1-06-1651/11 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

1-06-1651

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Pärnu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 4.mai 2009. a Kuressaare kohtumaja

Kriminaalasja number 1-06-1651 Kohtunik Reena Undrest Kriminaalasi Menetlustoiming

Menetlusosalised ja esindajad

Martin E.A süüdistusasi KarS § 263 p 1, 4 järgi

Tallinna kohtutäitur Risto Sepp avalduse asenduskaristuse kohaldamiseks ja M.E.A taotluse rahalise karistuse tasumiseks osade kaupa lahendamine Kohtuistungil osalesid:

1. Süüdimõistetu Martin E.A (isikukood

38312220231)

2. Ringkonnaprokurör Svetlana Maripuu

Kohtuistungil ei osalenud Tallinn kohtutäitur Risto Sepp (Narva mnt 7D Tallinn 10117) Kohtuistungi toimumise aeg 29.aprill 2009.a. RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata Tallinna kohtutäitur Risto Sepp avaldus Martin E.A-le määratud tasumata rahalise karistuse asendamiseks vangistusega.

2. Rahuldada Martin E.A avaldus täitemenetluse ajatamiseks.

3. Ajatada Tallinna kohtutäitur Risto Sepp menetluses olevas täiteasjas nr 027/2006/1682 toimuv täitemenetlus Martin E.A-lt Pärnu Maakohtu 6.aprilli 2006.a. kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-06-1651 karistuseks mõistetud

rahalise karistuse miinimumpäevamäära so 7500 krooni ja täitekulude nõudes.

4. Lubada Martin E.A rahaline karistus 7500 krooni ja täitekulud summas 2561 krooni tasuda ühe aasta jooksul ositi järgneva maksegraafiku alusel: alates käesoleva määruse jõustumisele järgnevast kuust iga kuu 20-ndaks kuupäevaks tuleb rahalise karistuse ja täitekulude katteks tasuda 838.45 krooni kuni võlgnetava summa 10 061 krooni täieliku tasumiseni.

5. Määruse ärakiri toimetada kätte menetlusosalistele.

1-06-1651

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse peale on õigus esitada määruskaebust kümne päeva jooksul määruse koostanud kohtule, alates päevast, mil isik sai käesolevast määrusest teada või pidi teada saama. Määruskaebuse ja selle esitamise kord on sätestatud KrMS §-s 386.

ASJAOLUD

1. Pärnu Maakohtu 6.aprilli 2006.a. otsusega kriminaalasjas nr 1-06-1651 tunnistati M.E.A süüdi kuriteos KarS § 263 p 1, 4 järgi ja mõisteti karistuseks rahaline karistus

150 miinimumpäevamäära so 7500 krooni riigituludesse. Samuti mõisteti M.E.A-lt välja menetluskulu – sundraha 4500 krooni riigituludesse. Kohtuotsus jõustus 17.04.2006.a. /t.l. 129-133/.

2. 01.04.2009.a. esitas Tallinna kohtutäitur R.Sepp maakohtule avalduse M.E.A suhtes asenduskaristuse kohaldamiseks /t.l. 141-142/.

Avalduse kohaselt on eelnimetatud kohtuotsuse täitmiseks võlgniku suhtes täitemenetlus algatatud 05.09.2006.a. Kohtutäituri kinnitusel on käesoleva ajani võlgnikul tasumata trahvisumma 7500 krooni, kokku on võla jääk 10 061 krooni. Täituri väidetel ei oma võlgnik registritesse kantavat kinnisega vallasvara, samuti puudub tal muu väärtust omav vallasvara.

Võlgnikul puudub ka sissetulek, millele oleks võimalik sissenõuet pöörata. Võlgnikule kuuluvad pangaarved on arestitud, kuid neil puuduvad rahalised vahendid. Kohtutäituri menetluses on teine M.E.A täiteasi nr 027/2006/1683 summas 8489.50 krooni. Täitur on selgitanud võlgnikule tema õigusi ja rahalise karistuse tasumata jätmise tagajärgi. Eeltoodu alusel ja juhindudes ™S §-st 206 palub kohtutäitur asendada võlgnikule määratud tasumata rahaline karistus vangistusega vastavalt KarS §-s 70 sätestatule.

3. 15.04.2009.a. esitas M.E.A maakohtule avalduse, milles palub kohtul võimaldada tal rahalise karistuse maksmist kohtutäiturile vastava maksegraafiku alusel ning mitte pöörata karistust reaalseks vangistuseks /t.l. 149/. Avalduse kohaselt ei olnud M.E.A võimalik õigel ajal tasuda rahalist karistust, kuna ta oli kohtuotsuse tegemise ajal õpilane ning hiljem sündis talle laps. Kindla sissetuleku puudumise ajal unustas M.E.A karistuse tasumise õigeks ajaks. Käeoleval ajal on M.E.A vajalik igakuiselt toetada last elatusrahaga 2000 krooni kuus ja olla abiks oma emale, kes on just kaotanud töö ning seetõttu ei ole tal võimalik tasuda karistust täies ulatuses. M.E.A arvates võib ta reaalse vangistuse kohaldamisel suure tõenäosusega kaotada oma töökoha ja sissetuleku. Ta maksab igas kuus BIGBANK-ile tagasi 1711 krooni tarbimislaenu ja M.E.A palgast maksab tema ema väidetevalt tagasi kodu renoveerimiseks võetud pangalaenu. Kommunaalkuludeks kulub 1500-2000 krooni kuus. Kohtuistungil kinnitas M.E.A, et tema põhipalk X X OÜ-s on X krooni, millele lisandub teatud protsent müügist. Kokku on kuus tema töötasu suuruseks ca X – X krooni.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

4. Prokurör leiab, et juhul kui M.E.A täidab oma lubadust rahalise karistuse tasumise kohta, siis ei oleks asenduskaristusena vangituse kohaldamine vajalik. Kohtutäituri vastava avalduse võib sel juhul rahuldamata jätta.

KOHTU SEISUKOHT

5. Täitemenetluse seadustiku (™S) § 206 lg 1 sätestab, et kui võlgnik ei ole tasunud rahalise karistusena või varalise karistusena mõistetud rahasummat või rahalise karistuse osa määratud tähtaja jooksul, selgitab kohtutäitur võlgnikule tema õigust taotleda kohtult rahalise karistuse või varalise karistuse täitmise pikendamist kriminaalmenetluse seadustiku § 424 kohaselt.

1-06-1651

Kohtutäitur teeb võlgnikule teatavaks rahalise karistusena või varalise karistusena mõistetud summa tasumata jätmise tagajärjed.

Vastavalt ™S § 206 lg-le 2 kui rahalise karistusena või varalise karistusena mõistetud rahasummat määratud tähtpäevaks ei tasuta või kui osastatud rahalise karistuse tasumise tähtaegu ei järgita ja rahalise karistuse või varalise karistuse tasumise tähtaega ei ole pikendatud, pöörab kohtutäitur sissenõude võlgniku varale või vara puudumise korral teeb täitmiskohtunikule avalduse rahalise karistuse või varalise karistuse asendamise otsustamiseks karistusseadustiku §-des 70 ja 71 sätestatud korras. Kohtutäituri avalduses märgitakse rahalise karistuse ja varalise karistuse tasutud osa suurus. Kohtutäitur teatab avalduse esitamisest võlgnikule.

KrMS § 417 lg 3 sätestab, et kui kohtutäitur on maavõi linnakohtule saatnud avalduse, milles märgitakse, et süüdimõistetu ei ole tasunud rahalist karistust või varalist karistust määratud tähtpäevaks või kui osastatud rahalise karistuse tähtaegu ei ole järgitud ja rahalise karistuse või varalise karistuse tasumise tähtaega ei ole KrMS §-s 424 sätestatud korras pikendatud ega ajatatud, otsustab täitmiskohtunik rahalise või varalise karistuse asendamise karistusseadustiku §-des 70 ja 71 sätestatud korras või pöörab sissenõude võlgniku varale.

Sama paragrahvi 4.lõike kohaselt rahalise karistuse või varalise karistuse osalise tasumise korral arvestatakse tasutud osa asenduskaristuse pikkuse määramisel võrdeliselt tasutud summa suurusega. Asenduskaristuse mõistmise või süüdimõistetu varale sissenõude pööramise lahendab täitmiskohtunik KrMS § 432 lõigetes 1 ja 3 sätestatud korras. Määruse koopia saadetakse menetlusosalistele, keda see puudutab, ja kohtutäiturile.

KarS § 70 sätestab, et kui süüdimõistetu ei tasu talle mõistetud rahalise karistuse summat, asendab kohus selle vangistusega või süüdimõistetu nõusolekul üldkasuliku tööga KarS §-s

69 sätestatud korras. Rahalise karistuse kolmele päevamäärale vastab üks päev vangistust. Rahalise karistuse vangistusega asendamise korral on vangistuse alammäär kümme päeva.

KrMS § 424 sätestab, et mõjuvate põhjuste olemasolu korral võib süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada või ajatada kuni ühe aasta võrra rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa.

™S § 45 kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda.

6. Kohus leiab, et kohtutäituri avaldus rahalise karistuse asendamiseks vangistusega ei ole antud juhul põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. M.E.A on olemas kindel töökoht ja tal on võimalik rahatrahvi tasuda. Kohtu hinnangul on antud juhul põhjendatud võimaldada M.E.A rahalist karistust tasuda ositi.

7. M.E.A on põhistanud rahalise karistuse ja ka täitekulude ositi maksmise avaldust põhiliselt oma perekondliku ja majandusliku olukorraga. Asja materjalidest nähtuvalt töötab avaldaja alates 1.04.2007.a. müügijuhina X X OÜ-s /t.l. 151/, tema igakuine sissetulek on tema anda sõnul ca X – X krooni. Avaldaja ülalpidamisel on X.X.XXXX.a. sündinud poeg K. A. /t.l. 152/. Avaldaja

1-06-1651

tasub igakuuliselt BIGBANK AS-ile tarbimislaenu summas 1711 krooni /t.l. 154/ ja aitab oma emal tasuda kodu renoveerimiseks võetud panglaenu. Tema ema H. A. tööleping AS-iga X on lõpetatud koondamise tõttu alates 8.maist 2009 /t.l. 155-156/.

Lisaks eeltoodule maksab M.E.A korteri asukohaga X pst X-X kommunaalkulusid 1500-2000 krooni kuus /t.l. 153/.

8. Kohus loeb eeltoodu alusel tõendatuks, et avaldaja majanduslik olukord ei ole kerge ja loeb seda mõjuvaks põhjuseks, mille tõttu lubada M.E.A rahalist karistust tasuda ositi. Kohtu arvates ei tohi karistuse kandmine seada ohtu avaldaja pere ja ülalpidamisel oleva lapse igapäevaste hädatarvilike vajaduste rahuldamist. Seetõttu peab kohus võimalikuks ™S § 45 alusel ajatada M.E.A-le 7500 kroonise rahalise karistuse täitmist, võimaldades tal rahalist karistust tasuda ositi. KarS § 66 lg 3 kohaselt ei või ositi tasutava või ärakantava karistuse täitmise tähtaeg ületada ühte aastat. Lähtudes M.E.A-le määratud rahalise karistuse suurusest 7500 krooni, saab igakuiselt tasumisele kuuluva osa suurus olla minimaalselt 625 krooni. Sellisel juhul saaks trahv tasutud aasta jooksul.

9. Täitemenetlus on M.E.A suhtes kohtu hinnangul põhjendatult alustatud ja asjas on tekkinud täitekulud, mis peab ™S §-st 38 lg 1 tulenevalt samuti kandma võlgnik. Kohtu arvates on otstarbekas antud juhul ka täitekulude tasumine määrata kindlaks analoogiliselt trahvi tasumisega. See on kooskolas kohtutäituri tasu seaduse §-ga 23 lg-ga 3, mille kohaselt juhul, kui sundtäitmisel olev rahaline nõue nõutakse sisse osaliselt, võib kohtutäitur tasuna sisse nõuda üksnes summa, mis on võrdeline sissenõutud nõudesummaga. Sellisel juhul arvutatakse kohtutäituri tasu, lähtudes suhtarvust, mis saadakse järgmiselt: tasu kogumäär korrutatakse sajaga, saadud arv jagatakse nõude ja tasu kogumäära summaga. Seega trahvi ositi tasumisel igakuiselt summas 750 krooni lisanduvad sellele summale täitekulud 213.42 krooni. Seega peab M.E.A tegema aasta jooksul igakuise makse kokku summas 838.45 krooni.

Reena Undrest kohtunik