Legislator Case Law & Legislation
3-15-2650/16 AI generated

3-15-2650/16 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-15-2650/16
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Tartu Linnavalitsuse rahandusosakond kohustas 23.09.2015. a korraldusega nr 6- parklasse. Ühtlasi hoiatati korraldusega Weekend Eesti OÜ-d korralduse tähtajaks täitmata

Legislator headnote

AI generated

3-15-2650/16 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: a korraldusega nr 6- parklasse. Ühtlasi hoiatati korraldusega Weekend Eesti OÜ-d korralduse tähtajaks täitmata

Keywords

AI generated
weekly residency special scheme for travel agents weekly rest period holiday compensation resort tax reasonableness
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Madis Ernits ja Agu Timmi

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

03.05.2017, Tartu

Haldusasja number

3-15-2650

Haldusasi

Weekend Eesti OÜ kaebus Tartu Linnavalitsuse

23.09.2015. a korralduse nr 6-12.2/13425 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 07.01.2016. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Weekend Eesti OÜ apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Weekend Eesti OÜ, esindaja Ingridt Allemann

Vastustaja Tartu linn

RESOLUTSIOON

1. Jätta Weekend Eesti OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu

07.01.2016. a otsus muutmata.

2. Jätta kaebaja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemise päevast, s.o hiljemalt 02.06.2017 (HKMS § 212 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Linnavalitsuse rahandusosakond kohustas 23.09.2015. a korraldusega nr 6-

12.2/13425 Weekend Eesti OÜ-d esitama viie tööpäeva jooksul korralduse saamisest

reklaamimaksualane maksudeklaratsioon Tartus Riia 28 hoonel oleva kahe reklaami kohta,

millel on tekst „Laomüük“, Weekend Eesti OÜ kaubamärk ja joonis sissesõiduks kaupluse

parklasse. Ühtlasi hoiatati korraldusega Weekend Eesti OÜ-d korralduse tähtajaks täitmata

jätmise korral sunniraha rakendamisega.

2. Weekend Eesti OÜ täitis Tartu Linnavalitsuse ettekirjutuse ja esitas 24.09.2015. a nõutud

reklaamimaksu deklaratsioonid.

3. Weekend Eesti OÜ esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Linnavalitsuse

rahandusosakonna 23.09.2015. a korralduse nr 6-12.2/13425 tühistamiseks.

Kaebuse kohaselt kasutab kaebaja Tartus Riia 28 asuvat hoonet 26.02.2015 Leevarex OÜ-ga

sõlmitud üürilepingu alusel oma majandustegevuses Riia 26 asuvas kaupluses müüdavate

kaupade laopinnana. Riia 28 asuval hoonel on mõlemas maja otsas üleval teave müüdavate

kaubamärkide ning kaebaja kaubamärgi ja majandustegevuse liigi kohta.

Tartu Linnavalitsus tõlgendas ja kohaldas ebaõigesti reklaamiseaduse (RekS) ja Tartu

Linnavolikogu 05.12.2013. a määruse nr 1 "Reklaamimaks" (määrus nr 1) sätteid ning jättis

põhjendamatult kohaldamata RekS § 2 lg 2 p-d 1 ja 2 ning määruse nr 1 § 3 p 6 sätted.

Ekslik on vastustaja seisukoht, et kaebaja majandustegevuse kohaks saab lugeda üksnes

kauplust hoones Riia 26, mistõttu Riia 28 hoonel asuvat teavet tuleb lugeda reklaamiks.

Mittereklaami käsituses omavad tähtsust mõisted „majandustegevuse koht“ ja

„majandustegevus“, mida määrus nr 1 ja reklaamiseadus ei ava. Tegevuskoha mõiste on laiem

kui selle mõiste tsiviilseadustiku üldosa seaduses. Reklaamiseaduse eelnõu kohaselt

käsitatakse tegevuskohana igasugust isiku majandus-või kutsetegevuse kohta, mis võib olla

nii püsiv kui ka ajutine. Riia 28 asuval kinnistul toimub kaebaja majandustegevus samamoodi

nagu Riia 26. Ei oma tähtsust, kas majandustegevuseks on kauba müük või müüdava kauba

jaoks laopinna kasutamine. Mõlemad on seotud kaebaja majandustegevusega ja seetõttu ka

mõlemad kinnistud käsitatavad äriühingu majandustegevuse kohana.

Riia 28 hoonel vaidlusalusel pinnal asuva teabe näol on tegemist kaubandusliku teabega.

Reklaamiseadus ei keela kaubandusliku teabe paigaldamist ka majandustegevuse koha teistele

hoonetele, mitte ainult hoonele, kus toimub kaupade müük (kauplus) ning sellist teavet tuleb

käsitada mittereklaamina RekS § 2 lg 2 mõttes. Oluline on, et hoone, millel kaubanduslik

teave paikneb, on teabe paigaldaja tegevuskohaks ja kasutuses teabe paigaldaja

majandustegevuses.

Riia 28 hoonel asuva teabe oranžil taustal olev pind, millel tähis viitega parklale ei ole samuti

käsitatav reklaamina, kuna kaebaja ei tegele parkimisteenuste osutamisega ega reklaami selle

viitega tasulist parkimist, vaid tegemist on teabega kaebaja kaupluse klientidele auto

parkimise võimaluste kohta.

4. Tartu Halduskohus võttis 26.10.2015. a määruse resolutsiooni p-ga 1 kaebuse menetlusse ja

resolutsiooni p-ga 3 peatas esialgse õiguskaitse korras Tartu Linnavalitsuse rahandusosakonna

23.09.2015. a korralduse nr 6-12.2/13425 täitmise.

HALDUSKOHTU LAHEND

5. Tartu Halduskohus jättis 07.01.2016. a otsusega Weekend Eesti OÜ kaebuse rahuldamata

(resolutsiooni p 1), tühistas 26.10.2015. a määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu

(resolutsiooni p 2) ja jättis menetluskulud poolte endi kanda (resolutsiooni p 3).

Halduskohtu otsuse kohaselt paikneb vaidlusalune teave kolmel üksteise kohale kinnitatud

kangal, millest ülemise ja alumise on kaebaja reklaamina deklareerinud ning vastustaja on

teabe ositi käsitamist aktsepteerinud.

Vastustaja on põhjendatult märkinud, et Riia 28 hoonele paigutatud teave on tajutav ühtsena.

Riia 28 hoone fotost nähtub, et Kauburi Kaubamajas toimub Nike, Sketchers ja Mustang

jalanõude laomüük, weekend kaubamärgiga tähistatud müügikohas. Mõistest „laomüük“ võib

aru saada, et nimetatud kaubamärkide tooteid müüakse tavapäraselt eeldatavast jaehinnast

soodsamalt. Teave ei ole tajutav kolme iseseisva osana vastavalt sellele, millisel kangal teave

asub, vaid moodustab terviku.

Riia 28 hoonele paigutatud teavet tuleb tervikuna reklaamiks pidada. Teabe mõju avaldub

kolmele kangale ühtselt tajutava pinnana paigutatud teabe koostoimes. Puudub kahtlus, et

teabe eesmärgiks on suurendada kaupade müüki kaebaja kaupluses, mistõttu tuleb Riia 28

hoonele paigutatud teavet tervikuna käsitada reklaamina.

Kaebaja kauplus asub Riia 26 hoones. Vaidlusalune teave on paigutatud aga Riia 28 hoonele

ning üheselt suunatud avalikku tänavaruumi. Kaebaja kauplusest on võimalik teabega tutvuda

üksnes juhul, kui teave on kaupluse akendest nähtav. Seetõttu on ilmne, et tegemist ei ole

vahetult kohas, kus kaebaja müüb kaupa, antava teabega ning sõltumata teabe sisust ei laiene

sellele RekS § 2 lg 2 p-s 1 sätestatud erand. Teabe esitamise viisi ja koha tõttu ei saa see olla

suunatud kaebaja klientidele informatsiooni andmiseks kaebaja müüdava kauba või

müügitingimuste kohta. Vaidlusalune teave on ka sedavõrd üldsõnaline, et sellest ei ilmne ei

kaebaja müüdava kauba omadusi ega kaebaja poolt kasutatavaid müügitingimusi.

Riia 28 hoonel avaldatud teave ei kanna kaebaja müügikoha tähistamise eesmärki. RekS § 2

lg 2 p-s 2 nimetatud andmetest on Riia 28 hoonel avaldatud üksnes kaebaja kaubamärk.

Seejuures puudub muust teabest selgelt eristatav info kaupluse lahtioleku aja kohta või

kaebaja äri- või domeeninimi.

Riia 28 hoonele paigutatud teave tervikuna vastab reklaami mõistele, on suunatud kaupade

müügi suurendamisele ning ainuüksi kaebaja kaubamärgi ja parkimisvõimaluse näitamine ei

muuda teabe kui terviku olemust. Mõistel „laomüük“ puudub selge õiguslik tähendus. Seega

ei ole alust pidada laomüüki kaebaja tegevuse liigi tähistuseks ning oma tegevuse laomüügina

esitamise eesmärgiks on eelkõige rõhutada hinnaeelist konkureerivate jalatsimüügiga

tegelevate ettevõtete ees. Vastavalt ei saa Riia 28 hoonele paigutatud andmeid pidada kaebaja

tegevuskoha tähiseks RekS § 2 lg 2 p 2 mõttes. Teistsuguseks seisukohaks ei anna alust ka

see, et mõni RekS § 2 lg 2 p 2 nimetatud teabe elementidest esineb vaidlusalusel reklaamil.

Üksikute elementide ülejäänud teabest eraldi vaatlemine ei ole põhjendatud, kuna need on

esitatud ühes reklaami ülejäänud elementidega ja selliselt ka tajutavad. Selliselt on kogu Riia

28 hoonele paigutatud teave reklaam, millele ei laiene RekS § 2 lg 2 p-s 2 sätestatud erand.

Sõltumata eelnevast ei ole Riia 28 hoonele paigutatud teabele RekS § 2 lg 2 p 2 erand

kohaldatav ka põhjusel, et tegevus, mida teave puudutab (s.o jalatsite müük) selles hoones ei

toimu.

RekS § 2 lg 2 p-st 2 tuleneb, et reklaamina ei käsitata konkreetses kohas toimuvat

majandustegevust puudutavat tähistust. Kaebaja RekS § 2 lg 2 p 2 tõlgendus kaldub kõrvale

eesmärgist lubada isikutel tähistada oma tegeliku majandustegevuse koht selle eest

reklaamimaksu tasumata võimaldades saavutada konkurentsieelise isikutel, kelle

majandustegevus toimub mitmes kohas. Olukorras, kus kaebaja Riia 28 hoones kaupu ei müü

ega ole väitnud, et tegemist oleks tema kaupluse sissepääsu juurde paigutatud teabega, ei

vasta teave kaupade müügi kohta RekS § 2 lg 2 p 2 tunnustele juba ainuüksi teabe

avalikustamise koha tõttu. Seejuures ei ole vaidlust, et Riia 28 hoone võib olla kaebaja

majandustegevuse kohaks. Määravaks on, et hoonele paigutatud teave ei puuduta kaebaja

majandustegevust (kaupade võimalik ladustamine) selles hoones.

Määruse nr 1 § 3 p 6 sätestab reklaamimaksuga maksustamisele mittekuuluva erandina

majandustegevuskoha tähistuse mõnevõrra erinevalt RekS § 2 lg 2 p-st 2. Määrus nr 1 ei

nõua, et reklaamimaksu tasumise kohustusest vabanemiseks oleks majandustegevuse koha

tähistus paigutatud vahetult sellele hoonele, milles isiku majandustegevus toimub. Samas ei

saa määruse nr 1 regulatsioonist järeldada, et majandustegevuse koha tähistusena saaks

reklaamimaksu kohustuseta avaldada teavet kohas, kus vastavat liiki majandustegevust ei

toimu. Kuna Riia 28 ja Riia 26 hooned asuvad erinevatel kinnistutel, siis ei oleks kaebajal

võimalik vabaneda Riia 28 hoonel avaldatud teabelt reklaamimaksu tasumise kohustusest ka

juhul, kui tegemist oleks teabega, mis on käsitatav kaebaja majandustegevuse koha

tähistusena.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

6. Weekend Eesti OÜ esitas Tartu Halduskohtu 07.01.2016. a otsusele apellatsioonkaebuse,

milles palub halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada.

Apellatsioonkaebuse kohaselt ei selgu halduskohtu otsusest üheselt, kuidas vaidlusalune teave

suurendab kauba müüki Riia 26 asuvas kaupluses ning millised asjaolud kohus selleks

tuvastas. Halduskohus tõlgendas ja kohaldas ebaõigesti RekS § 2 lg 2 p-i 2 ja jättis

põhjendamatult kohaldamata kaubandustegevuse seaduse (KaubTS) § 10 lg 1 p-d 1 ja 2.

Kohus ei analüüsinud ega hinnanud kaebaja väiteid, et Riia 28 hoonel asuva teabe näol on

tegemist kaubandusliku teabega, mida RekS § 2 lg 2 p 2 kohaselt ei käsitata reklaamina ega

arvestanud kaebaja põhjendusi viitega reklaamiseaduse eelnõu seletuskirjale. Reklaamina ei

käsitata äriühingu majandustegevuse koha tähistust. Kaebaja tugineb siinkohal

reklaamiseaduse eelnõu 135 SE seletuskirja §-le 2. Seadusandja mõte ja tahe oli

reklaamiseaduse mõttes käsitada isiku majandustegevuse koha mõistet laiemalt kui ainult

müügikoht või kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 16 mõttes isiku tegevuskoht. Riia 28

asuval kinnistul toimub kaebaja majandustegevus selle laiemas mõistes samamoodi nagu Riia

26. Tähtsust ei oma, kas majandustegevuseks on kauba müük või müüdava kauba jaoks

laopinna kasutamine. Mõlemad hooned on käsitatavad äriühingu majandustegevuse kohana.

Halduskohus jättis põhjendamatult analüüsimata ja hindamata kaebaja väited, et Riia 28

hoonel asuva teabe näol on tegemist kaubandusliku teabega, mida ei loeta reklaamiks RekS §

2 lg 2 järgi. Reklaamiseaduse eelnõu seletuskirjast tulenevalt ei loeta RekS § 2 lg 2 järgi

reklaamiks ka kaubanduslikku teavet KaubTS § 10 mõttes. Riia 28 hoone ja selles asuvad

laoruumid tuleb lugeda kaebaja majandustegevuses püsivalt kasutuses ja äriühingu

tegevuskohaks.

Halduskohus ei analüüsinud ega võtnud seisukohta kaebaja väitele, mille kohaselt reklaami-

seadus ega määrus nr 1 ei piira, mitu majandustegevuse kohta isikul ühes haldusüksuses võib

olla või mitmel kinnistul võib ühes omavalitsusüksuses äriühingu majandustegevuse koht

olla. Samuti ei tulene, et mittereklaamina võib käsitada teavet üksnes ühes majandustegevuse

kohas juhul, kui isiku majandustegevus toimub mitmes kohas samas haldusüksuses. Kohus ei

esitanud seisukohta kaebaja väitele, et viide parklale ei ole käsitatav reklaamina, vaid teabena

kaebaja klientidele auto parkimise võimaluste kohta. Kohtotsusest ei ole tuvastatav, kuidas

sellise teabe eesmärgiks saab olla üleskutse kauba ostmiseks ja kauba müügi suurendamiseks.

Tartu linnal puudus õigus kohustada kaebajat esitama maksudeklaratsiooni Riia 28 hoonel

asuva teabe oranžil taustal oleva pinna kohta, kuna nimetatud teabe näol, sh tervikuna kogu

teavet arvestades, on tegemist kaubandusliku teabega, samuti teabega, mida ei käsitata

RekS § 2 lg 2 p 1 ja määruse nr 1 § 3 p 6 mõttes reklaamina.

7. Tartu linn palub vastuses apellatsioonkaebusele jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja

kaebaja menetluskulud tema enda kanda.

Vastuse kohaselt jõudis halduskohus õigele järeldusele, et Riia 28 hoonele paigaldatud ning

peaaegu kogu Riia 28 hoone seina suuruse plakati puhul on tegemist reklaamiga.

Halduskohtus ei analüüsinud vastustaja, kas Riia 28 hoonele paigaldatud plakati puhul on

tegemist reklaamiga RekS § 2 lg 1 p 3 tähenduses või mitte, kuid vastustaja nõustub selles

küsimuses Tartu Halduskohtuga (otsuse punktid 16 ja 17).

Halduskohus jõudis õigele järeldusele, et Riia 26 hoonele paigaldatud plakat on tajutav ühtse

tervikuna, vaatamata sellele, et vastustaja on nõustunud selle ositi deklareerimisega. Kogu

plakat viitab üheselt kõrvalkinnistul asuvale poele, mitte Riia 28 kinnistul paiknevale

väidetavale kaubalaole.

Teabe reklaamiks liigitamisel on tihti tegemist üsnagi subjektiivse hinnanguga, kuid samas on

kohtupraktikast tulenevalt võimalik siiski lähtuda ka teatud objektiivsetest kriteeriumitest.

Arvestades vaidlusaluse eksponeeritud teabe suurust, teabe kujunduse erksaid värve ning

suunatust avalikku tänavaruumi, siis on tegemist eesmärgiga suurendada klientide arvu

kõrvalkinnistul asuvas kaebajale kuuluvas poes.

Majandustegevuse registri arhiivist tehtud väljavõttelt nähtub, et kaebaja poed kandsid nime

"WEEKEND LAOMÜÜK". Välistada ei saa halduskohtu tõlgendust sõnale laomüük, kuid

ehkki käesoleval ajal poodide nimesid enam ei registreerita, jääb vastustaja seisukohale, et

vaidlusalusel reklaamil viidatud sõnaühendi "WEEKEND LAOMÜÜK" puhul on jätkuvalt

tegemist viitega Kauburi Kaubamajas asuvale kauplusele ning eksponeeritud teabe puhul on

tegemist kaebaja kaupluse nimega ja mitte majandustegevusviisiga.

Vaidlusaluse teabe puhul on tegemist reklaamiga RekS § 2 lg 1 p 3 mõttes. Kohaldamisele ei

kuulu RekS § 2 lg 2 p-de 1 ja 2 sätted ning halduskohus tõlgendas nii reklaamiseaduse sätteid,

Tartu linna reklaamimääruse kui ka kaubandustegevuse seaduse asjakohaseid sätteid õigesti.

Vaidlusalune reklaam Riia 28 kinnistul ei viita seal paiknevale kaebaja võimalikule

kaubalaole vaid kõrvalkinnistul paiknevale poele. Välistada ei saa, et Riia 28 kinnistu võib

olla kaebaja majandustegevuse kohaks, kuid ainuüksi üürilepingu olemasolu ei tõenda, et

tegemist on kaebaja majandustegevuse kohaga ning, et kaebaja ka reaalsuses kasutab Riia 28

kinnistul paiknevat hoonet laopinnana. Üürilepingust jääb mulje, et Riia 28 hoone on võetud

üürile vaid reklaami paigaldamise eesmärgil.

Ebaõige on kaebaja seisukoht, et reklaamiseadus ei keela kaubandusliku teabe paigaldamist

ka majandustegevuse koha teistele hoonetele, mitte ainult hoonele, kus toimub kaupade müük

ning sellist teavet tuleb käsitleda mittereklaamina RekS § 2 lg 2 mõttes. Reklaamiseadus ei

keela teabe paigaldamist viitega isiku teistele majandus- ja kutsetegevusega seotud hoonetele,

kuid reklaamiseadus ei võimalda tõlgendada RekS § 2 lg 2 p-des 1 ja 2 toodud erisusi

selliselt, et teave, mis hoonele või kinnistule paigaldatakse võib viidata ükskõik millisele

teisele isiku majandus- või kutsetegevuse kohale. Maksuvabalt saab eksponeerida vaid teavet,

mis viitab konkreetsele samas hoones või kinnistul toimuvale majandus- või kutsetegevusele.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et Weekend Eesti OÜ apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata

ning Tartu Halduskohtu 07.01.2016. a otsus muutmata. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud

seisukoht ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamiseks. Ainuüksi asjaolu, et

kaebaja ei nõustu halduskohtu põhjendustega ei anna veel alust leida, et halduskohus on

ebaõigesti hinnanud asjas kogutud tõendeid ja kohaldanud materiaalõigust. Ringkonnakohus

nõustub halduskohtu otsuses toodud põhjendustega ja HKMS § 201 lg 4 alusel ei pea

vajalikuks neid korrata. Seoses apellatsioonkaebusega peab ringkonnakohus vajalikuks

märkida järgmist.

9. Apellatsioonimenetluses on kaebaja vaidlustanud halduskohtu otsust osas, mis puudutab

RekS § 2 lg p 2 tõlgendamist. Ringkonnakohus ei nõustu selles osas kaebajaga. RekS § 2 lg 2

p 2 kohaselt ei käsitata reklaamina majandus- ja kutsetegevuse koha tähistust selle nime, liigi,

kauba müügi või teenuse osutamise aja, isiku nime, kaubamärgi ja domeeninimega ehitisel,

kus majandus- või kutsetegevuse koht asub, ja majandus- ja kutsetegevuse koha sissepääsu

juures. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et Riia 28 hoonel avaldatud teave ei kanna

kaebaja müügikoha tähistamise eesmärki ja sellel on eeltoodud sättes nimetatud andmetest

ainult kaebaja kaubamärk. Kindlasti puudub selles muust teabest selgelt eristatav info

kaupluse lahtioleku aja kohta või kaebaja äri- või domeeninimi. Samuti tuleb Riia 28 hoonele

paigutatud teavet käsitleda tervikuna. Kuna reklaam on paigutatud tervikuna, siis on see ka

tajutav ühtse tervikuna ja seega on Riia 28 hoonele paigutatud teave reklaam, millele ei laiene

RekS § 2 lg 2 p-s 2 sätestatud erand. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et osaliselt on

kaebaja nõustunud sellega, et tegemist on reklaamiga. Seda, et kaebaja kasutab Riia 28 hoonet

reklaamimiseks viitab ka kaebaja sõlmitud üürileping, mille p 2.5 kohaselt on kaebajal õigus

kasutada hoone fassaadi kahel küljel oma ettevõtte reklaamimiseks (tl 9). Kuna halduskohus

on õigustatult leidnud, et tegemist on reklaamiga terves ulatuses, siis puudub alus vaidlustatud

haldusakti tühistamiseks.

10. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et halduskohus ei ole võtnud seisukohta selles, mitu

majandustegevuse kohta isikul ühes haldusüksuses võib olla või mitmel kinnistul võib

äriühingu majandustegevus olla. Halduskohus on seda põhjalikult käsitlenud otsuse p-s 23.

Halduskohus on viitega määrusele nr 1 õigustatult leidnud, et majandustegevuse koha

tähistusena ei saaks reklaamimaksu kohustuseta avaldada teavet kohas, kus vastavat liiki

majandustegevust ei toimu. Asjas puudub vaidlus selles, et kaebaja ei teosta laomüüki Riia 28

kinnistul. Kuna kaebaja teostab laomüüki, siis on arusaadav, et kauba müük toimub otse laost

ja ringkonnakohtu arvates puudub kaebajal vajadus kasutada Riia 28 hoonet kaupade

ladustamiseks.

11. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et halduskohus ei ole esitanud oma põhjendusi

kaebaja väidetele, et viide parkale ei ole käsitatav reklaamina, vaid teabega klientidele auto

parkimise võimaluse kohta. Halduskohus on otsuse p-s 20 leidnud, et Riia 28 hoonele

paigutatud teave tervikuna vastab reklaami mõistele, on suunatud kauba müügi

suurendamisele ning ainuüksi kaebaja kaubamärgi ja parkimisvõimaluse näitamine ei muuda

teabe kui terviku olemust. Ringkonnakohus osundab ka sellele, et arvestades asjaolu, et

kaebajale kuuluv laomüük asub tiheda liiklusega Riia tänava ääres, siis sinna paigutatud

reklaam, mis näitab ka parkimiskohtade olemasolu, on kaudselt suunatud sellele, et ka mujalt

pärit olevaid kliente suunata oma tooteid ostma.

12. Ringkonnakohus leiab, et ka kaebaja muud apellatsioonkaebuses toodud väited ei ole

aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamisele, kuna halduskohus on neid kõiki juba

käsitlenud ja ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega.

13. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kaebaja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad tema poolt apellatsioonimenetluses

kantud menetluskulud tema kanda. Vastustaja menetluskulude taotlust ei ole esitanud.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel

Madis Ernits

Agu Timmi