2-16-14375/21 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-16-14375

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Hele Ilisson

Otsuse tegemise aeg ja koht

4. mai 2017, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-16-14375

Tsiviilasi

Vanemuise tn 8 Korteriühistu hagi Ülle Telling vastu

võlgnevuse ja viiviste nõudes.

Tsiviilasja hind

3529,76 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

• Hageja: Vanemuise tn 8 KÜ (reg.kood 80026723, asukoht

Vanemuise tn 8, Tartu 51003) seaduslik esindaja juhatuse

liige Mikk Lilo (ik XXXXX, e-post XXXXX)

• Hageja nõustaja: Agu Rillo (aadress XXXXX)

• Kostja: Ülle Telling (ik XXXXX, elukoht XXXXX)

• Kostja lepinguline esindaja: Kai Amos (Advokaadibüroo

Amos OÜ, aadress Rävala pst 6, 10143, e-post

kai@amos.ee)

Kohtuistungi toimumise aeg

22. märts 2017

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada KÜ Vanemuise tn 8 hagi Ülle Tellingu vastu võlgnevuse ja viiviste

väljamõistmiseks osaliselt.

2. Välja

mõista

Ülle

Tellingult

KÜ

Vanemuise

tn

kasuks

halduskulu

ja

kommunaalmaksete võlgnevuse tasumisega viivitamise eest 2072,33 eurot (kaks tuhat

seitsekümmend kaks eurot ja 33 eurosenti), sealhulgas võlgnevus korter nr 7 eest summas

1015,35 eurot ja korter nr 8 eest summas 1056,98 eurot.

3. Jätta rahuldamata hageja põhinõue summas 557,47 eurot ja viivisenõue summas 757,53

eurot.

4. Otsus toimetada kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

5. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

6. Kuivõrd kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, jätab kohus menetluskulude suuruse

kindlaks määramata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED (I kd, tlk 2-5, 28-32)

1. Vanemuise tn. 8 korteriühistu (hageja) esitas 23.09.2016 hagi Ülle Tellingu (kostja) vastu viiviste

summas 3387,33 euro saamiseks. 17.10.2016 puuduste kõrvaldamise avalduses on hageja

taotlenud kostjalt välja mõista põhivõlgnevus summas 557,47 eurot ja viivised summas 2829,86

eurot.

2. Hagiavalduse kohaselt kuuluvad kostjale aadressil Vanemuise tn 8, Tartu linn korterid nr X ja nr

X. Korterelamu haldamiseks on asutatud Vanemuise tn 8 korteriühistu. Kostja on tasunud ühistu

majandamiskulude ning ühistu poolt vahendatud teenuste eest ainult osaliselt, mistõttu oli kostja

pidevas võlgnevuses ühistu ees. Hagiavalduses on kajastatud kostja kohustusi, mis olid tekkinud

peale hagiavalduse tsiviilasjas 2-12-19475 esitamist (seoses korteriga nr X) ja tsiviilasjas 2-11-

59049 kompromissi sõlmimist (seoses korteriga nr X) kuni 31.12.2015.

3. Kostja tasus 29.12.2015 maksekorraldusega nr 220 ära põhivõlgnevuse korteri nr X eest summas

3097.49 eurot ja maksekorraldusega nr 221 korteri nr X eest 3204.14 eurot, mis kattis osaliselt

kostja põhivõlgnevuse. Korter X eest jäi tasuda põhivõlgnevus 557.47 eurot. Selleks hetkeks

kogunenud viiviseid, kokku summas 2829,86 eurot (korteri nr 7 eest 1366,52 eurot ja korteri nr X

eest 1463,34 eurot), kostja ei tasunud.

4. Hageja tugineb käesoleva nõude esitamisel ühistu 2015. a detsembri raamatupidamissaldole (I kd

tlk

19).

Hageja

palus

esialgses

hagiavalduses

kostjalt

välja

mõista

korteriühistu

majandamiskulude tasumisega viivitamise tõttu tekkinud viivise võlgnevus summas 3387,33

eurot. Hageja selgitab, et iseenesest oli õige 31.12.2015 seisuga märgitud võla summa 3387,33

eurot, kuid ebaõige oli esitatud nõude alus – tegemist ei olnud ainuüksi viiviste võlgnevusega,

vaid kostja võlgnevus korter X eest on viivised ja korter 8 eest põhivõlg ja viivised. Arvestades, et

eksimus tulenes hagejast, ei ole hageja arvestanud kostjale kuni käesoleva parandatud hagi

esitamiseni põhivõlalt viivist, hageja hinnangul on asjakohane alustada viiviste nõudmist

hagiavalduse kättetoimetamisest kostjale.

5. Hageja selgitas, et kulude tasumise üldiseks aluseks on põhikirja p-des 3.2.6 ja 3.2.7 (ja ka KÜS §

15¹ lõikes 1) sätestatu, mille kohaselt lähtutakse sihtotstarbeliste maksete suuruse

kindlaksmääramisel liikme omandis oleva korteri üldpinna osast maja korterite kogupinnas.

Ühistu üldkoosolekute protokollide nr 28 ja 30 kohaselt kehtestati korteri pinna m²-i kohta

arvestatav hooldustasu suurus vastavalt 0,55€/m² ja 1,87€/m² kohta.

6. Hageja ei nõustu kostja väitega, et kostjat ei ole kordagi informeeritud korteri nr 8 võlast ega

viidatud, et talt nõutakse mh ka viiviste tasumist (I kd, tlk 97).

7. Hagiga esitatud raamatupidamisprogrammi arvestus näitab konkreetse kuu viivisenõude suurust

selliselt, et summeeritud on eelmise kuu viimaseks kuupäevaks maksmata põhinõuete suurus

(näha esitatud tabeli veerus) korrutatuna viivisemääraga 0,07% päevas korrutatud kuu päevade

arvuga. Raamatupidamisprogramm võtab arvesse, et kui kostja on tasunud nõude (osaliselt)

hiljem kui kohustuse kuu viimane kuupäev (nt korter 8 eest arve nr 14088, mille puhul

maksetähtaeg oli 31.08.2014, kuid mis tasuti osaliselt 02.09.2014, siis peab kostja tasuma viivist

ka ajavahemiku 01-02.09.2014 eest).

8. Hageja on seisukohal, et kostja on hageja nõuet tunnustanud, tasudes põhivõlgnevuse. TsÜS §

158 lg 1 järgi katkeb nõude aegumine mh nõude (osalise) tunnustamisega. Hageja on seisukohal,

et tehes korraliselt osalisi makseid majandamiskulude eest katkes selle tulemusel ka viiviste

nõude aegumine.

9. Alternatiivselt on hageja seisukohal, et aegumise vastuväite kasutamine kostja poolt on TsÜS §

138 lg 1 järgi hea usu vastane. Kostja esitas tsiviilasjas 2-12-29475 hageja vastu vastuhagi, mis

oluliselt ületas hageja nõuet kostja vastu.

10. Kostja on taotlenud viivisenõude vähendamist. Hageja on seisukohal, et seaduses sätestatud

viivisemäär ei ole ülemäärane, puuduvad ka muud alused viivisenõude vähendamiseks. Hageja

vastavat arvamust kujundab mh see, et kostja ei olnud kohtueelsetes läbirääkimistes koostööks

avatud.

KOSTJA VASTUVÄITED (I kd, tlk 46-53)

11. Kostja hagi ei tunnista, kuna nõue ei ole piisavalt tõendatud ja kontrollitav. Korter X põhivõla

(577,47 eurot) osas avaldab kostja, et põhivõla osas ei ole hageja kostjale kunagi nõuet esitanud,

mistõttu võib nõue olla aegunud. Viivisenõudeid peab kostja samuti osaliselt aegunuks ning

heade kommetega vastuolus olevaks. Kostja on esitanud ka taotluse viivisenõude vähendamiseks.

12. Korter X põhinõude osas selgitab kostja, et hageja ei ole kostjale kunagi esitanud korter X osas

põhinõuet, vaid üksnes viivisenõude. Nimetatud asjaolu tõendab nii esialgne hagiavaldus (I kd tlk

6-7), hageja 19.01.2016 nõudekiri kostjale ja hagi lisas (I kd tlk 16) olev hageja 22.07.2016 kiri

kostjale. Hageja on läbivalt olnud seisukohal, et kostja on korter X osas põhinõude täitnud.

Allpool lisatud dokumentidest nähtub, et hageja oli nõus sellega, et seisuga 31.11.2015 oli kostja

maksnud korter X osas kogu põhivõla, lisaks kinnitas hageja oma arvetel võla puudumist:

-

kostja 29.12.2015 maksekorraldus nr 221 (I kd, tlk 82), millisega kostja maksis korter X

põhivõla perioodi 01.07.2012 kuni 31.11.2015 eest summas 3204,14 eurot. Hageja ei vaielnud

makse saamisel kostja täitmisele vastu ja võttis selle vastu;

-

hageja väljastas kostjale makse saamise järgselt 08.01.2016 arve nr 16018 (I kd, tlk 83), milles

võlg on 0,00 eurot ja viivised on summas 2020,81 eurot;

-

hageja 30.11.2016 arve nr 16118 (I kd, tlk 84) kostjale, milles võlg on 0,00 eurot ja viivised on

summas 2020,81 eurot;

-

2015. a majandusaasta aruandes (I kd, tlk 70) on samuti märgitud, et 29.12.2015 tasus Ülle

Telling korterite X ja X eest põhivõla ja 30.01.2015 kohtuotsuses märgitud viivised. Seisuga

31.12.2015 on igakuiselt osaliselt tasumata majandamiskuludelt arvestatud viiviseid alates

2012. a-st summas 3387 eurot.

13. Lisaks on kostja seisukohal, et isegi kui põhivõlg oleks olemas, oleks hageja väitel alates

22.11.2011 tekkinud nõue aegunud. Hagejal puudub kostja suhtes põhinõue, kostja palub

põhinõude summa 557,47 eurot jätta rahuldamata.

14. Samuti ei nõustu kostja viivisevõlgnevusega, kuna viivise arvestus on arusaamatu ja nõue ei ole

kontrollitav.

15. Kostjale ei ole teada, kuidas hageja täitis VÕS § 88 sätteid erinevate kohustuste katteks täitmise

arvestamisel. Kostja selgitab, et pooled ei ole põhikirjas, korteriühistu kodukorras ega

üldkoosoleku otsustega määranud laekunud raha arvel erinevate kohustuste täitmise järjekorda.

Sellisel juhul kuulub kohaldamisele VÕS § 88 lg-s 1 toodud kord - võlgnik võib määrata,

missuguse kohustuse täitmiseks on raha üle antud. Kostja on alati määranud kohustuse, millist

täitis, nt hageja 08.05.2015 arve nr 15057 (I kd tlk 85) tasus kostja 31.05.2015 maksekorraldusega

nr 198 (I kd tlk 86) ning loetles selgituses, millised kohustused täidab. Hagist ei nähtu, millises

järjekorras ja summas luges hageja laekumiste arvel kohustused täidetuks, millisel perioodil

selline täidetuks lugemine toimus, millistelt põhinõude summadelt ja mitme päeva eest viivist

arvutati.

16. Kostja selgitab, et ei ole tasunud korter X osas remondifondi sissemakseid, kuna tasaarvestas

need enda kantud kulutustega seoses korter X laes olevate kandekonstruktsioonide

korrastamisega. Kandekonstruktsioonide korrastamise kulude suuruseks oli kostjal 18 545,28

eurot. Kostja soovis saada hagejalt remondifondi maksete osas arvestust, et teada saada, kui suur

on tema sissemakse suurus, kuid hageja vastavaid andmeid kostjale ei edastanud.

17. Hageja põhikirja (I kd tl 62-67) p 5.11 kohaselt peab ühistu kehtestatud korras raamatupidamist ja

vastutab andmete tõesuse eest. Põhikirja p 5.5. kohaselt moodustub ühistu sihtkapital liikmete

sihtotstarbelistest maksetest elamu remondi ja parandamise kulude katmiseks. Sihtkapital

kajastatakse ühistu bilansis omakapitali reservina. Hageja ei ole järginud raamatupidamises

kehtivaid nõudeid, rahade kasutamine ei ole läbipaistev. Liikmete 21.03.2012 üldkoosoleku

otsusega otsustati hakata edaspidi arvetel kajastama ainult sõna hooldustasu, milline sisaldaks nii

hageja poolt kantud kulusid kui ka liikmete poolt tehtud sihtotstarbelisi makseid, sh remondifondi

ettemakseid. See ei vasta nõuetele, kuna remondifondi sissemaksed on tulevase perioodi

ettemaksud, nende osas tuleb laekumiste ja kasutamiste osas pidada eraldi arvestust, millist on

liikmetel õigus teada.

18. Teada ei ole, kui suure osa majandamiskulust (hageja arvel nimetatud hooldustasust) moodustab

KÜS § 15¹ lg 1 kohaselt remondifond ja kui suure osa moodustavad tegelikud hoolduskulud.

Tegemist on seaduses majandamiskulude põhimõttelise aspektiga, milline seisneb järgnevas:

-

hoolduskulud on hageja poolt juba kantud kulud ja need esitatakse liikmetele järgmisel kuul

tasumisele. Need kulud muutuvad sissenõutavaks arvel märgitud maksetähtaja möödumisel.

Nende kulude suurus on hagejale igakuuliselt täpselt teada. Vaatamata sellele ei ole hageja

avaldanud oma tegelike hoolduskulude suurust.

-

remondifondi tehakse ettemakseid, need summad tuleb muust rahaarvestusest eraldi hoida.

Hageja teeb fondi kogunud summade arvel korterelamus parandus- ja remonditöid.

Remondifondi ettemakseid kajastatakse raamatupidamises tuluna alles pärast tööde tegemist ja

fondi summade arvel kulude kandmist. Remondifondi ettemaksed muutuvad sissenõutavaks

alles pärast kulude kandmist.

19. Hageja 2015. a majandusaasta aruandes ei kajastu remondifondi summasid üldse. Siit saab teha 3

järeldust:

-

Hageja ei kogunud vaidlusperioodil liikmetelt remondifondi ettemaksu üldse;

-

Sellisel juhul koosnes hageja arvetel kajastatud hooldustasu arvete esitamisele eelnenud kuul

hageja poolt tegelikult kantud kulusummadest. Hageja esitas 19.12.2016 kulude jaotuse

ülevaated perioodil 2012-2015 aprilli- ja augustikuu kohta. Nende ülevaadete kohaselt kandis

hageja igas kuus hoolduskulu summas 2586,04 eurot. Hageja peab kulu kandmist tõendama

kuludokumentidega.

Need

kuludokumendid

on

hagejal

olemas,

kuna

raamatupidamisdokumente peab säilitama 7 aasta jooksul. Hageja ei ole tõendeid esitanud.

Seega on hageja viivisenõudest oluline osa üldse tõendamata, kuna teada ei ole, kui suur oleks

pidanud olema põhinõude – st hooldustasu põhjendatud suurus.

-

Juhul, kui hageja on enda arvates kogunud ka remondifondi ettemakseid, siis sellisel juhul on

hageja tegutsenud vastuolus KÜS § 15¹ lg 1 sisuga, kuna hageja ei kajasta raamatupidamises

remondifondi ettemakseid ega kajasta neid ka arvetel. Vastuolus seadusega on ka hageja

21.03.2012 üldkoosoleku protokolli nr 30 otsus, millise kohaselt otsustati kajastada edaspidi

arvetel kõiki majaga seotud jooksvaid kulusid ühtse nimetuse all hooldustasud. Selline

kajastamine muutis hageja majandustegevuse läbipaistmatuks. Kuid ka sellise juhul saaks

hageja tõendada, millise osa moodustasid igakuulisest hoolduskulust 2586,04 eurot tegelikud

hoolduskulud, sh näiteks raamatupidamisteenus, töötasud, muud bürookulud jne. Kostja

osundab, et hageja ei saa majandamiskavaga tõendada kantud kulude suurust.

20. Täiendavalt on kostja esitanud viivisenõuetele aegumise vastuväite. Haginõude arvestus algab

korter X osas esitatud võlgnevuse tabelis sissenõutavaks muutunud nõuete osas alates 01.01.2010

(tabeli esimese arve maksetähtaeg oli 25.10.2009). Korter X osas algab sissenõutavaks muutunud

nõuete arvestus 01.01.2012 (tabeli esimese arve maksetähtaeg oli 25.11.2011). Kostja on

seisukohal, et hageja esitas 17.10.2016 kohtule hagi, milline sisaldab aegunud nõudeid.

21. Lisaks on kostja esitanud VÕS § 113 lg 8 kohaselt taotluse vähendada viivisenõuet vastavalt VÕS

§-s 162 sätestatule. Hageja nõuab kostjalt viiviste maksmist summas 1366,52 eurot ja 1463,34

eurot. Need summad on kostja jaoks väga suured ja ebaproportsionaalsed, kostjal puuduvad

rahalised vahendid nende maksmiseks. Kostja on kandnud olulises ulatuses kahju seoses korter X

vahelae remondiga, sellele järgnenud kohtuasjadega, nüüd lisanduvad uued kohtukulud. Antud

juhul palub kostja arvestada tervikuna kohtule teatavaks tehtud vaidluse tekkepõhjusi, hageja

poolt hoolsuskohustuste täitmisest hoidumist, hageja raamatupidamise nõuete mittevastavust ja

selles kostja nõude puudumist.

22. Muud korteriühistu arvel esitatud kulud on kostja tasunud õigeaegselt. Kostja on tasunud hagejale

põhivõlgnevused detsembris 2015.

23. Hageja 19.12.2016 vastuse osas märgib kostja järgmist: Hageja ei täpsusta oma seisukohtades

1) millisel päeval sissenõutavaks muutunud põhinõude summast ta viivise arvestamist alustas ja

mitme viivitatud päeva eest ta viiviseid nõuab;

2) millises järjekorras ja millised nõuded laekunud summade arvel hageja täidetuks arvestas.

24. Kostja selgitab, et määras hageja arvete maksmisel, millise koosseisuga tasu ta maksab. Kostja

2014. a ja 2015. a pangakonto väljavõttest nähtub, millises summas ja mida kostja maksis.

25. Hageja väitel alustati viivise arvestamist juba 2011. a sissenõutavaks muutunud põhivõlalt.

Hageja kinnitas 19.12.2016 selgitustes, et esitas kostjale esimest korda viivisenõude 19.01.2016,

seega viivise arvestamisest viie aasta möödumisel ning alles pärast kostja poolt 29.12.2015

põhinõude täitmist. Kõik kostja poolt 22.11.2016 esitatud aegumise vastuväited on jätkuvalt

kehtivad, hageja väide kostja omaksvõtu kohta ei ole kohane.

22.03.2017 KOHTUISTUNG

26. Hageja jääb esitatud nõuete juurde ning palub kostjalt välja mõista korter 8 eest põhivõlg summas

557,47 eurot ja viivised summas 1463,34 ning korter X eest viivised 1366,52 eurot. Hageja on

seisukohal, et kostja kohustuseks on tasuda ühistu poolt esitatud majanduskulude nõuded. 2015. a

lõpus tegi hageja kostjale ettepaneku tekkinud võlgnevuse tasumiseks, kuid kostja seda ei teinud.

Tsiviilasjas 2-12-29475 rahuldati korteriühistu hagi ning kostjalt mõisteti välja ajavahemiku 24.

oktoober 2009 kuni 30. juuni 2012 tasumata majandamiskulude eest võlgnevus 2193,64 eurot ning

majandamiskulude tasumisega viivitamise eest viivis 30.06.2012 seisuga 748,19 eurot (korter nr X

osas). Kohtuotsusega välja mõistetud summad on kostja tasunud 21.12.2015. Samal ajal tasus

kostja ka korter nr X osas perioodil juuli 2012 - detsember 2015 tekkinud majanduskulude

võlgnevuse summas 3 097,49 eurot. Samuti tasus kostja korteri nr X osas perioodil november

2011 kuni detsember 2015 tekkinud majanduskulude võlgnevuse summas 3204,14 eurot. Kuna

kostja on jäänud maksetega viivitusse, soovib hageja, et kostja tasuks tekkinud viivised. Viivise

arvestus korter nr X osas algab juulist 2012 ja korterX osas alates novembrist 2011.

27. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja juhib tähelepanu kostja I vastuse lisadele 6 ja 7 ( I kd tlk 83,

84). Arvetel on märgitud kolm kululiiki- hooldustasu, soojusenergia ning vesi ja kanalisatsioon.

Vaidlust ei ole soojusenergia ning vee ja kanalisatsiooni summade osas. Vaidlus on hooldustasu

üle. Hageja on esitanud 19.12.2016 pangakonto väljavõtted (I kd, tlk 147-148). Sellelt nähtub, et

kostja on maksnud hooldustasu, soojusenergia ja vee eest. Hooldustasu eest on osaliselt makstud.

Hageja poolt on tõendamata hooldustasu koosseis. Kostja vastuse lisa 1 on KÜ üldkoosoleku

protokoll nr 30 (I kd, tlk 55-60). Tlk 57 viimasel real on kirjas, kuidas otsustati ruutmeetri hinna

kujunemine - otsustati, et korteriomanikele saadetavatel igakuistel makseteatistel näidatakse

edaspidi kõiki majaga seotud jooksvate kulude katmiseks kogutud summasid ühtse nimetuse all

„hooldustasud“ suuruses 1,87 eurot/ruutmeeter. Kostja arvates on koosoleku otsus tühine ning

seadusega vastuolus. Kostja kinnitab, et ei vaidlusta soojusenergia, vee- ja kanalisatsioonikulusid,

vaid ainult hoolduskulude suurust.

KOHTU SEISUKOHT

28. Kohus leiab, et KÜ Vanemuise tn 8 hagi Ülle Tellingu vastu võlgnevuse ja viiviste

väljamõistmiseks kuulub rahuldamisele osaliselt.

29. 23.09.2016 esitas KÜ Vanemuise tn 8 Tartu Maakohtule hagiavalduse Ülle Tellingu vastu. Hageja

palus kostjalt välja mõista korteriühistu majandamiskulude tasumisega viivitamise tõttu tekkinud

viivisevõlgnevus summas 3387,33 eurot. 17.10.2016 esitatud hagiavalduse täienduses esitas

hageja järgmised nõuded: välja mõista kostjalt Vanemuise tn X korteri nr X majandamiskulude

tasumisega viivitamise tõttu tekkinud viivisevõlgnevus summas 1366,52 eurot, Vanemuise tn 8

korter nr X majandamiskulude võlgnevus summas 557,47 eurot ja korteri nr 8X

majandamiskulude tasumisega viivitamise tõttu tekkinud viivisevõlgnevus summas 1463,34 eurot.

Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista viivise 0,07% päevas põhivõlalt alates kohtuotsuse

tegemisest kuni selle täitmiseni. Kostja hageja nõuet ei tunnista ning vaidleb hagile vastu.

30. Esmalt analüüsib kohus, milliseid kohustusi kostja peab kandma. Kostja selgituste kohaselt on

ühistu poolt esitatud arvetel märgitud kolm kululiiki- hooldustasu, soojusenergia ning vesi ja

kanalisatsioon. Vaidlust ei ole soojusenergia ning vee ja kanalisatsiooni summade osas. Poolte

vahel on vaidlus hooldustasu suuruse ja selle koosseisu üle. Hageja poolt esitatud pangakontode

väljavõtetest (I kd, tlk 147-148, 149-150, 151-153) nähtub, et kostja on maksnud soojusenergia ja

vee eest ning osaliselt hooldustasu eest. Kostja leiab, et hageja poolt on tõendamata hooldustasu

koosseis, st ei ole arusaadav, milliseid sihtotstarbelisi makseid korteriühistu liikmetelt kogutakse.

31. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 75 lg 1 järgi kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa

suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja

kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1 sätestab, et

korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja

kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle

kuuluva kaasomandiosa suurusega.

Korteriühistuseaduse (KÜS) § 15¹ lg 1 ja 2 sätestavad, et majandamiskulud käesoleva seaduse

tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava

elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu

majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise

tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei

sätestata teisiti. Eluruumi hoolduseks käesoleva seaduse tähenduses loetakse töid, millega hoitakse

elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks

käesoleva seaduse tähenduses loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade

paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Remondi käigus võib tõsta elamu

heakorrataset ning paigaldada täiendavaid seadmeid.

Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 12 lg 4 järgi liikmete varalised ja muud kohustused

mittetulundusühingu suhtes määratakse kindlaks põhikirjaga. Liikmetele võib panna kohustusi

ainult põhikirjas ettenähtud korras. KÜS § 4 lg 2 kohaselt lisaks mittetulundusühingute seaduses

põhikirja kohta sätestatule sätestatakse korteriühistu põhikirjas veel häälte jagunemine

üldkoosolekul ja korteriühistu liikme korteriomandi eseme mõtteliste osade majandamise kulude

eest tasumise alused ja kord. KÜS § 13 lg 4 järgi korteriühistu otsused elamu majandamise ja

säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile

korteriühistu liikmetele kohustuslikud.

Vastavalt KÜ Vanemuise tn 8 põhikirja (I kd, tlk 62-67) punktidele 3.2.6 ja 3.2.7 on ühistu liige

kohustatud tasuma majandamiskulude ning ühistu poolt vahendatud teenuste eest.

32. 21.03.2012 Korteriühistu Vanemuise tn 8 üldkoosoleku protokollist (I kd, tlk 55-60) nähtub, et

korteriomanikele saadetavatel igakuistel makseteatistel näidatakse edaspidi kõiki majaga seotud

jooksvate kulude katmiseks kogutud summasid ühtse nimetuse all „hooldustasud“ suuruses 1,87

eurot ruutmeetri kohta. Kostja arvates on üldkoosoleku otsus tühine ning seadusega vastuolus.

Kohus selgitab, et KÜS 13 lg 3 kohaselt on korteriühistu liikmel õigus korteriühistu üldkoosoleku

ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise

päevast arvates. Arvestades, et KÜS 13 lg 4 järgi on korteriühistu otsused elamu majandamise ja

säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta kõigile

korteriühistu liikmetele kohustuslikud, pidi kostja nende vaidlustamiseks esitama hagi kohtule.

TsÜS § 38 lg 1 järgi võib kohtus nõuda juriidilise isiku organi seaduse või põhikirjaga vastuolus

oleva otsuse kehtetuks tunnistamist. Kooskõlas MTÜS § 24 lg-ga 3 saab üldkoosoleku otsuse

kehtetuks tunnistamist nõuda juhatus, samuti juhatuse iga liige, kui otsuse täitmisega pandaks

toime kuritegu või väärtegu või sellega kaasneks ilmselt kahju hüvitamise kohustus, ning

mittetulundusühingu liige, kes ei osalenud otsuse tegemisel.

Kuivõrd hageja 21.03.2012 üldkoosoleku otsust ei ole kehtetuks tunnistatud ega tühistatud, on

kostja kohustatud lähtuvalt KÜS § 13 lg-le 4 tasuma vastavalt otsusele esitatud arvete eest, kus on

hoolduskulude all kajastatud kõiki majaga seotud jooksvate kulude katmiseks kogutud summasid.

Majandamiskulude osas detailsema ülevaate saab kostja korteriühistu majandustegevuse

aastakavadest (KÜS § 15 lg 1).

33. Järgnevalt on kostja asunud seisukohale, et hageja on arvestanud tema poolt tasutud summasid

vääralt ehk mitte kostja poolt märgitud nõuete katteks vastavalt VÕS § 88 lg-le 1. Asjas ei ole

vaidlust selles, et kostja on tasunud korteriühistu poolt esitatud arveid osaliselt, määratledes

maksekorraldustes milliste nõuete katteks raha on tasutud (makstud on soojusenergia ja vee eest

ning osaliselt hooldustasu eest). Kohtu arvates ei ole kostja väited VÕS § 88 väära kohaldamise

kohta põhjendatud. VÕS § 88 lg 1 kohaselt, kui võlgnik peab võlausaldajale üle andma raha või

liigitunnustega esemeid või osutama samaliigilisi teenuseid mitme erineva kohustuse täitmiseks ja

üleantud rahast, esemetest või osutatud teenustest ei piisa kõigi kohustuste täitmiseks, võib

võlgnik määrata, missuguse kohustuse täitmiseks on raha või esemed üle antud või teenus

osutatud. Selle lõike eesmärk on määrata kohustuste järjekord juhul, kui võlgnikul on võlausaldaja

ees mitu kohustust, kuid üleantud rahast, esemetest või osutatud teenustest ei piisa kõigi

kohustuste täitmiseks ning on vaja välja selgitada, millised kohustused on täidetud. Eeltoodud

lõige ei käsitle erinevate kohustuste täitmisena viivise, intressi ja põhivõla maksmist. Käesoleval

juhul kuuluks kohaldamisele VÕS § 88 lg 8, mille kohaselt, kui võlgnik peab lisaks rahalisele

põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste,

seejärel

juba

sissenõutavaks

muutunud

intressi

ning

lõpuks

põhikohustuse

katteks.

Intress VÕS § 88 lg 8 tähenduses tähendab ka viivist (viivitusintressi) (vt Riigikohtu 4. jaanuari

2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-138-11, p 11). Seega tuleks VÕS § 88 lg 8 kohaldades lugeda

täidetuks esmalt viivisenõue ning seejärel põhinõuded. Hageja on käesoleva hagi esitamisel

lähtunud kostjale soodsamast lahendusest, mis on dispositiivsuse põhimõttest tulenevalt hageja

õigus ning arvestanud kostja poolt tehtud maksed põhinõuete katteks.

34. Järgmisena analüüsib kohus, kas hagejal on kostja vastu põhinõue summas 577,47 eurot. Hageja

on esitanud hagiavalduse täpsustuses nõude korter nr 8 osas põhivõla summas 557,47 euro

väljamõistmiseks. Kostja on põhinõudele vastu vaielnud, kuna hageja ei ole kunagi esitanud korter

8 osas põhinõuet summas 557,47 eurot, vaid üksnes viivisenõude. Lisaks on kostja seisukohal, et

isegi kui põhivõlg oleks olemas, oleks hageja väitel alates 22.11.2011 tekkinud nõue aegunud.

Vanemuise tn 8 korteriühistu põhikirja punkti 5.6 kohaselt tasuvad ühistu liikmed kütte, vee ja

kanalisatsiooni ning muude kommunaalteenuste eest ühistu kaudu. Nende maksete kohta peab

ühistu eraldi arvestust. Ühistu tasub teenuse osutajale lepinguga ettenähtud tähtajaks ning teatab

järgmisel kuul igale liikmele tema maksete suuruse. Nende maksete viivitamisel tekkinud kahju

(viivised) tasub ühistule ühistu liige või muu isik, kes maksmisega viivitas.

Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja tasus 29.12.2015 korter 8 põhivõlgnevuse summas

3204,14 eurot (I kd, tlk 82). Kostja on esitanud kohtule Vanemuise tn 8 korteriühistu poolt

esitatud arved nr 16018 ja 16118, mis on koostatud korteri nr X kohta (I kd, tlk 83-84). Arvest nr

16018, mis on esitatud 08.01.2016 nähtub, et kostja võlgnevus korteriühistu ees seisuga

31.12.2015 on 0 eurot ning viivised summas 2020,81 eurot. Arvest nr 16118, mis on esitatud

08.11.2016 nähtub, et kostja võlgnevus hageja ees on jätkuvalt 0 eurot ning viivised seisuga

31.10.2016 on 2020,81 eurot.

35. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-174-11 märkinud, et korteriühistu ja tema liikmete vahelisi

suhteid korteriühistu majandamisest tulenevalt tuleb käsitada tehingulise suhtena ja seetõttu on

korteriühistu nõuete aegumistähtaeg kolm aastat. Majandamiskulud korteriühistuseaduse mõttes

kujutavad endast korduvaid/perioodilisi kohustusi ja seetõttu algab iga üksiku kohustuse

aegumistähtaeg selle aasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutus sissenõutavaks.

Kommunaalmaksete tasumise kohustusest tulenev nõue muutub sissenõutavaks korteriühistu poolt

esitatud arvel näidatud maksetähtaja möödumisel.

36. Kostja on esitanud hageja nõudele vastuväite, mille kohaselt ei ole hageja kostjale põhinõuet

summas 557,47 eurot esitanud. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses

tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene

teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja

selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti.

37. Kohus on seisukohal, et kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et ta on kostjale vastava arve esitanud

ning vastava summa maksmist enne hagiavalduse esitamist nõudnud, ei ole võimalik hageja

põhinõuet summas 557,47 eurot rahuldada. Seda enam, et kostja on esitanud kohtule hageja poolt

esitatud arved (I kd, tlk 83-84), millest nähtub, et seisuga 31.01.2016 ja 31.10.2016 on kostja

põhivõlgnevus hageja ees 0 eurot ning pooled on seda aktsepteerinud. VÕS § 6 lg 1 kohaselt

peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. TsÜS §

138 lg 2 järgi ei ole lubatud teostada õigust seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse

teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Hea usu põhimõtte üks eesmärke on

tõkestada õiguse kuritarvitamist, kusjuures õiguse kuritarvitamine võib mh seisneda vastuolulises

käitumises. Vastuoluline käitumine on etteheidetav ja vastuolus hea usu põhimõttega nt olukorras,

kus isikule luuakse usaldusel põhinev ettekujutus õigusest, mida tal tegelikult ei ole. Asjaoludest

nähtuvalt on hageja käitunud vastuoluliselt, võttes kostjalt vastu täitmise põhivõlgnevuse osas ja

jättes samas kostjale mulje, et hagejal põhivõlgnevusega seotud nõudeid rohkem kostja vastu ei

ole. Seega jätab kohus rahuldamata hageja nõude kostjalt põhivõla summas 557,47 euro

väljamõistmiseks.

38. Lisaks on hageja esitanud kostja vastu ka viivisenõude. Korter X osas on hageja viivisenõue

1366,52 eurot ja korter X osas 1463,34 eurot. Kostja on esitanud viivisenõude osas aegumise

vastuväite. Hageja on viidanud, et kostja poolt põhivõla tasumisega on kostja nõuet tunnustanud

ning aegumine on katkenud.

39. Esmalt analüüsib kohus kas põhinõude tasumisega on kostja tunnustanud oma nõuet ning kas

põhinõude tunnustamisega on viivisenõuete osas aegumine katkenud.

40. TsÜS § 144 sätestab, et koos põhikohustusest tuleneva nõudega aegub ka kõrvalkohustusest

tulenev nõue, kuigi see ei oleks eraldi veel aegunud.

Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-41-07 p-s 25 märkinud, et viivisenõue ei saa aeguda varem kui

põhikohustuse täitmise nõue. TsÜS § 144 mõtte kohaselt aegub koos põhinõudega ka sellest

tulenev viivisenõue. Kui põhinõue on aegunud, on aegunud ka viivisenõue. Nii põhinõude kui ka

viivisenõude aegumise tähtaeg hakkab kulgema ajast, mil võlgnik pidi põhikohustuse täitma.

Kohustatud pool võib tasuda põhivõla, olenemata selle aegumisest. Kohtuotsuse alusel põhivõla

tasumine ei võta kostjatelt aga õigust esitada viivisenõudele aegumise vastuväide, tuginedes

põhinõude aegumisele.

41. TsÜS § 147 lg 3 kohaselt kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta

lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega,

algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada.

Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-44-15 kohaselt tuleb TsÜS § 147 lg 3 teise lause osa "muutub

sissenõutavaks arve esitamisega" mõista nii, et nõude sissenõutavus peab olema seotud arvete

esitamisega (Riigikohtu 12. novembri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-95-08, p 11). Nii võib see

olla esmajoones siis, kui arve esitamises sissenõutavuse eeldusena on kokku lepitud või kui see

tuleneb tavast või lepingupoolte praktikast (p 12).

Seega aeguvad korteriühistu poolt arvete alusel esitatud kommunaalteenuste nõuded kolme aasta

jooksul vastavalt TsÜS § 147 lg-le 3.

42. TsÜS § 158 lg 1 kohaselt aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude

tunnustamisega. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib nõude tunnustamine seisneda õigustatud

isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos.

Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-129-16 p-s 48 märkinud, et kohtud on õigesti leidnud, et aegunud

nõude tunnustamisega ei saa aegumine TsÜS § 158 lg 1 mõttes katkeda.

Kui tunnustatakse juba aegunud nõuet, ei saa aegumine TsÜS § 158 lg 1 järgi katkeda ega uuesti

alata, st katkeda saab aegumistähtaeg, mis ei ole võla tunnustamise ajaks möödunud (vt ka nt

Riigikohtu 18. detsembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-146-13, p 24; 17. veebruari 2016. a

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-15, p 10).

Kuna kostja on märkinud 29.12.2015 maksekorralduses nr 221, et tasutud on Vanemuise 8-X

põhivõlg perioodi 01.07.2012-30.11.15 eest täies ulatuses ning pooled on ühel meelel ka selles, et

Vanemuise 8-X osas on kostja tasunud põhivõlgnevuse, siis saab asuda seisukohale, et kostja on

tunnustanud põhivõlga ning seda ei saa käsitleda aegumise vastuväitest loobumisena viiviste osas.

Seega ei võta põhivõla tasumine kostjalt õigust esitada viivisenõudele aegumise vastuväide,

tuginedes põhinõude aegumisele.

Asjas ei ole vaidlust selles, et kostja on tasunud korter X ja korter X põhivõlgnevused 29.12.2015.

Seega katkesid põhivõla tasumisega põhivõlgnevuse suhtes aegumistähtajad, mis ei olnud

põhivõla tunnustamise ajaks veel möödunud. Kohus on seisukohal, et kõrvalnõuded ja põhinõue

on eraldiseisvad nõuded ning kõrvalnõuete aegumist põhinõude tunnustamine ei katkesta. Seda

seisukohta toetab ka asjaolu, et võlausaldajal on õigus nõuda erinevates menetlustes nii põhivõlga

kui viiviseid ning põhivõla tasumine ei võta kostjalt õigust esitada viivisenõudele aegumise

vastuväide, tuginedes põhinõude aegumisele.

43. Hageja esitatud viivisenõue summas 1366,52 eurot, korter X osas on esitatud alates 08.07.2012

kuni arveni, mis on esitatud 08.12.2015. Kuivõrd hagiavaldus on kohtule esitatud 23.09.2016, siis

on korter X osas aegunud kõik hageja viivisenõuded, mis tulenevad 2012. aastal väljastatud

arvetest. Seega saab hageja nõuda viivise väljamõistmist arvete osas, mis on esitatud alates

08.01.2013.

44. Järgnevalt arvestab kohus väljamõistetava viivisenõude suuruse lähtuvalt kostja poolt tasutud

summadest (I kd tlk 147-153) ja hageja põhimõttest, et esmalt lugeda tasumisega kaetuks

põhinõue ning alles seejärel viivisenõue:

Arve

nr

arve summa maksetähtaeg tasumine

tasumise

aeg

arve

võlg

viivitatud

päevi

viivis

0,07%

13017

120,98

31.01.2013

45,35 14.01.2013

75,63

1063

56,28

13027

120,04

28.02.2013

44,41 21.02.2013

75,63

1035

54,79

13037

117,27

31.03.2013

41,46 31.03.2013

75,81

1004

53,28

13047

118,79

30.04.2013

43,16 25.04.2013

75,63

51,56

13057

115,31

31.05.2013

39,68 31.05.2013

75,63

49,92

13067

128,44

30.06.2013

-

-

128,44

82,09

13077

108,66

31.07.2013

52,81

1.07.2013

55,85

34,48

13087

110,25

31.08.2013

33,03

1.08.2013

77,22

46,00

13097

108,41

30.09.2013

67,4 30.09.2013

41,01

23,57

13107

108,34

31.10.2013

32,71 31.10.2013

75,63

41,82

13117

110,23

30.11.2013

34,6 30.11.2013

75,63

40,24

13127

113,8

31.12.2013

38,17 31.12.2013

75,63

38,59

14017

115,89

31.01.2014

40,26 28.01.2014

75,63

36,95

14027

121,7

28.02.2014

46,07

1.03.2014

75,63

35,47

14037

116,15

31.03.2014

40,52 19.03.2014

75,63

33,83

14047

114,16

30.04.2014

42,05 22.04.2014

72,11

30,74

14057

112,27

31.05.2014

36,64 20.05.2014

75,63

30,60

14067

126,44

30.06.2014

50,61 30.06.2014

75,63

29,01

14077

107,85

31.07.2014

32,22 26.07.2014

75,63

27,37

14087

107,24

31.08.2014

31,61

2.09.2014

75,63

25,73

14097

107,29

30.09.2014

31,66 30.09.2014

75,63

24,14

14107

107,55

31.10.2014

31,92 31.10.2014

75,63

22,50

14117

115,92

30.11.2014

40,29

1.12.2014

75,63

20,91

14127

117,19

31.12.2014

41,56 30.12.2014

75,63

19,27

15017

117,32

31.01.2015

41,69 30.01.2015

75,63

17,63

15027

117,23

28.02.2015

41,6 28.02.2015

75,63

16,15

15037

116,58

31.03.2015

40,95 31.03.2015

75,63

14,51

15047

114,55

30.04.2015

38,92 29.04.2015

75,63

12,92

15057

112,74

31.05.2015

37,11 31.05.2015

75,63

11,28

15067

126,08

30.06.2015

50,45 30.06.2015

75,63

9,69

15077

107,37

31.07.2015

31,74

2.08.2015

75,63

8,05

15087

107,23

31.08.2015

31,6 31.08.2015

75,63

6,41

15097

107,27

30.09.2015

31,64 30.09.2015

75,63

4,82

15107

107,89

31.10.2015

32,26 31.10.2015

75,63

3,18

15117

114,01

30.11.2015

38,38 30.11.2015

75,63

1,59

15127

116,65

31.12.2015

116,65 31.12.2015 -

0,00

Kokku:

2643,71

1015,35

Eelnevast tulenevalt on kohtu hinnangul põhjendatud korteri X osas kostjalt hageja kasuks välja

mõista viivise võlgnevus summas 1015,35 eurot.

45. Korter nr X osas on hageja palunud kostjalt välja mõista viivise summas 1463,34 eurot, alates

arvest, mis on esitatud 01.11.2011 kuni 8.12.2015 esitatud arveni. Seega on antud korteri osas

aegunud viivisenõue, mis tuleb arvetest alates 01.11.2011- 8.12.2012.

Järgnevalt arvestab kohus väljamõistetava viivisenõude suuruse lähtuvalt kostja poolt tasutud

summadest (I kd, tlk 147-153) ja hageja põhimõttest, et esmalt lugeda tasumisega kaetuks põhinõue

ning alles seejärel viivisenõue:

Arve nr

arve

summa

maksetähtaeg tasumine tasumise aeg

arve

võlg

viivitatud

päevi

viivis

0,07%

13018

131,68

31.01.2013

32,34

14.01.2013

99,34

1063

73,92

13028

128,87

28.02.2013

51,25

21.02.2013

77,62

1035

56,24

13038

127,93

31.03.2013

50,31

31.03.2013

77,62

1004

54,55

13048

131,38

30.04.2013

53,76

25.04.2013

77,62

52,92

13058

124,45

31.05.2013

46,83

31.05.2013

77,62

51,24

13068

137,72

30.06.2013

60,1

1.07.2013

77,62

49,61

13078

120,57

31.07.2013

42,95

1.08.2013

77,62

47,92

13088

124,76

31.08.2013

47,14

1.09.2013

77,62

46,24

13098

123,01

30.09.2013

45,39

30.09.2013

77,62

44,61

13108

121,34

31.10.2013

43,72

31.10.2013

77,62

42,92

13118

123,17

30.11.2013

45,55

30.11.2013

77,62

41,29

13128

127,31

31.12.2013

49,69

31.12.2013

77,62

39,61

14018

127,38

31.01.2014

49,76

28.01.2013

77,62

37,93

14028

134,62

28.02.2014

1.03.2013

77,62

36,40

14038

132,65

31.03.2014

55,03

19.03.2014

77,62

34,72

14048

127,88

30.04.2014

50,26

22.04.2014

77,62

33,09

14058

126,77

31.05.2014

49,15

20.05.2014

77,62

31,41

14068

140,72

30.06.2014

63,1

30.06.2014

77,62

29,78

14078

121,23

31.07.2014

43,61

26.07.2014

77,62

28,09

14088

120,68

31.08.2014

43,06

2.09.2014

77,62

26,41

14098

120,9

30.09.2014

43,28

30.09.2014

77,62

24,78

14108

123,88

31.10.2014

46,26

31.10.2014

77,62

23,09

14118

130,58

30.11.2014

52,96

1.12.2014

77,62

21,46

14128

133,99

31.12.2014

56,37

30.12.2014

77,62

19,78

15018

133,09

31.01.2015

55,47

30.01.2015

77,62

18,09

15028

135,98

28.02.2015

58,36

28.02.2015

77,62

16,57

15038

132,3

31.03.2015

54,68

31.03.2015

77,62

14,89

15048

132,32

30.04.2015

54,7

29.04.2015

77,62

13,26

15058

128,47

31.05.2015

50,85

31.05.2015

77,62

11,57

15068

143,45

30.06.2015

65,83

30.06.2015

77,62

9,94

15078

125,32

31.07.2015

47,7

2.08.2015

77,62

8,26

15088

123,61

31.08.2015

45,99

31.08.2015

77,62

6,57

15098

125,63

30.09.2015

48,01

30.09.2015

77,62

4,94

15108

125,77

31.10.2015

48,15

31.10.2015

77,62

3,26

15118

133,27

30.11.2015

55,65

30.11.2015

77,62

1,63

15128

131,87

31.12.2015

131,87

31.12.2015

0,00

Kokku:

1056,98

Seega on kohtu hinnangul põhjendatud korteri 8 osas kostjalt hageja kasuks välja mõista viivise

võlgnevus summas 1056,98 eurot.

46. Lisaks viivisenõude aegumise vastuväitele esitas kostja ka vastuväite selles osas, et viivisenõue

võib olla vastuolus hea usu põhimõttega.

Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-128-14 märkinud, et aegumistähtaja jooksul saab nõude

maksmapanekut pidada hea usu põhimõtte vastaseks üksnes erandlikel asjaoludel (vt nt Riigikohtu

29. jaanuari 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-137-06, p 23; 3. detsembri 2008. a otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-105-08, p 16; 15. jaanuari 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-132-09, p 12; 17. juuni 2009.

a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-70-09, p 11). Eelkõige peaks selliseks erandlikuks asjaoluks olema

võlausaldaja vastuoluline käitumine, mis jätab võlgnikule mulje, et ta on oma nõude

sissenõudmisest loobunud (vt nt Riigikohtu 30. aprilli 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-13, p

15. Ka see, et hageja ei esitanud kostjale üüriarveid või läks üüritud ruumi valdust üle võtma

üheksa kuud pärast üürniku ülesütlemise teate ja võtme saamist, ei ole asjaolu, mis annaks aluse

pidada üürinõude esitamist hea usu põhimõttega vastuolus olevaks.

47. Kostja on välja toonud, et käesoleval juhul erandlikeks asjaoludeks on:

1) hageja ei eita enam kandekonstruktsioonide korrastamise kohustuse olemasolu.

2) hageja ei ole kostjalt nõudnud hagis toodud arvestusperioodi kohta maksetega tasumisel

hilinemise eest viivist.

48. Kohtu

hinnangul

on

asjasse

mittepuutuv

kostja

esimene

vastuväide,

mis

käsitleb

kandekonstruktsioone, kuna viivisenõue on esitatud kommunaalteenuste tasumata jätmise kohta.

Samuti on põhjendamatu kostja vastuväide, et viivisenõudeid ei ole kostjale esitatud. Esitatud

viivisenõuded nähtuvad nii arvetest nr 16018; 16118 ja 15057 (I kd, tlk 83-85) kui ka korduvalt

kostjale saadetud võlgnevuse meeldetuletustes (I kd, tlk 16, 98).

49. Käesoleval juhul on kostja jätnud järjepidevalt ja teadlikult tasumata osa talle korteriühistu poolt

esitatud kommunaalteenuste arvest. Kohus on seisukohal, et arvete osaline tasumata jätmine kostja

poolt, sealjuures vaidlustamata kostja hinnangul ebaseaduslikke korteriühistu üldkoosoleku

otsuseid, on pahatahtlik.

50. Lisaks viivisenõuete vastuväidetele on kostja taotlenud ka viivisenõude vähendamist vastavalt

VÕS § 162-le. Kostja hinnangul on hageja poolt nõutavad viivisesummad väga suured ja

ebaproportsionaalsed, kostjal puuduvad rahalised vahendid nende maksmiseks. Kostja on kandnud

olulises ulatuses kahju seoses korter X vahelae remondiga, järgnenud kohtuasjadega, nüüd

lisanduvad uued kohtukulud. Antud juhul palub kostja arvestada tervikuna kohtule teataks tehtud

vaidluse

tekkepõhjusi,

hageja

poolt

hoolsuskohustuste

täitmisest

hoidumist,

hageja

raamatupidamise nõuete mittevastavust ja selles kostja nõude puudumist. Kostja arvates hageja

kiusab kostjat ja suhtub kostjasse teiste liikmetega võrreldes erinevalt seetõttu, et kostja soovib

hageja finantstegevuses läbipaistvust.

Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-162-12 märkinud, et VÕS § 162 kasutab viivise kohta termineid

„ebamõistlikult suur" ja „mõistlik". Nende terminitega tähistatud mõisted ei ole käsitatavad

faktiliste asjaoludena, vaid hinnanguliste kategooriatena, seega pole neid võimalik tõendada

tsiviilkohtumenetluses kasutatava tõendamise mõiste kohaselt. Tõendamine saab seega seisneda

kohtule lepingu sõlmimise, täitmise, lepingu täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju ja muude oluliste

asjaolude kohta info esitamises, mille põhjal kohus kujundab siseveendumuse viivise mõistlikkuse

või ebamõistlikkuse kohta. Samas peab kohus lisaks poolte esitatud asjaoludele kaaluma viivise

mõistlikkust ka objektiivset kriteeriumit arvestades, lähtudes VÕS §-st 7. Seega võib viivise

ebamõistlikule suurusele viidata ainuüksi asjaolu, kui viivis ületab kordades põhinõuet.

VÕS § 162 lg 1 näitliku loetelu kohaselt tuleb ka viivise vähendamisel arvestada erinevaid

asjaolusid. Läbirääkimiste pidamine on üks asjaolu teiste hulgas, mida tuleb viivise vähendamise

taotlust lahendades sisuliselt analüüsida. Välistatud ei ole, et sisuliste, mitte pelgalt võla tasumisega

venitamise eesmärgil peetud läbirääkimiste pidamine võib anda alust viivist vähendada.

Läbirääkimiste pidamine ei anna aga alust viivise arvestust katkestada. Samuti ei anna viivise

vähendamise taotluse rahuldamata jätmiseks ainuüksi alust asjaolu, et võlgnik on ise nõustunud

äärmiselt suure viivisemääraga laenulepingu sõlmimisega, ka juhul, kui viivisemäär ei ole suurem

põhivõlast, kuid on objektiivselt äärmiselt suur summa.

51. Kohtule ei nähtu, et kostja oleks hagejaga viivise tasumise osas läbirääkimisi pidanud. Kostja on

jätnud tõendamata, milline on tema majanduslik olukord. Väide, et kostjal on kehv majanduslik

olukord ei ole ka eluliselt usutav, kuna kostja omab kahte vaidlusalust korterit Tartu kesklinnas.

Vahelae remondi osas kordab kohus, et tegemist on eraldi vaidlusega, mis ei oma puutumust

kommunaalteenuste võlgnevusega. Kohus on seisukohal, et kuna kostja on teadlikult tasunud kogu

aeg vaid osa esitatud arvest ning kostja pidi seega aru saama, et ülejäänud osas võib tekkida

viivise võlgnevus, ei ole põhjendatud kostjalt väljamõistetavat viivist vähendada.

52. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et põhjendatud on kostjalt hageja kasuks välja mõista

viivise võlgnevus summas 2072,33 eurot (võlgnevus korter nr X eest summas 1015,35 eurot ja

korter nr X eest summas 1056,98 eurot).

MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE

53. TsMS § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige 4

sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi

menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Tulenevalt TsMS § 163 lg-

st 1 kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus

ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid

täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus on seisukohal, et praegusel juhul on põhjendatud

jätta menetluskulud poolte endi kanda, kuna kohus rahuldab hagi pooles ulatuses.

54. TsMS § 163 lõike 1 alusel jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik