3-17-920/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS k a e b u s e t a g a s t a m i s e k o h t a

Kohtuasja number 3-17-920 Määruse kuupäev ja koht 03.05.2017 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi E.S.´ kaebus Tartu Maakohtu tegevuse peale tsiviilasja nr 2- 12-21148 menetlemisel Resolutsioon

1. Tagastada E.S. kaebus.

2. Jätta E.S. esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.

3. Kohtumäärus saata kaebuse esitajale.

Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni p-i 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Määruse resolutsiooni p 2 peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.

Asjaolud

1. 02.05.2017 saabus Tartu Halduskohtusse E.S.i (S.) kaebus Tartu Maakohtu tegevuse kohta tsiviilasja nr 2-12-21148 menetlemisel. Kaebuse esitaja leiab, et Tartu Maakohtu õigusvastase tegevusega on tekitatud talle nii materiaalset (tasutud riigilõivud, kohtukulud, vastaspoole menetluskulud) kui moraalset kahju. Kaebaja leiab, et tulenevalt riigivastutuse seadusest on tal kahju hüvitamise nõue.

Kaebaja on esitanud kohtule taotlused, milles nõuab Tartu Maakohtu kohtumenetluse tsiviilasjas nr 2-12-21148 õigusvastaseks ja E.S. menetlusja põhiõigusi rikkuvaks tunnistamist; tuvastada ja tunnistada tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 168 lg-d 1 ja 2 põhiseadusega vastuolus olevaks; tuvastada Tartu Maakohtu õigusvastase tegevusega tekitatud kahju ja hüvitada see E.S.. Kaebuses Tartu Halduskohtule taotleb kaebaja Tartu Maakohtu 06.03.2014 ja 28.03.2014 kohtumääruste (kaebuses nimetatud haldusakt) õigustühiseks tunnistamist ja nimetatud määruste (haldusaktide) täitmise peatamist. Kaebaja taotleb riigilõivust vabastamist kaebuse esitamisel ning tagastada riigilõiv summas 513,38 eur (tulenevalt riigilõivu seadusest), sest hagi ei võetud menetlusse. Kaebaja taotleb dokumentaalsete tõenditena võtta asja juurde kohtutoimik tsiviilasjas nr 2-12- 21148.

Kohtu seisukoht

2. Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus hindab, kas E.S.i kaebuse menetlusse võtmine on võimalik või esineb kaebuses mõni kõrvaldatav puudus või esineb alus kaebuse tagastamiseks.

3. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. HKMS § 4 lg 2 järgi võib seadusega halduskohtu pädevusse anda ka muu ülesande.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 1 kohaselt vaadatakse tsiviilasi läbi tsiviilkohtumenetluses, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilasi on eraõigussuhtes tulenev kohtuasi. TsMS § 9 lg 1 kohaselt lahendavad tsiviilasju maakohtud, ringkonnakohtud ja Riigikohus. TsMS § 11 lg-st 1 tulenevalt vaatavad maakohtud esimese astme kohtuna läbi kõiki tsiviilasju.

5. E.S.i kaebusest nähtub, et ta soovib, et halduskohus asuks hindama, kas kohtumenetlus tsiviilasjas nr 2-12-21148 on läbi viidud õiguspäraselt ja kas E.S.ile on nimetatud kohtumenetluse raames põhjustatud kahju. Kui kohus tuvastab, et kaebajale on kahju põhjustatud, siis hüvitada see kaebajale.

Kaebaja on märkinud, et Tartu Maakohtu 06.03.2014 ja 28.03.2014 määrused on haldusaktid.

6. Kaebuses halduskohtule tuleb märkida HKMS § 38 lg 1 p 5 järgi kaebuse nõue vastavalt käesoleva seadustiku §-le 37. Halduskohtusse võib HKMS § 37 lg 2 järgi esitada kaebuse, millega võib nõuda: 1) haldusakti osalist või täielikku tühistamist (tühistamiskaebus); 2) haldusakti andmist või toimingu tegemist (kohustamiskaebus); 3) haldusakti andmise või toimingu tegemise keelamist (keelamiskaebus); 4) avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamist (hüvitamiskaebus); 5) haldusakti või toimingu õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamist (heastamiskaebus); 6) haldusakti tühisuse, haldusakti või toimingu õigusvastasuse või muu avalikõiguslikus suhtes tähtsust omava faktilise asjaolu kindlakstegemist (tuvastamiskaebus). HKMS §

6 lg-te 1 ja 2 järgi halduskohtumenetluses loetakse haldusaktiks haldusakt haldusmenetluse seaduse § 51 tähenduses, haldusleping haldusmenetluse seaduse § 95 tähenduses, samuti üksikjuhtumit reguleeriv halduse siseakt ning haldusorgani toiminguks loetakse haldusorgani poolt haldusmenetluses tehtud toiming, samuti haldusorgani tegevusetus ja viivitus avalikõiguslikus suhtes.

TsMS § 463 lg 1 järgi lahendab määrusega kohus menetlusosaliste menetluslikud taotlused ning juhib ja korraldab menetlust. Seaduses sätestatud juhul võib kohus asja lahendada määrusega. Sama paragrahvi lg 2 järgi kohaldatakse määrusele vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti.

Eeltoodust tulenevalt saab järeldada, et Tartu Maakohtu määrused ei ole haldusaktid, mida oleks võimalik halduskohtus vaidlustada.

7. Kohus märgib, et halduskohtule ei ole pandud ülesannet teostada maakohtu otsustuste üle järelevalvet (HKMS § 4 lg 2). Seega halduskohtu pädevuses ei ole asuda hindama, kas Tartu Maakohus on tsiviilasja menetluse läbi viinud õiguspäraselt ning kas kohtumenetluse käigus on kaebajale põhjustatud materiaalset või moraalset kahju. Kui isik ei nõustu tsiviilvaidluse raames kohtu poolt tehtud otsustusega (määrus, otsus), on tal võimalik seda vastavalt TsMS-is sätestatud menetlusreeglitele vaidlustada. Tsiivilasja nr 2-12-21148 materjalidest nähtub, et kaebaja on kasutanud erinevates kohtuastmetes võimalusi vaidlustamaks kõnealuses tsiviilasjas Tartu Maakohtu määruseid. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS §-le 13 lahendab Riigikohus ka jõustunud kohtulahendite peale esitatud teistmisavaldusi. TsMS § 702 ja järgnevate sätetega on reguleeritud jõustunud kohtulahendi teistmise alused.

8. Kohus selgitab kaebajale, et riigivastutuse seaduse (edaspidi RVastS) § 1 lg 1 sätestab avaliku võimu volituste rakendamisel ja muude avalike ülesannete täitmisel rikutud õiguste kaitse ja taastamise ning tekitatud kahju hüvitamise alused ja korra (riigivastutus). RVastS § 15 lg 1 järgi võib isik nõuda kohtumenetluse käigus, sealhulgas kohtulahendiga tekitatud kahju hüvitamist üksnes juhul, kui kohtunik on kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo. RVastS § 17 lg 1 järgi kahju hüvitamiseks võib esitada taotluse kahju tekitanud haldusorganile või kaebuse halduskohtule. Taotlus kohtu poolt tekitatud kahju hüvitamiseks esitatakse Justiitsministeeriumile. Seega, kui kaebaja leiab, et kohus on tekitanud talle kahju, tuleb kaebajal kohtu poolt tekitatud kahju hüvitamiseks esitada taotlus esmalt Justiitsministeeriumile. Nimetatud seisukohta toetab ka Riigikohtu halduskolleegiumi 04.06.2013 kohtumääruse nr 3-3-1-86-12 p-des 12 ja 13 kajastatu. Riigikohtu halduskolleegium on 08.10.2008 määruses nr 3-3-1-41-08 p-s 8 leidnud, et eriregulatsioonina tuleneb RVastS § 18 lg-st 2, et kui isik on taotlenud hüvitist haldusorganilt ja pole saanud rahuldavat tulemust, siis on tal võimalik esitada halduskohtule hüvitise saamiseks kaebus 30 päeva jooksul. Seetõttu peab isik, kui ta läbib RVastS § 17 lg-s 1 ja § 18 lg-s 2 reguleeritud kohtuvälise menetluse haldusorganis, pöörduma menetluse tulemusega mittenõustumisel halduskohtusse kahjunõudega 30 päeva jooksul arvates taotluse rahuldamata jätmisest.

9. HKMS § 121 lg 1 p 1 kohaselt kohus tagastab määrusega kaebuse selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses ja lg 3 kohaselt selgitab kohus võimaluse korral kaebuse tagastamisel, kuhu ja millises korras on kaebajal võimalik asja lahendamiseks pöörduda.

Kuna E.S. kaebuse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, tagastab kohus E.S. tema kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel. HKMS § 43 lg 2 järgi kaebuse tagastamine ja läbi vaatamata jätmine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel või läbi vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

10. Kaebuses on esitatud ka esialgse õiguskaitse taotlus, peatada haldusaktide (Tartu Maakohtu 06.03.2014 ja 28.03.2014 kohtumääruste) täitmine. HKMS § 249 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

Esialgse õiguskaitse funktsioon on tagada põhivaidluse tulemuse efektiivsus. Taotluse eesmärgiks on seega kohtumenetluse ajal tagada õigusliku olustiku säilimine. Kuna kohus tagastab E.S. kaebuse, siis ei ole kohtul ka seadusest tulenevat alust esialgset õiguskaitse taotlust sisuliselt läbi vaadata.

11. Kaebuses on esitatud taotlus riigilõivust vabastamiseks kaebuse esitamisel. Kuna kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel, siis ei lahenda kohus kaebaja riigilõivust vabastamise taotlust kaebuse esitamisel.

(allkirjastatud digitaalselt) Mare Priks kohtunik

Kohtumääruse põhjendusi on muudetud Tartu Ringkonnakohtu 13.12.2017 määrusega

Tartu Ringkonnakohtu 13.12.2017 määrus

Resolutsioon

Jätta E.S. määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 3. mai 2017. a määruse resolutsiooni punkt 1 muutmata, muutes halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.