3-17-86/28 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generatedMääruskaebuse esitaja väitis, et talle on tekitatud moraalset kahju alates 2015. aasta augustist ja see kestab kuni 2018. a novembrini. Kahju väljendub Viru Maakohtu 11.09.2015. a otsuse
Legislator headnote
AI generated3-17-86/28 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: aasta augustist ja see kestab kuni 2018. a novembrini. Kahju väljendub Viru Maakohtu 11.09.2015. a otsuse
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
KOHTUMÄÄRUS
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Tanel Saar, Maili Lokk, Madis Ernits
Määruse tegemise aeg ja koht
04.05.2017, Tartu
Haldusasja number
3-17-86
Haldusasi
Georgi Šubini kaebus Justiitsministeeriumi 03.01.2017. a
vastuse nr 11-7/8606-2 tühistamiseks ja 06.12.2016. a
taotluse läbi vaatamisele kohustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Halduskohtu 23.01.2017. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Asja läbivaatamine
Menetlusosalised
Georgi Šubini määruskaebus
Kirjalik menetlus
Määruskaebuse esitaja Georgi Šubin
Justiitsministeerium
RESOLUTSIOON
Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 23.01.2017. a määrus
muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse
kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Määruskaebuse esitaja esitas Justiitsministeeriumile
taotluse
(registreeritud
Justiitsministeeriumis 08.12.2016, tl 22), milles palus Justiitsministeeriumil talle hüvitada
kriminaalmenetluses tekitatud kahju summas 42 000 eurot.
Määruskaebuse esitaja väitis, et talle on tekitatud moraalset kahju alates 2015. aasta augustist ja
see kestab kuni 2018. a novembrini. Kahju väljendub Viru Maakohtu 11.09.2015. a otsuse
nr 115-621 alusel vabaduse võtmises ja saatmises vanglasse tegude eest, mida määruskaebuse
esitaja ei ole korda saatnud. Konkreetsete rikkumistena tõi määruskaebuse esitaja välja
järgmise: kohtunik ei viinud läbi nõuetekohast kohtulikku uurimist ning kohustas teda
tõendama oma süütust; kohtunik sundis teda loobuma oma arvamusest mitte usaldada
telefonikõnesid ning surus peale oma arvamust; kohtunik ei võimaldanud kutsuda kohtusse
määruskaebuse esitajat õigustavaid tunnistajaid ja nõuda välja teda õigustavaid tõendeid;
kohtunik jättis määruskaebuse esitaja ilma võimalusest müüa oma kinnisvara ja võimaldas seda
teha politseil, prokuratuuril ja korteriühistu esimehel. Teise ja kolmanda astme kohus
ignoreerisid nimetatud etteheiteid ning seega soodustasid õiguste rikkumist.
2. Justiitsministeerium jättis 03.01.2017. a vastusega nr 11-7/8606-2 (tl 9-11) määruskaebuse
esitaja taotluse läbi vaatamata.
Justiitsministeerium selgitas, et taotlust tuleb käsitada taotlusena hüvitada süüteomenetluses
tekitatud kahju. Süüteomenetluses kahju hüvitamine toimub süüteomenetluses tekitatud kahju
hüvitamise seaduse (SKHS) regulatsiooni kohaselt ning SKHS järgi on taotluse lahendamise
pädevus sõltuvalt asjaoludest üksnes prokuratuuril, kohtul või kohtuvälisel menetlejal, kuid
mitte Justiitsministeeriumil. Vastuse kohaselt ei väära sellist järeldust ka asjaolu, et SKHS § 7
lg 3 kohaselt vastutab riik süülise menetlusõiguse rikkumisega tekitatud kahju eest
riigivastutuse seaduse (RVastS) kohaselt, kui kahju tekitab kohus, sest viidatud säte kehtestab
kriminaalmenetluses kohtu tekitatud kahju hüvitamise nõudeõiguse aluse, mitte aga kahju
hüvitamise taotluse esitamise ja lahendamise korra. Seega ei anna süüteomenetluses tekitatud
kahju korral Justiitsministeeriumile taotluse lahendamise pädevust ka RVastS § 17 lg-s 1
sätestatud üldpõhimõte, mille kohaselt esitatakse taotlus kohtu poolt tekitatud kahju
hüvitamiseks Justiitsministeeriumile. Kahju hüvitamise taotlus tuleb esitada SKHS 4. peatükis
sätestatud korrale ning sõltuvalt asjaoludest kas kohtule, prokuratuurile või kohtuvälisele
menetlejale.
3. Määruskaebuse esitaja esitas 10.01.2017 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 13-13p), milles
palus Justiitsministeeriumi vastuse tühistada ja kohustada Justiitsministeeriumit taotlust uuesti
läbi vaatama ja tegema objektiivset otsust määruskaebuse esitajale tekitatud kahju
kompenseerimiseks.
Määruskaebuse esitaja väitis, et alates septembrist 2015 kuni detsembrini 2016 rikuti kohtute
otsustega tema inimõigusi ja selle tulemusena tekkis määruskaebuse esitajale moraalne ja
füüsiline kahju. Määruskaebuse esitaja tõi välja kümme kohtulahendit ja märkis, et Viru
Maakohtu 11.09.2015. a otsus kriminaalasjas nr 1-15-621 on õigusvastase tegevuse otsene
kandja. Justiitsministeerium keeldus hinnangut andmata alusetult ja ebaseaduslikult kahju
hüvitamast. Määruskaebuse esitaja väitis, et tal on õigus nõuda Justiitsministeeriumilt kahju
hüvitamist.
4. Tartu Halduskohus tagastas 23.01.2017. a
määrusega (tl 28-29) määruskaebuse esitaja kaebuse ilmselge kaebeõiguse puutumise
tõttu.
Halduskohus selgitas, et vaja on lahendada küsimus, kas tühistamis- ja kohustamisnõuded on
lubatud või tuleb kaebus tagastada. Halduskohus leidis, et Justiitsministeeriumil on
tähelepanuta jäänud, et SKHS ei reguleeri õigusemõistmise käigus tekitatud kahju hüvitamist.
Määruskaebuse esitaja nõue tugineb õigusmõistmisega seotud kohtuniku tegevusele. Kohtute
infosüsteemi andmetest nähtuvalt on kriminaalasjas nr 1-15-621 Viru Maakohtus 11.09.2015. a
otsus läbinud apellatsioonmenetluse Tartu Ringkonnakohtus ja Riigikohtu 12.04.2016. a
määruse nr 3711130 järgselt jõustunud. Seejuures ei kinnita miski, et kohtunik oleks
kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo ning määruskaebuse esitaja kohta ei ole olemas ka
asjaomase menetlusega seotud Euroopa Inimõiguste Kohtu otsust. Seetõttu pole RVastS § 15
lg-tes 1 ja 31 tulenevad kahju hüvitamise kohustuslikud eeldused täidetud ning tal ei ole kuidagi
võimalik saavutada, et kaebuses nimetatud tegevuse läbi talle väidetavalt saabunud kahju eest
makstaks välja tema poolt soovitud või mistahes muu suurusega hüvitis.
Justiitsministeeriumi otsustus, millega jäeti kahju hüvitamise nõue läbi vaatamata, on toimingu
tegemisest keeldumise kohta antud kirjalik põhjendus ning selle peale pole võimalik
tühistamisnõuet esitada. Lubatav ei saa olla ka taotluse läbivaatamisele ja kompensatsiooni
määramisele kohustamise nõue. Eelnevalt käsitletu kohaselt pole Justiitsministeerium vastavat
otsustust küll õigesti põhjendanud, kuid see ei ole veel piisav, et teha talle määruskaebuse
esitaja poolt soovitud ettekirjutust, sest RvastS § 15 lg-te 1 ja 31 kohased alused
kohtumenetluse käigus tekitatud kahju hüvitamiseks puuduvad. Taotluse läbi vaatamisele
kohustamine kohtu poolt ei muuda nimetatud asjaolu, mistõttu saab tulemuseks olla vaid
hüvitise maksmisest keeldumine.
5. Määruskaebuse esitaja esitas 02.02.2017 määruskaebuse (tl 39-40), milles palus tühistada
halduskohtu määruse ja teha uue määruse, millega kohustada Justiitsministeeriumit uuesti
kaebust läbi vaatama.
Määruskaebuse esitaja väidab, et ta mõisteti süüdi kuritegude eest, mida ta toime ei pannud.
RVastS § 7 annab õiguse nõuda tekitatud kahju hüvitamist, mille tekitas avaliku võimu kandja.
Määruskaebuse esitaja väidab, et Riigiprokuratuur lükkas määruskaebuse esitaja kaebused
tagasi. Lisaks märgib määruskaebuse esitaja, et Justiitsministeerium oli kohustatud vastama
haldusaktiga, aga andis ainult kirjaliku vastuse.
6. Justiitsministeerium palub 28.02.2017. a vastuses nr 13-3/1614-2 (tl 63-64p) jätta
määruskaebus rahuldamata.
Justiitsministeerium nõustub halduskohtuga, et Justiitsministeeriumi 03.01.2017. a vastuse
nr 117/8606-2 osas ei ole võimalik tühistamisnõuet esitada, sest vastus ei ole haldusakt.
Tegemist on menetlust lõpetava toiminguga, millega ei otsustata isiku õiguste ega kohustuste
üle.
Justiitsministeerium nõustub halduskohtuga, et ei ole võimalik nõuda Justiitsministeeriumi
kohustamist nii taotluse läbivaatamiseks kui ka kahju hüvitamiseks HKMS § 37 lg 2 p 2 järgi.
Sellisel juhul peaks kaebaja üldjuhul esitama kahju hüvitamise kaebuse RVastS § 17 lg 1 järgi,
kuid halduskohtul puudub alates 01.05.2016 pädevus süüteomenetluses tekitatud kahju
hüvitamise kaebuse lahendamiseks. Seega kuuluks ka kahju hüvitamise kaebus
HKMS § 121 lg 1 p-s 1 sätestatud alusel tagastamisele.
Justiitsministeeriumi hinnangul on taotluse läbi vaatamata jätmise korral üldjuhul võimalik
nõuda HKMS § 37 lg 2 p 2 alusel taotluse sisulist läbivaatamist (toimingu tegemist). Kuigi
Justiitsministeerium nõustub halduskohtu selgitustega selles osas, et kahju hüvitamise aluse
puudumine RVastS § 15 regulatsiooni kohaselt on ilmselge, mistõttu esineks alus kaebuse
tagastamiseks HKMS § 121 lg 2 p 1 järgi, puuduks Justiitsministeeriumil ka pädevus sellise
taotluse sisuliseks lahendamiseks. Seega ei soostu Justiitsministeerium halduskohtu
seisukohaga, justkui oleks Justiitsministeeriumi 03.01.2017. a vastuses ekslikult selgitatud
Justiitsministeeriumi pädevust õigusemõistmisel tekitatud kahju hüvitamise taotluse
lahendamisel.
Nõustuda ei saa halduskohtu seisukohaga, mille kohaselt ei reguleeri SKHS õigusemõistmisel
tekitatud kahju hüvitamist. Kaebaja on selgelt väljendanud, et temale on tekitatud kahju
süüteomenetlusega. SKHS § 1 lg-st 1 ja kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 16 lg-st 1
tulenevalt sisaldab SKHS RVastS-ga võrreldes eriregulatsiooni riigi poolt tekitatud kahju
hüvitamiseks juhul, kui kahju tekitati süüteomenetluse käigus.
Justiitsministeerium nõustub halduskohtuga, et kahju hüvitamise taotluses viidatakse selgelt
kohtu poolt tekitatud kahjule. Samuti möönab Justiitsministeerium, et kohtu poolt süülise
menetlusõiguse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamine on üks juhtudest, kus kohaldatakse
RVastS regulatsiooni. Kohtupraktikas on leitud, et SKHS 2. peatükis „Kahju hüvitamise
alused“ paiknev SKHS § 7 lg 3 kehtestab kriminaalmenetluses kohtu tekitatud kahju
hüvitamise nõudeõiguse aluse, mitte aga kahju hüvitamise taotluse esitamise ja lahendamise
korra. SKHS eesmärk oli allutada kõik kriminaalmenetlusest tulenevad kahjunõuded
kriminaalasju lahendavate kohtute pädevusse, sh juhtumid, kus väidetav kahju tekkis kohtu
tegevuse või lahendi tõttu. Eeltoodud põhjustel tuleb ka SKHS § 7 lg-s 3 nimetatud juhul
esitada kahju hüvitamise taotlus vastavalt SKHS 4. peatükis sätestatud korrale ning sõltuvalt
asjaoludest kas kohtule, prokuratuurile või kohtuvälisele menetlejale. SKHS § 7 lg 3 viide
RVastS-le tähendab üksnes seda, et kohtu poolt süülise menetlusõiguse rikkumisega tekitatud
kahju hüvitamine toimub RVastS §-s 15 sätestatud alustel, mitte aga RVastS-s sätestatud
menetluskorras.
Eeltoodust tulenevalt jääb Justiitsministeerium seisukohale, et 03.01.2017 vastuses toodud
selgitused taotluse läbi vaatamise pädevuse puudumise kohta on õiged. Kaebuse tagastamine
halduskohtu poolt HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel on seaduslik, kuid seda eeskätt seetõttu, et
Justiitsministeeriumil puudub pädevus süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotluse
lahendamiseks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja halduskohtu määrus
muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks
neid korrata (HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 2).
8. Justiitsministeerium jättis määruskaebuse esitaja kahju hüvitamise taotlusele 03.01.2017. a
esitatud vastusega nr 11-7/8606-2 läbi vaatamata, kuna leidis, et Justiitsministeeriumil puudub
pädevus süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotluse lahendamiseks.
Justiitsministeerium märkis, et SKHS § 7 lg-s 3 sätestatud juhul tuleb kahju hüvitamise taotlus
esitada SKHS 4. peatükis sätestatud korras ning sõltuvalt asjaoludele kas kohtule,
prokuratuurile või kohtuvälisele menetlejale. Määruskaebuse esitaja sellega ei nõustunud ja
esitas Tartu Halduskohtule määruskaebuse, milles palus tühistada Justiitsministeeriumi vastuse
ja kohustada Justiitsministeeriumit taotlust uuesti läbi vaatama. Halduskohus asus seisukohale,
et SKHS ei reguleeri õigusmõistmise käigus tekitatud kahju hüvitamist, Justiitsministeeriumi
vastuse peale pole võimalik tühistamisnõuet esitada ning lubatav ei ole ka taotluse
läbivaatamisele ja kompensatsiooni määramise kohustamise nõue. Halduskohus leidis, et
Justiitsministeerium pole otsustust õigesti põhjendanud, aga see ei ole piisav, et teha kaebaja
poolt soovitud ettekirjutust, sest RVastS § 15 lg-te 1 ja 31 kohased alused kohtumenetluse
käigus tekitatud kahju hüvitamiseks puuduvad. Määruskaebuse esitaja väidab, et RVastS annab
õiguse nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist.
9. Ringkonnakohus nõustub Justiitsministeeriumiga, et SKHS sisaldab RVastS
üldregulatsiooniga võrreldes eriregulatsiooni riigi poolt tekitatud kahju hüvitamiseks puhuks,
kui kahju tekitati süüteomenetluse käigus. Siiski tuleb arvestada, et RVastS § 15 sisaldab
omakorda eriregulatsiooni SKHS-st puhuks, kui kahju tekitati üksnes kohtumenetluses. Sellele
viitab sõnaselgelt SKHS § 7 lg 3, mis sätestab, et kui SKHS § 7 lg-s 1 nimetatud kahju tekitab
kohus, vastutab riik riigivastutuse seaduse kohaselt. See järeldus tuleneb aga ka RVastS §-st 15,
mis kehtestab ilmselgelt eriregulatsiooni kõigi kohtuharude poolt tekitatud kahjude
hüvitamiseks nende vahel vahet tegemata.
10. Justiitsministeeriumi seisukoht pädevuse puudumise kohta tugineb SKHS § 1 lg 1 ja KrMS
§ 16 lg 1 koosmõjule. SKHS § 1 sätestab menetleja poolt süüteomenetluses tekitatud kahju
hüvitamise alused, ulatuse ja korra. KrMS § 16 lg 1 kohaselt on kriminaalmenetluses
menetlejateks kohus, prokuratuur ja uurimisasutus. Ringkonnakohus selgitab, et arvesse tuleb
võtta SKHS-i ja RVastS-i tervikregulatsiooni. SKHS § 4 sätestab, et isik võib nõuda talle
menetleja poolt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamist SKHS-s sätestatud alustel,
ulatuses ja korras. SKHS § 7 lg 1 sätestab, et kui menetleja rikub süüliselt menetlusõigust ja
põhjustab seeläbi isikule kahju, on isikul õigus nõuda sellise kahju hüvitamist sõltumata sellest,
milline on selle süüasja lõpptulemus, mille raames isikule kahju tekitati. SKHS § 7 lg-s 3
sätestatud erand hõlmab endas seejuures kohtu õigusemõistmise ja RVastS § 15 näeb ette
vastavad alused. Riik vastutab RVastS § 15 lg-te 1 ja 31 järgi kohtumenetluse käigus tekitatud
kahju eest siis, kui kohtunik on kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo või kui Euroopa
Inimõiguste Kohus on rahuldanud tema individuaalkaebuse Euroopa inimõiguste ja
põhivabaduste kaitse konventsiooni või selle protokolli rikkumise tõttu asjaomases menetluses,
kui rikkumine viis asja ebaõige lahendamiseni ja isikul puuduvad muud võimalused oma
õiguste taastamiseks.
11. Justiitsministeerium väidab, et SKHS eesmärk oli allutada kõik kriminaalmenetlusest
tulenevad kahjunõuded kriminaalasju lahendavate kohtute pädevusse, sh juhtumid, kus
väidetav kahju tekkis kohtu tegevuse või lahendi tõttu. Ringkonnakohus juhib
Justiitsministeeriumi tähelepanu SKHS eelnõu seletuskirjas märgitule, millest nähtub selgelt
SKHS-i teistsugune eesmärk: „Kohtu vastutuse standardid peavad olema ühesugused nii
haldus-, kriminaal- kui ka tsiviilkohtumenetluses. Seetõttu tuleb õigusemõistmisega tekitatud
kahju hüvitamise regulatsiooni käsitleda kompleksselt kõigis kohtuharudes, seda aga on kohane
teha kehtiva RVastS muudatusettepanekute raames. Seetõttu nähakse käesolevas [st SKHS]
eelnõus ette, et juhul kui eelnõu § 7 lg 1 nimetatud kahju tekitajaks on kohus, vastutab riik
vastavalt riigivastutuse seadusele. Siinkohal tuleb siiski tähele panna, et süüteomenetluse
ebamõistliku menetlusajaga tekitatud kahju hüvitamine toimub SKHS-i alusel sõltumata sellest,
kas menetluse venimise põhjustab kohtueelne (väärteomenetluses kohtuväline) või
kohtumenetlus […]. Samuti tuleb pöörata tähelepanu Riigikohtu praktikale, millest tulenevalt ei
saa kohtueelses kriminaalmenetluses eeluurimiskohtuniku loal kohaldatavate
kriminaalmenetluse tagamise vahenditega tekitatud kahju tingimata lugeda kohtu poolt
tekitatud kahjuks.“1
Seletuskirjas viidatud erandid käesoleval juhul ei kohaldu.
Justiitsministeerium on ise osalenud nimetatud eelnõu ja seletuskirja koostamisel.
12. Määruskaebuse esitaja viitab kahju hüvitamise taotluses üksnes kohtu poolt tekitatud
kahjule. RVastS § 17 lg 1 lause 2 kohaselt esitatakse taotlus kohtu poolt tekitatud kahju
hüvitamiseks Justiitsministeeriumile, kes on nimetatud normi alusel pädev esitatud taotlust
sisuliselt läbi vaatama.
13. Halduskohus tagastas määruskaebuse esitaja kaebuse kokkuvõttes siiski õigesti HKMS
§ 121 lg 2 p 1 alusel, kuna käesoleval juhtumil ei esine ilmselgelt RVastS § 15 lg-tes 1 ja 31
nimetatud kahju hüvitamise aluseid.
/allkirjastatud digitaalselt/
Tanel Saar
/allkirjastatud digitaalselt/
Maili Lokk
/allkirjastatud digitaalselt/
Madis Ernits
1 Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse eelnõu 635 SE seletuskiri seisuga
27.03.2014 (arvutivõrgus: https://www.riigikogu.ee/download/495998f8-693f-416f-abb7-
7726b5d858c3), lk 28 j.