3-2-1-12-17 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-12-17

Määruse kuupäev

Tartu, 5. aprill 2017

Kohtukoosseis

Eesistuja Villu Kõve, liikmed Peeter Jerofejev ja Henn Jõks

Kohtuasi

G. N hagi M. V vastu ühisvara jagamiseks ja M. V

vastuhagi G. N vastu ühisvara jagamiseks. Kolmanda

isiku kaasamata jätmine

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 27. oktoobri 2016. a määrus

tsiviilasjas nr 2-14-52526

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

M. V määruskaebus

Aktsiaseltsi ALLECTO määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja G. N, esindaja vandeadvokaat Liis Tedder

Kostja M. V, esindaja vandeadvokaat Piret Blankin

Kolmas isik Aktsiaselts ALLECTO, esindaja vandeadvokaat

Elmer Muna

Asja läbivaatamise kuupäev

20. märts 2017. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta määruskaebused läbi vaatamata.

2. Jätta Aktsiaseltsi ALLECTO ja M. V kassatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda

ning G. N kassatsiooniastme menetluskulud solidaarselt Aktsiaseltsi ALLECTO ja M. V kanda.

3. Tagastada mõlemalt määruskaebuselt tasutud kautsjon Advokaadibüroo Derling OÜ-le.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. G. N (hageja) esitas 27. mail 2014 Harju Maakohtule M. V (kostja) vastu hagi abielu lahutamiseks

ja ühisvara jagamiseks. Kostja esitas 22. oktoobril 2014 vastuhagi poolte ühisvara jagamiseks.

2. Aktsiaselts ALLECTO (kolmas isik) esitas 2. augustil 2016 maakohtule iseseisva nõudega

kolmanda isikuna menetlusse astumise taotluse ning hagi hageja ja kostja vastu. Kolmas isik palus

tuvastada, et hageja, kostja ja kolmanda isiku vahel on seltsing, mille alusel on Suurbritannias

Londonis 215 Cannon Hill Lane asuv ridaelamu kolmanda isiku omandis, tunnustada tema

omandiõigust sellele kinnisasjale ja teha vastav muudatus kinnisasja kohta Suurbritannia maaregistris

ning kohustada kostjat vabastama kinnisasja valdus. Juhul, kui maakohus peab vajalikuks menetleda

hagi eraldi menetluses, palus kolmas isik peatada tsiviilasja menetluse kuni tema hagi läbivaatamisel

tehtava asja menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni. Lisaks palus kolmas isik hagi tagada.

9. augustil 2016 esitatud täpsustatud taotluses palus kolmas isik tuvastada, et tal on õigus nõuda

hagejalt ja kostjalt vaidlusaluse kinnisasja omandiõiguse üleandmist, asendada kohtuotsusega hageja

ja kostja tahteavaldus kohtuotsuse täitmiseks vajalike tehingute sooritamiseks (sh registrikande

tegemiseks Suurbritannias peetavas maaregistris) ning kohustada kostjat andma kinnisasja valdus üle

kolmandale isikule. 18. augustil 2016 esitas kolmas isik taotluse Euroopa Kohtult eelotsuse

küsimiseks Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012 (Brüsseli I bis määrus)

art 24 p 1 ning art 30 lg-te 1 ja 2 tõlgendamiseks ning tsiviilasja menetluse peatamiseks kuni Euroopa

Kohtu lahendi jõustumiseni.

3. Hageja vaidles kolmanda isiku menetlusse astumise taotlusele vastu.

4. Kostja nõustus kolmanda isiku menetlusse astumisega ning selgitas, et kolmanda isiku menetlusse

astumise alus tekkis Inglismaa kohtu lahendiga, milles leiti, et Inglismaa kohtul ei ole erandlikku

kohtualluvust ning kolmanda isiku nõuet peaks menetlema Eesti kohus.

5. Maakohus jättis 2. septembri 2016. a määrusega rahuldamata kolmanda isiku taotluse iseseisva

nõudega kolmanda isikuna menetlusse astumiseks, hagi tagamiseks ja Euroopa Kohtult eelotsuse

küsimiseks.

Maakohtu määruse kohaselt ei vasta kolmanda isiku hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-

s 363 sätestatud hagiavalduse nõuetele. Kuna hageja ja kostja vaidluse esemeks on ühisvara jagamise

nõue, mille menetluse poolteks saavad olla vaid (endised) abikaasad, ei ole võimalik kolmandat isikut

hagejana menetlusse kaasata. 1. veebruaril 2016 tsiviilasjas nr 2-16-1412 tehtud määruses keeldus

maakohus samasugust hagi menetlemast ning leidis, et asi ei allu Eesti kohtule. Selles määruses leidis

maakohus, et kuna vaidluse esemeks on Suurbritannias asuv kinnisasi, mille omandiõiguse

tunnustamist kolmas isik nõuab, ei ole Eesti kohus rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi pädev

asja menetlema. Kolmas isik ei vaidlustanud seda määrust ning see jõustus. Kesk-Londoni Maakohtu

menetluses on samade poolte vahel asi sama eseme kohta samal alusel, mistõttu tuleb keelduda hagi

menetlemast ka TsMS § 371 lg 1 p 5 järgi. Lisaks ei ole kolmas isik esitanud ühtegi faktilist asjaolu

ega seda kinnitavat tõendit, mis võimaldaks tuvastada tema ja poolte seltsingut

võlaõigusseaduse § 580 jj alusel ega asuda seisukohale, et kolmandal isikul on õigus nõuda hagejalt

ja kostjalt omandit. Inglise maaregistri andmete kohaselt on vaidlusalune kinnisasi registreeritud

hageja ja kostja ühisvarana, mida üks abikaasa soovib ühisvara jagamise kohtumenetluses jagada.

Kohtumenetlus on kestnud üle kahe aasta ning maakohus on eelmenetluse lõpetanud ja määranud

kohtuistungid. Kuigi iseseisva nõudeta kolmanda isiku võib TsMS § 213 lg 2 esimese lause järgi

kaasata menetlusse igas kohtuastmes igas menetluse staadiumis, võib kaasamine olla lubamatu, kui

sellega venitatakse menetlust. Ühisvara jagamise menetluse peatamiseks ei ole alust (TsMS § 356

lg 1).

Kuna kolmanda isiku hagi ei vasta hagiavalduse nõuetele ning hagi on ilmselt ühisvara jagamise

menetluses perspektiivitu ja see tuleb jätta TsMS § 371 lg 2 järgi menetlusse võtmata, ei ole võimalik

rahuldada ka kolmanda isiku menetlusse astumise taotlust. Hagi menetlusse võtmata jätmine ei

välista hageja õigust pöörduda uuesti kohtusse. Seejuures on kolmandal isikul otstarbekas analüüsida,

millised on tema ja kostja vahelised õigussuhted, ning kaaluda sellise nõude esitamist, mille

rahuldamine ei ole hageja esitatud asjaoludel välistatud. Hagi menetlusse võtmata jätmise tõttu jääb

hagi tagamata ja eelotsus küsimata.

6. Kolmas isik vaidlustas maakohtu määruse osas, millega jäeti rahuldamata tema menetlusse

astumise ja hagi tagamise taotlused. Kolmas isik palus teha uue määruse, millega rahuldatakse tema

taotlus menetlusse astuda ja vaadatakse läbi hagi tagamise taotlus. Samuti esitas kolmas isik taotluse

Euroopa Kohtult eelotsuse küsimiseks kohtualluvuse kohta ja abikaasade ühisvara jagamise

menetluse peatamiseks kuni eelotsuse jõustumiseni.

7. Hageja vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse

muutmata.

8. Kostja palus määruskaebuse rahuldada.

9. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5

alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

10. Tallinna Ringkonnakohus jättis 27. oktoobri 2016. a määrusega muutmata maakohtu määruse

resolutsiooni kolmanda isiku kaasamise taotluse rahuldamata jätmise osas, kuid täiendas määrust

otsustusega saata kolmanda isiku hagiavaldus maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks

iseseisvas hagimenetluses. Hagi tagamise taotluse rahuldamata jätmise osas jättis ringkonnakohus

määruskaebuse läbi vaatamata. Määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud jäid kolmanda

isiku kanda. Ringkonnakohus märkis, et ringkonnakohtu määrus ei ole vaidlustatav osas, millega jäeti

muutmata maakohtu määrus kolmanda isiku kaasamata jätmise kohta.

Ringkonnakohus märkis, et kui kolmas isik esitab iseseisva nõude hageja ja kostja vahelise vaidluse

eseme suhtes, võib ta TsMS § 212 lg 1 järgi kuni asja sisulise arutamise lõppemiseni maakohtus

esitada samas menetluses hagi mõlema poole vastu. Praeguses tsiviilasjas on vaidluse esemeks

abikaasade ühisvara jagamine. Kolmanda isiku nõue, mis on suunatud väidetavalt ühisvara

koosseisus oleva kinnisasja omandiõiguse tunnustamisele, ei ole esitatud hageja ja kostja vahelise

vaidluse eseme suhtes. Kui kostja leiab, et vaidlusalune kinnisasi ei kuulu ühisvarasse, saab ta selle

väite esitada ja seda tõendada praeguses menetluses. Ennast omanikuks pidav kolmas isik saab oma

õigusi kaitsta iseseisvas menetluses, sest ühisvara jagamises tehtav otsus ei muuda tema ja endiste

abikaasade vahelisi õigussuhteid. Kuna kolmanda isiku nõue ei ole esitatud sama vaidluseseme

suhtes, ei tule teda TsMS § 212 lg 1 alusel hagejana ühisvara jagamise menetlusse kaasata.

Isegi kui tegemist on sama vaidlusesemega, tuleks kolmanda isiku kaasamisest keelduda põhjusel, et

sellega venitatakse ühisvara jagamise menetlust ja taotlejal ei ole mõjuvat põhjust taotluse varem

esitamata jätmiseks (TsMS § 329 lg 1, § 331 lg 1). Menetlus on kestnud üle kahe aasta ning kohus on

eelmenetluse lõpetanud ja määranud kohtuistungid. Kolmas isik teadis kostja kui oma juhatuse liikme

kaudu juba alates 27. mail 2014 hagiavalduse esitamisest, et hageja soovib ühisvarana jagada mh

vaidlusalust kinnisasja. Menetlusse astumise taotlemist alles 2. augustil 2016 ei õigusta ka Kesk-

Londoni Maakohtu 15. juuli 2016. a otsustus peatada Inglismaa kohtus toimuv menetlus kuni Eesti

kohus teeb otsuse poolte abielu lahutamise menetluses.

Kuna kolmanda isiku menetlusse kaasamise eeldused ei ole täidetud ja seda taotleti hilinenult, ei

olnud maakohtul vaja analüüsida kolmanda isiku hagiavalduse sisu ja vormi vastavust TsMS-i

sätetele. Hagiavaldus tuleb saata maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks iseseisvas

hagimenetluses. Kolmanda isiku hagi tagamise, eelotsuse küsimise jms menetluslikud taotlused

lahendatakse asja menetlusse võtmise otsustamisel.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

11. Kolmas isik esitas määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse tühistada ja saata hagi

maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks selles tsiviilasjas. Alternatiivselt palub kolmas isik

küsida Euroopa Kohtult eelotsust Brüsseli I bis määruse art 24 p 1 ning art 30 lg-te 1 ja 2

tõlgendamise kohta. Lisaks palub kolmas isik mõista hagejalt ja kostjalt välja tema kassatsiooniastme

menetluskulu 2082 eurot 50 senti.

Ringkonnakohus märkis valesti, et iseseisva nõudega kolmanda isiku menetlusse astumisest keelduv

ringkonnakohtu määrus ei ole edasi kaevatav. TsMS § 212 lg 2 järgi on iseseisva nõudega kolmandal

isikul hageja õigused ja kohustused. Kolmas isik võib esitada määruskaebuse TsMS § 372 lg 5 alusel.

Ringkonnakohus ei eristanud iseseisva nõudega ja iseseisva nõudeta kolmandat isikut ning kohaldas

valesti TsMS § 212 lg-t 1, kui leidis, et kolmanda isiku hagi ese on sama, kui teises tsiviilasjas

esitatud hagi ese ning et kolmas isik esitas hagi pärast asja arutamise sisulist lõppemist. Kuna kolmas

isik esitas nõude ühisvara jagamise menetluse eseme suhtes, on tal lubatud menetlusse astuda. Kuna

kolmas isik ei ole veel tsiviilasjas menetlusosaline, ei saa ta olla rikkunud TsMS § 329 lg-t 1. Kolmas

isik esitas hagi esimesel võimalusel. Kui ta hilines hagi esitamisega, oli tal selleks mõjuv põhjus.

TsMS § 212 lg-s 1 ei peeta silmas hagi eset TsMS § 363 tähenduses, vaid eset TsÜS § 48 mõttes.

Ringkonnakohus jättis hagi menetlusse võtmise alused osaliselt käsitlemata.

Maakohus on nii praeguses tsiviilasjas kui ka tsiviilasjas nr 2-16-1412 kinnitanud erandlikku

kohtualluvust Suurbritannias. Samas on Kesk-Londoni kohus sellise erandliku kohtualluvuse

välistanud. Kuna maakohtu tõlgendus on vastuolus Euroopa Kohtu praktikaga, tuleb küsida eelotsust

selle kohta, kas asi allub kinnisasja asukohariigi kohtule või üldise kohtualluvuse järgi õigustatud

kohtule. Eelotsuse küsimise ajaks tuleb menetlus peatada.

12. Kostja esitas määruskaebuse, paludes ringkonnakohtu määruse tühistada ja saata kolmanda isiku

hagi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks selles tsiviilasjas. Kostja palub mõista hagejalt ja

kolmandalt isikult välja kostja kassatsiooniastme menetluskulu 1075 eurot.

Ringkonnakohus leidis valesti, et TsMS § 212 lg 1 piirab kolmanda isiku õigust menetlusse astuda

ning et kolmas isik esitas taotluse hilinenult. Ringkonnakohtu seisukoht, et kolmanda isiku hagi tuleb

lahendada eraldi menetluses, on vastuolus menetlusökonoomia põhimõttega.

13. Hageja vaidleb määruskaebustele vastu. Hageja esitas kassatsiooniastme menetluskulude

nimekirja, mille järgi on tema menetluskuluks õigusabikulu 917 eurot 50 senti.

Kolmanda isiku esindajal ei ole volitust kolmandat isikut esindada. Kolmanda isiku menetlusse

lubamise korral esindaks teda kui hagejat menetluses esindaja, kes on varem esindanud kostjat

(TsMS § 200 lg 1). Kostjal ei ole õigust vaidlustada määrust, millega jäeti tema vastu esitatud hagi

menetlusse võtmata. Ringkonnakohus leidis õigesti, et kolmanda isiku menetlusse astumise taotlus on

esitatud hilinemisega ning seltsingu tuvastamise hagi on perspektiivitu.

14. Kostja ja kolmas isik toetavad teineteise määruskaebust.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

15. Kolleegium leiab, et mõlemad määruskaebused tuleb jätta TsMS § 682 lg 1 alusel koosmõjus

TsMS §-ga 695 läbi vaatamata, sest määruskaebuse esitajatel ei ole õigust esitada ringkonnakohtu

määruse peale Riigikohtule määruskaebust.

TsMS § 682 lg 1 järgi jätab kohus kassatsioonkaebuse põhjendatud määrusega läbi vaatamata, kui

pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmneb, et kassatsioonkaebus ei vasta seadusega sätestatud

nõuetele. TsMS § 695 järgi kehtib see säte ka määruskaebuse menetlemise kohta Riigikohtus.

Kolleegium on varem selgitanud, et tulenevalt TsMS § 682 lg-st 1 on Riigikohtul ka pärast asja

menetlusse võtmist kohustus kontrollida määruskaebuse nõuetekohasust, sh õigust kaebus esitada

(vt nt Riigikohtu 14. oktoobri 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-103-15, p 10; 6. aprilli 2016. a

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-8-16, p 11).

16. Kolmas isik esitas maakohtule iseseisva nõudega kolmanda isikuna hageja ja kostja ühisvara

jagamise menetlusse astumise taotluse ning hageja ja kostja vastu hagi. Maakohus jättis kolmanda

isiku samasse menetlusse astumise taotluse rahuldamata. Ringkonnakohus jättis kolmanda isiku

samasse menetlusse astumise osas maakohtu määruse muutmata, kuid saatis tema hagi maakohtule

menetlusse võtmise otsustamiseks iseseisvas hagimenetluses. Ringkonnakohtu määruse peale esitasid

Riigikohtule määruskaebuse nii menetlusse astumist taotlev kolmas isik kui ka kostja, kes paluvad

ringkonnakohtu määruse tühistada ja saata kolmanda isiku hagi maakohtule menetlusse võtmise

otsustamiseks selles tsiviilasjas. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus ei ole Riigikohtule

edasi kaevatav.

TsMS § 696 lg 1 kohaselt võib ringkonnakohtu määruse peale määrusega puudutatud menetlusosaline

esitada määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui selle esitamine on seadusega lubatud. Kui

maakohtu määruse peale saab seaduse järgi esitada määruskaebuse, saab määruskaebuse kohta tehtud

ringkonnakohtu määruse peale esitada määruskaebuse ka Riigikohtule, kui seadusest ei tulene teisiti.

Kolleegium selgitab esmalt, et TsMS § 696 lg 1 annab kaebeõiguse üksnes ringkonnakohtu

määrusega puudutatud menetlusosalisele, kelleks saab praegusel juhul olla menetlusse astumist

taotlev iseseisva nõudega kolmas isik. Kuna iseseisva nõudega kolmanda isiku samasse menetlusse

lubamisest keeldumine ei puuduta kostja õigusi, ei ole tal TsMS § 696 lg 1 järgi õigust esitada

Riigikohtule määruskaebus.

17. Kolleegium leiab, et ka iseseisva nõudega kolmandal isikul ei ole õigust ringkonnakohtu määrust

vaidlustada. TsMS § 212 lg 1 järgi võib iseseisva nõudega kolmas isik kuni asja sisulise arutamise

lõppemiseni maakohtus esitada samas menetluses hagi mõlema poole vastu. TsMS § 212 lg 2 järgi on

iseseisva nõudega kolmandal isikul hageja õigused ja kohustused. Viidatud sätetest ei tulene iseseisva

nõudega kolmanda isiku õigust vaidlustada tema samasse menetlusse astumisest keeldumise kohta

tehtud maakohtu määrust ega esitada Riigikohtule määruskaebust ringkonnakohtu määruse peale,

millega jäeti muutmata maakohtu määrus iseseisva nõudega kolmanda isiku samasse menetlusse

astumisest keeldumise kohta. Samuti ei tulene iseseisva nõudega kolmanda isiku kaebeõigust tema

samasse menetlusse astumise lubamisest keeldumise määruse peale TsMS § 212 lg 2 koostoimest

TsMS § 372 lg-ga 5.

18. Kolleegium selgitab, et hagimenetluse poolte vastu hagi esitanud iseseisva nõudega kolmandal

isikul on TsMS § 372 lg 5 kohaselt õigus esitada määruskaebus tema hagiavalduse menetlusse

võtmisest keeldumise määruse peale. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale

saab üldjuhul kaevata edasi Riigikohtule (v.a TsMS § 371 lg 1 p-d 9, 11 ja 12). Praegusel juhul ei ole

kolmanda isiku hagiavaldust menetlemast keeldutud, vaid ringkonnakohus on saatnud hagiavalduse

maakohtusse iseseisva tsiviilasjana menetlusse võtmise otsustamiseks. Kui maakohus keeldub seda

hagi menetlemast (TsMS § 371), on kolmandal isikul hagejana õigus esitada maakohtu määruse peale

määruskaebus TsMS § 372 lg 5 järgi.

19. Kolleegium lisab, et kolmanda isiku esitatud hagiavalduse menetlusse võtmise korral on

maakohtul võimalik kaaluda selle hagi ning praeguses tsiviilasjas esitatud hagi ja vastuhagi liitmist

ühte menetlusse (TsMS § 374).

20. Kuna määruskaebused jäävad kaebeõiguse puudumise tõttu läbi vaatamata, ei lahenda kolleegium

ka kolmanda isiku taotlust küsida Euroopa Kohtult eelotsust Brüsseli I bis määruse art 24 p 1

ning art 30 lg-te 1 ja 2 tõlgendamise kohta. Eelotsuse küsimise vajaduse saab otsustada maakohus.

Kolleegium peab vajalikuks märkida, et kohtuasjas nr C-294/92 (George Lawrence Webb vs.

Lawrence Desmond Webb) on Euroopa Kohus 17. mai 1994. a otsuses selgitanud, et lepingule

tuginev konkreetse isiku vastu suunatud (in personam) nõue kinnisasja omandiõiguse saamiseks ei

lange Brüsseli I bis määruse art 24 lg 1 alla, mis sätestab kinnisasjade üle peetava kõikide isikute

vastu suunatud (in rem) nõude erandliku kohtualluvuse kinnisasja asukohariigi kohtule.

21. Määruskaebuste menetlemise kulud jäävad TsMS § 171 lg 1 järgi määruskaebuse esitajate kanda.

Seejuures kannab kumbki määruskaebuse esitaja enda menetluskulud ise ning hageja menetluskulude

eest vastutavad nad solidaarvõlgnikena (TsMS § 173 lg 4). Kassatsiooniastme menetluskulude

rahalise suuruse määrab maakohus kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses või pärast

nende lahendite jõustumist (TsMS § 174 lg 2 või lg 4).

22. Kuivõrd kolleegium jätab määruskaebused läbi vaatamata, tuleb tasutud kautsjonid TsMS § 149

lg 4 kolmanda lause alusel tagastada. TsMS § 149 lg 8 esimese lause alusel tagastatakse kautsjon

menetlusosaliste korraldusel selle tasunud advokaadibüroole.

Villu Kõve, Peeter Jerofejev, Henn Jõks