2-16-10941/23 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Gaida Kivinurm, Mati Maksing, Ele Liiv

Määruse tegemise aeg ja koht

28.04.2017, Tallinn

Tsiviilasja number

2-16-10941

Tsiviilasi

KJ kaebus kohtutäitur Hille Kudu 07.07.2016 otsusele

täiteasjades

nr

035/2016/1395,

035/2016/1391,

035/2016/1392

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 03.10.2016 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Tallinna kohtutäitur Hille Kudu määruskaebus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Avaldaja: KJ (isikukood XXXXXXXXXX, elukoht

XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Denis Polman

Puudutatud

isik

I

(sissenõudja

täiteasjas

nr 035/2016/1391): MM (isikukood XXXXXXXXXXX,

elukoht XXX)

Puudutatud

isik

II

(sissenõudja

täiteasjas

nr 035/2016/1392):

A-MM

(isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX)

Puudutatud

isik

III

(sissenõudja

täiteasjas

nr 035/2016/1395): SR (isikukood XXXXXXXXXXX,

elukoht XXX)

Puudutatud isik IV: Tallinna kohtutäitur Hille Kudu

(isikukood XXXXXXXXXXX, büroo asukoht Narva mnt

7D, 10117 Tallinn)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 03.10.2016 määrus tühistada osaliselt, s.o resolutsiooni p-de 5-7

osas, millega maakohus rahuldas KJ menetluskulude kindlaksmääramise avalduse

täies ulatuses (s.o 1397,40 eurot) ning määras, et väljamõistetud menetluskuludelt

(1397,40 eurot) kuulub tasumisele viivis.

2. Teha tühistatud osas uus määrus, millega rahuldada KJ avaldus menetluskulude

kindlaksmääramiseks osaliselt, s.o 1203 euro (sh riigilõiv 15 eurot, õigusabikulud

1188 eurot) ulatuses ja määrata, et väljamõistetud menetluskuludelt (1203 eurot)

kuulub tasumisele viivis.

3. Harju Maakohtu 03.10.2016 määruse kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus on

järgmine:

3.1.Rahuldada KJ kaebus kohtutäitur Hille Kudu 07.07.2016.a otsusele

täiteasjades nr 035/2016/1395, 035/2016/1391, 035/2016/1392.

3.2.Tühistada kohtutäitur Hille Kudu 07.07.2016.a otsus täiteasjades nr

035/2016/1395, 035/2016/1391, 035/2016/1392.

3.3.Jätta läbi vaatamata KJ taotlus täitemenetluste lõpetamiseks täiteasjades nr

035/2016/1395, 035/2016/1391, 035/2016/1392.

3.4.Jätta menetluskulud kohtutäitur Hille Kudu kanda.

3.5.Rahuldada KJ avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.

3.6.Välja mõista kohtutäitur Hille Kudult KJ kasuks menetluskuluna kaebuselt

tasutud riigilõiv summas 15 eurot ja õigusabikulud summas 1188 eurot.

3.7.Välja mõista kohtutäitur Hille Kudult KJ kasuks viivis menetluskulude 1203

euro tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni.

4. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

5. Määruskaebuse menetlemisega tekkinud menetluskulud jätta kohtutäitur Hille

Kudu kanda.

6. Rahuldada KJ avaldus määruskaebemenetlusega seoses tekkinud menetluskulude

kindlaksmääramiseks osaliselt.

7. Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista

kohtutäitur Hille Kudult KJ kasuks välja määruskaebemenetlusega seoses

tekkinud menetluskulu õigusabikulu näol 489,60 eurot (käibemaksuga).

8. Jätta

rahuldamata

KJ

avaldus

menetluskulude

rahalise

suuruse

kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks 316,80 euro ulatuses.

9. Määrata, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (489,60 eurot) tuleb tasuda

käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113

lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid

kandma kohustatud isik esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse

ärakirja kättetoimetamisest, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot

(tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 178 lg 2).

Selgitused

Vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta

seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,

annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja menetluse käik

1. KJ (avaldaja, võlgnik) esitas 15.07.2016 Harju Maakohtule kaebuse Tallinna

kohtutäitur Hille Kudu (puudutatud isik IV, kohtutäitur) 07.07.2016 otsusele

täiteasjades nr 035/2016/1395, 035/2016/1391, 035/2016/1392 (täitemenetluse

seadustik (TMS) § 218 lg 1). Avaldaja palub tühistada kohtutäituri 07.07.2016 otsuse,

millega jäeti rahuldamata avaldaja 20.06.2016 ja 27.06.2016 (28.06.2016) kaebused

kohtutäituri tegevuse ja otsuste peale, lõpetada täitemenetlus täiteasjades nr

035/2016/1395, 035/2016/1391, 035/2016/1392 täitemenetluse eelduste täitmata

jätmise tõttu ja jätta menetluskulud kohtutäituri kanda.

2. Avalduse kohaselt algatas kohtutäitur avaldaja suhtes 16.06.2016 täitemenetlused

täiteasjades nr 035/2016/1395, 035/2016/1391, 035/2016/1392. Täitedokumendiks oli

kõikides täiteasjades 27.07.2011 notariaalne kinnistu jagamise kokkulepe, kinnistu

müügileping, hüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping.

3. 20.06.2016 esitas avaldaja kaebuse kohtutäituri tegevuse ja otsustuste peale ning

28.06.2016 kaebuse täienduse. Võlgniku ja surnud PM vahel oli sõlmitud 27.07.2011

notariaalne kinnistu müügileping. PM elu ajal jõudis võlgnik tasuda müügisumma

esimese osamakse. Pärast PM surma jäi võlgnik ootama pärandvara jagamist, et oleks

teada, millises proportsioonis ja summas tuleb tasuda võlg PM pärijatele. Võlgnik jäi

ootama pärijate ringi kindlaksmääramist ning pärijate teadet võlgnetava summa ja

ülekande rekvisiitide kohta. Enne täitmisavalduse esitamist pidid pärijad teavitama

võlgnikku täitedokumendist, millest tuleneb nõude suurus ning andma võlgnikule

võimaluse see täitemenetluse väliselt tasuda. Võlgnik palub teatada, kust võttis

kohtutäitur sissenõudjate nõuete konkreetsed suurused, kuna täitedokumendist need ei

tulene. Võlgnikule on ebaselge, kuidas arvutas kohtutäitur põhivõlgnevuse summa ja

viivise. Samuti palub võlgnik teatada, mis alusel kandis kohtutäitur võlgniku kinnistule

võõrandamise keelumärke enne täitmisteate edastamist.

4. 07.07.2016 otsusega jättis kohtutäitur võlgniku kaebuse rahuldamata. Kohtutäitur

selgitas, et võlgniku suhtes on alustatud kolm täitemenetlust: 1) täitemenetlus nr

035/2016/1391, sissenõudja MM; 2) täitemenetlus nr 035/2016/1392, sissenõudja A-

MM; 3) täitemenetlus nr 035/2016/1395, sissenõudja SR. Täitemenetluse alustamisel

kontrollis kohtutäitur täitedokumenti (27.07.2011 notariaalne kinnistu müügileping) ja

nõude olemasolu. Sissenõudjate õigusjärglus ning nõuete suurus tuleneb Harju

Maakohtu 04.04.2016 otsusest nr 2-13-15524. Kohtuotsuse p-s 23 on kohus selgitanud,

et kõigil kaaspärijatel on õigus nõuda võlgnikult 29 138,01 euro tasumist, millest

põhivõlg on 25 555 eurot ja viivis 3582,01 eurot, sest võlgnik on viivitanud oma

lepingust tuleneva kohustuse täitmisega. Kohustus tuleb täita senisele võlausaldajale

senikaua kuni võlgnikku on teavitatud uuest võlausaldajast. Kuna hüpoteegiga tagatud

nõude täitmiseks on ainus võimalus sissenõude pööramine kinnisvarale, siis on võlgniku

kinnisasjale seatud ka koheselt kinnisasja käsutamise keelumärge, et vältida

täitemenetluse viibimist (TMS § 145 lg 4).

5. Avaldaja leiab, et kohtutäituri 07.07.2016 otsus ei ole põhjendatud, kuna kohtutäitur on

jätnud käsitlemata avaldaja poolt kaebustes tõstatatud küsimused. Ühestki täitmisteatest

ei selgu sissenõudjate nõude tegelik suurus. 04.04.2016 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-13-

15524 ei olnud täitedokumendiks avaldaja suhtes. Kui kohtuotsuses sedastatud

nõudeõigus sisaldab endas ka viivist, siis vaidleb avaldaja sellele vastu. Täitmisteadetest

ei selgu samuti, kas kohtutäitur arvestab viivist või mitte. Avaldaja palub kohtul

kontrollida vaidlustatud otsuses esitatud seisukoha, et võlausaldaja surma korral peab

võlgnik tasuma võlgnetavad osamakseid surnud võlausaldaja arveldusarvele.

Käesoleval juhul ei esinenud õiguslikku alust ning kohtutäitur ei põhjendanud, miks

seadis ta kinnisasja käsutamise keelumärke enne kinnisasja arestimisakti koostamist.

6. Kohtutäitur palus jätta avaldaja kaebuse rahuldamata. Täitmisavalduse lisana on

kohtutäiturile esitatud sissenõudjate poolt ka nõude detailne arvestus, täitedokument

ning sissenõudjate õigusjärglust tõendav Harju Maakohtu 04.04.2016 otsus tsiviilasjas

nr 2-13-15524. Nimetatud otsus ei ole täitedokumendiks võlgniku suhtes, vaid

nimetatud otsusest tulenevad sissenõudjate nõudeõigused ja õiguste suurused.

Kohtutäitur möönab, et täitemenetlused olid algatatud sissenõudjate avalduste alusel

ning avaldustes märgitud nõuete ulatuses, mis omakorda tulenesid õigusjärglust

tõendavast kohtuotsusest, milles olid märgitud sissenõudjate nõuded koos viivistega.

Käesoleva vastuse koostamise ajaks on nõuded vastavalt korrigeeritud. Kuigi

täitemenetlused olid algatatud ekslikult suuremas summas (viiviste osas), ei anna see

alust täitemenetluse lõpetamiseks osas, mis tuleneb otseselt täitedokumendist. Kõik

täitemenetluse eeldused on selles osas täidetud. Täitemenetluse formaliseerituse

nõudest tulenevalt ei pea kohtutäitur andma õiguslikku hinnangut võlgniku ja

sissenõudja vaidlusele nõude sissenõutavaks muutumise üle, kuna tegemist on

materiaalõiguse kohaldamise vaidlusega. TMS § 145 lg 4 rakendamisel on tegemist

kohtutäituri diskretsiooniotsusega. Keelumärke seadmine oli vajalik, et vältida

täitemenetluse viibimist, kuivõrd muul viisil kui sissenõude pööramisel kinnisvarale ei

ole võimalik täitedokumenti täita. Kui täitemenetluse alustamise eeldused on jätkuvalt

täidetud, ei ole alust kustutada TMS § 145 lg 4 alusel seatud keelumärget, kuivõrd

kinnisasi on arestitud 28.07.2016.

7. 17.08.2016 on kohtutäitur omaalgatuslikult korrigeerinud vaidlustatud täiteasjades

sissenõutavate summade suurust (tl 75). Kohtutäitur leidis, et ekslikult on vaidlustatud

täiteasjades algatatud menetlus ka viiviste osas. Sissenõudja on esitanud täitmisavalduse

koos lisadega (detailne viiviste arvestus ning kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-13-15524,

millest tuleneb sissenõudjate õigusjärglus) ning kohtutäitur on algatanud täitemenetluse

vastavalt täitmisavalduses märgitud summadele. Täitedokumendist ei tulene viivise

tasumise kohustust. Seega ei saa sissenõudjad oma õigust viiviste nõude osas maksma

panna antud täitemenetlustes.

8. 26.08.2016 teavitas kohtutäitur (tl 78), et täitemenetlused avaldaja suhtes on 26.08.2016

lõpetatud TMS § 48 lg 1 p 3 alusel (võlgnik tasus nõude vabatahtlikult).

9. 15.08.2016 on avaldaja esitanud menetluskulude nimekirja, milles on palunud

kohtutäiturilt välja mõista menetluskuluna avalduselt tasutud riigilõivu 15 eurot ja

lepingulise esindaja tasu 1382,40 eurot. Avaldaja esindaja poolt teostatud

õigusabitoiminguteks on: 1) 08.07.2016 kohtutäituri otsusega tutvumine, analüüs ja

kliendiga arutamine – 0,8 h; 2) 11.07.2016 täiteasja materjalidega tutvumine, analüüs –

2,6 h; 3) 12.07.2016-15.07.2016 kaebuse koostamine ja kliendiga jooksev

kooskõlastamine – 4,8 h; 4) 15.07.2016 kohtutäituri isikukoodi otsimine ja kaebuse e-

toimiku kaudu esitamine – 0,8 h; 5) 05.08.2016 ja 15.08.2016 jooksev asjaajamine – 0,6

h. Avaldajale on osutatud õigusabi tunnihinnaga 120 eurot (ilma käibemaksuta).

Esimese astme kohtu määrus

10. Harju Maakohtu 03.10.2016 määrusega rahuldati avaldaja kaebus kohtutäituri

07.07.2016 otsusele täiteasjades nr 035/2016/1395, 035/2016/1391, 035/2016/1392

ning tühistati kohtutäituri 07.07.2016 otsus täiteasjades nr 035/2016/1395,

035/2016/1391, 035/2016/1392. Maakohus jättis läbi vaatamata avaldaja taotluse

täitemenetluste

lõpetamiseks

täiteasjades

nr

035/2016/1395,

035/2016/1391,

035/2016/1392. Maakohus jättis menetluskulud kohtutäituri kanda ja rahuldas avaldaja

menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ning mõistis kohtutäiturilt avaldaja

kasuks menetluskuluna välja kaebuselt tasutud riigilõivu 15 eurot, õigusabikulud

1382,40 eurot ning viivise menetluskulude 1397,40 euro tasumata osalt

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses määruse

jõustumisest alates kuni täitmiseni.

11. 16.06.2016 esitasid sissenõudjad kohtutäiturile täitmisavaldused (tl 66-74), mille

kohaselt on palutud pöörata täitmisele hüpoteegiga tagatud nõue (27.07.2011

notariaalne leping). Täitmisteadetest (tl 63-65) tuleneb üheselt, et täitedokumendiks on

27.07.2011 notariaalne leping. Sissenõudjate õigusjärglus on tõendatud Harju

Maakohtu 04.04.2016 otsuse nr 2-13-15524 alusel. Seega ei ole kohtuotsus

täitedokumendiks täiteasjades nr 035/2016/1395, 035/2016/1391, 035/2016/1392.

12. Kuigi notariaalselt tõestatud kokkulepe on täitedokumentideks TMS § 2 lg 1 p 19

mõttes, on kohtutäitur jätnud hinnangu andmata sissenõudjate avaldustele ja

täitedokumentidele TMS § 23 lg 1 alusel. 17.08.2016 teates (tl 75) on kohtutäitur asunud

seisukohale, et ekslikult on täiteasjades algatatud menetlus ka viiviste osas. Sissenõudja

on esitanud täitmisavalduse koos lisadega (detailne viiviste arvestus ning kohtuotsus

tsiviilasjas nr 2-13-15524, millest tuleneb sissenõudjate õigusjärglus) ning kohtutäitur

on algatanud täitemenetluse vastavalt täitmisavalduses märgitud summadele.

Sissenõudja oli arvestanud viivist vastavalt VÕS § 113 lg-le 1, kuid täitedokumendist

ei tulene viivise tasumise kohustust. Seega ei saa sissenõudjad oma õigust viivise osas

maksma panna antud täitemenetlustes. Kohtutäituri hinnangul on viiviste nõue

õigustatud, kuid selle täitemenetluses sissenõudmiseks on esmalt vaja hankida

täitedokument ehk pöörduda hagiga kohtusse.

13. Eeltoodust tulenevalt nähtub, et kohtutäitur on alustanud täitemenetlused avaldustes

esitatud nõuete suuruse alusel, jättes täielikult tähelepanuta, et täitedokumendi alusel ei

ole viivisenõuete esitamine võimalik. Kohtutäitur ei ole enne täitemenetluste alustamist

palunud sissenõudjatel täpsustada esitatud avaldusi ega keeldunud osaliselt

täitemenetluste alustamisest. Kohtutäitur ei ole toiminud õiguspäraselt, kui alustas

avalduste alusel täitemenetlusi. Täitemenetluse peamine eesmärk on kindlaksmääratud

nõude ja kohustuse täitmine, mistõttu ei olnud alust täitemenetluste alustamiseks

viivisenõuete osas. Kuivõrd täiteasjades oli täitedokumendiks 27.07.2011 notariaalne

leping, on kohtutäitur ületanud formaliseerituse põhimõtet ja asunud nõude suurust

kindlaks määrama kohtuotsuse alusel, mis täiteasjades tõendas üksnes õigusjärgluse

fakti. Algset rikkumist ei kõrvalda ka 17.08.2016 sissenõutavate summade

korrigeerimine. Kohtutäitur ei ole järginud TMS-s ettenähtud regulatsiooni

täitemenetluse alustamisel, tegemist on formaalse rikkumisega, mis on toonud kaasa

võlgniku õiguste rikkumise täitemenetluses. Korrektsete täitmisavalduste esitamisel

oleks olnud võimalik alustada täitemenetlusi ning nõuded põhinõuete osas siiski täita.

Ülalmärgitud põhjendustel tuleb kaebus rahuldada ning kohtutäituri 07.07.2016 otsus

tühistada.

14. Täitmisteate vormist ega TMS-st ei tulene kohustust märkida täitmisteates nõude

suuruse kujunemise arvutuskäik. TMS §-s 8 sätestatust tulenevalt on aga kohtutäitur

kohustatud selgitama täitemenetluse osalistele nende õigusi ja kohustusi, sh ka esitatud

nõude suuruse kujunemist. Kohus möönab, et 07.07.2016 kohtutäituri otsusest nähtub,

et kohtutäitur on selgitanud nõuete olemasolu ja suurust, kuid mitte detailselt põhi- ja

kõrvalnõuete kujunemise arvutuskäiku.

15. Avaldaja on palunud kohtul kontrollida vaidlustatud otsuses esitatud väidet, et

võlausaldaja surma korral peab võlgnik tasuma võlgnetavaid osamakseid surnud

võlausaldaja arveldusarvele. Formaliseerituse printsiibist tulenevalt ei saa kohtutäitur

asuda hindama, kas ja kuidas oleks avaldaja pidanud lepingulist kohustust täitma.

Tegemist materiaalõigusliku vaidlusega, millele ei saa õiguslikku hinnangut anda

käesoleva tsiviilasja raames.

16. Kohtutäitur ei ole esitanud ühtki mõistlikku põhjendust, mis oleks õigustanud TsMS §

145 lg 4 kohaldamist. Kohus möönab, et ilmselt oli kinnisasja arestimine ja keelumärke

kinnistusraamatusse kandmine iseenesest põhjendatud, kuid keelumärke sissekandmine

enne arestimisakti koostamist riivas avaldaja õigusi.

17. Maakohus jättis avaldaja taotluse täitemenetluse lõpetamiseks täiteasjades nr

035/2016/1395, 035/2016/1391, 035/2016/1392 läbi vaatamata, kuna kaebaja

taotletavat eesmärki ei ole võimalik saavutada (TsMS § 423 lg 2 p 2). Kohtutäitur on

26.08.2016 TMS § 48 lg 1 p 3 alusel täitemenetlused täiteasjades nr 035/2016/1395,

035/2016/1391, 035/2016/1392 lõpetatud.

18. Tulenevalt TsMS § 175 lg-st 31 jäävad kohtutäituri õigusabikulud käesolevas tsiviilasjas

tema enda kanda. Ülejäänud menetlusosaliste menetluskulud jäävad tulenevalt TsMS §

172 lg-test 1, 7 ning 10 kohtutäituri kanda. Võttes arvesse, et kohus tühistas kohtutäituri

otsuse, sest kohtutäitur ei ole toiminud õiguspäraselt täitemenetluse alustamisel, on

põhjendatud jätta menetlusosaliste menetluskulud kohtutäituri kanda. Kaebuselt tasutud

riigilõivu 15 euro väljamõistmine kohtutäiturilt on põhjendatud (TsMS § 172 lg 10).

Avaldaja lepingulise esindaja ajakulu materjalide analüüsimiseks, vastuse koostamiseks

ja kliendiga suhtlemiseks kokku 9,6 h ulatuses on põhjendatud. Kohtutäiturilt tuleb välja

mõista avaldaja kasuks lepingulise esindaja kulud 1382,40 eurot ning viivis

menetluskulude 1397,40 euro tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses määruse jõustumisest alates kuni täitmiseni.

Määruskaebus

19. Kohtutäitur palub 19.10.2016 määruskaebuses ja 28.11.2016 määruskaebuse täienduses

tühistada maakohtu määruse osas, milles kohus määras kindlaks menetluskulude jaotuse

ja rahalise suuruse (maakohtu määruse resolutsiooni p-d 4-7) ning teha tühistatud osas

uus määrus, millega jätta menetluskulud 50% osas avaldaja kanda ja 50% osas võrdsetes

osades kohtutäituri ja sissenõudjate kanda. Samuti palub kohtutäitur rahuldada avaldaja

taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt, s.o 706,20 euro (s.o

õigusabikulu 691,20 eurot ja riigilõiv 50 eurot) ulatuses.

20. Maakohus on jätnud menetluskulude jaotamisel arvestamata asjaoluga, et võlgniku

kaebus rahuldati vaid osaliselt ning seega tuleks jätta 50 % menetluskuludest avaldaja

kanda. Avaldus jäeti rahuldamata osas, milles avaldaja palus lõpetada täitemenetluse

täiteasjades nr 035/2016/1395, 035/2016/1391, 035/2016/1392. Täitemenetluse

lõpetamist ei tinginud mitte täitemenetluse eelduste täitmata jätmine, vaid nõude

rahuldamine. Võlgnik tasus 18.08.2016 nõude ja võttis seega omaks, et enamus

täitemenetluses esitatud nõudest oli õiguspärane. Kui täitemenetluse lõpetamise nõue

oleks sisuliselt läbi vaadatud, oleks selline nõue jäänud rahuldamata.

21. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-18-11 p-s 17 avaldanud: „Hagita menetlused on oma

olemuselt erinevad, mistõttu ei ole alati võimalik hagimenetlusega sarnaselt kindlaks

teha menetlusosalist, kelle kahjuks lahend tehakse, st n-ö kaotajat, kes peaks kandma

menetluskulud. Seetõttu annab TsMS § 172 lg 1 teine lause mitme menetlusosalise

osalemisel hagita menetluses kohtule ulatusliku diskretsiooniõiguse otsustada

menetluskulude mõne menetlusosalise kanda jätmise, kui see on asjaolusid arvestades

õiglane. Kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb

rahuldamata, jätab kohus menetluskulud TsMS § 172 lg 7 teise lause järgi siiski

avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti“.

22. Kohus on menetluskulude jaotamisel jätnud tähelepanuta asjaolu, et kohtutäitur algatas

ekslikult suuremas summas täitemenetluse sissenõudjate avalduse alusel. Lisaks on

sissenõudjad vaielnud vastu võlgniku kaebusele ja jäänud oma nõudele kindlaks.

Nimetatud väidet tõendavad menetlustoimikus olemasolevad täitmisavaldus, viiviste

arvestus ning sissenõudjate vastus kaebusele. Tulenevalt TsMS § 175 lg-st 1 kannab

menetluskulud täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid

arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu

taotluse, väite või tõendi. Seega tuleks jätta ülejäänud 50 % menetluskuludest võrdses

ulatuses sissenõudjate ja kohtutäituri kanda (igaühe kanda jääb 1/8 menetluskuludest).

23. Kaebaja hinnangul on võlgniku lepingulise esindaja ajakulu materjalide analüüsimiseks,

vastuse koostamiseks ja kliendiga suhtlemiseks põhjendatud kokku ainult 4,8 h ulatuses

(so. summas 691,20 eurot).

24. Maakohus on avaldaja esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel ületanud

diskretsioonipiire ning ei ole oma järeldusi põhjendanud. Avaldaja menetluskulud on

ülepaisutatud ja põhjendamatult suured arvestades menetlusdokumentide sisu ja

lakoonilisust. Menetluse lihtsust arvesse võttes on ilmne, et võlgniku esindaja ei ole

teinud võlgniku huvide kaitsmiseks sellises mahus tööd, nagu on menetluskulude

avalduses

välja

toodud.

Võlgnik

esitas

ühe

sisulist

vaidlust

puudutava

menetlusdokumendi, so. kaebuse kohtutäituri otsusele. Tsiviilasjas ei toimunud ühtegi

kohtuistungit, võlgnik ei ole esitanud seisukohta kohtutäituri vastusele kaebusele ning

kaebus ise ei ole mahukas.

25. Põhjendatud ja vajaliku kuluna tuleks jätta arvestamata võlgniku lepingulise esindaja

ajakulu asja materjalidega tutvumisele ning nende analüüsile, infovahetusele kliendiga

ja temaga nõupidamisele ning kliendiga seisukohtade koostamisele, kuna nimetatud

toimingutele kuluv aeg peab olema hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi

osutamiseks

tehtavate

toimingutega,

mille

väljundiks

on

kohtule

esitatav

menetlusdokument.

26. Kohtutäituri isikukoodi otsimine ja e-toimikusse sisestamine ei vaja õigusalaseid

teadmisi. Menetlusosaline saaks nende toimingutega ka ise hakkama ning tegemist ei

ole põhjendatud ja vajaliku kuluga TsMS § 175 lg 1 mõttes. Lisaks ei ole kohtutäiturile

teadaolevalt võlgniku esindaja pöördunud kohtutäituri isikukoodi teada saamiseks

kohtutäituri ega kohtutäituri büroo töötajate poole.

27. 15.08.2016 „jooksev asjaajamine“ ei ole samuti põhjendatud ega vajalik kulu.

15.08.2016 on kohtule esitatud avaldus menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks.

Tegemist ei ole põhjendatud ja vajaliku kuluga TsMS § 175 lg 1 mõttes (Riigikohtu

lahend nr 3-2-1-77-14 p 12).

Menetluse edasine käik

28. Sissenõudjad palusid jätta määruskaebuse rahuldamata.

29. Avaldaja palus jätta määruskaebuse rahuldamata.

30. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht

31. Ringkonnakohus, tutvunud toimiku materjaliga, leiab, et kooskõlas TsMS §-ga 659 ja §

657 lg 1 p-ga 2 tuleb maakohtu määrus osaliselt tühistada, s.o osas, milles maakohus

määras kindlaks menetluskulude rahalise suuruse (resolutsiooni p-d 5-7) ning teha selles

osas uus määrus. Ülejäänud osas (sh menetluskulud jaotus) tuleb jätta maakohtu määrus

muutmata. Määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt. Vastuseks määruskaebuse väidetele

märgib ringkonnakohus järgmist.

32. Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus õigustatult avaldaja ja sissenõudjate

menetluskulud kaebaja kanda. Kaebaja hinnangul ei ole maakohus menetluskulude

jaotusel arvestanud, et avaldaja kaebus rahuldati osaliselt. Kaebaja toob välja, et

maakohus jättis läbi vaatamata avaldaja taotluse täitemenetluste lõpetamiseks

täiteasjades nr 035/2016/1395, 035/2016/1391, 035/2016/1392. Kolleegiumi hinnangul

on sellise taotluse läbi vaatamata jätmine põhjuslikus seoses kaebaja esimese nõudega

(s.o tühistada kohtutäituri 07.07.2016 otsus täiteasjades nr 035/2016/1395,

035/2016/1391, 035/2016/1392) ja täituri tegevusega. Avaldaja taotles täitemenetluste

lõpetamist, kuna täitmisteadetes nõutud summa ei olnud õiged (sissenõudjad ei saanud

nõuda viivist). 17.08.2016 on kohtutäitur omaalgatuslikult korrigeerinud vaidlustatud

täiteasjades sissenõutavate summade suurust (tl 75) ning leidnud, et vaidlustatud

täiteasjades on ekslikult algatatud menetlus ka viiviste osas. Pärast seda lõpetati kõik

täitemenetlused võlgniku suhtes 26.08.2016, kuna võlgnik tasus võla vabatahtlikult

(TMS § 48 lg 1 p 3). Seega kuna kohtutäitur rahuldas sisuliselt ise võlgniku esimese

nõude ja korrigeeris täitmisel olevat nõuet, langes ära ka avaldaja teine nõue. Avaldaja

nõude läbivaatamata jätmine oli otseses seoses täituri tegevusega.

33. Põhjendatud ei ole jätta menetluskulusid osaliselt ka sissenõudjate kanda. TMS § 23 lg

1 järgi viib kohtutäitur täitemenetluse läbi sissenõudja avalduse ja täitedokumendi

alusel. Seejuures peab kohtutäitur täitemenetluse alustamisel kontrollima, kas

täitedokument ja sissenõudja avaldus vastavad nõuetele. Kohtutäituril on kohustus

veenduda esitatud nõude korrektsuses. Käesoleval juhul sisaldus sissenõudja avalduses

viivisenõue, mida täitedokumendist tulenevalt ei olnud võimalik nõuda. Kohtutäitur

jättis sellise asjaolu kontrollimata ning kannab vastutust ebaõige täitemenetluse

alustamise eest. Eeltoodust tulenevalt jättis maakohus menetluskulud põhjendatult

kohtutäituri kanda.

34. Kolleegiumi

hinnangul

on

määruskaebus

avaldaja

menetluskulude

suuruse

vähendamiseks osaliselt põhjendatud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu

kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on

ületanud diskretsioonipiire (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-43-10, p 19).

35. Kolleegium peab põhjendatuks vähendada ajakulu kahe toimingu eest ning leiab, et

nende toimingute osas on maakohus diskretsioonipiire ületanud: 1) 15.07.2016

kohtutäituri isikukoodi otsimine ja kaebuse e-toimiku kaudu edastamine – 0,8 h; 2)

05.08.2016 ja 15.08.2016 jooksev asjaajamine – 0,6 h. Kolleegium nõustub, et

kohtutäituri isikukoodi otsimine ei ole õigusabitoiming, mille eest on põhjendatud

kaebajalt menetluskulu välja mõista, eriti veel nii suures ulatuses. Tegemist ei ole

põhjendatud ja vajaliku kuluga. Kolleegiumi hinnangul on põhjendatud toiminguks aga

kaebuse kohtule edastamine, kuna seda peab õigusteenuse osutaja tegema isiklikult e-

toimiku kaudu. Kolleegiumi hinnangul on selle toimingu põhjendatud ajakuluks 5 min.

Seega on 15.07.2016 menetlustoimingute põhjendatud ajakuluks 0,8 h asemel 0,05 h.

36. Toimiku materjalidest nähtub, et 05.08.2016 tehtud menetlustoiminguks on avaldaja

poolt kohtutäituri 07.07.2016 otsuse kohtule edastamine. Maakohus on 01.08.2016

kirjaga nõudnud nimetatud dokumendi kohtule edastamist. Kolleegiumi hinnangul ei

ole tegemist põhjendatud menetlustoiminguga, kuna avaldaja esindaja oli kohustatud

nimetatud dokumendi lisama juba esialgsele kaebusele kohtutäituri tegevuse peale.

Asjaolu, et avaldaja esindaja unustas seda teha, ei anna hiljem alust kaebajalt selle

menetluskulu väljamõistmist.

37. Toimiku materjalidest nähtub, et 15.08.2016 tehtud menetlustoiminguks on

menetluskulude nimekirja esitamine. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-77-14 p-s 12

avaldanud, et „kolleegium leiab, et kohtud on põhjendamatult pannud hagejale

kohustuse hüvitada kostja II poolt menetluskulude kindlaksmääramise avalduse

esitamise ja menetluskulude nimekirja koostamise eest kantud menetluskulud. Õige on

kostja II väide vastuses määruskaebusele, et menetluskulude kindlaksmääramise

avalduse koostamine ja selle kohtule esitamine on menetlusosalise kohustus selleks, et

menetlusosaline saaks oma menetluskulud hüvitatud. Kuna selle avalduse ja

menetluskulude nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab

kohtule esitada menetlusosaline ka ise ilma lepingulise esindajata, ei ole tegemist

põhjendatud ja vajalike kuludega TsMS § 175 lg 1 mõttes.“ Eeltoodust tulenevalt ei ole

avaldaja esindaja 15.08.2016 menetlustoiming põhjendatud. Seega ei ole avaldaja

esindaja 05.08.2016 ja 15.08.2016 menetlustoimingud 0,6 h ulatuses põhjendatud.

38. Ülejäänud menetlustoimingute osas (s.o 08.07.2016 kohtutäituri otsusega tutvumine,

analüüs ja kliendiga arutamine – 0,8 h; 11.07.2016 täiteasja materjalidega tutvumine,

analüüs – 2,6 h; 12.07.2016-15.07.2016 kaebuse koostamine ja kliendiga jooksev

kooskõlastamine – 4,8 h) ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul diskretsioonipiire

ületanud ning seega ei ole alust nende toimingute suhtes kulude põhjendatust ja

vajalikkust ümber hinnata. Kolleegium osundab, et dokumentide koostamiseks ja

õigusteenuse osutamiseks kulunud aja hindamise aluseks ei saa olla üksnes teise

menetlusosalise arvamus, et nendeks toiminguteks kulub vähem aega. Arvestades

tsiviilasja mahtu ja menetlusdokumendi sisu, leiab kolleegium, et eeltoodud kulu on

põhjendatud ega ole ülepaisutatud. Seega ei pea ringkonnakohus võimalikuks

vähendada käesolevas punktis välja toodud toimingute ajakulu.

39. Eeltoodust tulenevalt leiab kolleegium, et põhjendatud ajakuluks on 8,25 h (0,8 + 2,6 +

4,8 + 0,05 h). Avaldaja esindaja tunnitasu suuruseks on 144 eurot koos käibemaksuga

(avaldaja esindaja tunnitasu suurusele, et ole kaebaja vastuväiteid esitanud). Seega on

põhjendatud õigusabiteenuse kulu suuruseks 1188 eurot, mis teeb koos riigilõivuga (15

eurot) 1203 eurot. Vastavalt avaldaja taotlusele tuleb kaebajal välja mõistetud

menetluskuludelt tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

määruse jõustumisest alates kuni täitmiseni.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

40. TsMS § 173 lg 1 kohaselt määratakse menetlust lõpetavas määruses kindlaks

menetluskulude jaotus. Kaebaja on esitanud määruskaebuse nii menetluskulude jaotuse

kui ka kindlaksmääramise peale. TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude

kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. Seega määrab kolleegium

menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaks vaid osas, mis tekkis

määruskaebuse läbivaatamisel menetluskulude jaotuse peale. Kuna määruskaebus

menetluskulude jaotuse vaidlustamise osas jäi rahuldamata, jäävad menetluskulud selles

osas kaebaja kanda (TsMS § 171 lg 1). TsMS § 172 lg 10 kohaselt jääb ka

määruskaebuselt tasutud riigilõiv kaebaja kanda.

41. TsMS § 174 lg 3 kohaselt, kui maakohus määrab menetlust lõpetavas määruses kindlaks

menetluskulude rahalise suuruse ja menetlust lõpetava määruse peale kaevatakse edasi,

määrab kaebust lahendav kõrgema astme kohus kindlaks selles kohtuastmes kantud

menetluskulude rahalise suuruse.

42. 03.04.2017 on avaldaja esitanud määruskaebemenetluses kantud menetluskulude

nimekirja. Avaldaja esindaja teostatud menetlustoiminguteks on: 1) 06.10.2016

maakohtu määrusega tutvumine ja kliendi teavitamine – 0,8 h; 2) 26.10.2016 suhtlemine

kliendiga ja e-kiri kohtutäiturile (menetluskulude vabatahtlik hüvitamine) – 0,4 h; 3)

01.11.2016 suhtlus kohtuga, taotlus jõustumismärke saamiseks – 0,2 h; 4) 12.12.2016

määruskaebusega tutvumine ja kliendi teavitamine – 0,8 h; 5) 16.12.2016 seisukoht

määruskaebusele – 3,4 h. Kokku on avaldajale osutatud õigusabi 5,6 h ulatuses,

tunnihinnaga 144 (sh käibemaks), kokku 806,40 eurot. Avaldaja palub määrata, et

kaebajal tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses määruse jõustumisest alates kuni täitmiseni.

43. 19.04.2017 seisukohas vaidleb kohtutäitur vastu avaldusele menetluskulude

kindlaksmääramiseks, kuna avaldaja menetluskulud ei kuulu hüvitamisele vastavalt

TsMS § 178 lg-le 4.

44. Ringkonnakohus, tutvunud võlgniku avaldusega menetluskulude kindlaksmääramiseks,

leiab, et avaldus tuleb rahuldada osaliselt, s.o 489,60 euro osas ning jätta rahuldamata

316,80 euro ulatuses.

45. Kolleegiumi hinnangul on põhjendatud menetlustoiminguteks need toimingud, mida

avaldaja

esindaja

pidi

tegema

tulenevalt

määruskaebuse

esitamisest,

s.o

määruskaebusega tutvumine ja sellele vastuse koostamine. Põhjendatud toiminguteks ei

ole seega 06.10.2016 maakohtu määrusega tutvumine ja kliendi teavitamine,

26.10.2016 suhtlemine kliendiga ja e-kiri kohtutäiturile (menetluskulude vabatahtlik

hüvitamine) ja 01.11.2016 suhtlus kohtuga, taotlus jõustumismärke saamiseks, kokku

1,4 h ulatuses.

46. Ka määruskaebusega tutvumise ja sellele vastuse koostamise ajakulu on põhjendatud

vaid osaliselt, kuna TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude

kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. Kaebaja on 19.10.2016 esitanud

kohtule määruskaebuse, milles vaidlustab menetluskulude jaotust ja 28.11.2016

määruskaebuse täienduse, milles vaidlustab menetluskulude kindlaksmääramist.

Avaldaja esindaja toob välja, et tal on määruskaebusega tutvumise peale kulunud 0,8 h.

Kuna 19.10.2016 ja 28.11.2016 menetlusdokumendid on sisult umbes sama mahuga,

siis peab kolleegium põhjendatuks 19.10.2016 määruskaebusega tutvumise ajakuluks

0,4 h ning vähendab 12.12.2016 toimingu ajakulu 0,4 h võrra.

47. 16.12.2016 vastuses määruskaebusele on avaldaja esitanud vastuväiteid nii kaebaja

19.10.2016 määruskaebusele kui ka 28.11.2016 määruskaebuse täiendusele. Arvestades

tsiviilasja keerukust ja mahtu ning asjaolu, et vastuväited on suuremas ulatuses esitatud

19.10.2016 määruskaebusele, peab kolleegium põhjendatud ajakuluks määruskaebusele

vastuse esitamisel 3 h ning vähendab seega 16.12.2016 toimingu ajakulu 0,4 h võrra.

48. Avaldaja vandeadvokaadist esindaja tunnitasu 120 eurot (ilma käibemaksuta) võib

arvestades avaldaja esindaja kvalifikatsiooni ja osutatud õigusabitoiminguid, pidada

põhjendatud tasuks. Ka Riigikohus on nimetatud tasu põhjendatuks pidanud (Riigikohtu

lahend nr 3-2-1-93-13).

49. Kogumis

peab

ringkonnakohus

põhjendatuks

avaldaja

õigusabikulu

määruskaebusmenetluses 3,4 h (5,6 – 1,4 – 0,4 – 0,4) ulatuses. Arvestades avaldaja

lepingulise esindaja tunnitasu suurust 120 eurot (ilma käibemaksuta) ja asjaolu, et

avaldaja on kinnitanud, et ta ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, on

avaldaja põhjendatud menetluskulude suurus kokku 489,60 eurot (3,4 h x 120 +

käibemaks 81,60 eurot). Vastavalt avaldaja poolt taotletule tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel

kaebajalt avaldaja kasuks välja mõista ka viivis hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest

kuni lahendi täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Kolleegium

jätab avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks rahuldamata

316,80 euro (806,40 - 489,60) ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Gaida Kivinurm

Mati Maksing

Ele Liiv