3-1-1-11-17 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-1-1-11-17

Määruse kuupäev

6. aprill 2017

Kohtukoosseis

Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Eerik Kergandberg ja

Paavo Randma

Kohtuasi

Kahtlustatava

V.

I. vara

arestimine

konfiskeerimise

asendamise tagamiseks KarS § 831 lg 1 ja § 84 alusel

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 9. jaanuari 2017. a määrus

kriminaalasjas nr 1-16-10734

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Kahtlustatava V. I. kaitsja vandeadvokaat Natalia Lausmaa,

määruskaebus

Teised

määruskaebemenetluse

pooled

Prokuratuur,

esindaja

Riigiprokuratuuri

abiprokurör

Robert Laid

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

8. märts 2017, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 9. jaanuari 2017. a määrus, millega jäeti V. I. kaitsja

määruskaebus läbi vaatamata, ja saata määruskaebus uueks arutamiseks Tallinna

Ringkonnakohtule samas kohtukoosseisus.

2. Määruskaebus rahuldada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 7. detsembri 2016. a määrusega arestiti konfiskeerimise asendamise tagamiseks

karistusseadustiku (KarS) § 831 lg 1 ja § 84 alusel kahtlustatava V. I. sularaha 270 eurot.

2. 16. detsembril 2016 esitas V. I. kohtueelsele menetlejale taotluse riigi õigusabi saamiseks. Politsei-

ja Piirivalveameti (PPA) vanemuurija 19. detsembri 2016. a määrusega määrati V. I-le riigi õigusabi.

3. 2. jaanuaril 2017 esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse V. I. kaitsja vandeadvokaat

Natalia Lausmaa, kes taotles maakohtu määruse tühistamist ja V. I. vara aresti alt vabastamist. Kaitsja

märkis, et riigi õigusabi infosüsteemi (RIS) töötajad edastasid talle riigi õigusabi andmise tellimuse

telefoni teel 23. detsembril 2016 ja alates sellest kuupäevast 10 päeva jooksul on kaitsjal õigus

esitada määruskaebust. Samuti esitas kaitsja kaebetähtaja ennistamise taotluse.

4. Tallinna Ringkonnakohtu 9. jaanuari 2017. a määrusega jäeti kaitsja määruskaebus läbi vaatamata

ja kaebetähtaja ennistamise taotlus rahuldamata. Ringkonnakohus märkis kokkuvõtlikult järgmist.

4.1. V. I. sai maakohtu määruse kätte 13. detsembril 2016. Seega algas kriminaalmenetluse seadustiku

(KrMS) § 387 lg-s 2 sätestatud kümnepäevane edasikaebetähtaeg tema jaoks 14. detsembril 2016.

Määruskaebuse esitamiseks taotles V. I. riigi õigusabi 16. detsembril 2016 ja õigusabi määrati talle

19. detsembril 2016. KrMS § 319 lg-st 5 lähtuvalt peatus määruskaebuse esitamise tähtaja kulgemine

alates 16. detsembrist 2016, kui esitati riigi õigusabi taotlus. Riigi õigusabi korras määratud kaitsja

väitel sai ta V. I-le õigusabi osutamise tellimuse 23. detsembril 2016. Seega hakkas kaebuse esitamise

tähtaeg uuesti kulgema 24. detsembril 2016 ning lõppes reedel, 30. detsembril 2016, kaitsja esitas

määruskaebuse aga esmaspäeval, 2. jaanuaril 2017.

4.2. KrMS § 172 kohaselt ennistatakse kaebetähtaeg selle möödalaskmisel mõjuval põhjusel. Kaitsja

ei ole välja toonud ühtegi mõjuvat põhjust, mille tõttu ei olnud tal võimalik kuni

30. detsembrini 2016 määruskaebust esitada.

MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

5. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse esitanud V. I. kaitsja taotleb ringkonnakohtu

määruse tühistamist ja maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse läbivaatamist. Kaitsja

seisukohad on lühidalt järgmised.

5.1. Ringkonnakohus on rikkunud kriminaalmenetlusõigust ja kohaldanud vääralt KrMS § 319 lg-t 5

ja § 171 koostoimes. V. I. määruskaebuse esitamise tähtaeg peatus 16. detsembril 2016 riigi õigusabi

taotluse esitamisega. Seda päeva ei loeta määruskaebuse esitamise tähtaja hulka ja kaitsjal oli alates

kaebetähtaja uuesti kulgemisest aega kaebuse esitamiseks veel kaheksa päeva.

5.2. Tegelikult ei toimetatud riigi õigusabi määrust kaitsjale kätte 23. detsembril 2016, vaid

2. jaanuaril 2017. Seda kinnitab ringkonnakohtule esitatud kaebusele lisatud RIS-i väljavõte.

Kaebetähtaeg hakkab KrMS § 319 lg 5 kohaselt uuesti kulgema just nimelt riigi õigusabi taotluse

lahendamise määruse kättetoimetamisest kaitsjale, mitte sellest teada saamisest. Seega oli

2. jaanuaril 2017 esitatud määruskaebus igal juhul tähtaegne.

6. Määruskaebusele esitas vastuse prokurör, kes palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja märgib

lühidalt järgmist.

6.1. Seisukoht, et riigi õigusabi taotluse lahendamise määrus tuleb lugeda kaitsjale kättetoimetatuks

2. jaanuaril 2017, on kooskõlas KrMS § 165 lg-s 41 sätestatuga, mille kohaselt loetakse e-toimiku

süsteemi kaudu kättesaadavaks tehtud dokument kättetoimetatuks, kui saaja avab selle infosüsteemis

või kinnitab infosüsteemis selle vastuvõtmist dokumenti avamata. Samas on kaitsja määruskaebuses

kinnitanud, et teda on 23. detsembril 2016 teavitatud telefoni teel riigi õigusabi osutamise vajadusest.

Samuti on kahtlustatavale riigi õigusabi osutava advokaadi kontaktandmed edastatud juba

27. detsembril 2016. Kuigi riigi õigusabi infosüsteemis on määrus vastu võetud 2. jaanuaril 2017 kell

16.33, on kaitsja ringkonnakohtule esitatud kaebuse allkirjastanud samal päeval kell 17.11. Järelikult

pidi kaitsja faktiliselt täitma kaitseülesannet juba enne 2. jaanuari 2017.

6.2. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 18 lg 3 kohaselt tõendab riigi õigusabi osutamisel advokaadi

volitust riigi õigusabi saaja esindamiseks või kaitsmiseks advokaadi kinnitus, et teda on nimetatud

riigi õigusabi osutama. Järelikult on kaitsjal võimalik deklareerida enda nimetamist riigi õigusabi

osutama ja selle kaudu kinnitada ka riigi õigusabi taotluse lahendamise määruse kättetoimetamist.

Kaitsja on kaebuses selgitanud, et talle edastati tellimus õigusabi osutamiseks juba

23. detsembril 2016. Sellega on kaitsja kinnitanud riigi õigusabi taotluse lahendamise määruse

kättetoimetamist. Ringkonnakohus on kaebetähtaja peatumist ja uuesti kulgema hakkamist

arvestanud seadusele tuginedes.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Vaidlust ei ole selles, et V. I. sai maakohtu vara arestimise määrusest teada 13. detsembril 2016,

mistõttu tuleb KrMS § 387 lg-s 2 sätestatud kümnepäevase kaebetähtaja algust KrMS § 171 lg 1 ls 2

alusel tema puhul arvestada alates 14. detsembrist 2016. KrMS § 390 lg 1 kohaselt järgitakse

määruskaebuse läbivaatamisel kõrgema astme kohtus sama seadustiku 11. või 12. peatüki sätteid,

arvestades määruskaebemenetluse erisusi. KrMS § 319 lg 5 kohaselt peatub apellatsioonitähtaeg riigi

õigusabi taotluse esitamisega ja hakkab uuesti kulgema selle taotluse lahendamise määruse

kättetoimetamisest kaitsjale või riigi õigusabi andmisest keeldumisest. V. I. esitas 16. detsembril 2016

kohtueelsele menetlejale taotluse riigi õigusabi saamiseks. KrMS § 319 lg 5 alusel peatus sellega

määruskaebuse esitamise tähtaeg. 19. detsembril 2016 rahuldati V. I. taotlus ja talle määrati riigi

õigusabi.

8. Määruskaebemenetluse vaidlusalune küsimus on selles, millal hakkas määruskaebuse esitamise

tähtaeg pärast selle peatumist uuesti kulgema. Ringkonnakohus viitas kaitsja määruskaebuses

märgitule, et 23. detsembril 2016 edastasid RIS-i töötajad talle telefonitsi tellimuse V. I-le õigusabi

osutamise kohta ning leidis, et sellest hetkest tuleb lugeda kaebetähtaja uuesti kulgemine alanuks.

Kaitsja sellise seisukohaga ei nõustu ja leiab, et kaebetähtaja uuesti kulgemist tuleb arvestada alates

2. jaanuarist 2017, kui talle riigi õigusabi taotluse lahendamise määrus kätte toimetati. Kaitsja esitas

ringkonnakohtule ka RIS-i väljavõtte, millest nähtuvalt võttis ta e-toimiku süsteemi kaudu V. I-le

riigi õigusabi osutamise tellimuse vastu 2. jaanuaril 2017 kell 16.33.

9. Kriminaalmenetluse seadustik näeb ette mitmeid võimalusi menetlusosaliste teavitamiseks

menetlustoimingutest ja -otsustustest, nagu ka erinevate menetlusdokumentide kättesaadavaks

tegemiseks ja kättetoimetamiseks, kusjuures erinevuste loogilised põhjendused kahetsusväärselt

puuduvad. Nii nt edastatakse vahistatule vahistamismääruse koopia (KrMS § 132 lg 2), ajutise

lähenemiskeelu seadmise määruse koopia antakse kahtlustatavale või süüdistatavale ja kannatanule

(KrMS § 1411 lg 6), vara arestimise määrust tutvustatakse isikule, kelle vara arestitakse, mille kohta

võetakse temalt määrusele allkiri (KrMS § 142 lg 5), isiku võib kutsuda menetleja juurde telefoni või

muu tehnilise sidevahendi kaudu edastatud kutsega, samas kui kirjalik kutse tuleb kätte toimetada

allkirja vastu (KrMS § 164 lg 1 ja § 165 lg 1). Kohtumenetluses teeb kohus e-toimiku süsteemis

kohtumenetluse pooltele viivitamata kättesaadavaks kõik kohtumenetluse menetlusdokumendid,

sõltumata sellest, kuidas need kätte toimetatakse (KrMS § 1562 lg 1).

10. KrMS § 319 lg 5 seob kaebetähtaja uuesti kulgema hakkamise riigi õigusabi taotluse lahendamise

määruse kättetoimetamisega, mistõttu ei ole käesoleva asja kontekstis oluline, millal oli kõnealune

määrus kaitsjale kättesaadav – tähtis on see, millal määrus kaitsjale kätte toimetati. Kuigi

kriminaalmenetluse seadustikus ei sätestata expressis verbis, millal loetakse e-toimiku süsteemi

kaudu edastatud määrus (sealhulgas ka riigi õigusabi andmise määrus KrMS § 319 lg 5 mõttes)

kättetoimetatuks, on kolleegiumi hinnangul põhjendatud lähtuda selle küsimuse lahendamisel

analoogiast e-toimiku süsteemi kaudu kättesaadavaks tehtud kutse kättetoimetatuks lugemisega.

KrMS § 165 lg 41 ls 4 kohaselt loetakse e-toimiku süsteemi kaudu kättesaadavaks tehtud kutse

kättetoimetatuks, kui saaja avab selle infosüsteemis või kinnitab infosüsteemis selle vastuvõtmist

dokumenti avamata, samuti siis, kui seda teeb muu isik, kellel saaja võimaldab infosüsteemis

dokumenti näha.

11. Osutatud põhjustel ei saa kolleegiumi hinnangul kaitsja telefoni teel teavitamist samastada talle

riigi õigusabi taotluse lahendamise määruse kättetoimetamisega KrMS 319 lg 5 tähenduses. Samas

möönab kolleegium, et põhimõtteliselt ei ole välistatud riigi õigusabi osutamise määruse

kättetoimetamine kaitsjale ka e-toimiku süsteemi väliselt, nt posti teel, elektronkirjaga või muul viisil.

Kohtutoimikus aga puuduvad andmed, et kaitsjale oleks riigi õigusabi taotluse lahendamise määrust

muul sellisel viisil kätte toimetatud.

12. Eeltoodut ei väära samuti prokuröri viidatud RÕS § 18 lg 3 ls 1, mille kohaselt tõendab riigi

õigusabi osutamisel advokaadi volitust riigi õigusabi saaja esindamiseks või kaitsmiseks advokaadi

kinnitus, et teda on nimetatud riigi õigusabi osutama. Viidatud säte ei reguleeri riigi õigusabi taotluse

lahendamise määruse kättetoimetamist kaitsjale ega kaebetähtaja uuesti kulgema hakkamist.

Õiguslikku tähendust ei ole kaebetähtaja arvutamisel ka asjaolul, et kahtlustatavale edastati riigi

õigusabi osutava kaitsja kontaktandmed enne määruse kättetoimetamist kaitsjale.

13. Olukorras, kus ringkonnakohus ei tuvastanud nõuetekohaselt kaitsjale riigi õigusabi taotluse

lahendamise määruse kättetoimetamise aega, ei saanud kohus teha järeldusi ka selle kohta, et kaebuse

esitamise tähtaeg hakkas uuesti kulgema 23. detsembril 2016. Arvestades kaitsja esitatud RIS-i

väljavõttest nähtuvat, tuleb kooskõlas KrMS § 319 lg-ga 5 lugeda kaitsjale riigi õigusabi taotluse

lahendamise määrus kättetoimetatuks 2. jaanuaril 2017. Samal päeval esitatud määruskaebus on

seega tähtaegne ja ringkonnakohus on jätnud V. I. kaitsja määruskaebuse alusetult läbi vaatamata. See

on käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 tähenduses ja tingib

ringkonnakohtu määruse tühistamise. Sellest tulenevalt ei käsitle kolleegium kõiki ülejäänud

määruskaebuses esitatud väiteid.

14. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, § 361 lg 1 p-st 6 ja § 362 p-st 2, tühistab

Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu 9. jaanuari 2017. a määruse V. I. kaitsja

määruskaebuse läbi vaatamata jätmise kohta ja saadab kaebuse uueks arutamiseks Tallinna

Ringkonnakohtule samas kohtukoosseisus. Riigikohtule esitatud määruskaebus tuleb rahuldada.

(allkirjastatud digitaalselt)