2-15-11597/60 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp

Otsuse tegemise aeg ja koht

4. mai 2017. a, Tartu

Tsiviilasja number

2-15-11597

Tsiviilasi

Viktor

Kaboneni

hagi

Kristo

Jaaska

vastu

kahju

hüvitamiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

Viktor Kaboneni apellatsioonkaebuse hind 20 520 eurot

Kristo Jaaska apellatsioonkaebuse hind 2580 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 20. mai 2016 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Viktor Kaboneni ja Kristo Jaaska apellatsioonkaebused

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant I/vastustaja II (hageja): Viktor Kabonen (isikukood:

XXXX);

Apellant II/vastustaja I (kostja): Kristo Jaaska (isikukood:

XXXX); esindaja vandeadvokaat Tõnu Mets

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 20. mai 2016. a otsus muutmata.

2. Jätta

Viktor

Kaboneni

ja

Kristo

Jaaska

apellatsioonkaebused rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

3. Jätta

maakohtus

ja

ringkonnakohtus

kantud

menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes

vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama

tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Viktor Kabonen (hageja) esitas 03.08.2015 Tartu Maakohtule hagi Kristo Jaaska vastu kahju

hüvitamiseks.

Hagiavalduse kohaselt toimus 16.03.2015 Kristo Jaaska (kostja) kinnistul tulekahju, mis levis

hageja vanematele kuuluvale kinnistule (XXXX), mille käigus hävis hagejale kuuluv mootorlaev

„Helem“. Laev oli enne põlengut sõidukõlbulik. Hageja on seisukohal, et tegemist oli unikaalse

laevaga, mis omas ajaloolist väärtust ning mille materiaalset väärtust on raske hinnata. Hageja

tugines VÕS §-le 1043 ning täpsustas, et kahjuhüvitise suuruseks on 25 000 eurot. Kahjuhüvitis

summas 25 000 eurot moodustub kevadel 2015. a müügis olnud analoogse laeva „Kristel“

maksumusest summas 8900 eurot (standardne tehase seadistusega laev), hageja laevale tehtud

olulistest, laeva väärtust tõstvatest parendustest ja ümberehitustest, mis seisnesid järgnevas:

1) hageja oli asendanud tehase poolt paigaldatud tankimootori uue MAZ V-6 diiselmootoriga,

170 HJ;

2) laevale olid paigaldatud lisana juurde lainemurdjad, et otselainetuse korral ei jookseks laine

tekile, mis muutis laeva lainetusega liikudes oluliselt stabiilsemaks;

3) muudatusi oli tehtud laeva välistekil, mis vähendasid kaalu, võimaldasid võtta peale ja

majutada rohkem inimesi ning parandasid valgustingimusi. Muudatused seisnesid selles, et laeva

metallist, kuplikujuline katus eemaldati ning asendati veekindla vineeri ning akendega;

4) valgustustingimuste ja vaatevälja parandamiseks oli laevakerele lisaks kahele olemasolevale

illuminaatorile paigaldatud juurde veel kaks illuminaatorit.

Hageja kinnitas, et laev oli põlengu toimumise hetkel sõidukõlblik ja valmis ehitatud, kuid vajas

pikast seismisest tingituna sanitaarremonti, s.o väliskere värvimist ja interjööri värskendamist,

samuti enne arvelevõtmist tehnilise seisukorra ülekontrollimist.

Hageja esitas 22.01.2016 kohtule Hyco Marine OÜ hinnapakkumise HP-002-16 summas 28 740

eurot laeva taastamise kulude kohta.

2. Kostja hagi õigeks ei võtnud ning palus jätta see rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta

hageja kanda.

Kostja ei nõustunud hageja väidetega võimaliku kahju suuruse osas. Hageja poolt kirjeldatud

kahju on paljasõnaline. Kõnealune mootorlaev seisis aastaid Kaboneni kinnistul ega olnud kunagi

kasutuses. Laeva kohta puuduvad andmed Veeteede Ametis ja laevakinnistusraamatus.

Pooled on 2015. aasta suvel peetud läbirääkimistel juhindunud kahju suuruse määramisel

Admiral-tüüpi kaatri maksumusest, mis suve algul oli tõepoolest 8900 eurot. Sügiseks ei olnud

aga nimetatud kaatrile pakkumust tulnud, mille tõttu oli hind märgatavalt langenud. Sügisel oli

seda võimalik osta 2900 euro eest. Kostja on seisukohal, et viidatud kaater on ehituselt

samaväärne, kuid erinevalt hagis kirjeldatud kaatrist veel ka merekõlbulik ja töökorras. Müügil

olnud kaatril olid lisadena GPS ja kajalood, mida hagis kirjeldatud mootorlaeval ei olnud. Hageja

on seega esitanud nõude sõidukõlbmatu mootorlaeva osas summas, millega saaks soetada kaheksa

samaväärset laeva. Selliselt ei ole 25 000 euro suuruse kahju tekkimine eluliselt usutav.

Kostja leidis, et ainsaks asjassepuutuvaks hageja poolt esitatud dokumendiks saab lugeda Hyco

Marine OÜ 20.01.2016 hinnapakkumist, millest nähtub, et 371 Admiraliteet-klassi kaatrile

hinnapakkumises kirjeldatud ümberehitustööde teostamise maksumus oleks 28 740 eurot. Kostja

on seisukohal, et nimetatud tõendist ei ole võimalik antud asja lahendamisel juhinduda, kuivõrd

tegemist oleks hagejale uue laeva ehitamisega, mitte hagejale kuulunud amortiseerunud

(samaväärse laeva) taastamise hinnaga. Tegemist ei ole ka mõistlike kulutustega VÕS § 132 lg 1

mõttes. Eelnevat arvesse võttes tuleks kostja hinnangul hüvitatava kahju suurus kindlaks määrata

VÕS § 132 lg-st 2 lähtudes, hagejale tuleks hüvitada hävinud laeva väärtus, millest tuleks VÕS §

127 lg 5 järgi maha arvestada vraki väärtus.

Lars Krogius Baltic OÜ 15.02.2016 hindamisakti nr EE.16.037.K (I kd tl 105) kohaselt oli

371 Admiraliteet-klassi kaatri „Helem“ turuväärtus enne põlengut 2500 eurot. Aktis selgitati, et

sarnaste laevade ostu-müügipakkumisi praktiliselt ei leidu ning laeva ennistamine ja sõidukorda

seadmine oleks nõudnud olulisi investeeringuid. Kuivõrd laeva turuväärtus enne põlengut oli

2500 eurot, siis on hüvitatava kahju suurus VÕS § 132 lg-st 2 tulenevalt 2500 eurot, millest tuleb

VÕS § 127 lg 5 järgi maha arvestada vraki väärtus vanarauana.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus rahuldas 20. mai 2016 otsusega hagi osaliselt ja mõistis Kristo Jaaskalt Viktor

Kaboneni kasuks välja kahjuhüvitise summas 4480 eurot. Menetluskulud jättis maakohus poolte

endi kanda.

Maakohus leidis, et kostja on omaks tulekahju põhjustamise, mille tõttu laev „Helem“ hävis.

Seega on kostja tegevus ja hageja kahju põhjuslikus seoses ning tulekahju põhjustamine on olnud

õigusvastane vastavalt VÕS § 1045 lg 1 p 5-le. Kostja ei ole ka tõendanud vastavalt VÕS § 1050

lg-le 1 oma süü puudumist. Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja on hagejale kahju tekitanud.

Järelikult vastutab kostja hagejale tekitatud kahju eest.

Käesoleval juhul ei vaidle pooled selle üle, et laev „Helem“ on tulekahjus hävinud. Maakohus

asus seisukohale, et antud juhul ei ole võimalik hagejal tõendada, milline oli laeva „Helem“

seisukord enne tulekahju. Samuti ei ole võimalik teostada ekspertiisi või tuvastada eelnenud

olukorda piisavalt täpselt tunnistajate ütlustega. Maakohtu hinnangul on põhjendatud kahju

suuruse määramisel kohaldada VÕS § 127 lõiget 6 ja TsMS § 233 lõiget 1.

Toimiku materjalidest nähtuvalt on hageja vaidlusaluse laeva ostnud 1998. aastal 60 000 krooni

eest. Hageja ei ole kohtule esitanud omapoolseid tõendeid, milline oli laeva väärtus enne 2015. a

toimunud põlengut. Maakohtu hinnangul on põhjendatud laeva mootori hinnaks määrata 2000

eurot ning uue mootori paigaldamise kuludeks 800 eurot. Parenduste tegemise osas oli kohus

seisukohal, et nende mõistlikuks väärtuseks saab pidada 2000 eurot koos töö ja materjaliga.

Maakohus leidis, et kuna kostja esitatud hindamisakti kohaselt oli laeva väärtuseks enne põlengut

hinnanguliselt 2500 eurot (hageja ei ole kostja sellekohast väidet ümber lükanud) ning uue

samaväärse laeva taastamiseks tehtavad kulutused oleksid kokku ca 8050 eurot, mis koosneksid

uue samaväärse laeva ostuhinnast (2900 eurot), laevale samaväärse mootori soetamisest ning

paigaldamisest (2000 eurot+800 eurot), transpordikuludest 350 eurot (nii laeva, uue mootori kui

materjali transport) ning muude hageja eelmisel laeval olnud parenduste tegemisest ja materjali

summast 2000 eurot, oli asja väärtus hävimise hetkel võrreldes uue samaväärse asja väärtusega

oluliselt vähenenud, tuleb laeva väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult

arvestada. Kuna hageja on avaldanud ja kostja ei ole sellel vastu vaielnud, et tegemist oli unikaalse

laevaga, mille väärtuseks ja eripäraks olid laevas teostatud ümberehitused, luges maakohus

mõistlikuks kahjuhüvitise suuruseks 5000 eurot.

Maakohus pidas põhjendatuks VÕS § 127 lg 5 kohaselt arvata kahjuhüvitisest maha laeva vraki

müümise eest saadav tasu. Kostja esitatud laeva „Helem“ hindamisakti (I kd tl 105-108) kohaselt

on laeva hind vanarauana 600 eurot (I kd tl 108). Seega on põhjendatud kahjuhüvitisest maha

arvata põlenud laeva vraki eest saadav vanametalli summa, millest on maha arvestatud vana laeva

transpordi ja utiliseerimise kulud 80 eurot ehk kokku 520 eurot. Kohus hindas lõplikuks kahju

hüvitise suuruseks 4480 eurot (5000-520).

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Hageja Viktor Kabonen (apellant I) esitas 19.06.2016 apellatsioonkaebuse, milles palub Tartu

Maakohtu 20.05.2016 otsuse tühistamist ning teha uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada.

Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Apellatsioonkaebuse kohaselt ei nõustu hageja kohtuotsuses viidatuga, et hageja on hagiavalduses

palunud kostjalt välja mõista 25 000 eurot ning põhjendanud, et nimetatud summa koosneb

uue laeva ostust. Nimelt ei olnud ostetava laeva puhul tegemist uue laevaga, vaid teise samalaadse

ning ca samavanuse ja samasuguses seisukorras oleva laevaga, millisest oli tulekahjus hävinenud

laev ehitatud.

Kostja väited laeva maksumuse kohta enne 2015. a põlengut on vastuolus kohtumenetluse käigus

kogutud muude tõenditega. Laev oli unikaalne ning selle turuväärtust ümberehitatuna ei olnud

võimalik hinnata. Sama tuleneb ka kostja poolt esitatud hindamisaktist, mis sisaldab ainult algse,

teadmata seisukorras oleva laeva väärtust, millest oli „Helem“ ehitatud. See tähendab seda, et

sinna juurde tuleks lisada kõik kostja poolt kohtule esitatud laevaremondi firma poolt näidatud

ümberehitamiseks vajaminevad kulutused.

Maakohus on rikkunud menetlusnorme sellega, et on jätnud tähelepanuta hageja poolt 09.05.2016

esitatud seisukoha, kuna see on esitatud pärast kohtu poolt pooltele viimaste seisukohtade andmise

tähtaega.

Seisukoht

oli

hageja

poolt

esitatud

tähtaegselt

arvestades

temapoolset

tutvumiskuupäeva, mida on kohtul võimalik kontrollida digitaalsest kohtutoimikust.

Apellant rõhutab, et ei nõua kostjalt rahalist hüvitist vaid laeva taastamist esialgsesse seisukorda,

mis tal oli enne põlengut.

5. Kostja Kristo Jaaska (vastustaja I) esitas 22.12.2016 vastuse apellatsioonkaebusele, milles

palub jätta apellandi I apellatsioonkaebus rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

Vastuse kohaselt ei tekita tulekahju vanarauale märkimisväärset kahju ning hageja

apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Kuna kahju hüvitamise eesmärk ei ole kahju

kannatanud isiku rikastamine, siis ei leia kostja, et ta peaks kinni maksma hageja poolt soovitud

uue laeva ehituse. Hageja ei esitanud laeva seisukorra või väärtuse kohta enne põlengut maakohtus

mistahes tõendeid.

Kuigi hageja vaidleb 15.02.2016 hindamisaktile vastu, siis pole ta esitanud seda ümberlükkavaid

tõendeid. Apellatsioonkaebuses esitatud väited on paljasõnalised ja tõendamata. 15.02.2016

hindamisaktis on hinnatud hävinenud laeva väärtust.

Kostja palub kohtul jätta tähelepanuta apellatsioonkaebusesse kopeeritud hageja 09.05.2016

seisukoht nagu seda tegi ka maakohus. Hageja on määruse e-toimiku vahendusel kätte saanud

07.04.2016, seega ei vasta tõele hageja väide, mille kohaselt on tema 09.05.2016 seisukoht

esitatud tähtaegselt.

Kostja palub kohtul jätta tähelepanuta apellatsioonkaebuses esitatud väited 2900 euroga

saadaoleva laeva varustatuse osas, kuna tegemist on asjaoludega, mida ei ole maakohtus esitatud.

6. Kostja Kristo Jaaska (apellant II) esitas 20.06.2016 apellatsioonkaebuse, milles palub Tartu

Maakohtu 20.05.2016 otsus osaliselt tühistada ning teha tühistatud osas uus lahend, millega

mõista kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitis summas 1900 eurot. Menetluskulud palub kostja

jätta hageja kanda.

Apellatsioonkaebuse kohaselt võttis maakohus asja lahendamisel ekslikult aluseks VÕS § 127

lg 6 ja TsMS § 233 lg 1. Tegemist on erisätetega, mille kohaldamine on õigustatud siis, kui asjad,

mille eest kahjuhüvitist nõutakse, on kindlaks tehtud, kuid nende väärtust ei õnnestu kindlaks teha.

Kostja viitab, et maakohus selgitas 20.01.2016 istungil hagejale VÕS § 132 sisu ning asjaolu, et

hageja peab tõendama laeva väärtust enne põlengut. Hageja kinnitas kohtule, et esitab vajalikud

tõendid ning teostab ekspertiisi. Kostja on seisukohal, et asjaolu, et hageja jättis kohtu poolt

nimetatud tõendid esitamata, ei saa anda kohtule alust kohaldada asja lahendamisel VÕS § 127

lg 6 ja TsMS § 233 lg 1 sätteid.

Kostja tellis laevade kindlustusjuhtumitele ning merendusega seotud kahjude hindamisele

spetsialiseerunud ettevõttelt Lars Krogius Baltic OÜ hindamise, mille kohaselt oli

371 Admiraliteet-klassi kaatri „Helem“ turuväärtus enne põlengut 2500 eurot. Kuna tegemist oli

ainulaadse laevaga st uue samaväärse asja soetamine ei ole võimalik, siis tuli kahjuhüvitise suurus

kindlaks määrata VÕS § 132 lõikest 2 ehk hävinud asja väärtusest lähtudes. VÕS § 127 lg 5

kohaselt tuleb kahjuhüvitisest maha arvestada kasu, st laeva väärtus vanarauana.

Maakohus ei ole oma otsuses põhjendanud, millistel kaalutlustel jätab ta menetluskulud poolte

endi kanda, ega määra neid kandmisele näiteks võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kostja

leiab, et menetluskulud tulnuks jätta täies ulatuses vastustaja kanda. Kostja märgib, et tema poolt

menetluse käigus ja sellele eelnenult tehtud ettepanekud on oma suuruselt olnud temalt

väljamõistetuga sarnased või suuremad. Kostja palub jätta menetluskulud TsMS § 163 lg 1 ja 2

alusel maakohtus täies ulatuses hageja kanda või jagada menetluskulud võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega.

7. Hageja Viktor Kabonen (vastustaja II) esitas 12.07.2016 vastuse kostja apellatsioonkaebusele,

milles kordab 19.06.2016 apellatsioonkaebuses esitatut.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et kumbki apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ega kuulu

rahuldamisele.

Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus jätab TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel

apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Alust ei ole heita maakohtule ette

õigusnormide väära kohaldamist ega menetlusõiguse normide rikkumist tõendite hindamisel või

kohtulahendi põhjendamisel.

Nõustudes maakohtu otsuse põhjendustega ei korda ringkonnakohus TsMS § 654 lg 6 alusel neid

kõiki oma otsuses.

9. Apellatsiooniastmes on vaidluse all üksnes kahju suurus, sh ka kahjuhüvitise arvestamise

aluseks olevate õigusnormide tõlgendamine. Maakohus luges hagejale laeva hävimisega

põhjustatud kahju tõendatud suuruseks 4480 eurot, hageja leiab, et kahju suurus on 25 000 eurot;

kostja möönab kahju tekitamist summas 1900 eurot.

Kuna vaidluse all ei ole asjaolu, et tulekahju tagajärjel on hagejale kuulunud laev sisuliselt

hävinud (säilinud on taastamisele mittekuuluv vrakk, mille eest on võimalik saada vaid vanaraua

väärtusele vastavat hüvitist), siis kohaldas maakohus õigesti VÕS § 132. Asja kahjustamise või

hävimise korral kaitstakse VÕS § 132 kohaselt mitte kahjustatud isiku vara väärtust, vaid selle

koosseisu säilimist (RKTKo nr 3-2-1-121-08, p 15). Seetõttu ei lähtu § 132 kahju ulatuse

kindlaksmääramisel mitte isiku vara väärtuse vähenemisest, vaid endise olukorra taastamiseks

vajalike kulutuste suurusest.

Asja hävimise korral on kaitstavaks huviks esmajoones asja omaniku huvi hävinud asja

asendamise vastu võimalikult samaväärse asjaga. Seejuures ei tule silmas pidada mitte täiesti uue

asja (laeva) soetamist, vaid hävinud asjaga võimalikult samasuguse (sama vana, samas seisukorras

jne) ja funktsionaalselt lähedase eseme omandamist.

Ringkonnakohus märgib siiski, et põhjendamatu on apellandi (hageja) seisukoht, mille järgi ei

nõua ta kostjalt rahalist hüvitist vaid endise olukorra ennistamist. Niisugust nõudeõigust

võlaõigusseadusest hagejale ei tulene. VÕS § 136 järgi kuulub kahju hüvitamisel üldjuhul

rahasumma maksmisega.

10. Ringkonnakohus ei nõustu kostja apellatsioonkaebuses esitatud seisukohaga, mille kohaselt

tulnuks kahjuhüvitise määramisel juhinduda VÕS § 132 lõikes 2 sätestatust, kuna hävinud laeva

näol oli tegemist ainulaadse esemega, mille sarnast ei ole võimalik asemele soetada.

Menetluses on esile toodud, et sarnase ja hagejale kuulunud laevaga võimalikult samaväärse

esemena oli pakkumisel samalaadne, s.o sama tüüpi 371 admiraliteet-klassi kaater. Kostja esitatud

müügikuulutuse (tl 79) kohaselt oli 2015. a aprilli seisuga kaater pakkumisel 8 900 euro eest.

Sama laeva hind oli 2015. a septembri seisuga müügikuulutuse kohaselt langetatud 2900 eurole

(tl 80). Lars Krogius Baltic OÜ hindamisakti (tl 106-110) kohaselt olid 371-tüüpi kaatrid

seeriatootmises ja neid toodeti kokku ligikaudu paarsada tükki. Ringkonnakohtu arvates saab

asuda seisukohale, et hagejale kuulunud laev ei olnud täiesti ainulaadne ning võimalik oli soetada

samalaadset kasutatud admiraliteedi kaatrit. Seejuures ei oma määravat tähendust, kas täpselt

kattus mõlema laeva ehitusaasta ja täpne tehniline seisund ning varustatus, vaid VÕS § 132

tähenduses oli tegemist funktsionaalselt lähedase sarnase (sama tüüpi) laevaga.

Seega tuli hageja kahju ulatuse kindlaksmääramisel lähtuda esmajoones sellest, millise hinnaga

oli võimalik soetada (vastavalt müügikuulutustele) sarnast 371 admiraliteet-tüüpi laeva.

11. Hageja on esile toonud, et temale kuulunud laev oli võrreldes esialgsega märkimisväärselt

ümber ehitatud, kuid ringkonnakohus märgib, et ümberehitamine, sh mootori vahetamine ja

lainemurdjate lisamine, ei tähendanud veel iseenesest laeva olemuse muutumist ega ka laeva

väärtuse olulist kasvu. Eseme väärtus ei pruugi kasvada samavõrra, kui selle parendamiseks tööd

ja rahalisi vahendeid panustatakse. Ka asjaolu, et ümberehituste tulemusena oli laev muutunud

väidetavalt teiste omataolistega võrreldes eriliseks, ei pruugi veel tähendada, et kasvanud oleks

selle harilik väärtus ehk turuhind TsÜS § 65 tähenduses.

Eeltoodust lähtudes leidis maakohus õigesti, et kahjuhüvitis koosneb samaväärse laeva

maksumusest, millele lisanduvad mõistlikud kulutused laeval niisuguste ümberehituste

teostamiseks, mis võimaldaksid varasemale lähedasel kujul taastada hävinud laeva eripärased

omadused.

Seega jätab ringkonnakohus kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata osas, milles kostja vaidlustas

maakohtu poolt kohaldatud kahjuhüvitise arvestamise alused ning väljamõistetud kahjuhüvitise

suuruse.

12. Hagiavalduses ja selle täpsustuses on hageja arvestanud kahjusumma kujunemist järgmiselt:

saadaval olnud samalaadse laeva „Kristel“ ostmiseks kuluv 8900 eurot, millele lisanduvad kulud

selleks, et teha laeval „Kristel“ samasugused ümberehitused, nagu olid tehtud hävinud laeval.

Hageja hinnagul kulub ümberehitusteks ja materjalideks (mootori vahetus koos reversiga, 10+1

magamiskoha väljaehitamine, lainemurdja ehitamine, kahe illuminaatori juurde ehitamine ja

välisilme muutmine vastavalt tules hävinud laeva välisilmele) 16 100 eurot (s.o koos laeva

ostmisega kokku 25 000 eurot).

Ringkonnakohus nõustub maakohtu hinnangute ja seisukohtadega, mille kohaselt on hageja väited

kahju suuruse kohta tõendamata ja üle paisutatud. Maakohus on lähtudes esitatud tõenditest

leidnud, et samaväärse laeva soetamise kuluks on põhjendatud lugeda 2900 eurot (mitte 8900

eurot) ning maakohtule puudub alus heita selles osas ette tõendite ebaõiget hindamist. Hageja ei

ole tõendanud, et hävinud laeval olnud ümberehituste tulemusena oli laeva turuväärtus oluliselt

tõusnud. Asja materjalidest järelduvalt olid ümberehitused tehtud enne seda, kui hageja laeva

omandas (I. Tähtjärve, O. Saare ja T. Simo kirjalikud selgitused tl 5 – 7, millest nähtuvalt teostati

ümberehitused Tartu jõesadamas), kohtule esitatud dokumendi (tl 84) kohaselt ostis hageja laeva

1998. a juunis hinnaga 60 000 eurot ehk praeguses vääringus 3835 eurot. Alates hageja poolt

omandamisest 1998. a seisis laev aga hageja vanematele kuuluva kinnistu heinamaal ning puudub

igasugune alus arvata, et selle 17 aasta vältel oleks laeva väärtus tõusnud.

13. Kohus on võrrelnud, et hinnanguliselt oli hagejale kuulunud laeva väärtuseks enne põlengut

2500 eurot; samalaadse laeva „Kristel“ soetamiseks on kohus asja materjalide kohaselt lugenud

2900 eurot – seega ainuüksi laevade endi väärtuse võrdlemine ei anna alust asuda seisukohale, et

hävinud laeva väärtus oli võrreldes soetatava uue laeva „Kristel“ väärtusega oluliselt vähenenud;

tegemist oli sarnase väärtusega laevadega.

Samas on hageja soovinud lisaks samalaadse laeva soetamise kulu hüvitamisele ka nende

eeldatavate kulutuste hüvitamist, mida tuleks teha uue laeva ümberehitamiseks samal viisil, nagu

seda oli tehtud hävinud laeva puhul. Ringkonnakohus peab põhjendatuks tõlgendada VÕS § 132

lg 1 teist lauset selliselt, et hävinud ja selle asemele soetatava uue asja väärtuste võrdlemisel tuleb

arvesse võtta ka kavandatavaid kulutusi, mis on suunatud soetatava laeva ümberehitamisele. See

vastab VÕS §-s 127 sätestatud kahju hüvitamise eesmärgile.

14. Ringkonnakohus nõustub maakohtu hinnanguga laevale hageja poolt kavandatud kulutuste

põhjendatuse osas. Hageja esitas Hyco Marine OÜ hinnapakkumise (tl 99), mille kohaselt kuluks

hageja soovitud tööde teostamiseks 28 740 eurot, sh oleks ainuüksi uue diiselmootori maksumus

koos paigaldusega 16 352 eurot. Kostja esitas omalt poolt tõendid, mille kohaselt on laeva mootori

maksumus 1500 eurot ja sisseseade koos materjaliga 400 eurot.

Hageja arvestuste ja esitatud hinnapakkumise kohaselt ületavad kavandatavad kulutused kordades

(ligi kümnekordselt) laeva enda väärtuse. Sellises suurusjärgus kulutusi ei saa pidada mõistlikeks

ega põhjendatuteks, kostjalt ei saa eeldada niisuguses ulatuses kulutuste hüvitamist ning tegemist

oleks hageja rikastumisega, mis ei ole kooskõlas kahju hüvitamise eesmärgiga (VÕS § 127 lg 1).

Ringkonnakohus nõustub, et põhjendatuks saab lugeda 2000 eurot uue mootori soetamiseks,

800 eurot selle paigaldamiseks, 350 eurot transpordiks ja 2000 eurot muude varasemal laeval

olnud parenduste tegemiseks ning materjalikuluks.

15. Maakohus ei ole rikkunud menetlusnormi sellega, et ei ole käsitlenud kohtuotsuses hageja

09.05.2016 menetlusdokumendis esitatud väiteid.

Maakohtu istung (eelistung) toimus 20.01.2016, selle järgselt määras kohus tähtaja tõendite

esitamiseks. 22.03.2016 kirjaga küsis kohus poolte seisukohti menetluse edasise korraldamise

kohta, millele hageja vastas 31.03.2016, et kohus saab teha otsuse juba toimikus olevate tõendite

pinnal või „juhul, kui kohus leiab, et esitatud dokumentidest ei piisa, võib kohus kutsuda

kohtuistungile tunnistajaid“, kellele hageja viitas või määrata tähtaja viimaste seisukohtade

esitamiseks. Maakohus määras 7.04.2016 kohtumäärusega TsMS § 403 lg 1 alusel asja kirjaliku

lahendamise tähtajad, sh tähtpäeva avalduste ja dokumentide esitamiseks 21.04.2016. a. Hageja

esitas oma seisukohad kohtule alles 9.05.2016. a, s.o pärast kohtu määratud tähtaja möödumist.

Ringkonnakohus selgitab, et hagejal ei tulnud esitada vastust kostja lõplikele seisukohtadele, vaid

kohtu määratud tähtajaks tuli esitada tema enda lõppseisukohad ja taotlused.

16. Kostja vaidlustas maakohtu otsuse ka menetluskulude jaotust puudutavas osas.

Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ei ole ka selles osas põhjendatud. Maakohus

rahuldas hagi osaliselt ning kohaldas TsMS § 163 lõiget 1 (kohtuotsuses viidatud ekslikult § 162),

jättes menetluskulud poolte endi kanda. TsMS § 163 lg 1 sisaldab mitut alternatiivi. Sellele lisaks

sätestab TsMS § 163 lg 2, et kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on

kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna

või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Asja materjalidest nähtuvalt on

kostja pakkunud asja lahendamist kompromissiga.

Valik TsMS §-s 163 sätestatud alternatiivide vahel on kohtu diskretsiooniotsus. Maakohus ei ole

küll

kohtuotsuses

menetluskulude

jaotamist

puudutavat

diskretsiooniotsustust

eraldi

põhjendanud, kuid ringkonnakohtu arvates ei ole see kaasa toonud ebaõige kohtulahendi tegemist.

Asja materjalidest nähtuvalt on hageja kandnud maakohtu menetluses menetluskuluna riigilõivu

summas 900 eurot, kostja kandis kohtule esitatud kulunimekirja kohaselt õigusabikulusid summas

1236 eurot, mille vajalikkusele ja põhjendatusele ei ole kohus aga hinnangut andnud. Seega olid

pooltel maakohtus tekkinud menetluskulud ligikaudu sarnases suuruses. Ringkonnakohus

nõustub maakohtuga, et käesoleva tsiviilasja asjaoludel on õiglane jätta menetluskulud poolte endi

kanda, arvestades seda, et kostja tekitas hageja varale süüliselt kahju tulekahju põhjustamisega

ning hageja seisukohtadest nähtuvalt oli hävinud laeval hageja jaoks ka oluline emotsionaalne

väärtus.

17. Kuna mõlemad apellatsioonkaebused jäävad rahuldamata, jätab ringkonnakohus

apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud kummagi menetlusosalise enda kanda.

Üllar Roostoja

Kersti Kerstna-Vaks

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/