3-15-1701/36 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Kaire

Pikamäe

Otsuse tegemise aeg ja koht

4. mai 2017, Tallinn

Haldusasja number

3-15-1701

Haldusasi

AK

kaebus

Finantsinspektsiooni

kohustamiseks

lükkama ümber kaebaja kohta avaldatud ebaõiged

andmed või tuvastada vastustaja tegevuse õigusvastasus

Menetlusosalised

Kaebaja – AK, volitatud esindajad v.adv Ants Nõmper

ja adv Maret Kruus

Vastustaja – Finantsinspektsioon, volitatud esindaja

Siim Tammer

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 30. mai 2016. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Finantsinspektsiooni apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta

Finantsinspektsiooni

apellatsioonkaebus

rahuldamata

ja

Tallinna

Halduskohtu 30. mai 2016. a otsus asjas nr 3-15-1701 muutmata.

2. Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud menetlusosaliste endi

kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 05.06.2017, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

3-15-1701

2(11)

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Finantsinspektsiooni (FI) juhatus tegi 09.09.2013 otsusega nr 4.1-1/41 AS Eesti

Krediidipank (Krediidipank) üldkoosolekule ettepaneku kutsuda Krediidipanga nõukogust

tagasi AK, sest ta ei vasta krediidiasutuste seaduse (KAS) § 48 lg-tes 2 ja 3 sätestatud

nõuetele.

2. AK esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse FI 09.09.2013 otsuse tühistamiseks või

õigusvastasuse tuvastamiseks ning FI keelamiseks tugineda edaspidi otsuses toodud

asjaoludele ja hinnangutele. Tallinna Halduskohus jättis 29.08.2014 otsusega asjas nr 3-13-

1958 kaebuse rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus jättis 06.11.2015 otsusega kaebaja

apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Riigikohus jättis

01.03.2016 määrusega kaebaja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata.

3. Pärast halduskohtu otsuse avalikult teatavakstegemist avaldati järgmised artiklid:

1) 29.08.2014 ilmus FI veebilehel pressiteade “Kohus ei rahuldanud AK kaebust

Finantsinspektsiooni vastu”. Selles artiklis sisaldusid järgmised väited:

„Finantsjärelevalve hinnangul on AK lasknud end isiklikult kiskuda Krediidipanga

aktsionäride vahelisse võimuvõitlusesse, sealjuures kaasates isegi oma abikaasa. Muuhulgas

ostis AK Krediidipanga aktsiad laenuga selliselt laenuandjalt, kelle taust ei ole järelevalve

jaoks läbipaistev ning ta oli seotud ka Krediidipanga juhatuse aktsiaostude ja nende

läbipaistmatu finantseerimisega,“ selgitas Finantsinspektsiooni juhatuse esimees KK.

Kuigi kohe müüs AK 7,2% Firmex Investeeringute aktsiatest edasi Genovia Investile,

tegutsesid nimetatud osaühingud ühiselt ning neil oli üks ja sama laenuandja.

Lisaks ei tohi vastavalt krediidiasutuste seadusele panga juhatuse esimees olla mõne teise

äriettevõtte juhatuse liige. Seda nõuet AK eiras.“

2) 29.08.2014 ilmus ärileht.ee veebilehel pressiteade “Kohus ei rahuldanud AK kaebust

finantsinspektsiooni vastu”, mis sisaldas samu eelviidatud väiteid.

3)

29.08.2014

ilmus

Äripäeva

veebilehel

pressiteade

“AK

kaotas

kohtus

Finantsinspektsioonile” ja 01.09.2014 ilmus Äripäeva paberväljaandes artikkel “K jäi

Finantsinspektsioonile alla. Kaebab kohtuotsuse edasi”, mis sisaldasid järgmisi väiteid:

„Finantsjärelevalve hinnangul on AK lasknud end isiklikult kiskuda Krediidipanga

aktsionäride vahelisse võimuvõitlusesse, sealjuures kaasates isegi oma abikaasa. Muuhulgas

ostis AK Krediidipanga aktsiad laenuga selliselt laenuandjalt, kelle taust ei ole järelevalve

jaoks läbipaistev, ning ta oli seotud ka Krediidipanga juhatuse aktsiaostude ja nende

läbipaistmatu finantseerimisega, selgitas inspektsiooni juhatuse esimees KK.“

4. AK esitas 03.07.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täiendatud 18.12.2015) FI

kohustamiseks lükkama ümber kaebaja kohta avaldatud järgmised ebaõiged andmed:

1) AK on kaasanud Krediidipanga aktsionäride vahelisse võimuvõitlusesse isegi oma

abikaasa;

2) AK on ostnud Krediidipanga aktsiaid;

3) AK on müünud 7,2% Firmex investeeringute aktsiatest edasi Genovia Investile;

3-15-1701

3(11)

4) AK on eiranud nõuet mitte olla mõne teise äriettevõtte juhatuse liige panga juhatuse

esimeheks olemise ajal.

Kaebaja palus kohustada vastustajat 7 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates:

1) avaldama vastustaja veebilehe pressiteadete rubriigis vahetult rubriigi pealkirjast allpool

pealkirja

all

“Ebaõigete

andmete

ümberlükkamine”

järgmise

sisuga

teate:

“Finantsinspektsioon on 29.08.2014 pressiteates pealkirjaga “Kohus ei rahuldanud AK

kaebust Finantsinspektsiooni vastu” avaldanud Eesti Krediidipanga nõukogu esimehe AK

kohta ebaõigeid andmeid, nagu oleks AK kaasanud Krediidipanga aktsionäride vahelisse

võimuvõitlusesse oma abikaasa, ostnud Krediidipanga aktsiaid ja müünud 7,2% Firmex

investeeringute aktsiatest edasi Genovia Investile ning eiranud nõuet mitte olla mõne teise

äriettevõtte juhatuse liige panga juhatuse esimeheks olemise ajal. Finantsinspektsioon lükkab

need ebaõiged väited ümber ja teatab järgmist:

AK ei ole kaasanud oma abikaasat Krediidipanga aktsionäride vahelisse võimuvõitlusesse;

AK ei ole ostnud Krediidipanga aktsiaid;

AK ei ole müünud 7,2% Firmex investeeringute aktsiatest edasi Genovia Investile;

AK ei ole eiranud nõuet mitte olla panga juhatuse esimeheks oleku ajal mõne teise äriühingu

juhatuse liige.”

2) avaldama oma kulul AS Äripäev paberväljaande leheküljel 7 pealkirja all “Ebaõigete

andmete ümberlükkamine” järgmise sisuga teate: “Finantsinspektsioon on avaldanud

päevalehele Äripäev antud intervjuus, mis ilmus 01.09.2014 paberväljaandes pealkirjaga “K

jäi finantsinspektsioonile alla. Kaebab kohtuotsuse edasi” AK kohta ebaõigeid andmeid, nagu

oleks AK kaasanud Krediidipanga aktsionäride vahelisse võimuvõitlusesse oma abikaasa ja

ostnud Krediidipanga aktsiaid. Finantsinspektsioon lükkab need ebaõiged väited ümber ja

teatab järgmist:

AK ei ole kaasanud oma abikaasat Krediidipanga aktsionäride vahelisse võimuvõitlusesse;

AK ei ole ostnud Krediidipanga aktsiaid.”

3) avaldama oma kulul AS Äripäev võrguväljaandes pealkirja all “Ebaõigete andmete

ümberlükkamine” järgmise sisuga teate: “Äripäeva võrguväljaanne avaldas 29.08.2014

artikli

pealkirjaga

“AK

kaotas

kohtus

Finantsinspektsioonile”,

milles

tsiteeris

Finantsinspektsiooni 29.08.2014 pressiteates avaldatut. Finantsinspektsioon on 29.08.2014

pressiteates avaldanud Eesti Krediidipanga nõukogu esimehe AK kohta ebaõigeid andmeid,

nagu oleks AK kaasanud Krediidipanga aktsionäride vahelisse võimuvõitlusesse oma

abikaasa ja ostnud Krediidipanga aktsiaid. Finantsinspektsioon lükkab need ebaõiged väited

ümber ja teatab järgmist:

AK ei ole kaasanud oma abikaasat Krediidipanga aktsionäride vahelisse võimuvõitlusesse;

AK ei ole ostnud Krediidipanga aktsiaid.”

4) avaldama oma kulul AS Delfi veebiportaalis ärileht.ee pealkirja all “Ebaõigete andmete

ümberlükkamine” järgmise sisuga teate: “Finantsinspektsioon on 29.08.2014 pressiteates

pealkirjaga “Kohus ei rahuldanud AK kaebust Finantsinspektsiooni vastu” avaldanud Eesti

Krediidipanga nõukogu esimehe AK kohta ebaõigeid andmeid, nagu oleks AK kaasanud

Krediidipanga aktsionäride vahelisse võimuvõitlusesse oma abikaasa, ostnud Krediidipanga

aktsiaid ja müünud 7,2% Firmex investeeringute aktsiatest edasi Genovia Investile ning

eiranud nõuet mitte olla mõne teise äriettevõtte juhatuse liige panga juhatuse esimeheks

olemise ajal. Finantsinspektsioon lükkab need ebaõiged väited ümber ja teatab järgmist:

AK ei ole kaasanud oma abikaasat Krediidipanga aktsionäride vahelisse võimuvõitlusesse;

AK ei ole ostnud Krediidipanga aktsiaid;

AK ei ole müünud 7,2% Firmex investeeringute aktsiatest edasi Genovia Investile;

AK ei ole eiranud nõuet mitte olla panga juhatuse esimeheks oleku ajal mõne teise äriühingu

juhatuse liige.”

3-15-1701

4(11)

Teade tuleb avaldada võrguväljaandes ärileht.ee esilehel kestusega vähemalt 5 tööpäeva

internetilehekülje päeva põhiuudiste voos uudiste vahel avaldatavas elektroonilises

reklaamplakatis (reklaambänneris) päevauudistega sarnases tähesuuruses ja kujunduses.

Juhuks, kui leiab tuvastamist, et vaidlusaluste lausete puhul ei ole tegemist faktiväidete, vaid

väärtushinnangutega, avaldas kaebaja kohtuistungil soovi täiendada kaebust alternatiivse

nõudega tuvastada vastustaja toimingute õigusvastasus eesmärgiga esitada hiljem vastustaja

vastu kahju hüvitamise nõue.

Kaebuse seisukohad olid järgmised. Mõistlik isik saab esimesest väitest aru selliselt, et

Krediidipanga aktsionäride vahel on toimunud võimuvõitlus ja kaebaja on kaasanud sellesse

isegi oma abikaasa. Selline alatoon on ilmselgelt halvustav ja jätab lugejale mulje, justkui ei

hooliks kaebaja oma perekonna- ja eraelu puutumatusest. Tegelikkuses puudus nii

võimuvõitlus kui ka sellesse abikaasa kaasamine. Sealjuures ei ole oluline, mida vastustaja

enda arvates avaldas, vaid see, kuidas lugeja avaldatust aru saab. Kuna tegemist on

halduskohtu otsust kajastava pressiteatega, eeldas mõistlik lugeja, et selline asjaolu on kohtu

poolt kindlaks tehtud. Tegelikult ei ole halduskohus sellist väidet oma otsuses käsitlenud.

Tegemist on faktiväitega, mida on võimalik kontrollida. Au teotavate andmete avaldamisel

peab nende tõelevastavust tõendama andmete avaldaja. Kaebaja abikaasa Liivi K ainus seos

Krediidipanga aktsionäridega seisneb selles, et ta oli ajavahemikul 31.01.2011–28.12.2011

OÜ Firmex investeeringud (Firmex) juhatuse liige. Kõik vastustaja viidatud L. K tehingud

tehti 2011. a-l. Samas ei ole vastustaja suutnud näidata, et 2011. a-l oleks Krediidipanga

aktsionäride vahel toimunud võimuvõitlus, millesse oleks kaebaja saanud abikaasat kaasata.

Kui kohus leiab, et tegemist on väärtushinnanguga, tuleb seda pidada ebakohaseks

väärtushinnanguks.

Teisest väitest saab iga lugeja aru, et Krediidipanga aktsiad ostis kaebaja ja seega on kaebaja

Krediidipanga aktsionär. Tegemist on faktiväitega, mille tõelevastavust on võimalik

kontrollida. Selline faktiväide on esitatud kontekstis, mis kahjustab kaebaja mainet. Kaebaja ei

ole vastustaja viidatud ajal ega viisil ostnud Krediidipanga aktsiaid. Krediidipanga aktsiad

ostis Firmex ja kaebaja on Firmexi osanik. Kaebajale teadaolevalt ei lähtunud pressiteate

kirjutaja lugejasõbralikkusest, vaid tegemist oli eksimusega, mida enne avaldamist tähele ei

pandud. Juriidiline isik ja selle osanikuks olev füüsiline isik ei ole sama isik ning juriidilise

isiku tegevust ei saa nimetada juriidilise isiku osanikuks oleva füüsilise isiku tegevuseks.

Lugeja eeldab vastustaja kui riigiasutuse avaldatavate väidete tõesust ja korrektsust, seda eriti

kohtuotsuste kommenteerimisel. Ka pressiteate kontekstist ei selgu, et tegelikult ei olnud

Krediidipanga aktsiate ostjaks kaebaja.

Kolmandast väitest pidi mõistlik lugeja aru saama, et kaebaja omas Firmexi aktsiaid ja müüs

7,2% Firmexi aktsiatest edasi OÜ-le Genovia Invest (Genovia). Tegemist on faktiväitega,

mille tõelevastavus on kontrollitav. Avaldatud ebaõige faktiväide on esitatud kontekstis, mis

teotab kaebaja au ja kahjustab mainet. 20.04.2011 kandis Bank of Moscow (Moskva pank)

Firmexi väärtpaberikontole Firmexi ja Genovia poolt omandatud Krediidipanga aktsiad.

Genovia omandatud 7,2% Krediidipanga aktsiad kajastusid Firmexi väärtpaberikontol 30

minuti kestel ning kanti seejärel Genovia väärtpaberikontole. Kuna Firmex on osaühing, siis ei

ole ta kunagi emiteerinud aktsiaid, mida kaebaja vastustaja väite kohaselt Genoviale müüs.

Samuti ei ole kaebaja müünud Genoviale Firmexi osa ega muul moel loovutanud Genoviale

osalust Firmexis. Tegemist on täielikult ebaõige, mitte üksnes ebatäpse ja lugejasõbraliku

väitega.

Neljandast väitest pidi mõistlik lugeja aru saama selliselt, et kui kaebaja eiras nõuet, siis

järelikult oli ta panga juhatuse esimeheks olemise ajal ka mõne teise äriettevõtte juhatuse

3-15-1701

5(11)

liige, eiras seeläbi KAS-s sätestatud keeldu ja see on halduskohtu otsuses tuvastatud. Tegemist

on faktiväitega. Kuna kaebaja ei tea, millise konkreetse äriühingu juhatuse liikmeks ta

väidetavalt oli ajal, mil ta oli Krediidipanga juhatuse esimees, siis puudub tal ka võimalus

esitada äriregistri väljavõtet tõendamaks, et ta ei ole kunagi olnud ühegi teise äriühingu

juhatuse liige ajal, mil ta oli Krediidipanga juhatuse liige või esimees. Seda ei ole tuvastatud

ka halduskohtu otsuses.

Ebaõigete andmete avaldamisega rikkus vastustaja kaebaja perekonna- ja eraelu puutumatust,

teotas au ja head nime ning kahjustas mainet. Kaebajal on õigus nõuda ebaõigete andmete

avaldamise kui toimingu tagajärgede kõrvaldamist vastavalt riigivastutuse seaduse (RVastS) §

11 lg-le 1. Õigusvastased tagajärjed on võimalik kõrvaldada üksnes avaldatud ebaõigete

andmete ümberlükkamise teel. Ebaõiged andmed tuleb ümber lükata vastustaja kulul

sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane (võlaõigusseaduse (VÕS) § 1047

lg 4). Riigikohtu 13.04.2007 otsusest asjas nr 3-2-1-5-07 (p 29) tulenevalt saab ebaõigete

andmete ümberlükkamist nõuda samal viisil ja samas kohas, kuidas ja kus need avaldati.

5. Finantsinspektsioon palus jätta kaebuse rahuldamata ja kaebuse rahuldamisel jätta

rahuldamata kaebaja taotlus määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord kaebaja taotletud

viisil. Vastustaja avaldatud pressiteade ei sisaldanud ebaõigeid väiteid ega põhjendamatuid

väärtushinnanguid, oli tegelikkusele vastav, seondus vastustaja 09.09.2013 otsusega ja selle

kohta tehtud halduskohtu otsusega ning vastava menetlusega seotud tõenditega.

Krediidipangas toimuvat on meedias ohtralt kajastatud, mistõttu oli vajalik ka pressiteate

esitamine. Kaebaja on teinud pressiteatest meelevaldseid väljanoppeid. Pressiteates käsitletud

asjaolude puhul on oluline mõista varasemalt nii meedia kui kaebaja enda poolt esitatud

väiteid.

Esimene ja neljas väide on väärtushinnangud, mitte faktiväited. Tegemist oli vastustaja

järelevalveliste hinnangutega, mis põhinesid kogutud infol. Esimene väide on põhjendatud ja

põhineb tuvastatud asjaoludel. L. K on olnud igati seotud Krediidipanga aktsionäride vahelise

võimuvõitlusega. L. K oli Firmexi ainus juhatuse liige perioodil, kui Firmex omandas Moskva

pangalt Krediidipanga aktsiad. Ta sõlmis kõik nõutavad ostu-müügi ja laenukokkulepped ning

avas Firmexi makse- ja väärtpaberikontod, mille kaudu viidatud tehing tehti. Firmexi

esindajana esitas ta koos Genoviaga Krediidipanga erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumise

teate, kus soovis välja vahetada osad Moskva panga liikmed Krediidipanga nõukogust. L. K

tegevust on kajastanud ka meedia ja tema käitumist on ette heitnud Moskva pank ehk

Krediidipanga suuraktsionär. L. K juhtimisel müüs Firmex osa Krediidipanga aktsiaid Moskva

pangale tagasi, kuna Moskva pank oli kohtu abil vastavad aktsiad blokeerinud. Nimetatud

aktsiatehingute tõttu algatatud kriminaalmenetluses kutsuti L. K välja tunnistajana, kuid ta

keeldus ütluste andmisest. L. K andis 12.05.2011–28.12.2011 kaebajale väga laiapõhjalise

volituse esindada Firmexit ja täita sisuliselt juhatuse liikme rolli. Hinnang, et Krediidipangas

on võimuvõitlus, on meedias kajastatud ja muutunud üldteada asjaoluks. Võimuvõitluse

olemasolu kinnitavad ka arvukad kohtuvaidlused.

Teine ja kolmas väide on avalikkuse jaoks piisavalt täpsed, lihtsustavad avalikkusele

informatsiooni lubatud viisil, on mõistetavad ja seonduvad meedia tavaga. Pressiteade on

koostatud vastustaja otsust ja kohtuotsust selgitava infomaterjalina, mille eesmärgiks oli anda

edasi sisu tavakeeles, juriidilisi teadmisi mitteomavale lugejale. Haldusotsused ja

kohtuotsused seevastu on juriidiliselt korrektsed ja põhjalikud. Eesmärgiks oli näidata

tavalugejale, kes oli Firmexi omanik ja äriühingu nimel tegutsev isik. Etteheidetavaid lauseid

tuleb vaadata tervikuna koos pressiteate kontekstiga. Pressiteatest kui tervikust nähtub, et

kaebaja on samastatud Firmexiga. Harju Maakohus ja Tallinna Ringkonnakohus on asjas nr 2-

06-37711 leidnud, et isikul ei ole õigust nõuda, et tema kohta levitatav informatsioon oleks

3-15-1701

6(11)

juriidilise sõnastusega, vaid seda, et informatsioon oleks tõepärane. Kohtud on viidatud asjas

pidanud lubatavaks äriühingute tegevuse personaliseerimist eesmärgiga näidata lugejale, kes

on äriühingute nimel toiminguid tegevad isikud.

Neljanda väite osas toimus kohtuvaidlus asjas nr 3-13-1958. Kohtute hinnangul oli vastustaja

etteheide kaebajale seaduslik ja kaebaja on kohtute hinnangul käitunud krediidiasutuse juhiks

oleku ajal kui Firmexi juhatuse liige. Seega on õige ka pressiteates avaldatud väide, et kaebaja

eiras KAS normi.

Puudub seaduslik alus määrata kindlaks otsuse täitmise kord mahus ja sõnastuses, nagu seda

nõuab kaebaja. Tagajärgede kõrvaldamiseks piisab pressiteate muutmisest ja selle

avaldamisest vastustaja veebilehel. Vastustaja ei pea hakkama erinevates meediakanalites raha

eest uut pressiteadet avaldama, kuna sellega ei kõrvaldataks enam tekkinud tagajärge, vaid

tehakse täiesti uued toimingud. RVastS § 11 lg 2 järgi ei tohiks tagajärgede kõrvaldamise

kulud ületada rahalist hüvitist. Kaebaja taotletud otsuse täitmise kord on sõnastuslikult

konarlik ja sisaldab palju erinevaid kordusi. Põhjendatud ei ole nii Äripäeva paberväljaandes

kui võrguväljaandes samasisulise teate avaldamine, kuna piisab ühest nimetatud meediumist.

Ebaõige on 5 tööpäeva nõue, kuna see ei seondu päevauudise tavapärase avaldamisega –

päevauudist on põhjendatud üleval hoida üks päev.

6. Tallinna Halduskohus rahuldas 30.05.2016 otsusega kaebuse osaliselt (resolutsiooni p

1), kohustades FI seitsme päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates: avaldama FI

veebilehel pressiteadete rubriigis vahetult rubriigi pealkirjast allpool pealkirja all “Ebaõigete

andmete ümberlükkamine” järgmise sisuga teate: “Finantsinspektsioon on 29.08.2014

pressiteates pealkirjaga “Kohus ei rahuldanud AK kaebust Finantsinspektsiooni vastu”

avaldanud Eesti Krediidipanga nõukogu esimehe AK kohta ebaõigeid andmeid, nagu oleks

AK ostnud Krediidipanga aktsiaid ja müünud 7,2% Firmex investeeringute aktsiatest edasi

Genovia Investile. Finantsinspektsioon lükkab need ebaõiged väited ümber ja teatab järgmist:

AK ei ole ostnud Krediidipanga aktsiaid ja ei ole müünud 7,2% Firmex investeeringute

aktsiatest edasi Genovia Investile.” (p 2.1); avaldama oma kulul AS Äripäev paberväljaande

leheküljel 7 pealkirja all “Ebaõigete andmete ümberlükkamine” järgmise sisuga teate:

“Finantsinspektsioon on avaldanud päevalehele Äripäev antud intervjuus, mis ilmus

01.09.2014 paberväljaandes pealkirjaga “K jäi Finantsinspektsioonile alla. Kaebab

kohtuotsuse edasi” AK kohta ebaõige väite, nagu oleks AK ostnud Krediidipanga aktsiaid.

Finantsinspektsioon lükkab selle ebaõige väite ümber ja teatab järgmist: AK ei ole ostnud

Krediidipanga aktsiaid.” (p 2.2); avaldama oma kulul AS Äripäev võrguväljaandes pealkirja

all “Ebaõigete andmete ümberlükkamine” järgmise sisuga teate: “Äripäeva võrguväljaanne

avaldas 29.08.2014 artikli pealkirjaga “AK kaotas kohtus Finantsinspektsioonile”, milles

tsiteeris Finantsinspektsiooni 29.08.2014 pressiteates avaldatut. Finantsinspektsioon on

29.08.2014 pressiteates avaldanud Eesti Krediidipanga nõukogu esimehe AK kohta ebaõige

väite, nagu oleks AK ostnud Krediidipanga aktsiaid. Finantsinspektsioon lükkab selle ebaõige

väite ümber ja teatab järgmist: AK ei ole ostnud Krediidipanga aktsiaid.” (p 2.3); avaldama

oma kulul AS Delfi veebiportaalis ärileht.ee pealkirja all “Ebaõigete andmete

ümberlükkamine” järgmise sisuga teate: “Finantsinspektsioon on 29.08.2014 pressiteates

pealkirjaga “Kohus ei rahuldanud AK kaebust Finantsinspektsiooni vastu” avaldanud Eesti

Krediidipanga nõukogu esimehe AK kohta ebaõigeid andmeid, nagu oleks AK ostnud

Krediidipanga aktsiaid ja müünud 7,2% Firmex investeeringute aktsiatest edasi Genovia

Investile. Finantsinspektsioon lükkab need ebaõiged väited ümber ja teatab järgmist: AK ei

ole ostnud Krediidipanga aktsiaid ja ei ole müünud 7,2% Firmex investeeringute aktsiatest

edasi Genovia Investile.” (p 2.4). Kohus jättis muus osas kaebuse rahuldamata (p 3); ning

mõistis FI-lt kaebaja kasuks välja riigilõivu 15 eurot ja jättis muus osas menetlusosaliste

menetluskulud nende enda kanda (p 4).

3-15-1701

7(11)

Teine ja kolmas väide on faktiväited. Tegemist on konkreetsete andmetega konkreetsete

isikute ja tehingute kohta.

Menetlusosalised vaidlevad esimese ja neljanda väite olemuse üle. Esimene väide on liitväide.

Sellega väidetakse, et Krediidipanga aktsionäride vahel toimub võimuvõitlus ning kaebaja on

kaasanud sellesse võimuvõitlusesse oma abikaasa. Samuti järeldub, et kaebaja ise osaleb

selles võimuvõitluses. Väidet võimuvõitluse olemasolu kohta ei saa pidada faktilisi andmeid

sisaldavaks väiteks. Selle sisu ei ole defineeritav konkreetsete tegudega, vaid eeldab hinnangu

andmist ja põhjendamist, milliseid tegusid ja miks saab pidada võitluseks võimu nimel.

Tegemist on väärtushinnanguga. Ebamäärane on ka liitväite teine pool, st abikaasa kaasamine

võimuvõitlusesse. Ka selles väites ei ole konkreetseid andmeid, st kuidas abikaasa

võimuvõitlusesse kaasati. Tegemist on hinnangulise väitega, mille tõelevastavust ei ole

võimalik tõendada. Seetõttu tuleb liitväide tervikuna lugeda väärtushinnanguks.

Neljandast väitest tuleneb, et kaebaja eiras nõuet mitte olla mõne teise äriettevõtte juhatuse

liige panga juhatuse esimeheks olemise ajal. Viidatud väitest ei saa automaatselt tuletada, et

kaebaja oli panga juhatuse esimeheks olemise ajal mõne teise äriettevõtte juhatuse liige.

Vaidlust ei ole selle üle, et kaebaja ei ole tegelikult panga juhatuse esimeheks olemise ajal

mõne teise äriühingu juhatuse liige olnud. Seda ei nähtu ka äriregistrist. Kaebaja esindas

Firmexit erinevate tehingute tegemisel Firmexi juhatuse liikme antud volikirja alusel. Volikiri

andis kaebajale väga laiaulatuslikud volitused. Neljandas väites on tuginetud KAS normidele

ja vastustaja antud õiguslikule hinnangule selle normi järgimise osas, niisiis on tegemist

järelevalvemenetluses antud õigusliku hinnanguga. Seetõttu tuleb nimetatud väide sarnaselt

Riigikohtu 13.04.2007 otsusele asjas nr 3-2-1-5-07 ja 10.10.2007 otsusele asjas nr 3-2-1-53-

07 lugeda õiguslikuks ehk väärtushinnanguks.

Teine väide väitis, et kaebaja ostis Krediidipanga aktsiaid. Riigikohus

selgitas

31.05.2006

otsuses asjas nr 3-2-1-161-05 (p 11), et avaldatud faktiväiteid tuleb võtta sellistena, nagu need

on, st kohus peab vaidluse korral tuvastama, mida avaldaja mõistliku inimese arusaama järgi

üldsusele avaldas. See, mida avaldaja ise silmas pidas, ei ole asjakohane. Vaidlusalusest

väitest nähtub sõnaselgelt, et Krediidipanga aktsiad ostis kaebaja, mitte tema kontrolli all olev

äriühing. Ka ülejäänud pressiteate tekstist ei ole võimalik järeldada, et tegelikult ei soetanud

kaebaja isiklikult Krediidipanga aktsiaid. Mõistlikule lugejale ei saanud vaidlusalust väitest

ega ülejäänud pressiteate tekstist tervikuna jääda muljet, et tegelikult ei soetanud kaebaja

isiklikult Krediidipanga aktsiaid, vaid tema seotus seisnes Krediidipanga aktsiad omandanud

Firmexi osa omamisega. Seega on tegemist ebaõige faktiväitega.

Kolmanda väite kohaselt müüs kaebaja 7,2% Firmexi aktsiatest edasi Genoviale. Kohus

nõustub kaebajaga, et selle väitega väidetakse Firmexi aktsiate müüki, mitte Firmexi

omanduses olnud Krediidipanga aktsiate müüki. Äriregistri andmetel on Firmex osaühing,

mitte aktsiaselts. Kuna Firmexil ei ole aktsiaid, siis ei saanud kaebaja neid Genoviale müüa.

Äriregistrist ei nähtu ka Firmexi osade müüki Genoviale. Kui vastustaja pidas selles väites

silmas seda, et kaebaja müüs Firmexi omanduses olnud Krediidipanga aktsiaid, siis ka selline

väide ei vasta tõele, sest Firmexile kuuluvaid Krediidipanga aktsiaid ei müünud asjaoludest

nähtuvalt kaebaja. Seda saanuks teha vaid Firmex aktsiate omanikuna. Firmexi esindajana

sõlmis aktsiate müügilepingu L. K, mitte kaebaja. Järelikult oleks ka sellisel juhul väide

ebaõige.

Kuna avaldatud ebaõiged faktiväited käivad kaebaja kohta, siis on kaebaja kannatanuks

RVastS § 7 lg 1 tähenduses. Riigikohtus selgitas 21.12.2005 otsuses nr 3-2-1-95-05 (p 25), et

avaldamine VÕS § 1047 tähenduses on andmete kolmandatele isikutele teatavakstegemine.

Meedias

(ajakirjanduses)

andmete

avaldamise

korral

saab

avaldajaks

olla

ka

3-15-1701

8(11)

meediaväljaandele andmeid edastanud isik. Riigikohus on 13.05.2005 otsuses asjas nr 3-2-1-

17-05 (p 27) selgitanud, et isiku kohta ebaõigete andmete avaldamine on isiklike õiguste

rikkumine. VÕS § 1047 lg-s 4 nähakse ette ebaõigete andmete ümberlükkamise kohustus

sõltumata andmete avaldamise õigusvastasusest. Seega puudub vajadus hakata tuvastama

vastustaja tegevuse õigusvastasust. VÕS § 1047 lg 4 annab kannatanule õiguse nõuda

andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul. Kaebaja taotlus ebaõigete

faktiväidete ümberlükkamiseks avaldaja kulul on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

Kohus möönab, et väide „AK on kaasanud Krediidipanga aktsionäride vahelisse

võimuvõitlusesse isegi oma abikaasa“ saab olla kaebaja au teotav ning mainet ja head nime

kahjustav, sest see on esitatud kontekstis, kus kaebajale heidetakse ette järelevalvemenetluses

tuvastatud rikkumisi ja sobimatust krediidiasutust juhtima. Kohus ei nõustu aga sellega, et

nimetatud väide saab rikkuda kaebaja era- ja perekonnaelu puutumatust. Kaebaja on Eesti ühe

suurema krediidiasutuse juhina avaliku elu tegelane, kes peab taluma avalikkuse suuremat

tähelepanu ja kriitikat tema ametialase tegevuse suhtes. Krediidipanga aktsiate ostu-

müügitehing oli seotud kaebaja ametitegevusega. Järelikult ei ole kaebaja eraelu puutumatust

rikutud. Kuna Krediidipanga aktsiate ostu-müügilepingud sõlmis Firmexi esindajana L. K, oli

kaebaja abikaasa vaieldamatult tehingutega seotud ja teda ei kajastatud pressiteates

põhjendamatult. Seega ei ole kaebaja perekonnaelu puutumatust rikutud.

Asjaoludest nähtuvalt ei saa esitatud hinnangut võimuvõitluse olemasolu ning kaebaja ja tema

abikaasa osalemise kohta selles pidada ebakohaseks. Krediidipanga aktsiad omandati

eesmärgiga omandada suurem mõjuvõim panga juhtimisel. Seda kinnitab ka panga nõukogu

liikmete väljavahetamise soov. Vastustaja tegevus viidatud sündmuste kajastamisel, sh

vaidlusaluse hinnangu avaldamisel, ei olnud õigusvastane. Avalikkusel oli põhjendatud huvi

teada Krediidipanga aktsiatehingutega seotud sündmusi, samuti Krediidipanga juhtide

osalemist selles. Suure hulga isikute põhjendatud huvi ning neile tekkiva võimaliku kahju

vältimise vajadus kaaluvad üles kaebaja soovi hoida oma au, maine ja hea nimi avalikkuse ees

laitmatuna.

Neljas väide saab olla kaebaja au teotav ning mainet ja head nime kahjustav, sest talle

heidetakse ette seaduslike kohustuste rikkumist. Kuna tegemist on kaebaja ametialast tegevust

puudutava väitega, siis ei saa see rikkuda tema era- või perekonnaelu puutumatust. Tallinna

Halduskohtu ja Tallinna Ringkonnakohus asjas nr 3-13-1958 tehtud otsustest nähtub, et

kaebaja on tegutsenud nimetatud normi eesmärgi vastaselt, otsides võimalusi sättes toodud

piirangust möödahiilimiseks. Normi eesmärgi vastast käitumist saab pidada normi eiramiseks.

Seda arvestades puudub alus pidada vaidlusalust hinnangut ebakohaseks. Selline hinnang on

esitatud kaebaja suhtes läbi viidud järelevalvemenetluse käigus kogutud tõendite ja tehtud

järelduste pinnalt. Eeltoodud põhjendustel tuleb tuvastamisnõue jätta rahuldamata.

Kaebaja sõnastatud parandustekstid on põhjendatud ja neis ei esine õigustamatuid kordusi.

Kohus kohustab vastustajat kasutama kaebaja sõnastatud parandustekste, jättes välja

väärtushinnanguid puudutava osa. Kuna ebaõigete faktiväidetega tekstid avaldati vastustaja

veebilehel, ärileht.ee veebilehel, Äripäeva veebilehel ja Äripäeva paberväljaandes, siis tuleb

parandustekstid avaldada nendes samades kohtades. Parandustekstid tuleb VÕS § 1047 lg 4

kohaselt avaldada vastustaja kulul. Vastustaja viide RVastS § 11 lg-le 3 on asjakohatu.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

7. Finantsinspektsioon palub 29.06.2016 apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna

Halduskohtu 30.05.2016 otsus osas, millega rahuldati AK kaebus ja teha selles osas uus otsus,

millega jätta kaebus rahuldamata. Menetluskulud palub vastustaja jätta kaebaja kanda.

3-15-1701

9(11)

Apellatsioonkaebuses on vaidluse all FI 29.08.2014 pressiteate järgnevad osad: 1) AK ostis

Krediidipanga aktsiaid ja 2) AK on müünud 7,2% Firmexi aktsiatest edasi Genoviale. Kohus

on lugenud need väited liiga kergekäeliselt ebaõigeteks. Tegu ei ole ebaõigete faktiväidetega

ja neid ei tule ümber lükata.

Esimese lause osas on vaidluse all ainult asjaolu, kas FI pressiteade on ebaõige VÕS § 1047 lg

4 tähenduses osas, et jättis selgesõnaliselt välja toomata selle, et AK kasutas Firmexit

Krediidipanga aktsiate ostuks. Sellist laadi väite ümberlükkamist ei saa nõuda ebaõigete

andmete ümberlükkamist reguleerivate sätete alusel. Tegu ei ole VÕS § 1047 lg 4 tähenduses

ebaõigete andmetega, sisus on tegu õige lausega. FI lühendas õigus-kirurgilist jada

lugejasõbralikumaks. Mõistliku inimese arusaam vastavast lausest ühtib tegelike oludega, st

AK küll kasutas Krediidipanga aktsiate ostuks juriidilist kehandit, kuid tegelik soov, tahe ja

võimalused sellist tehingut teha tulid üksnes AK-lt. Mõistlik inimene jätaks pressiteadet

lugedes vahele tehinguks kasutatud juriidilise kehandi ja seostaks uudist üksnes vastava

juriidilise kehandi üle ainukontrolli omava isikuga – AK-ga. Tegu on õiguslikku laadi väitega,

mis arvestab ühinguõigusest tulenevat regulatsiooni, et osaühingus 100%-st osa omav isik

kontrollib ja kujundab osaühingu tahet (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-53-07, p 19). Isiku

samastamine ühingu tegevustega on vähemalt avalikkusele suunatud pressiteate kontekstiks

kohane. Kohus ei ole piisavalt arvestanud, et AK on ennast enne pressiteadet ka ise korduvalt

meedias samastanud vastaval teemal äriühinguga Firmex.

Teise lause puhul ei ole kohus arvestanud kogu pressiteate kontekstiga, st mõistlikule lugejale

ei saanud jääda kogu pressiteate lugemise järgselt arusaama, et AK müüs Genoviale 7,2%

Firmexi aktsiatest (Firmex oli osaühing ja tal ei olnudki aktsiaid), vaid Krediidipanga aktsiaid,

mis olid Firmexil. Pressiteate selgitavast osast on üheselt arusaadav, kes on lisandunud

Krediidipanga aktsionäride ringi, s.o kaks osaühingut, kes on omandanud Krediidipanga

aktsiaid. Puuduvad VÕS § 1047 lg 4 tähenduses ebaõiged andmed ja mõistlik lugeja ei

sattunud eksimusse. Isegi kui pressiteade on vastavas osas pigem üldistav, siis oma sisu

kannab ta edasi piisava täpsusega.

Kohus on jätnud arvestamata, et FI on võimalikud üldistused juba varasemalt likvideerinud –

FI on 02.03.2016 oma kodulehel avaldanud FI 09.09.2013 otsuse, millest nähtuvad juriidiliselt

täpselt kõik asjaolud ja tehingud. Sellele on FI juhtinud tähelepanu ka kohtuistungil.

Kohus ei ole arvestanud FI 24.08.2015 menetlusdokumendi p-s 2.27 käsitletuga, milles viidati

analoogse sisuga Harju Maakohtu 05.06.2007 ja Tallinna Ringkonnakohtu 04.04.2008

kohtuasjale nr 2-06-37711.

8. AK palub kirjalikus vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud

vastustaja kanda.

FI poolt avaldatud väide „Muuhulgas ostis AK Krediidipanga aktsiaid /…/“ on ebaõige

faktiväide, tegemist ei ole õige väite lühendamisega. Kaebajale on teada, et FI avaldas

juriidilise isiku nime asemel kaebaja nime kirjutaja inimliku eksituse tõttu, mitte teksti

lugejasõbralikumaks muutmise tõttu. Haldusorganil on kohustus esitada andmeid korrektselt.

Igal juhul eeldab lugeja FI kui riigiasutuse poolt avaldatava tõesust juhul, kui FI

kommenteerib kohtuotsuseid. Kaebaja ei nõustu FI väitega, et mõistlik lugeja sai pressiteatest

aru nii, et Krediidipanga aktsiaid ei ostnud mitte AK, vaid temalt tuli soov ja tahe

Krediidipanga aktsiaid osta. Pressiteade ei jäta selliseks arusaamiseks mingit ruumi. FI poolt

avaldatu ei ole „õiguslikku laadi väide“. FI viidatud Riigikohtu lahend nr 3-2-1-53-07 on

asjakohatu. FI on ise nõustunud, et FI poolt avaldatu on faktiväide, mitte hinnang või õiguslik

hinnang. FI ei saagi anda õiguslikku hinnangut, mille kohaselt on FI hinnangul juriidilise isiku

asemel aktsiate ostjaks füüsiline isik.

3-15-1701

10(11)

Teine väide „Kuigi kohe müüs AK 7,2% Firmex Investeeringute aktsiatest edasi Genovia

Investile, …“ on ebaõige faktiväide, arvestades mõlemat võimalikku versiooni, kuidas

mõistlik lugeja võib FI poolt avaldatust aru saada. Kaebaja ei nõustu FI-ga, et väites avaldatu

kannab sisu edasi „piisava täpsusega“. Kaebaja ei ole müünud Genoviale Firmexi aktsiaid ega

ka Firmexile kuuluvaid Krediidipanga aktsiaid.

FI püüab esmakordselt apellatsioonkaebuses väita, et on „võimalikud üldistused juba

varasemalt likvideerinud“. Kaebaja FI-ga ei nõustu. Reeglina saab ebaõigete andmete

ümberlükkamist nõuda samal viisil ja samas kohas, kuidas ja kus ebaõigeid andmeid avaldati.

Tervikliku ja pika otsuse lisamine FI kodulehele ei täida eesmärki anda lugejatele teada, et FI

poolt avaldatud konkreetsed väited olid valed. Ebaõiged faktiväited avaldati ka teistes

meediaväljaannetes. Nii FI kodulehel kui teistes meediaväljaannetes avaldati konkreetsed

ebaõiged väited, mida ei lükka ümber pikk ja lugeja jaoks keeruline otsus, millest lugeja peaks

ise välja otsima ja analüüsima, kas ja millised FI avaldatud varasemad väited võiksid vastata

tõele.

Tõele ei vasta FI väide, et kohus ei ole arvestanud kohtuasjaga nr 2-06-37711. Kohus on

analüüsinud nimetatud kohtuasja asjaolusid ning järeldanud, et FI-le kui haldusorganile ei ole

erinevalt ajakirjanikest ebatäpsete väidete avaldamine ühelgi juhul lubatud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks

ei ole alust. Nõustudes halduskohtu põhjendustega, ei korda ringkonnakohus neid HKMS §

201 lg 4 alusel. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidele märgib ringkonnakohus järgmist.

10. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et väide – AK ostis Krediidipanga aktsiaid – on

ebaõige faktiväide, mille ümberlükkamist saab nõuda VÕS § 1047 lg 4 alusel. See seisukoht

on kooskõlas Riigikohtu otsuses nr 3-2-1-53-07 antud selgitustega sellest, millal on tegemist

faktiväitega ja millal väärtushinnanguga. Viidatud väitest ega pressiteatest tervikuna ei saanud

tavalugejale kuidagi selguda, et selle väite all oli mõeldud, et aktsiad ostis tegelikult Firmex,

kaebaja oli aktsiatehingu ajal Firmexi ainuosanik ja tema abikaasa oli Firmexi ainus juhatuse

liige ning Krediidipanga aktsiate ostulepingu sõlmis Firmexi nimel kaebaja abikaasa L. K.

Lisaks on pressiteate ühes järgnevas lõigus viidatud otseselt, et AK ostis Krediidipanga

aktsiaid isiklikult: „AK eiras nii füüsilise isiku kui ka Firmex Investeeringud ainuosanikuna

15,7% Krediidipanga aktsiaid omandades seaduses nõutut, et ta peab sellele tehingule

eelnevalt saama finantsjärelevalve loa.“ Selles kontekstis ei saanud tavalugejale jääda

teistsugust arusaama, kui et AK otsis Krediidipanga aktsiaid ka isiklikult füüsilise isikuna.

Poolte vahel puudub vaidlus, et tegelikkuses see nii ei olnud ja järelikult on tegemist ebaõige

faktiväitega. Halduskohus on põhjendatult viidanud Riigikohtu 31.05.2006 otsuse nr 3-2-1-

161-05 p-le 11, kus kohus selgitas, et avaldatud faktiväiteid tuleb võtta sellistena, nagu need

on ning kohus peab vaidluse korral tuvastama, mida avaldaja mõistliku inimese arusaama

järgi üldsusele avaldas. See, mida avaldaja ise silmas pidas, ei ole asjakohane.

11. Faktiväidet ‒ kaebaja müüs 7,2% Firmexi aktsiatest edasi Genoviale – ei saa pidada

õigeks isegi juhul, kui mõista seda nii, et kaebaja müüs Firmexi omanduses olnud

Krediidipanga aktsiaid, sest vaidlus puudub selles, et Firmexile kuuluvaid Krediidipanga

aktsiaid ei müünud kaebaja, vaid Firmexi esindajana L. K. Järelikult on tegemist ebaõige

faktiväitega. Ringkonnakohtu arvates ei saa eeldada tavalugejalt pressiteate lugemisel ei

eelteadmisi vaidluse sisust ega ka süva-analüüsi teates esitatud informatsiooni võimaliku

vastuolulisuse kohta, mistõttu peab haldusorgani poolt esitatud faktiteave olema selge ja

3-15-1701

11(11)

üheselt mõistetav. Nagu eelnevalt märgitud, tuleb faktiväidet võtta sellisena, nagu ta on

esitatud. FI on esitatud teavet lihtsustanud piirini, kus sellest on saanud ebaõige faktiväide.

12. Asjakohatu on FI väide, justkui oleks vaidlusalustes pressiteadetes esinenud võimalikud

minetused kõrvaldatud ainuüksi sellega, et 02.03.2016 avaldati FI koduleheküljel 09.09.2013

otsuse terviktekst. AK on vastuses apellatsioonkaebusele õigesti märkinud, et erinevates

meediaväljaannetes avaldatud ebaõigeid faktiväiteid ei lükka ümber pikk ja lugeja jaoks

keeruline otsus, millest lugeja peaks ise hakkama otsima ja analüüsima, kas ja millised FI

poolt varem avaldatud väited võiksid vastata tõele. Nagu halduskohus on põhjendatult

osutanud, saab ebaõigete andmete ümberlükkamist nõuda samal viisil ja samas kohas, kuidas

ja kus ebaõigeid andmeid avaldati (Riigikohtu 13.04.2007 otsuse nr 3-2-1-5-07 p 29).

13. Halduskohus ei ole jätnud asja lahendamisel tähelepanuta Harju Maakohtu ja Tallinna

Ringkonnakohtu otsuseid asjas nr 2-06-37711, vaid on leidnud, et need lahendid ei muuda

halduskohtu seisukohti. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus teinud põhjendatult vahet

ajakirjaniku ja haldusorgani poolt avaldatu vahel. Silmas tuleb pidada, et praegu vaidluse all

olnud pressiteadetes kommenteeris haldusorgan halduskohtu otsust, milles ta ise oli

menetlusosaline. Sellises pressiteates ei saa olla kohta ebakorrektsusel ega faktiväidete

kergekäelisel moonutamisel, isegi kui seda on tehtud soovist esitatud teabest arusaamist

lihtsustada. Ka Tallinna Ringkonnakohus on 13.04.2015 määruses asjas nr 2-14-57319

märkinud, et teabe avaldamine on halduse avalik-õigusliku ja eraõigusliku tegevuse skaalal

iseenesest neutraalse iseloomuga toiming. Samas võib riigi autoriteet tema poolt jagatavale

teabele anda avalikkuse silmis uue kvaliteedi. Seega võib riigi poolt teabe avaldamine olla

vaid näiliselt, mitte aga oma eesmärkide ja mõjude poolest sarnane eraisikute avaldustele (p

24).

14. Et FI apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad FI apellatsiooniastme menetluskulud

HKMS § 108 lg 1 alusel FI enda kanda. AK ei ole menetluskulude hüvitamise taotlust ega

asjakohaseid tõendeid ringkonnakohtule esitanud, mistõttu jäävad AK apellatsiooniastme

menetluskulud tema enda kanda HKMS § 109 lg 1 alusel.

(allkirjastatud digitaalselt)