust, milleks kaebaja arvates on kuusehekk. Kaebaja leiab,

et mürataset mõjutatakse, kuna rajatakse ridaelamu Kirsi tee 1. Sinna elama asuvad inimesed

hakkavad kasutama sõidukeid. Väheneb ka privaatsus, kuigi hooned asuvad diagonaalis

paarikümne meetri kaugusel. Heki raiumise tagajärjel suureneb ka tootmishoonest lähtuv

müra. Vastustaja väited on paljasõnalised. Jääb arusaamatuks, millises ulatuses kuusehekki

maha raiutakse. Miljööväärtuse vähenemise on vastustaja omaks võtnud. Asjaolu, et kolmas

isik esitab haljastusprojekti kohtumenetluse ajal, ei muuda kaebaja subjektiivsete õiguste

rikkumist kaebuse esitamise hetkel. Haljastusprojekti esitamine ei välista miljöö ja privaatsuse

vähenemist, vaid selleks tuleb projekt realiseerida. Kuna kolmas isik rikkus kohtumäärusega

2(8)

3-17-81

pandud esialgset õiguskaitset asjas 3-16-2646, puudub kaebajal usk sellesse, et projekt

realiseeritakse. Seetõttu tuleks menetlust jätkata. Kui kohus leiab, et tühistamisnõue ei ole

enam asjaolude muutumise tõttu asjakohane, sooviks kaebaja kaaluda taotluse muutmist

(tuvastamisnõudeks), et saada tagasi oma menetluskulud.

7. OÜ MegaPlaan kaebusele vastust ei esitanud.

8. Tallinna Halduskohus jättis 22.03.2017 määrusega kaebuse läbi vaatamata ja lõpetas

menetluse. Kaebaja kinnistu ei külgne vahetult Kirsi tee 1 kinnistuga, vaid asub diagonaalis

paarikümne meetri kaugusel. Vaidlus puudub tootmishoonete asukoha, Tallinn-Tartu-Võru-

Luhamaa maanteelt ja Tallinna ringristmikult lähtuva müra ning nende müraallikate

paiknemise üle kaebaja kinnistu suhtes (tl 86, 87). Kirsi tee äärne kuusehekk on

detailplaneeringu seletuskirja p 9 (tl 19p) kohaselt kaitsehaljastus. Detailplaneeringu

seletuskirja p 7 (tl 18) näeb ette kuuseheki säilitamise, v.a kinnistutele sissesõidutee asukohas.

Vaidlus puudub, et Kirsi tee 1 kinnistu Kirsi tee poolses servas on kuusehekk alles.

Ehitusprojekti 23.11.2016 joonisel (tl 30) ei ole kuusehekki kajastatud. Vastustaja on

03.03.2017 kooskõlastanud Kirsi tee 1 ja 3 ridaelamute ehitusprojekti osa

„Maasitikuarhitektuur“ (tl 97-110), mille haljastuse asendiplaanil (tl 110) on ära näidatud

Kirsi tee ääres säilitatav hekiosa ja asendatavad puud.

Kaebajal puudub kaebeõigus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1

kohaselt. Riigikohus on selgitanud, et miljöö ja olemasoleva keskkonna säilimine iseenesest

pole subjektiivsete õigustena kaitstavad väärtused, vaid kaasnema peab ka subjektiivsete

õiguste rikkumine. Naabruses elava isiku subjektiivsete õiguste rikkumine võib seisneda nt

liiklusintensiivsusest tingitud müra ja heitgaaside kasvus, mis võivad rikkuda isiku õigust

tervise kaitsele. (Riigikohtu halduskolleegiumi 24.05.2010 otsus nr 3-3-1-29-10, 28.03.2012

otsus nr 3-3-1-4-12). Naaber peab taluma ehitise rajamist, mis on lubatud planeeringuga ja

sobib ümbrusse (Riigikohtu 26.11.2002 otsus nr 3-3-1-64-02). Planeering võib luua iseseisva

subjektiivse õiguse, mille riive võib anda isikule kaebeõiguse (Riigikohtu halduskolleegiumi

31.01.2017 otsus nr 3-3-1-69-16, 16.12.2016 määrus nr 3-3-1-87-16).

Detailplaneeringu seletuskirja p 7 (tl 18p) kohaselt on planeeringu realiseerimiseks soovitav

kruntide haljastused lahendada täiendavalt haljastusprojektiga. Seda on praeguseks ajaks

tehtud. Seega puudub alus väiteks, et ehitusprojekt (mille üks osa on haljastusprojekt) ei

vastaks detailplaneeringule.

Lisaks on detailplaneeringus (seletuskirja p 9) käsitletud kuuseheki kaitsehaljastuse otstarvet

lähtuvalt planeeritava kinnistu suhtes tekkivatest mõjudest, kuivõrd müraallikas

(maanteeliiklus) asub kaugel teisel pool kuusehekki edelas. Kaebaja kinnistut Kirsi tee äärne

kuusehekk seetõttu maanteemüra eest kaitsta ei saa. Detailplaneeringust ei nähtu, et Kirsi teel

kui nn külavaheteel liiklevad sõidukid tekitaksid mingit märkimisväärset müra, rääkimata

normatiive ületavast mürast. Sama seisukoht nähtub ka maastikuarhitekti koostatud

haljastusprojektist (tl 102p). Samuti puudub igasugune eluline usutavus kaebaja väitel, et

Kirsi tee 1 elamute kasutamine tekitaks olmemüra, mis oleks normatiive ületav ning mille eest

vajaks kaebaja kuusehekiga kaitset. Tootmishoonete müra ei ole detailplaneeringus peetud

normatiive ületavaks Kirsi tee 1 elamute suhtes (arvestades haljastuse rajamisega kinnistu

külgedesse, mis jäävad tootmishoonete poole), mistõttu on kaebaja kinnistu suhtes normatiive

ületava müra tekitamine välistatud. Samuti tagab tootmishoonetele vaate varjamise Kirsi tee 1

rajatav täiendav haljastus, mis on vajalik eelkõige Kirsi tee 1 elanikele. Kaebaja ei ole oma

paljasõnaliste ja eluliselt ebausutavate väidete tõendamiseks esitanud ühtegi tõendit.

Privaatsuse vähenemist, arvestades objektide asukohti, eeldada ei saa. Kaebaja miljöö ja

privaatsus saavad mõjutatud eelkõige detailplaneeringust tulenevalt, mida ehitusloa

3(8)

3-17-81

vaidlustamisel enam vaidlustada ei saa. Kõnealune kuusehekk esiteks säilib ja teiseks ei oma

kaebaja huvidele märkimisväärset mõju, et sellest võiks detailplaneeringule tuginedes tuletada

mingit subjektiivsete õiguste rikkumist.

Asjatundmatu on kaebaja esindaja seisukoht, et ehitusloa vaidlustamisel omaks kaebeõiguse

kindlakstegemisel tähtsust, kuidas ehitusluba (selle aluseks olev projekt) tulevikus

tegelikkuses realiseeritakse ehk teisisõnu peaks kohus ära ootama, kas loa realiseerimise

tagajärjel kuusehekk säilib või mitte. Kaebeõiguse aluseks on puutumus kaevatava akti või

toiminguga, mis väljendub õiguste riives.

Ilmselge kaebeõiguse puudumise tõttu tuleb subjektiivsete õiguste kaitseks esitatud kaebus

jätta läbi vaatamata. Kaebeõigus puudus kaebajal ka kaebuse esitamise hetkel. Seega ei ole

vajalik anda kaebajale võimalust kaaluda nõude muutmist (tuvastamisnõudeks).

9. DL esitas halduskohtu määruse peale 11.04.2017 määruskaebuse. Tallinna halduskohus ei

pidanud 21.04.2017 põhjendatuks määruskaebust rahuldada ja edastas selle lahendamiseks

Tallinna Ringkonnakohtule.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

10. DL palub määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 22.03.2017 määruse.

Kohus on vääralt leidnud, et kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus praegusel hetkel ja

puudus ka kaebuse esitamise ajal. Kohus oleks pidanud selgitama pooltele

tõendamiskoormust ning tõendite esitamiseks taotluste esitamise vajadust. Kohus pole ise

tuginenud ühelegi asjakohasele tõendile ja on teinud nende osas vaid oletusi. Kohtu viidatud

haljastusprojekt ei sisalda infot selle kohta, et oleks läbi viidud mõõtmisi mürataseme

lubatavuse osas. Küll on haljastusprojektis välja toodud, et kaebaja kinnistu läheduses asub

põhimaantee ja tootmishooned, millest lähtuva müra osas ei saa teha järeldusi ilma mõõtmisi

läbi viimata ning tavaloogika põhjal. Sama puudutab ka kinnisvara väärtuse vähenemist.

Menetlusse võtmise määruses välja toodud kahtlused asjaolude suhtes ei asenda

selgitamiskohustust. Kuna puid (hekki) ega ka kaitsehaljastuse ala üldiselt pole

ehitusprojektis kajastatud, siis on ehitusprojekt ilmselgelt vastuolus detailplaneeringuga ja

ehitusloa andmine ilmselgelt õigusvastane.

Kuuseheki kasvõi osaline langetamine rikub kaebaja elukoha miljööväärtust. Vastustaja ei ole

sellele asjaolule vastu vaielnud, vaid on selle õigeks võtnud. Riigikohus ei ole välistanud

subjektiivsete õiguste riive võimalikkust, kui kaebaja põhjendab seda miljöö ja olemasoleva

keskkonna mittesäilimisega (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus nr 3-3-1-69-16, p 49).

Riigikohus ei välista, et teatud asjaoludel võib miljööväärtuse ja olemasoleva keskkonna

hävitamine või muutmine endaga kaasa tuua naabruses elava isiku subjektiivsete õiguste

rikkumise (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus nr 3-3-1-29-10, p 22).

Praegusel juhul ei ole tegemist ainult miljöö ja olemasoleva elukeskkonna kaitsmiseks

esitatud kaebusega, vaid ka kaebusega kaebaja omandiõiguse kaitseks. Kaitsehaljastuse

hävitamine riivab intensiivselt kaebaja omandiõigust (põhiseaduse § 32, asjaõigusseaduse

(AÕS) § 68), kuna hävitab lisaks olemasolevale looduslikule müratõkkele ka miljöö ning

privaatsuse ning seetõttu väheneb talle kuuluva kinnistu väärtus. Kaebajal on

detailplaneeringu kinnitamisest tekkinud õiguspärane ootus, et tema elukoha vahetus

ümbruses olev haljastus ning haljastuse hulka kuuluv kuusehekk säilitatakse. Kolmanda isiku

ehitusprojektis puudus igasugune info olemasoleva ja rajatava haljastuse kohta.

Kommunikatsioonitrasside täpsemad asukohad on siiani välja toomata. Kohtu käsitlus, et

pärast kaebuse esitamist esitatud puuduv haljastusprojekt välistab kaebaja õiguste rikkumise,

4(8)

3-17-81

ei ole asjakohane. Kuusehekk ei ole täiesti alles, raiutud on kaks kuuske hekist, mis pidi

jääma puutumatuks. Õiguste rikkumise seisukohast pole oluline, kas reaalselt on hekki

kahjustatud, vaid see, et projektiga oleks tagatud, et säilitamisele kuuluvat hekki ei raiutaks.

Kaebuse esitamise hetkel selles kindlus puudus ning kolmanda isiku poolt naaberkinnistu

servas asuva heki ulatuslik raie kinnitas seda, et kui projekt haljastust ei sisalda, siis on

kolmandast isikust arendajal raieks vabad käed ka Kirsi tee 1 kinnistul.

Tootmishoonetest ja maanteelt lähtuva müra osas puudub poolte vahel vaidlus. Vastustaja on

isegi esitanud müraskeemi, mis tõendab, et maanteelt lähtub häiriv müra. Vastustaja on

paljasõnaliselt väitnud, et hekk ei oma mingit müratõkkeefekti maanteelt, tootmishoonetelt

ega mujalt lähtuva müra suhtes.

Kaebaja ei ole kaebeõigust minetanud, sest ehitusloa dokumentatsiooni täiendati pärast

kaebuse esitamist. Kaebeõiguse küsimuse otsustamisel tuleb eelkõige arvestada kaebuse

esitamise hetke olukorda. Kui olukord muutub, siis peab kohus andma võimaluse kaebuse

eseme muutmiseks (nt võimalus üle minna tühistamiskaebuselt tuvastamiskaebusele).

Kaebuse esitamise hetke subjektiivsete õiguste rikkumise kontekstis ei oma tähendust see, et

kolmas isik on pärast kaebuse esitamist esitanud haljastusprojekti. Fakt on see, et kolmas isik

asus kommunaaltrasside rajamiseks kuusehekki rüüstama ilma, et tal oleks olnud

haljastusprojekt olemas.

Asjakohatu on kohtu konstateering, et kaebaja kinnistu ei külgne Kirsi tee 1 kinnistuga, vaid

asub diagonaalis paarkümmend meetrit eemal. Tegemist on siiski kaebaja vahetus naabruses

asuva kinnistuga. Seega asub ka kuusehekk kaebaja vahetus naabruses.

11. Rae vald palub kirjalikus vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. Määruskaebuse

esitaja omandiõigust ei riivata, kuna tal on jätkuvalt täielik õiguslik võim oma kinnistu üle

ning tal on võimalik oma kinnistut vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Ehitusloa alusel

ehitatava elamu teenindamiseks vajalikus mahus (juurdepääsu ja tehnovõrkude koridori

ulatuses) vaidlusaluse kuuseheki osaline raie ei mõjuta määruskaebuse esitaja naabrusõigusi

määral, mis annaks talle õiguse keelata müra levimist oma kinnistule, kuna see ei kahjusta

oluliselt kinnistu kasutamist ega ole vastuolus keskkonnakaitse nõuetega.

Vastustaja esitatud müraskeemid ei tõenda kuidagi seda, et tootmishoonetest ja maanteelt

lähtuva müra osas vaidlus puudub, vaid seda, et peamised müraallikad asuvad teisel pool

vaidlusalust kuusehekki ja määruskaebuse esitaja kinnistut.

Detailplaneeringu seletuskirja p-s 9 on käsitletud kuuseheki kaitsehaljastuse otstarvet

lähtuvalt planeeritava kinnistu suhtes tekkivatest mõjudest. Kaebaja kinnistut vaidlusalune

kuusehekk peamistest müraallikatest lähtuva müra (maanteemüra) eest kaitsta ei saa.

Tootmishoonete müra ei ole detailplaneeringus peetud normatiive ületavaks ehitusloa alusel

ehitatava elamu suhtes, mistõttu on kaebaja kinnistu suhtes normatiive ületava müra

tekitamine välistatud. Tootmishoonete vaate varjamise tagab rajatav täiendav haljastus. Lisaks

täiendavale haljastusele omab ehitusloa alusel ehitatav elamu ekraniseerivat mõju tootmisalalt

kaebaja kinnistu poole leviva müra osas ja varjab vaate tootmishoonetele. Kohus on õigesti

tuvastanud, et arvestades objektide asukohti, ei saa kaebaja privaatsuse vähenemist eeldada.

Miljöö ja privaatsus saavad mõjutatud eelkõige detailplaneeringust tulenevalt, mida ehitusloa

vaidlustamisel enam vaidlustada ei saa.

12. OÜ MegaPlaan palus kirjalikus vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. Kolmas isik

on esitanud vastustajale kinnitamiseks ehitusloas nõutud haljastusprojekti kinnistute Kirsi tee

1 ja Kirsi tee 3 haljastuse osas, mis käsitleb haljastuse rajamist ja paiknemist nimetatud

kinnistutel. Haljastusprojekti osaks ei ole ega saagi olla mürataseme mõõdistamise

5(8)

3-17-81

läbiviimine ümbruskonnas. Haljastusprojekt ei käsitle kaebaja kinnistut ega tema kinnistu

läheduses asuvaid alasid. Tallinn-Tartu mnt asub kaebaja kinnistust teisel pool ega paikne

kaebaja ning Kirsi tee 1 ja Kirsi tee 3 kinnistute vahelisel ala. Kirsi tee 1 ja Kirsti tee 3

kinnistutel asuv kuusehekk ei saa kuidagi summutada maanteelt tulevat müra kaebaja

kinnistule. Samuti ei ole võimalik, et Kirsi tee 1 ja 3 kinnistutel asuva kuuseheki osaline

asendamine uute puudega ja uue haljastuse rajamine vähendab kaebaja kinnistu väärtust.

Kaebaja ei ole esitanud tõendeid enda kinnistu väärtuse vähenemise kohta.

Ehitusluba vastab detailplaneeringule. Kolmandal isikul on õiguspärane ootus, et ehitusloa

omandamisega omandab ta õiguse kahe ridaelamu ehitamiseks. Ehitusloa tühistamine tooks

kolmandale isikule kaasa väga suures ulatuses kahju ja kahjustaks tema omandiõigust.

Vastavalt AÕS §-le 156 on omanikul õigus juurdepääsuks avalikult kasutatavale teele. Seda ei

saa takistada kuusehekk, mis asub kolmandale isikule kuuluval kinnistul. Kolmas isik ei ole

oma tegevusega kahjustanud olemasolevat kuusehekki ega langetanud puid ilma lubade ja

nõusolekuteta. Kolmas isik ei ole tekitanud ebamõistlikku müra ja kuuseheki osaline

mahavõtmine ei suurenda müra leviku riski kaebaja kinnistule seoses asjaoluga, et

ridaelamusse asuvad elama elanikud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

13. HKMS § 151 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui

pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad HKMS § 121 lg-s 2 sätestatud asjaolud.

Halduskohus oli vaidlustatud määruses seisukohal, et kaebajal puudub kaebeõigus HKMS §

121 lg 2 p 1 kohaselt. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et Rae

Vallavalitsuse 06.12.2016 korraldusega nr 1729 OÜ-le MegaPlaan väljastatud ehitusluba nr

1612271/23706 kuue korteriga ridaelamu ehitamiseks Kirsi tee 1 kinnistule ei saa kaebaja

õigusi rikkuda, mistõttu puudub kaebajal ilmselgelt kaebeõigus.

14. Kaebaja on põhjendanud subjektiivsete õiguste rikkumist eelkõige seoses vaidlustatud

ehitusloa alusel ehitatava ridaelamuga kaasneva müraga (elanike olmemüra ja nende sõidukite

liikumisest lähtuv müra), tootmishoonest lähtuva müraga, privaatsuse vähenemisega ja miljöö

muutumisega, mis on põhjustatud sellest, et ehitusloa realiseerimisel on võimalik Kirsi tee 1

ääres asuva kaitsehaljastuse (kuuseheki) maharaiumine. See riivab omakorda kaebaja

omandiõigust, kuna väheneb kaebajale kuuluva kinnistu väärtus.

15. Ehitusluba on haldusakt, mille eesmärk on kontrollida projekteeritava ehitise ja

kavandatavate ehitustööde vastavust ehitusnormidele, planeeringutele, tervisekaitse-,

tuleohutus- ja keskkonnanõuetele ning muudele nõuetele juba enne ehitustööde alustamist;

eelkontroll on vajalik, et vältida asjaolude pöördumatut muutumist seoses võimaliku

õigusvastase ehitustegevusega või mittenõuetekohase ehitise valmimisega ning muu hulgas

peavad ehitamist reguleerivad normid tagama tulevase ehitisega külgnevate kinnisasjade

omanike õiguste kaitse (Riigikohtu halduskolleegiumi 14.05.2002 otsus nr 3-3-1-25-02, p 12).

16. Praegusel juhul ei ole vaidlust selles, et kaebajale kuuluv Kirsi tee 6 kinnistu ei külgne

vahetult Kirsi tee 1 kinnistuga, vaid asub sellest diagonaalis ligikaudu 38 m kaugusel teisel

pool Rae vallale kuuluvat Kirsi tee kinnistut (tl 86). Kõige lähem tootmishoone asub kaebaja

kinnistust ligikaudu 139 m kaugusel (tl 87). Vaidlusalune kuusehekk paikneb Kirsi tee 1 ja

Kirsi tee kinnistute piiril.

17. Kuna Kirsi tee 1 kinnistu ei piirne kaebajale kuuluva Kirsi tee 6 kinnistu piiriga, siis ei ole

DL otsest puutumist Kirsi tee 1 kinnistule väljastatud ehitusloaga nr 1612271/23706. Ka DL

nimetatud väidetavalt rikutud subjektiivsetest õigustest (Kirsi tee 1 kinnistule ehitatavast

6(8)

3-17-81

ridaelamust ning tootmishoonest lähtuv müra, privaatsuse vähenemine, miljöö muutumine,

kinnistu väärtuse vähenemine) lähtuvalt ei saa Kirsi tee 1 ridaelamu ehitusluba kaebaja

subjektiivseid õigusi rikkuda. HKMS § 44 lg-st 1 tulenevalt on kaebeõiguse eelduseks

subjektiivsete õiguste rikkumine, mida DL seoses Kirsi tee 1 ridaelamu ehitamiseks

väljastatud ehitusloaga ei ole.

18. Miljöö ja olemasoleva keskkonna säilimine iseenesest pole subjektiivsete õigustena

kaitstavad väärtused, vaid kaasnema peab ka subjektiivsete õiguste rikkumine. Naabruses

elava isiku subjektiivsete õiguste rikkumise võib tuua kaasa liiklusintensiivsusest tingitud

müra ja heitgaaside kasv, mis võib rikkuda isiku õigust tervise kaitsele (Riigikohtu

halduskolleegiumi 24.05.2010 otsus nr 3-3-1-29-10, p 22).

19. Halduskohus on õigesti tuvastanud, et detailplaneeringus on käsitletud kuuseheki

kaitsehaljastuse otstarvet lähtuvalt planeeritava kinnistu suhtes tekkivatest mõjudest, sest

müraallikas (maanteeliiklus) asub kaugel teisel pool kuusehekki edelas. Seega Tallinn-Tartu-

Võru-Luhamaa maanteelt ja Tallinna ringteelt lähtuva, samuti Kirsi teelt lähtuva liiklusmüra

eest ei saa Kirsi tee 1 ja Kirsi tee kinnistute piiril paiknev kuusehekk kaebaja kinnistut kaitsta.

Nimetatud maanteed asuvad teisel pool kaebaja kinnistut ning Kirsi tee jääb Kirsi tee 6 ja

vaidlusaluse kuuseheki vahele. Ainuüksi asjaolu, et Kirsi tee 1 kinnistul realiseeritakse

omandiõigust ning ehitatakse krundile ridaelamu, ei tähenda automaatselt mürataseme tõusu

lubatust suuremaks. Puudub igasugune alus seada kahtluse alla detailplaneeringu seletuskirjas

märgitut, et planeeringuga tagatakse müra taotlustaseme nõue päeval ja öösel

(detailplaneeringu seletuskirja p 9, tl 19p). Ümberlükkavaid tõendeid ei ole kaebaja esitanud.

Detailplaneeringus ei peeta tootmishoonetest lähtuvat müra normatiive ületavaks Kirsi tee 1

ridaelamu suhtes, seetõttu ei saa pidada võimalikuks normatiive ületava müra tekitamist ka

kaebaja kinnistu suhtes. Tootmishoonetele vaate varjamine on vajalik eelkõige Kirsi tee 1

elanikele ning selle tagab rajatav täiendav haljastus.

20. Tiheasustusalal asuvate naaberkinnisasjade omanike vahelised huvikonfliktid seoses

ehitamisega peab esmajoones lahendama detailplaneering (Riigikohtu 13.06.2003 otsus nr 3-

3-1-42-03, p 19). Naaber peab taluma ehitise rajamist, mis on lubatud planeeringuga ja sobib

ümbrusse (Riigikohtu 26.11.2002 otsus nr 3-3-1-64-02, p 17). Kaebajal ei ole otsest

puutumust vaidlustatud ehitusloaga, kaebaja viidatud miljöö ja privaatsus on mõjutatud

eelkõige detailplaneeringust tulenevalt, mida aga ehitusloa vaidlustamisel enam vaidlustada ei

saa. Detailplaneeringu seletuskiri (p 7) näeb ette kuuseheki säilitamise, v.a kinnistutele

sissesõidutee asukohas. Detailplaneeringu seletuskirja p 7 kohaselt on planeeringu

realiseerimiseks soovitav kruntide haljastused lahendada täiendavalt haljastusprojektiga, sama

nähtub ehitusprojekti p-st 9 (tl 60p). Haldusasja materjalidest ilmneb, et vastustaja on

03.03.2017 kooskõlastanud Kirsi tee 1 ja Kirsi tee 3 ridaelamute ehitusprojekti osa

„Maastikuarhitektuur“, mille haljastuse asendiplaanil on ära näidatud Kirsi tee ääres säilitatav

hekiosa ja asendatavad puud (tl 97-110). Seetõttu on alusetu ka kaebaja väide ehitusloa

vastuolust detailplaneeringuga.

21. Ehitusluba ei olnud vastuolus detailplaneeringuga ka kaebuse esitamise hetkel, mistõttu

osutas halduskohus õigesti, et kaebajal puudub õigus nimetatud hoone püstitamiseks antud

ehitusloa õigusvastasuse tuvastamiseks. Nagu ülal märgitud, nägid nii detailplaneering kui ka

ehitusprojekt ette kuuseheki säilitamise ja haljastuse lahendamise eraldi haljastusprojektiga.

Ehitusluba on antud kolmanda isiku ehitusloa taotluse alusel ehitamiseks vastavalt kehtestatud

detailplaneeringule ja ehitusprojektile. Asjaolu, et detailplaneeringuga ja ehitusprojektiga ette

nähtud haljastusprojekt kinnitati pärast kaebuse esitamist, ei muuda ehitusluba

õigusvastaseks, sest ehitusluba ei andnud õigust ehitada vastuolus detailplaneeringuga või

7(8)

3-17-81

ehitusprojektiga. Ehitaja võimalik tegutsemine ehitusluba, detailplaneeringut või

ehitusprojekti eirates ei muuda ehitusluba ennast õigusvastaseks.

22. Eelneva põhjal jääb DL määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 22.03.2017

määrus muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

8(8)