2-16-14840/59 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Gaida Kivinurm, Mati Maksing, Ele Liiv

Määruse tegemise aeg ja koht

04.05.2017, Tallinn

Tsiviilasja number

2-16-14840

Tsiviilasi

UA avaldus võlgade ümberkujundamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 06.02.2017 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

UA määruskaebus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Avaldaja (võlgnik): UA (isikukood XXXXXXXXX,

elukoht XXX)

Puudutatud isik I (võlausaldaja): RA (isikukood

XXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja

Katrin Kiisk

Puudutatud

isik

II

(võlausaldaja):

Bondora

AS

(registrikood 11483929, asukoht A.H. Tammsaare tee 47,

11316 Tallinn)

Puudutatud

isik

III

(võlausaldaja):

IR

(endise

perekonnanimega S, Soome Vabariigi isikukood XXX,

elukoht XXX), lepinguline esindaja Katrin Kiisk

Puudutatud isik IV (võlausaldaja): AK (isikukood

XXXXXXXXXXX elukoht XXX), lepinguline esindaja

Alari Avamägi

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 06.02.2017 määrus jätta muutmata ning määruskaebus

rahuldamata.

2. Määruskaebuse menetlemisega seotud avaldaja menetluskulud jätta avaldaja

enda kanda ning võlausaldajate menetluskulud jätta nende endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse osas, millega ümberkujundamiskava

kinnitatakse või kinnitamata jäetakse, Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja

kättetoimetamisest. Võlausaldaja võib esitada määruskaebuse ümberkujundamiskava

kinnitamise

määruse

peale,

kui

ta

esitas

sellele

eelnevalt

vastuväite

(võlgade

ümberkujundamise ja võlakaitse seadus (VÕVS) § 26 lg 2).

Kohtumääruse peale ei saa edasi kaevata osas, millega maakohus määras kindlaks

võlausaldajate põhi- ja kõrvalnõude suuruse või keeldus sellest (VÕVS § 23 lg 7).

Selgitused

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse

esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel

ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja menetluse käik

1. UA (avaldaja, võlgnik) esitas 03.10.2016 Harju Maakohtule avalduse võlgade

ümberkujundamiseks.

2. Avalduse kohaselt soovib avaldaja ümber kujundada võlausaldajate RA, Bondora AS,

IR (endise nimega S) ja AK (K) nõuded, sealhulgas veel sissenõutavaks mittemuutunud

potentsiaalsed

kohustused,

mis

muutuvad

sissenõutavaks

pärast

võlgade

ümberkujundamise avalduse esitamist. Pandiga tagatud Nordea Bank Finland Plc Eesti

filiaali nõuet ei soovi avaldaja ümber kujundada, sest tegemist on abikaasade

lahusvaraga tagatud pangakrediidiga, mille taotlejaks on mõlemad abikaasad, ning

avaldaja abikaasa on valmis alles jäänud eluasemelaenu teenindamise võtma enda peale.

Abikaasad

on

sõlminud

abieluvaralepingu,

mistõttu

võlgniku

võetud

ja

ümberkujundatavad kohustused ei ole tekkinud abikaasade ühisest tegevusest või

varaühisusest. Avaldaja kohustused ei puuduta abikaasa kohustusi. Avaldaja on

seisukohal, et võlgade ümberkujundamisega on võimalik ületada makseraskusi ja

vältida pankrotimenetlust. Avaldajal on püsiv sissetulek kokku 1700 eurot kuus.

Avaldaja kulutused ühe kuu kohta on kokku 840 eurot. Esitatud on vaid võlgniku kulud

ehk 50% abikaasade kuludest, ülalpeetavad puuduvad.

3. Avaldaja on seisukohal, et ilma AK nõudeta on ta saanud koos abikaasaga hakkama.

RA nõue on ümberkujundatav jõukohaseks. Avaldaja makseraskused olid põhjustatud

asjaolust, et jõustus Harju Maakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-14-11543, mille kohaselt

tuleb avaldajal tasuda AK-le kohustus, mis on ootamatu, ebaõiglane ja mille täitmiseks

puuduvad avaldajal vahendid. AK nõudeta ei oleks avaldajal makseraskusi. Avalduse

kohaselt on pandiga tagamata võlasummad nende täielikus suuruses seisuga 30.09.2016

summas 350 920 eurot ja põhiosa järgi (ilma intressideta) on pandiga tagamata

võlasummad seisuga 30.09.2016 summas 252 726,77 eurot.

4. Võlausaldajad RA ja IR on nõus ümberkujundamiskavas märgitud nõuete suurusega

ning võla ümberkujundamisega taotletud viisil, kuid taotlevad kujundada võlad ümber

selliselt, et kõik võlausaldajad loobuvad intressidest/viivistest vms kõrvalnõuetest ning

kõigile võlausaldajatele tasutakse 50 kuu jooksul alates võlgade ümberkujundamise

kava kinnitamisest nende põhinõudest proportsionaalselt 16,40% määras.

5. Võlausaldaja Bondora AS kohtu poolt määratud tähtajaks ümberkujundamiskava kohta

oma seisukohta ei esitanud.

6. Võlausaldaja AK palus jätta avalduse rahuldamata ja ümberkujundamiskava

kinnitamata. Võlgnik on tahtlikult esitanud oluliselt ebaõigeid või ebatäielikke andmeid

oma kohustuste (võlausaldajate) kohta või on ilmselt tahtlikult teinud võlausaldajaid

kahjustavaid tehinguid. Võlausaldaja palub jätta võlgniku väited tsiviilasjas nr 2-14-

11543 tuvastatud asjaolude kohta tähelepanuta. Samuti vaidlustab võlausaldaja

võlgniku poolt esitatud väidetava 01.08.2012 laenulepingu ja väidetava 18.07.2014

nõude loovutamise lepingu ehtsuse ning palub, et kohus neid käesolevas tsiviilasjas

tõenditena ei arvestaks. Kui kohus arvestab võlgniku poolt esitatud avalduse

läbivaatamisel ka võlgniku poja RA väidetava nõudega, siis ei ole RA-l nõuet enda isa

vastu avalduses toodud ulatuses, sest ei ole võimalik kontrollida, kas ja kui siis, kui

palju, RA on üldse väidetava nõude omandamiseks tasunud. Võlgnik on esitanud

ebatäielikke andmeid oma sissetulekute kohta ning osaühingute osade kinkelepingud on

sõlmitud sissenõudja AK huvide kahjustamiseks, mistõttu esineb alus ja need tuleks

tagasi võita võlgniku vara hulka. Võlgnik on esitanud ebatäielikke andmeid oma

võlausaldajate ja kohustuste kohta ka Nordea Bank AB Eesti filiaaliga sõlmitud

laenulepingute ning nendest tulenevate kohustuste osas ja ei ole esitanud ka

pandipidajast võlausaldaja nõusolekut võlgade ümberkujundamiskavale, mis samuti

tingib võlgniku avalduse rahuldamata ja ümberkujundamiskava kinnitamata jätmise.

7. 19.11.2016 esitas võlgniku abikaasa seisukoha, milles ei nõustu võlausaldaja AK

väitega, et avaldaja on esitanud ebatäielikke andmeid oma võlausaldajate ja kohustuste

kohta Nordea Bank AB Eesti filiaaliga sõlmitud laenulepingute ning nendest tulenevate

kohustuste osas ning kinnitab, et pangale on probleem lahti seletatud, võlgniku abikaasa

suudab laenu ise tasuda ja allkirjastatud on ka laenulepingu muudatused.

8. 21.11.2016 esitas avaldaja seisukoha võlausaldaja AK vastuväidetele, milles kinnitab,

et ei ole tahtlikult esitanud oluliselt ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma kohustuste

(võlausaldajate) kohta, ega ole teinud võlausaldajaid kahjustavaid tehinguid. AK ei ole

oma väidet ebaõigete või ebatäielike andmete esitamise kohta tõendanud. Võlgnik on

kohtu ette toonud võlausaldajad, kelle nõuetega oleks esindatud vähemalt pool pandiga

tagamata nõuetest, mis annab vastavalt VÕVS § 24 lg-le 2 kohtule aluse võlgniku poolt

esitatud ümberkujundamiskava kinnitamiseks. Avaldaja hinnangul ei ole ühtegi põhjust

jätta võlgniku poolt esitatud lepingutest tulenev RA nõue arvestamata. Avaldaja

kinnitab veelkord, et võlgade ümberkujundamise avalduse esitamine oli vajalik

võlgniku pankroti vältimiseks. Võlgnik esitas ettepaneku, et kohtu lahendisse tuleks

sisse kirjutada põhimõte, et kui võlgnik saab lisaks EBS-i töötasule ka muud tulu,

maksab ta saadud netosummast xx% võlausaldajatele proportsionaalselt nende nõudele.

Võimalik tagasivõitmine väljub käesoleva menetluse raamest ja selle teema juurde tuleb

vajadusel tagasi tulla täite- või pankrotimenetluses. See koormab võlgade

ümberkujundamise menetlust ja ei ole asjakohane. Võlausaldaja AK eksib, kui väidab,

et osaühingute osade kinkeleping on sõlmitud sissenõudja huvide kahjustamiseks. AK

väide,

et

võlgnik

on

esitanud

teadvalt

põhjendamatu

avalduse

võlgade

ümberkujundamiseks, on paljasõnaline, pahatahtlik ja tõendamata. Võlgnik esitas

kokkuvõtvalt uuesti võlgadega seotud andmed, arvestades vahepeal toimunud

muudatusi (sh AK nõuet menetluskulude sissenõudmiseks). Pandiga tagamata

võlasummad nende täielikus suuruses seisuga 21.11.2016 on 359 273,17 eurot, milles

on arvestatud ka AK menetluskulude nõuet summas 8353 eurot. Põhiosa järgi (ilma

intressideta) on pandiga tagamata võlasummad seisuga 21.11.2016 261 079,77 eurot.

9. Ekspert AJ esitas 12.12.2016 arvamuse võlgniku võlgade ümberkujundamiskava kohta.

Arvamuse kohaselt näitas pankrotihinnang, et pankrotimenetlus võimaldaks tõenäoliselt

rahuldada võlausaldajate nõuded 21,13%. Ümberkujundamiskavaga pakuti nõude

rahuldamise

määraks

12,51%.

Seega

on

võlausaldajate

jaoks

võlgade

ümberkujundamiskavaga pakutud tingimused pigem kahjulikud. Võlgnik peaks

pakkuma võlausaldajate nõuete rahuldamise määraks vähemalt 21,13%, mis välistaks

nõuete ümberkujundamiskavaga võlausaldajate huvide kahjustamise ja arvestaks nii

võlgniku kui ka võlausaldajate õigustatud huvidega. Järelikult ei tagata eksperdi arvates

ka ümberkujundamiskavale vastu vaielnud võlausaldajale ümberkujundamiskava

täitmisel nõude rahuldamine vähemalt sarnases ulatuses sellest, mida tal oleks

tõenäoliselt võimalik saavutada võlgniku pankrotimenetluses.

10. Eksperdi hinnangul on võlgniku vara ja kinnipeetav sissetulek võlgniku

pankrotimenetluses

kokku

ligi

eurot,

muuhulgas

peab

ekspert

pankrotimenetluses võimalikuks 19.10.2016 kingitud A OÜ osa (100% osalus)

tagasivõitmise hagi esitamist. Lisaks on arvestatud töötasuga E-st. Eksperdi arvates on

ümberkujundamiskava alusel koheldud võlausaldajaid sarnaselt, kuna kõikide

võlausaldajate kogunõude rahuldamise määr on 12,51%. Ümberkujundatavad nõuded

hõlmavad nii põhi- kui kõrvalnõudeid ehk mõlemaid nõudeid koheldakse sarnaselt.

Sarnane käsitlus on ka nõuete rahuldamisel alternatiivses pankrotimenetluses, kus ei

eristata nõuete rahuldamisel nõudeid põhi- ja kõrvalnõude alusel. Sarnane nõude

rahuldamise määr nii põhi kui kõrvanõuete puhul tagab võlausaldajatele sarnase

kasulikkuse/kahjulikkuse võrreldes alternatiivse pankrotimenetlusega ja seeläbi

võlausaldajate võrdse kohtlemise. Järelikult ei ole eksperdi arvates AK, ega ühegi teise

võlausaldaja, nõuet ümberkujundamiskavas eeliskoheldud.

11. Eksperdile jääb mõistetamatuks, kuidas oli võimalik kinnisvaraarendusse investeerida

viisil, et investeerija kaotas kogu laenatud ja investeeritud kapitali ehk kokku 150 000

eurot. Ekspert peab 100%-list kahjumlikkust hoolsa kinnisvaraarendaja investeeringult

väga ebatõenäoliseks, seda olukorras, kus kinnisvara hinnad on Eestis aastate 2012-

2014 kasvanud ja turg on olnud arendajatele soodne. Seetõttu on eksperdi arvates

põhjendatud ja asjakohane, kui võlgnik nõustuks selgitama/tõendama kohtule laenu

sularahas saamist, näidates, mil viisil on 01.08.2012 laenulepingu alusel laenuks võetud

sularaha summas 150 000 eurot kasutatud. Juhul kui nimetatud nõue jääb siiski

ebaselgeks või nõude tõendatust ei ole võimalik mõistlikult hinnata, siis tuleks RA nõue

ja selle ulatus teha selgeks väljaspool võlgade ümberkujundamise menetlust.

12. Võlgnik esitas 31.12.2016 seisukoha eksperdi arvamusele. Võlgnik leidis, et ekspert on

omaalgatuslikult

asunud

tehtud

investeeringut

analüüsima

kitsalt

kohaliku

kinnisvaraarenduste tootlikkuse alusel ja leidnud, et 100% kahjumlikkus on välistatud.

Võlgnik selgitas, et investeering tehti SPA-keti arendamisse erinevates riikides. See oli

Eesti

ettevõtjate

projekt

ja

seetõttu

saigi

laenulepingusse

kirja

„Eesti

kinnisvaraarendusse.“ Selle n-ö Eesti arendusprojekti peakontor pidi saama Eestisse.

Projekt põhines Meresuu SPA mudelil ja pidi saama realiseeritud erinevates riikides.

Idee autor ja eestvedaja oli AK, kes kaasas võlgniku sellesse projekti nõustajana.

Võlgnik hakkas 2012. aasta kevadel/suvel AK-lt uurima, kas saaks ka projektist endale

väikese „tüki“. AK lubas ja võlgnik hakkas raha otsima ja MI oli asjast huvitatud. 2012.

aasta augustis andis võlgnik AK-le 150 000 eurot üle, et selle läbi SPA arendusprojekti

sisse saada. Raha oli vaja projektis kavandatud riikidesse reisimiseks, kohapealsete

ekspertide teenuste eest tasumiseks ja muudeks “turule sisenemise kuludeks”. Projekt

oli paljulubav, kuid võlgniku hinnangul jäi projekt teostamata peamiselt altkäemaksude

nõudmistega mittenõustumise taha. Seega kulusid SPA-projekti küll tehti, aga tulemust

ei ole siiani. See oli võlgniku võetud äririsk ja ta ei süüdista kedagi teist. AK on võlgniku

investeeritud raha kättesaamist projekti arendusse kinnitanud 13.12.2016 e-kirjas.

Esimese astme kohtu määrus

13. Harju Maakohtu 06.02.2017 määrusega määrati kindlaks võlgniku võlgade

ümberkujundamise menetluses võlausaldajate põhi- ja kõrvalnõuete suurused ning

tagatiste olemasolu järgmiselt: võlausaldaja AK nõude suurus 108 283,76 eurot (sh

põhinõue 60 121,43 eurot ja kõrvalnõue 48 162,33 eurot, tagatis puudub); võlausaldaja

IR nõude suurus 5000 eurot (sh põhinõue 5000 eurot ja kõrvalnõue 0 eurot, tagatis

puudub); võlausaldaja Bondora AS nõude suurus 1801,91 eurot (sh põhinõue 1770,84

eurot ja kõrvalnõue 31,07 eurot, tagatis puudub). Maakohus jättis RA nõude suuruse

kindlaks määramata. Maakohus jättis rahuldamata võlgniku avalduse võlgade

ümberkujundamiseks ja jättis kinnitamata võlgniku poolt kohtule esitatud võlgade

ümberkujundamise kava. Maakohus tühistas Harju Maakohtu 24.10.2016 määruse

alusel Tallinna kohtutäitur Mati Kadaku menetluses olevas täiteasjas nr 008/2016/2351

kohaldatud

menetluse

peatamise

(menetlus

oli

peatatud

kuni

võlgade

ümberkujundamiskava kinnitamiseni või menetluse lõppemiseni tsiviilasjas nr 2-16-

14840). Maakohus jättis võlgade ümberkujundamise menetluse kulud võlgniku kanda

ja võlausaldajate menetluskulud nende endi kanda.

14. Maakohus määras kindlaks võlausaldajate nõuete suurused (VÕVS § 23 lg 4).

Võlausaldajate AK, AS Bondora ja IR nõuded on võimalik kindlaks määrata 03.10.2016

ümberkujundamiskavas märgitud suuruses ja 21.11.2016 seisuga AK nõudele

lisandunud menetluskulusid arvestades. Võlausaldaja AK põhinõude suurus tuleb

määrata

121,43

eurot

ja

kõrvalnõuete

osas

162,33

eurot

ehk

ümberkujundamiskavas ja võlgniku 21.11.2016 menetlusdokumendis täiendatult

märgitud suuruses (võlgniku kohustuste kogusumma 108 283,76 eurot). Võlausaldaja

AS Bondora põhinõude suurus tuleb määrata 1770,84 eurot ja kõrvalnõuete osas 31,07

eurot ehk ümberkujundamiskavas märgitud suuruses (võlgniku kohustuste kogusumma

1801,91 eurot). Võlausaldaja IR põhinõude suurus tuleb määrata 5000 eurot ehk

ümberkujundamiskavas märgitud suuruses (võlgniku kohustuste kogusumma 5000

eurot).

15. Maakohus jättis RA nõude suuruse kindlaks määramata. Võlgnik väidab, et tema poja

RA põhinõude suurus tema vastu on 194 187,50 eurot ja kohustuste kogusumma 244

187,50 eurot. Võlgniku väitel omandas tema poeg nõude võlgniku vastu MI-lt, kes

omakorda olevat andnud võlgnikule 01.08.2012 laenu summas 150 000 eurot.

Hilisemalt on nimetatud summa kasvanud intressi ja muude kõrvalkulude tõttu (I kd, tl

128-137). Võlgnik on ebaõigesti märkinud, nagu oleks 194 187,50 eurot üksnes

intressideta põhinõude summa. 18.07.2014 nõude loovutamise lepingust (I kd, tl 128)

nähtuvalt on põhinõude summaks 150 000 eurot ja intressi suuruseks 44 187,50 eurot.

Samuti ei ole võlgnik esitanud arvutusi nimetatud kohustuste kogusumma 244 187,50

eurot kujunemise kohta. Kuid vähemtähtis ei ole asjaolu, et kohtule ei ole esitatud

piisavaid tõendeid selle kohta, nagu oleks MI võlgnikule 150 000 eurot reaalselt laenu

andnud ja nagu oleks võlgnik selle omakorda edasi investeerinud ilma investeeringust

sentigi tagasi saamata. Kohtule esitatud laenulepingus kinnitab võlgnik küll sularahas

laenu

saamist

eesmärgiga

investeerida

laenusaaja

soovitusel

Eesti

kinnisvaraarendustesse (I kd, tl 130), kuid kohtu hinnangul on eluliselt mitteusutav, et

mitmekordse kõrgharidusega võlgnik võttis 2012. aastal sularahas suure summa laenu

ning paigutas selle raha määratlemata Eesti kinnisvaraarendustesse ilma rahapaigutuse

kohta mingeid dokumente vormistamata ja sellisel viisil, et ei saanud sentigi tagasi.

Elulise usutavuse kriteeriumit vähendab veelgi asjaolu, et taolisel kummalisel viisil

väidetavalt saadud ja kasutatud laenu tagastamise nõue loovutati väidetavalt võlgniku

lähisugulasele (pojale) ning võlgnik kasutab antud nõude intresside ja muude

täpsustamata kõrvalnõuetega suurendatud versiooni eesmärgiga oma võlgasid ümber

kujundada.

16. Eeltoodule juhtis põhjendatult tähelepanu ka ekspert.

17. Kohtu jaoks ei ole veenvad ka võlgniku 31.12.2016 menetlusdokumendis välja toodud

selgitused 150 000 euro investeerimise kohta. See, et võlgnik võis olla huvitatud mingis

projektis osalemisest (II kd, tl 192-200), ei tõenda veel seda, et võlgnik sai MI-lt 150 000

eurot laenu, paigutas selle raha edasi ning jäi rahast täielikult ilma. Võlgnik ei ole raha

reaalse investeerimise kohta esitanud mingeid tõendeid. 13.12.2016 AK e-kiri (II kd, tl

201) ei ole kohtu jaoks veenvaks tõendiks 150 000 euro investeerimisest nn SPA-

projekti. Antud e-kirjas väidab AK vastusena võlgniku pikale e-kirjale projekti

kirjeldusest ja 150K andmisest, et „ nii see oli, tollal olid sihid suured ja reisid pikad“,

kuid sellest ei selgu, mis täpsemalt „nii oli“, kas „suured sihid ja pikad reisid“, „150K“

või midagi muud (II kd, tl 201). Kohtu jaoks jääb mõistetamatuks ka arvatavasti

slängisõnastikku kuuluva „150K“ kasutamine ja selle termini tähendus.

18. Kohtule ei ole esitatud piisavaid tõendeid selle kohta, nagu oleks MI võlgnikule summas

150 000 eurot reaalselt laenu andnud ja nagu oleks võlgnik selle omakorda edasi

investeerinud ilma investeeringust sentigi tagasi saamata. RA väidetava nõude suurus

tuleb jätta käesolevas menetluses kindlaks määramata, kuna RA nõuet, mida soovitakse

ümber kujundada, tegelikult tõenäoliselt ei ole; kuid vähimal juhul on nõue ebaselge

ning kohtul ei ole selle nõude õiguspärasust ja tõendatust võimalik käesolevas

menetluses mõistlikult hinnata (VÕVS § 23 lg 5). Käesoleva määrusega ei ole

välistatud, et RA võimaliku nõude olemasolu ja ulatust oleks võimalik selgeks teha

väljaspool võlgade ümberkujundamise menetlust.

19. Maakohus ei nõustunud, et esineb alus võlgniku avalduse läbivaatamata jätmiseks või

asja menetluse lõpetamiseks, sest võlgnik on tahtlikult esitanud oluliselt ebaõigeid või

ebatäielikke andmeid oma kohustuste (võlausaldajate) kohta või on ilmselt tahtlikult

teinud võlausaldajaid kahjustavaid tehinguid. Asjaolu, et kohus jättis RA nõude suuruse

kindlaks määramata, ei tähenda vältimatult, nagu oleks võlgnik tahtlikult esitanud

oluliselt ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma kohustuste (võlausaldajate) kohta või

oleks ilmselt tahtlikult teinud võlausaldajaid kahjustavaid tehinguid. Kohus ei ole

tuvastanud, et võlgnik oleks tahtlikult või raske hooletusega esitanud oluliselt ebaõigeid

või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate või oma kohustuste

kohta. Samuti ei ole kohus tuvastanud, nagu oleks võlgnik ilmselt tahtlikult teinud

võlausaldajaid kahjustavaid tehinguid.

20. Maakohus leidis, et võlgniku avaldus võlgade ümberkujundamiseks tuleb jätta

rahuldamata ning jättis seega kinnitamata võlgniku poolt kohtule esitatud võlgade

ümberkujundamise kava.

21. Võlausaldaja AK on vaielnud vastu ümberkujundamiskavale, seega ei ole

ümberkujundamiskava VÕVS § 24 lg 1 alusel võimalik kinnitada.

22. Ümberkujundamiskava ei ole võimalik kinnitada ka VÕVS § 24 lg 2 alusel, kuna

käesolevas menetluses ei ole ümberkujundamisega nõustunud vähemalt pool pandiga

tagamata nõuete võlausaldajatest, kelle nõuetega on esindatud vähemalt pool pandiga

tagamata nõuetest. Kuna kohus jättis RA väidetava nõude suuruse kindlaks määramata,

siis moodustab ümberkujundamiskavale vastu vaielnud võlausaldaja AK nõue

ülekaalukalt rohkem kui pool võlausaldajate nõuetest.

23. Ümberkujundamiskava ei ole võimalik kinnitada ka VÕVS § 24 lg 3 alusel, kuna

ekspertarvamusele tuginedes (II kd, tl 160-169) ei ole võlgade ümberkujundamine

poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes põhjendatud. Ekspert AJ 12.12.2016

arvamusest

nähtub,

et

pankrotimenetlus

võimaldaks

tõenäoliselt

rahuldada

võlausaldajate nõuded 21,13%. Ümberkujundamiskavaga pakuti nõude rahuldamise

määraks 12,51%. Seega on võlausaldajate jaoks võlgade ümberkujundamiskavaga

pakutud tingimused pigem kahjulikud. Võlgnik pidanuks pakkuma võlausaldajate

nõuete

rahuldamise

määraks

vähemalt

21,13%,

mis

välistaks

nõuete

ümberkujundamiskavaga võlausaldajate huvide kahjustamise ja arvestaks nii võlgniku

kui ka võlausaldajate õigustatud huvidega. Järelikult ei tagata eksperdi arvates ka

ümberkujundamiskavale vastu vaielnud võlausaldajale (AK) ümberkujundamiskava

täitmisel nõude rahuldamine vähemalt sarnases ulatuses sellest, mida tal oleks

tõenäoliselt võimalik saavutada võlgniku pankrotimenetluses (II kd, tl 166).

24. Ekspert on oma arvamuses käsitlenud ka alternatiivselt olukorda, mille järgi: „Kui

alternatiivses/võrdlevas pankrotimenetluses RA nõuet summas 244 187,5 eurot

tõenäoliselt ei tunnustataks, siis on ülejäänud nõuete rahuldamise määr võlgniku

alternatiivses pankrotimenetluses 21,13% asemel 65,97%. See tõstaks nii teiste

võlausaldajate rahuldamisele kuuluva nõude suurust kui ka sellele vastavat kuumakset.

AS Bondora, Ilkka Soumineni ja AK nõudeid tuleks vähendada sellisel juhul

ümberkujundamismenetluses mitte enam kui 34,03% (100% - 65,97%), tasudes nõuded

50 võrdse kuumaksega. See tagaks teistele võlausaldajatele pankrotimenetlusega

sarnase kasulikkuse“ (II kd, tl 166). Ekspert on õigesti rõhutanud asjaolu, et kuna RA

väidetav nõue (kokku koos intressidega 244 187,5 eurot) moodustab kõikidest

ümberkujundatavatest nõuetest ligemale 68%, siis on nimetatud nõude kehtivus ja

tunnustamine alternatiivses pankrotimenetluses võlgniku teiste võlausaldajate võlgade

ümberkujundamise põhjendatud ulatuse seisukohast olulise tähtsusega. Nimetatud

nõude kehtivus mõjutab ka ümberkujundamiskava VÕVS § 24 alusel kinnitamist (II kd,

tl 168).

25. Võlausaldajate (eriti AK) jaoks on võlgade ümberkujundamiskavaga pakutud

tingimused kahjulikud. Võlgniku poolt ei tagata ümberkujundamiskavale vastu vaielnud

võlausaldajale (AK) ümberkujundamiskava täitmisel nõude rahuldamist vähemalt

sarnases ulatuses sellest, mida tal oleks tõenäoliselt võimalik saavutada võlgniku

pankrotimenetluses. Seega ei ole võlgade ümberkujundamine poolte õigustatud huve ja

õigusi kaaludes põhjendatud. Ka Riigikohus on oma 17.06.2015 määruses tsiviilasjas

nr 3-2-1-70-15 selgitanud, et oluline on see, et võlausaldajaid ei seataks võlgade

ümberkujundamisel oluliselt halvemasse olukorda, kui nad tõenäoliselt oleksid

võlgniku pankrotimenetluse korral.

26. Kohus ei nõustunud võlgniku kriitika ja soovitustega ekspertarvamuse ja eksperdi

suhtes (II kd, tl 188-190). Kohtu hinnangul on ekspertarvamus piisavalt motiveeritud ja

kohtul puudub alus kahelda eksperdi pädevuses ning erapooletuses.

27. Asjakohatu ja alusetu on ka võlgniku kriitika jõustunud kohtuotsusega lõppenud

kohtumenetluse suhtes tsiviilasjas nr 2-14-11543 (I kd, tl 187-206), kus kohus oleks

justkui kohustanud võlgnikku maksma AKle altkäemaksu ning justkui sooviks AK

jõustunud kohtulahendi toel ebaseaduslikult rikastuda. Käesolevas menetluses ei saa

taasavada vaidlust tsiviilasjas nr 2-14-11543 tehtud jõustunud kohtuotsuse üle ning

nagu ka võlgnik ise õigesti märgib, kuulub jõustunud kohtulahend täitmisele. Võlgade

ümberkujundamise menetluse eesmärgiks ei saa olla võlgniku soov muuta jõustunud

kohtuotsust.

28. Kuna kohus jätab käesolevas asjas võlgniku avalduse rahuldamata ja sellega võlgade

ümberkujundamise menetlus lõpeb (VÕVS § 36), siis tühistab kohus Harju Maakohtu

24.10.2016 kohtumäärusega kohaldatud täitemenetluse peatamise.

29. VÕVS § 8 lg 1 kohaselt võlgnik kannab võlgade ümberkujundamise menetluse kulud

ja võlausaldajate menetluskulud jäävad nende endi kanda. Võlgnik on tasunud vastavalt

Harju Maakohtu 25.11.2016 määrusele kohtu deposiiti eksperdi tasuna 3240 eurot ja

nimetatud summa on eksperdile välja makstud (II kd, tl 151-153, tl 170). Nimetatud

kulu jääb võlgniku kanda. Põhjendamatud on võlgniku etteheited, nagu ei teinud ekspert

oma tööd korrektselt ja nagu oleks eksperdi tasu liiga suur. Kohus on pöördunud

ekspertiisi tegemiseks 7 erineva eksperdi poole ja valinud nende seast eksperdiks isiku,

kes nõustus ekspertiisi tegema madalaima hinnaga (II kd, tl 139-150). Käesolevas asjas

ei ole tuvastatud VÕVS § 8 lg-s 2 sätestatud aluseid selleks, et jätta lisaks võlgade

ümberkujundamise menetluse kuludele ka võlausaldajate menetluskulud võlgniku

kanda. Seega võlausaldajate menetluskulud jäävad nende endi kanda.

Määruskaebus

30. Võlgnik palub määruskaebuses maakohtu määruse tühistada ja teha asjas uus määrus,

millega määrata võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluses kindlaks lisaks

võlausaldaja RA põhi- ja kõrvalnõuete suurus järgmiselt: põhinõue 150 000 eurot,

kõrvalnõue 94 625 eurot (kokku 244 625 eurot). Samuti palub võlgnik rahuldada

avalduse võlgade ümberkujundamiseks ja kinnitada võlgniku poolt kohtule esitatud

võlgade ümberkujundamise kava (menetluse käigus täpsustatud tingimustel):

Nõue

Propor-

tsioon

(%)

nõude

järgi

Summa

aastal

2016

kuus

Summa

aastal

2017

kuus

Summa mida

jõuab tasuda

50-ne kuuga

(kuni

pensionini)

Tasutud

protsent

nõudest (%)

RA

68.01

581.73

563.59

28179.60

11.52

AK

30.10

257.46

249.44

12471.78

11.52

IS

1.39

11.89

11.52

575.93

11.52

Bondora

AS

0.50

4.28

4.14

207.17

11.52

Võlgnik palus jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

31. Maakohus jättis ebaõigesti RA nõude suuruse kindlaks määramata. Kohus ei ole

põhjendanud, miks RA esitatud nõuet kohtu arvates tegelikult tõenäoliselt ei ole. Kohtul

ei olnud ühtegi põhjendust peale selle, et ta ei pidanud seda nõuet eluliselt usutavaks.

Võlgnik on nõude olemasolu tõendanud laenulepinguga ja kinnitusega raha

kättesaamise kohta. Jääb ebaselgeks, mis on maakohtu jaoks see „piisav tõend“, mis

tõendaks saadud laenu investeerimist. Käesolevas menetluses peab võlgnik tõendama

laenu saamist, mitte seda, kuhu võlgnik saadud laenu ära kulutas.

32. Ekspert on võlgniku investeeringu (150 000 eurot) hindamisel lähtunud kitsalt

kohalikust Eesti turust. Investeeringu puhul oli aga tegemist kuludega, mis tehti

rahvusvahelise projekti huvides. Maakohus ei põhjendanud, miks ei ole võlgniku

31.12.2016

selgitused

ja

tõendid

kohtu

jaoks

veenvad.

Kuna

võlgade

ümberkujundamise menetlus lahendatakse hagita menetluses, siis ei ole põhjendatud

kohtu etteheide, et kohtule ei ole esitatud piisavaid tõendeid selle kohta nagu oleks MI

võlgnikule 150 000 eurot reaalselt laenu andnud ja nagu oleks võlgnik selle omakorda

edasi investeerinud ilma investeeringust sentigi tagasi saamata. Kui kohtule tundus, et

tõendeid ei piisa, pidanuks kohus olukorras, kus tal endal tõendeid koguda ei

õnnestunud, nõudma neid nt võlgnikult.

33. Võlgniku kõrgharidus ei ole nõude hindamisel asjakohane ning on diskrimineeriv.

Kohus ei ole põhjendanud, miks kõrgharitud ja teatud kogemustega inimesed ei või elus

eksida või miks käesolevas asjas eluliselt toimunud ja tõendatud asjaolud ei ole eluliselt

usutavad. 01.08.2012 laenulepingu p 1.1.2. tekstist saab üsna üheselt aru, et tegemist on

investeerimisega selliselt, et laenulepingu pooled teenivad kasumit põhimõttel 50:50.

Kohus ei ole põhjendanud, miks selline laenuleping ei ole eluliselt usutav. Kohus ei ole

ka põhjendanud, miks ei ole eluliselt usutav, kui poeg soovib isa aidata ja omandab

selleks nõude isa vastu.

34. Maakohus on võlgnikule ette heitnud, et võlgnik ei ole esitanud arvutusi RA ees olevate

kohustuste kogusumma 244 187,50 euro kujunemise kohta. Võlgnik esitab vastavad

arvestused määruskaebuses ning märgib, et maakohus on eksinud RA nõude suurusega

ning et tegelikuks nõude suuruseks on 244 625 eurot.

35. Kohtumääruse p-s 5 väidab maakohus, et kohus on andnud võlgnikule tähtaja vajadusel

ümberkujundamiskava muuta või uus ümberkujundamiskava esitada. See ei vasta tõele.

Sellist võimalust ei ole kohus võlgnikule pakkunud ka pärast eksperdi arvamuse

esitamist,

mistõttu

ei

saanud

võlgnik

muuta

ekspertarvamuse

valguses

ümberkujundamiskava võlausaldajatele vastuvõetavamaks (VÕVS § 25 lg 2).

36. Võlgnik on kohtule põhjendanud, et seoses võimaliku pankrotiga kaotaks ta õiguse

tegutseda advokaadina, millisele tegevusele on tal õigustatud huvi ja õigus. Kohus ei

ole põhjendanud, miks on pankrot võlgnikule parem kui võlgade ümberkujundamine.

Kohus ei ole ka põhjendanud, miks ei ole võlgade ümberkujundamine poolte õigustatud

huve ja õigusi kaaludes põhjendatud (VÕVS § 24 lg 3 p 1).

37. VÕVS § 24 lg 5 järgi on kohtul muu hulgas kohustus arvestada võlgniku vara

tagasivõitmise võimalustega. Eksperdi seisukohad kinkelepingu tagasivõitmise osas on

ebapädevad. Tagasivõitmisel peab olema ka majanduslik sisu, mida antud juhul ei ole.

Halduril ei ole vaja tagasi võita äriühingut, mille ainsaks varaks on inimesed

(konsultandid).

38. Võlgnik peaks eksperdi hinnangul pakkuma võlausaldajate nõuete rahuldamise määraks

vähemalt 21,13%. Ekspert ei ole teinud korrektseid arvutusi ja on siin märkimisväärselt

eksinud. Tõenäosus, et pankrotimenetlus võimaldaks rahuldada võlausaldajate nõuded

21,13%-lisel määral lähtub sellest, et pankrotimenetluses võidetakse tagasi A OÜ osa.

Ekspert lähtub nimetatud osaühingu osa väärtuse hindamisel majandusnäitajatest

seisuga 30.06.2015, saades tulemuseks 43 622 eurot. Sellega tõstab ta kunstlikult

võlgniku pankrotivara ja kinnipeetava sissetuleku pankrotimenetluses 85 178 eurot.

Eksperdil tulnuks juhinduda osaühingu majandusnäitajatest seisuga 30.06.2016.

Ekspert ei teinud mingit katset 30.06.2016 majandusaasta aruannet võlgnikult välja

nõuda. A OÜ osa väärtuseks seisuga 30.06.2016 on 1857 eurot. Oluliselt (ca 2 korda)

muutus seoses sellega ka võlgniku pankrotivara ja kinnipeetava sissetulek

pankrotimenetluses, mis seisuga 30.06.2016 on 43 413,60 eurot. Seisuga 30.06.2016

oleks pankrotimenetluses nõuete rahuldamise määr 9,50% (Nõude rahuldamise määr =

(vara 43 413,60 eurot – ligikaudsed eksperdi pakutud menetluse kulu 9252 eurot) /

kohustused 359 710,67 eurot). Seega on võlgade ümberkujundamine poolte õigustatud

huve ja õigusi kaaludes põhjendatud, kuna võlausaldajaid ei seata võlgade

ümberkujundamisel oluliselt halvemasse olukorda, kui nad oleksid pankrotimenetluse

korral.

39. Ekspert ei teinud oma tööd korrektselt, mistõttu on tema tasu liiga suur. Üle 1000 euro

eksperdi töö eest maksmine on võlgniku suhtes ebaõiglane.

Menetluse edasine käik

40. Võlausaldajad RA ja IR palusid määruskaebuse rahuldada ja jätta menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda.

41. Võlausaldaja AK palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud võlgniku

kanda.

42. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu põhjendused

43. Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses toimiku materjaliga, leiab, et

määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kooskõlas TsMS

§-ga 659 ja § 657 lg 1 p-ga 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning

määruskaebuse

rahuldamata.

Vastuseks

määruskaebuse

väidetele

märgib

ringkonnakohus järgmist.

44. Ringkonnakohus annab esmalt hinnangu RA nõudele. Maakohus on jätnud RA nõude

kindlaks määramata ja tuginenud seejuures VÕVS § 23 lg-le 5, mille kohaselt võib

kohus jätta võlausaldaja nõude suuruse kindlaks määramata või määrata selle kindlaks

üksnes osaliselt, kui nõuet, mida soovitakse ümber kujundada, kohtu arvates tegelikult

ei ole, selle suurus on ebaselge või nõude õiguspärasust või tõendatust ei ole võimalik

mõistlikult hinnata, mistõttu tuleb nõue või selle ulatus teha selgeks väljaspool võlgade

ümberkujundamise menetlust. Seejuures on maakohus vaidlustatavas määruse

igakülgselt põhjendanud, miks ta leiab, et RA nõuet, mida soovitakse ümber kujundada,

tegelikult tõenäoliselt ei ole ning et vähimal juhul on nõue ebaselge ning kohtul ei ole

selle nõude õiguspärasust ja tõendatust võimalik käesolevas menetluses mõistlikult

hinnata. Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega ning leiab, et toimiku materjalide

pinnalt ei ole võimalik jõuda maakohtust vastupidisele järeldusele.

45. Kolleegiumi hinnangul on RA nõude puhul tegemist ebaselge nõudega ning seega ei saa

seda nõuet tulenevalt VÕVS § 23 lg-st 5 käesolevas võlgade ümberkujundamise

menetluses arvestada. Esiteks tekitab kahtlusi suures summas tehingu tegemine

sularahas. Kolleegium peab põhjendatuks, et mõistlik keskmine inimene ei anna niivõrd

suures summas laenu sularahana üle. Tõsikindlaks tõendiks, mis veenaks kohut

nimetatud summas laenu üleandmises, oleks pangakonto väljavõte. Ka võlgniku poolt

31.12.2016 esitatud tõendid ei ole sellise detailsuse astmega, mis võimaldavad

kolleegiumil jõuda tõsikindlale järeldusele väidetava investeeringu tegemisest. Selles

osas nõustub kolleegium maakohtu põhjendustega. Tulenevalt eeltoodust tekitab

küsimusi ka võlgniku leige suhtumine „võetud äririski“, arvestades, et 150 000 euro

puhul on tegemist suure summaga. 31.12.2016 menetlusdokumendis väidab võlgnik

nimelt, et „Seega kulutusi SPA-projekti küll tehti, aga tulemust ei ole siiani. See oli UA

võetud äririsk ja ta ei süüdista kedagi teist“. Toimiku materjalid ja kõik eeltoodud

asjaolud koosmõjus võimaldavad kolleegiumi hinnangul järeldada, et RA nõude

olemasolu on küsitav ning et kindlasti ei ole toimiku materjalide pinnalt võimalik nõude

põhjendatust mõistlikult hinnata.

46. Võlgade ümberkujundamise menetlus on sarnaselt pankroti- ja saneerimismenetlusega

kiire menetlus, mis ei ole mõeldud ebaselgete nõuete ümberkujundamiseks. VÕVS § 23

lg 5 ütleb selgelt, et ebaselge nõude olemus ja selle suurus tuleb selgeks teha väljaspool

võlgade ümberkujundamise menetlust. Ka võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse

seaduse eelnõu seletuskirjas on välja toodud, et kuna hagita menetluse raames on kohtu

võimalused hinnata nõude kehtivust ja põhjendatust paratamatult piiratud, siis võib

kohus võlausaldaja nõude VÕVS § 23 lg 5 alusel võlgade ümberkujundamise

menetlusest täielikult või osaliselt välistada, jättes selle lahendamiseks hagimenetluses.

Käesolevas menetluses ei ole võimalik mõistlikult hinnata RA nõude tõendatust, kuna

see nõuaks kolleegiumi hinnangul täiendavat tunnistajate ülekuulamist seoses laenu

andmise ja selle kasutamisega ning täiendavate tõendite esitamist seoses tehtud

investeeringutega. Hetkel võlgniku poolt esitatud tõendid ei võimalda jõuda tõsikindlale

järeldusele, et laenuleping ka tegelikult sõlmiti, võlgnik sai sularahas 150 000 eurot,

võlgnik investeeris selle summa SPA-keti arendamisse ning et RA omandas algselt

laenuandjalt nõude võlgniku vastu.

47. Kuna RA nõue jääb kindlaks määratama, ei anna kolleegium hinnangut kaebaja poolt

määruskaebuses välja toodud arvutustele RA nõude suuruse kohta ning väitele, mille

kohaselt on tegelikuks nõude suuruseks 244 625 eurot.

48. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus muutmata maakohtu määruse osas, milles

maakohus jättis RA nõude kindlaks määramata. VÕVS § 23 lg 7 kohaselt ei saa

käesoleva määruse peale edasi kavata osas, milles ringkonnakohus jätab maakohtu

määruse muutmata osas, milles maakohus jättis kindlaks määramata RA nõude.

49. Võlgnik vaidlustab määruskaebuses ka seda, et maakohus jättis ümberkujundamiskava

kinnitamata. Võlgade ümberkujundamiskava kinnitamine on oma olemuselt kohtu

diskretsiooni otsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus

on

ületanud

diskretsioonipiire.

Kolleegiumi

hinnangul

ei

ole

maakohus

diskretsioonipiire ületanud. Kolleegium ei nõustu ka kaebaja põhjendustega, mille

kohaselt ei ole maakohus oma seisukohtu seoses kava kinnitamata jätmisega

põhjendanud.

50. Võlgnik heidab maakohtule ette seda, et maakohus on ekslikult määruses väitnud, et

kohus andis 15.11.2016 kirjas võlgnikule tähtaja vajadusel ümberkujundamiskava

muutmiseks või uue ümberkujundamiskava esitamiseks. Kolleegium nõustub, et

nimetatud tähtaja andmist maakohtu kirjast tõesti ei nähtu, kuid asjaolu, et maakohus

seda ekslikult määruses väitis, ei anna alust määruse tühistamiseks. Ka ei olnud

maakohus tulenevalt VÕVS-st kohustatud nimetatud tähtaega võlgnikule andma.

VÕVS § 25 lg 2 kohaselt võib kohus määrata võlgnikule kas enne

ümberkujundamiskava kinnitamise otsustamist või ümberkujundamiskava kinnitamata

jätmisel

täiendava

tähtaja

ümberkujundamiskava

muutmiseks

või

uue

ümberkujundamiskava esitamiseks võlausaldajate esitatud seisukohtade alusel või muul

mõjuval põhjusel, muu hulgas, kui see võib olla vajalik kokkuleppe saavutamiseks

võlausaldajatega. Eeltoodud sättest nähtuvalt on sellise tähtaja andmine kohtu

diskretsiooni otsus, mitte kohtu kohustus. Ka võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse

seaduse eelnõu seletuskirjas on välja toodud, et kohus võib anda tähtaja kava

muutmiseks või uue kava esitamiseks, kui kohus kavaga ei nõustu, kuid näeb võimalust

kava kinnitamiseks muudetud kujul või kokkuleppe võimalikkust võlausaldajatega.

Seega ei saa maakohtule VÕVS § 25 lg-s 2 sätestatud tähtaja mitteandmist ette heita.

51. Kaebaja vaidlustab ka eksperdi poolt A OÜ osa väärtuse määramise. Kolleegium toob

välja, et VÕVS § 24 lg 4 kohaselt lähtutakse pankrotimenetluse kohta võrdlusandmete

koostamisel

sellest,

et

pankrotimenetlus

viiakse

läbi

võlgade

ümberkujundamismenetluse algatamise seisuga (käesoleval juhul 21.10.2016). Seega

pidi ekspert A OÜ osa väärtuse määrama kindlaks 21.10.2016 kuupäeva seisuga, seda

ekspert tegigi ning lähtus osa väärtuse kindlaksmääramisel seisuga 30.06.2015 esitatud

majandusaasta aruandest. Samuti nähtub e-äriregistri andmetest, et A OÜ

majandusaasta aruanne perioodi 01.07.2015 - 30.06.2016 eest esitati äriregistrile alles

16.12.2016, s.o 4 päeva pärast 12.12.2016 ekspertiisiakti koostamist. Seega ei olnud

eksperdil isegi võimalust ekspertiisiakti koostamisel arvestada majandusaasta

aruandega perioodi 01.07.2015 - 30.06.2016 eest. Kolleegiumi hinnangul ei ole ekspert

A OÜ osa väärtuse hindamisel eksinud ning seega ei hinda kolleegium kaebaja väiteid

selle kohta, milline on A OÜ osa väärtus seisuga 30.06.2016. Ka ei ole eeltoodust

tulenevalt asjakohased väited selle kohta, et kaebaja hinnangul ei esitaks haldur

pankrotimenetluses hagi tagasivõitmiseks, kuna A OÜ osal väärtust ei ole.

52. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ka osas,

milles maakohtus jättis võlgniku võlgade ümberkujundamiskava kinnitamata.

Maakohus

on

õigustatult

tuginenud

eksperdi

arvamusele,

mille

kohaselt

pankrotimenetlus võimaldaks tõenäoliselt rahuldada võlausaldajate nõuded 21,13%,

kuid ümberkujundamiskavaga pakuti nõude rahuldamise määraks on vaid 12,51%.

Ühelt

poolt

tuleb

vaieldamatult

oluliseks

pidada

võlgniku

huvi

vältida

pankrotimenetlust ning pankroti väljakuulutamisega kaasnevaid negatiivseid tagajärgi,

kuid kuna võlgade ümberkujundamise kava esitatud kujul kinnitamine rikub

võlausaldajate huve ning võlgade ümberkujundamine ei ole võlgniku poolt soovitud

viisil võlgniku ja võlausaldajate õigustatud huve ning õigusi kaaludes põhjendatud

(VÕVS § 24 lg 3), siis on maakohus jätnud õigustatult kava kinnitamata. Kolleegium

nõustub maakohtu põhjendustega, et käesoleval juhul puuduvad ka VÕVS § 24 lg-tes 1

ja 2 sätestatud alused kava kinnitamiseks.

53. Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega, et eksperdile määratud tasu on õiglane

ning puudub alus selle vähendamiseks.

54. Määruskaebuse menetlemisega seotud võlgniku menetluskulud jäävad võlgniku kanda

ning võlausaldajate menetluskulud nende endi kanda (VÕVS § 8 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Gaida Kivinurm

Mati Maksing

Ele Liiv