3-17-86/28 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tanel Saar, Maili Lokk, Madis Ernits

Määruse tegemise aeg ja koht

04.05.2017, Tartu

Haldusasja number

3-17-86

Haldusasi

Georgi Šubini kaebus Justiitsministeeriumi 03.01.2017. a

vastuse nr 11-7/8606-2 tühistamiseks ja 06.12.2016. a

taotluse läbi vaatamisele kohustamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 23.01.2017. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Asja läbivaatamine

Menetlusosalised

Georgi Šubini määruskaebus

Kirjalik menetlus

Määruskaebuse esitaja Georgi Šubin

Justiitsministeerium

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 23.01.2017. a määrus

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Määruskaebuse esitaja esitas Justiitsministeeriumile

taotluse

(registreeritud

Justiitsministeeriumis 08.12.2016, tl 22), milles palus Justiitsministeeriumil talle hüvitada

kriminaalmenetluses tekitatud kahju summas 42 000 eurot.

Määruskaebuse esitaja väitis, et talle on tekitatud moraalset kahju alates 2015. aasta augustist ja

see kestab kuni 2018. a novembrini. Kahju väljendub Viru Maakohtu 11.09.2015. a otsuse

nr 115-621 alusel vabaduse võtmises ja saatmises vanglasse tegude eest, mida määruskaebuse

esitaja ei ole korda saatnud. Konkreetsete rikkumistena tõi määruskaebuse esitaja välja

järgmise: kohtunik ei viinud läbi nõuetekohast kohtulikku uurimist ning kohustas teda

tõendama oma süütust; kohtunik sundis teda loobuma oma arvamusest mitte usaldada

telefonikõnesid ning surus peale oma arvamust; kohtunik ei võimaldanud kutsuda kohtusse

määruskaebuse esitajat õigustavaid tunnistajaid ja nõuda välja teda õigustavaid tõendeid;

kohtunik jättis määruskaebuse esitaja ilma võimalusest müüa oma kinnisvara ja võimaldas seda

teha politseil, prokuratuuril ja korteriühistu esimehel. Teise ja kolmanda astme kohus

ignoreerisid nimetatud etteheiteid ning seega soodustasid õiguste rikkumist.

2. Justiitsministeerium jättis 03.01.2017. a vastusega nr 11-7/8606-2 (tl 9-11) määruskaebuse

esitaja taotluse läbi vaatamata.

Justiitsministeerium selgitas, et taotlust tuleb käsitada taotlusena hüvitada süüteomenetluses

tekitatud kahju. Süüteomenetluses kahju hüvitamine toimub süüteomenetluses tekitatud kahju

hüvitamise seaduse (SKHS) regulatsiooni kohaselt ning SKHS järgi on taotluse lahendamise

pädevus sõltuvalt asjaoludest üksnes prokuratuuril, kohtul või kohtuvälisel menetlejal, kuid

mitte Justiitsministeeriumil. Vastuse kohaselt ei väära sellist järeldust ka asjaolu, et SKHS § 7

lg 3 kohaselt vastutab riik süülise menetlusõiguse rikkumisega tekitatud kahju eest

riigivastutuse seaduse (RVastS) kohaselt, kui kahju tekitab kohus, sest viidatud säte kehtestab

kriminaalmenetluses kohtu tekitatud kahju hüvitamise nõudeõiguse aluse, mitte aga kahju

hüvitamise taotluse esitamise ja lahendamise korra. Seega ei anna süüteomenetluses tekitatud

kahju korral Justiitsministeeriumile taotluse lahendamise pädevust ka RVastS § 17 lg-s 1

sätestatud üldpõhimõte, mille kohaselt esitatakse taotlus kohtu poolt tekitatud kahju

hüvitamiseks Justiitsministeeriumile. Kahju hüvitamise taotlus tuleb esitada SKHS 4. peatükis

sätestatud korrale ning sõltuvalt asjaoludest kas kohtule, prokuratuurile või kohtuvälisele

menetlejale.

3. Määruskaebuse esitaja esitas 10.01.2017 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 13-13p), milles

palus Justiitsministeeriumi vastuse tühistada ja kohustada Justiitsministeeriumit taotlust uuesti

läbi vaatama ja tegema objektiivset otsust määruskaebuse esitajale tekitatud kahju

kompenseerimiseks.

Määruskaebuse esitaja väitis, et alates septembrist 2015 kuni detsembrini 2016 rikuti kohtute

otsustega tema inimõigusi ja selle tulemusena tekkis määruskaebuse esitajale moraalne ja

füüsiline kahju. Määruskaebuse esitaja tõi välja kümme kohtulahendit ja märkis, et Viru

Maakohtu 11.09.2015. a otsus kriminaalasjas nr 1-15-621 on õigusvastase tegevuse otsene

kandja. Justiitsministeerium keeldus hinnangut andmata alusetult ja ebaseaduslikult kahju

hüvitamast. Määruskaebuse esitaja väitis, et tal on õigus nõuda Justiitsministeeriumilt kahju

hüvitamist.

4. Tartu Halduskohus tagastas 23.01.2017. a

määrusega (tl 28-29) määruskaebuse esitaja kaebuse ilmselge kaebeõiguse puutumise

tõttu.

Halduskohus selgitas, et vaja on lahendada küsimus, kas tühistamis- ja kohustamisnõuded on

lubatud või tuleb kaebus tagastada. Halduskohus leidis, et Justiitsministeeriumil on

tähelepanuta jäänud, et SKHS ei reguleeri õigusemõistmise käigus tekitatud kahju hüvitamist.

Määruskaebuse esitaja nõue tugineb õigusmõistmisega seotud kohtuniku tegevusele. Kohtute

infosüsteemi andmetest nähtuvalt on kriminaalasjas nr 1-15-621 Viru Maakohtus 11.09.2015. a

otsus läbinud apellatsioonmenetluse Tartu Ringkonnakohtus ja Riigikohtu 12.04.2016. a

määruse nr 3711130 järgselt jõustunud. Seejuures ei kinnita miski, et kohtunik oleks

kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo ning määruskaebuse esitaja kohta ei ole olemas ka

asjaomase menetlusega seotud Euroopa Inimõiguste Kohtu otsust. Seetõttu pole RVastS § 15

lg-tes 1 ja 31 tulenevad kahju hüvitamise kohustuslikud eeldused täidetud ning tal ei ole kuidagi

võimalik saavutada, et kaebuses nimetatud tegevuse läbi talle väidetavalt saabunud kahju eest

makstaks välja tema poolt soovitud või mistahes muu suurusega hüvitis.

Justiitsministeeriumi otsustus, millega jäeti kahju hüvitamise nõue läbi vaatamata, on toimingu

tegemisest keeldumise kohta antud kirjalik põhjendus ning selle peale pole võimalik

tühistamisnõuet esitada. Lubatav ei saa olla ka taotluse läbivaatamisele ja kompensatsiooni

määramisele kohustamise nõue. Eelnevalt käsitletu kohaselt pole Justiitsministeerium vastavat

otsustust küll õigesti põhjendanud, kuid see ei ole veel piisav, et teha talle määruskaebuse

esitaja poolt soovitud ettekirjutust, sest RvastS § 15 lg-te 1 ja 31 kohased alused

kohtumenetluse käigus tekitatud kahju hüvitamiseks puuduvad. Taotluse läbi vaatamisele

kohustamine kohtu poolt ei muuda nimetatud asjaolu, mistõttu saab tulemuseks olla vaid

hüvitise maksmisest keeldumine.

5. Määruskaebuse esitaja esitas 02.02.2017 määruskaebuse (tl 39-40), milles palus tühistada

halduskohtu määruse ja teha uue määruse, millega kohustada Justiitsministeeriumit uuesti

kaebust läbi vaatama.

Määruskaebuse esitaja väidab, et ta mõisteti süüdi kuritegude eest, mida ta toime ei pannud.

RVastS § 7 annab õiguse nõuda tekitatud kahju hüvitamist, mille tekitas avaliku võimu kandja.

Määruskaebuse esitaja väidab, et Riigiprokuratuur lükkas määruskaebuse esitaja kaebused

tagasi. Lisaks märgib määruskaebuse esitaja, et Justiitsministeerium oli kohustatud vastama

haldusaktiga, aga andis ainult kirjaliku vastuse.

6. Justiitsministeerium palub 28.02.2017. a vastuses nr 13-3/1614-2 (tl 63-64p) jätta

määruskaebus rahuldamata.

Justiitsministeerium nõustub halduskohtuga, et Justiitsministeeriumi 03.01.2017. a vastuse

nr 117/8606-2 osas ei ole võimalik tühistamisnõuet esitada, sest vastus ei ole haldusakt.

Tegemist on menetlust lõpetava toiminguga, millega ei otsustata isiku õiguste ega kohustuste

üle.

Justiitsministeerium nõustub halduskohtuga, et ei ole võimalik nõuda Justiitsministeeriumi

kohustamist nii taotluse läbivaatamiseks kui ka kahju hüvitamiseks HKMS § 37 lg 2 p 2 järgi.

Sellisel juhul peaks kaebaja üldjuhul esitama kahju hüvitamise kaebuse RVastS § 17 lg 1 järgi,

kuid halduskohtul puudub alates 01.05.2016 pädevus süüteomenetluses tekitatud kahju

hüvitamise kaebuse lahendamiseks. Seega kuuluks ka kahju hüvitamise kaebus

HKMS § 121 lg 1 p-s 1 sätestatud alusel tagastamisele.

Justiitsministeeriumi hinnangul on taotluse läbi vaatamata jätmise korral üldjuhul võimalik

nõuda HKMS § 37 lg 2 p 2 alusel taotluse sisulist läbivaatamist (toimingu tegemist). Kuigi

Justiitsministeerium nõustub halduskohtu selgitustega selles osas, et kahju hüvitamise aluse

puudumine RVastS § 15 regulatsiooni kohaselt on ilmselge, mistõttu esineks alus kaebuse

tagastamiseks HKMS § 121 lg 2 p 1 järgi, puuduks Justiitsministeeriumil ka pädevus sellise

taotluse sisuliseks lahendamiseks. Seega ei soostu Justiitsministeerium halduskohtu

seisukohaga, justkui oleks Justiitsministeeriumi 03.01.2017. a vastuses ekslikult selgitatud

Justiitsministeeriumi pädevust õigusemõistmisel tekitatud kahju hüvitamise taotluse

lahendamisel.

Nõustuda ei saa halduskohtu seisukohaga, mille kohaselt ei reguleeri SKHS õigusemõistmisel

tekitatud kahju hüvitamist. Kaebaja on selgelt väljendanud, et temale on tekitatud kahju

süüteomenetlusega. SKHS § 1 lg-st 1 ja kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 16 lg-st 1

tulenevalt sisaldab SKHS RVastS-ga võrreldes eriregulatsiooni riigi poolt tekitatud kahju

hüvitamiseks juhul, kui kahju tekitati süüteomenetluse käigus.

Justiitsministeerium nõustub halduskohtuga, et kahju hüvitamise taotluses viidatakse selgelt

kohtu poolt tekitatud kahjule. Samuti möönab Justiitsministeerium, et kohtu poolt süülise

menetlusõiguse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamine on üks juhtudest, kus kohaldatakse

RVastS regulatsiooni. Kohtupraktikas on leitud, et SKHS 2. peatükis „Kahju hüvitamise

alused“ paiknev SKHS § 7 lg 3 kehtestab kriminaalmenetluses kohtu tekitatud kahju

hüvitamise nõudeõiguse aluse, mitte aga kahju hüvitamise taotluse esitamise ja lahendamise

korra. SKHS eesmärk oli allutada kõik kriminaalmenetlusest tulenevad kahjunõuded

kriminaalasju lahendavate kohtute pädevusse, sh juhtumid, kus väidetav kahju tekkis kohtu

tegevuse või lahendi tõttu. Eeltoodud põhjustel tuleb ka SKHS § 7 lg-s 3 nimetatud juhul

esitada kahju hüvitamise taotlus vastavalt SKHS 4. peatükis sätestatud korrale ning sõltuvalt

asjaoludest kas kohtule, prokuratuurile või kohtuvälisele menetlejale. SKHS § 7 lg 3 viide

RVastS-le tähendab üksnes seda, et kohtu poolt süülise menetlusõiguse rikkumisega tekitatud

kahju hüvitamine toimub RVastS §-s 15 sätestatud alustel, mitte aga RVastS-s sätestatud

menetluskorras.

Eeltoodust tulenevalt jääb Justiitsministeerium seisukohale, et 03.01.2017 vastuses toodud

selgitused taotluse läbi vaatamise pädevuse puudumise kohta on õiged. Kaebuse tagastamine

halduskohtu poolt HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel on seaduslik, kuid seda eeskätt seetõttu, et

Justiitsministeeriumil puudub pädevus süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotluse

lahendamiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja halduskohtu määrus

muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks

neid korrata (HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 2).

8. Justiitsministeerium jättis määruskaebuse esitaja kahju hüvitamise taotlusele 03.01.2017. a

esitatud vastusega nr 11-7/8606-2 läbi vaatamata, kuna leidis, et Justiitsministeeriumil puudub

pädevus süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotluse lahendamiseks.

Justiitsministeerium märkis, et SKHS § 7 lg-s 3 sätestatud juhul tuleb kahju hüvitamise taotlus

esitada SKHS 4. peatükis sätestatud korras ning sõltuvalt asjaoludele kas kohtule,

prokuratuurile või kohtuvälisele menetlejale. Määruskaebuse esitaja sellega ei nõustunud ja

esitas Tartu Halduskohtule määruskaebuse, milles palus tühistada Justiitsministeeriumi vastuse

ja kohustada Justiitsministeeriumit taotlust uuesti läbi vaatama. Halduskohus asus seisukohale,

et SKHS ei reguleeri õigusmõistmise käigus tekitatud kahju hüvitamist, Justiitsministeeriumi

vastuse peale pole võimalik tühistamisnõuet esitada ning lubatav ei ole ka taotluse

läbivaatamisele ja kompensatsiooni määramise kohustamise nõue. Halduskohus leidis, et

Justiitsministeerium pole otsustust õigesti põhjendanud, aga see ei ole piisav, et teha kaebaja

poolt soovitud ettekirjutust, sest RVastS § 15 lg-te 1 ja 31 kohased alused kohtumenetluse

käigus tekitatud kahju hüvitamiseks puuduvad. Määruskaebuse esitaja väidab, et RVastS annab

õiguse nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist.

9. Ringkonnakohus nõustub Justiitsministeeriumiga, et SKHS sisaldab RVastS

üldregulatsiooniga võrreldes eriregulatsiooni riigi poolt tekitatud kahju hüvitamiseks puhuks,

kui kahju tekitati süüteomenetluse käigus. Siiski tuleb arvestada, et RVastS § 15 sisaldab

omakorda eriregulatsiooni SKHS-st puhuks, kui kahju tekitati üksnes kohtumenetluses. Sellele

viitab sõnaselgelt SKHS § 7 lg 3, mis sätestab, et kui SKHS § 7 lg-s 1 nimetatud kahju tekitab

kohus, vastutab riik riigivastutuse seaduse kohaselt. See järeldus tuleneb aga ka RVastS §-st 15,

mis kehtestab ilmselgelt eriregulatsiooni kõigi kohtuharude poolt tekitatud kahjude

hüvitamiseks nende vahel vahet tegemata.

10. Justiitsministeeriumi seisukoht pädevuse puudumise kohta tugineb SKHS § 1 lg 1 ja KrMS

§ 16 lg 1 koosmõjule. SKHS § 1 sätestab menetleja poolt süüteomenetluses tekitatud kahju

hüvitamise alused, ulatuse ja korra. KrMS § 16 lg 1 kohaselt on kriminaalmenetluses

menetlejateks kohus, prokuratuur ja uurimisasutus. Ringkonnakohus selgitab, et arvesse tuleb

võtta SKHS-i ja RVastS-i tervikregulatsiooni. SKHS § 4 sätestab, et isik võib nõuda talle

menetleja poolt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamist SKHS-s sätestatud alustel,

ulatuses ja korras. SKHS § 7 lg 1 sätestab, et kui menetleja rikub süüliselt menetlusõigust ja

põhjustab seeläbi isikule kahju, on isikul õigus nõuda sellise kahju hüvitamist sõltumata sellest,

milline on selle süüasja lõpptulemus, mille raames isikule kahju tekitati. SKHS § 7 lg-s 3

sätestatud erand hõlmab endas seejuures kohtu õigusemõistmise ja RVastS § 15 näeb ette

vastavad alused. Riik vastutab RVastS § 15 lg-te 1 ja 31 järgi kohtumenetluse käigus tekitatud

kahju eest siis, kui kohtunik on kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo või kui Euroopa

Inimõiguste Kohus on rahuldanud tema individuaalkaebuse Euroopa inimõiguste ja

põhivabaduste kaitse konventsiooni või selle protokolli rikkumise tõttu asjaomases menetluses,

kui rikkumine viis asja ebaõige lahendamiseni ja isikul puuduvad muud võimalused oma

õiguste taastamiseks.

11. Justiitsministeerium väidab, et SKHS eesmärk oli allutada kõik kriminaalmenetlusest

tulenevad kahjunõuded kriminaalasju lahendavate kohtute pädevusse, sh juhtumid, kus

väidetav kahju tekkis kohtu tegevuse või lahendi tõttu. Ringkonnakohus juhib

Justiitsministeeriumi tähelepanu SKHS eelnõu seletuskirjas märgitule, millest nähtub selgelt

SKHS-i teistsugune eesmärk: „Kohtu vastutuse standardid peavad olema ühesugused nii

haldus-, kriminaal- kui ka tsiviilkohtumenetluses. Seetõttu tuleb õigusemõistmisega tekitatud

kahju hüvitamise regulatsiooni käsitleda kompleksselt kõigis kohtuharudes, seda aga on kohane

teha kehtiva RVastS muudatusettepanekute raames. Seetõttu nähakse käesolevas [st SKHS]

eelnõus ette, et juhul kui eelnõu § 7 lg 1 nimetatud kahju tekitajaks on kohus, vastutab riik

vastavalt riigivastutuse seadusele. Siinkohal tuleb siiski tähele panna, et süüteomenetluse

ebamõistliku menetlusajaga tekitatud kahju hüvitamine toimub SKHS-i alusel sõltumata sellest,

kas menetluse venimise põhjustab kohtueelne (väärteomenetluses kohtuväline) või

kohtumenetlus […]. Samuti tuleb pöörata tähelepanu Riigikohtu praktikale, millest tulenevalt ei

saa kohtueelses kriminaalmenetluses eeluurimiskohtuniku loal kohaldatavate

kriminaalmenetluse tagamise vahenditega tekitatud kahju tingimata lugeda kohtu poolt

tekitatud kahjuks.“1

Seletuskirjas viidatud erandid käesoleval juhul ei kohaldu.

Justiitsministeerium on ise osalenud nimetatud eelnõu ja seletuskirja koostamisel.

12. Määruskaebuse esitaja viitab kahju hüvitamise taotluses üksnes kohtu poolt tekitatud

kahjule. RVastS § 17 lg 1 lause 2 kohaselt esitatakse taotlus kohtu poolt tekitatud kahju

hüvitamiseks Justiitsministeeriumile, kes on nimetatud normi alusel pädev esitatud taotlust

sisuliselt läbi vaatama.

13. Halduskohus tagastas määruskaebuse esitaja kaebuse kokkuvõttes siiski õigesti HKMS

§ 121 lg 2 p 1 alusel, kuna käesoleval juhtumil ei esine ilmselgelt RVastS § 15 lg-tes 1 ja 31

nimetatud kahju hüvitamise aluseid.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tanel Saar

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/

Madis Ernits

1 Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse eelnõu 635 SE seletuskiri seisuga

27.03.2014 (arvutivõrgus: https://www.riigikogu.ee/download/495998f8-693f-416f-abb7-

7726b5d858c3), lk 28 j.