3-2-1-12-17 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedG. N (hageja) esitas 27. mail 2014 Harju Maakohtule M. V (kostja) vastu hagi abielu lahutamiseks ja ühisvara jagamiseks. Kostja esitas 22. oktoobril 2014 vastuhagi poolte ühisvara jagamiseks.
Legislator headnote
AI generatedArt. 30 lg-te, Art. 24 lg; 3-2-1-12-17 · Riigikohus: G. N (hageja) esitas 27. mail 2014 Harju Maakohtule M. V (kostja) vastu hagi abielu lahutamiseks ja ühisvara jagamiseks. Kostja esitas 22. oktoobril 2014 vastuhagi poolte ühisvara jagamiseks.
Keywords
AI generatedCited Legislation
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
RIIGIKOHUS
TSIVIILKOLLEEGIUM
KOHTUMÄÄRUS
Kohtuasja number
3-2-1-12-17
Määruse kuupäev
Tartu, 5. aprill 2017
Kohtukoosseis
Eesistuja Villu Kõve, liikmed Peeter Jerofejev ja Henn Jõks
Kohtuasi
G. N hagi M. V vastu ühisvara jagamiseks ja M. V
vastuhagi G. N vastu ühisvara jagamiseks. Kolmanda
isiku kaasamata jätmine
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 27. oktoobri 2016. a määrus
tsiviilasjas nr 2-14-52526
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
M. V määruskaebus
Aktsiaseltsi ALLECTO määruskaebus
Menetlusosalised ja nende
esindajad Riigikohtus
Hageja G. N, esindaja vandeadvokaat Liis Tedder
Kostja M. V, esindaja vandeadvokaat Piret Blankin
Kolmas isik Aktsiaselts ALLECTO, esindaja vandeadvokaat
Elmer Muna
Asja läbivaatamise kuupäev
20. märts 2017. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Jätta määruskaebused läbi vaatamata.
2. Jätta Aktsiaseltsi ALLECTO ja M. V kassatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda
ning G. N kassatsiooniastme menetluskulud solidaarselt Aktsiaseltsi ALLECTO ja M. V kanda.
3. Tagastada mõlemalt määruskaebuselt tasutud kautsjon Advokaadibüroo Derling OÜ-le.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. G. N (hageja) esitas 27. mail 2014 Harju Maakohtule M. V (kostja) vastu hagi abielu lahutamiseks
ja ühisvara jagamiseks. Kostja esitas 22. oktoobril 2014 vastuhagi poolte ühisvara jagamiseks.
2. Aktsiaselts ALLECTO (kolmas isik) esitas 2. augustil 2016 maakohtule iseseisva nõudega
kolmanda isikuna menetlusse astumise taotluse ning hagi hageja ja kostja vastu. Kolmas isik palus
tuvastada, et hageja, kostja ja kolmanda isiku vahel on seltsing, mille alusel on Suurbritannias
Londonis 215 Cannon Hill Lane asuv ridaelamu kolmanda isiku omandis, tunnustada tema
omandiõigust sellele kinnisasjale ja teha vastav muudatus kinnisasja kohta Suurbritannia maaregistris
ning kohustada kostjat vabastama kinnisasja valdus. Juhul, kui maakohus peab vajalikuks menetleda
hagi eraldi menetluses, palus kolmas isik peatada tsiviilasja menetluse kuni tema hagi läbivaatamisel
tehtava asja menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni. Lisaks palus kolmas isik hagi tagada.
9. augustil 2016 esitatud täpsustatud taotluses palus kolmas isik tuvastada, et tal on õigus nõuda
hagejalt ja kostjalt vaidlusaluse kinnisasja omandiõiguse üleandmist, asendada kohtuotsusega hageja
ja kostja tahteavaldus kohtuotsuse täitmiseks vajalike tehingute sooritamiseks (sh registrikande
tegemiseks Suurbritannias peetavas maaregistris) ning kohustada kostjat andma kinnisasja valdus üle
kolmandale isikule. 18. augustil 2016 esitas kolmas isik taotluse Euroopa Kohtult eelotsuse
küsimiseks Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012 (Brüsseli I bis määrus)
art 24 p 1 ning art 30 lg-te 1 ja 2 tõlgendamiseks ning tsiviilasja menetluse peatamiseks kuni Euroopa
Kohtu lahendi jõustumiseni.
3. Hageja vaidles kolmanda isiku menetlusse astumise taotlusele vastu.
4. Kostja nõustus kolmanda isiku menetlusse astumisega ning selgitas, et kolmanda isiku menetlusse
astumise alus tekkis Inglismaa kohtu lahendiga, milles leiti, et Inglismaa kohtul ei ole erandlikku
kohtualluvust ning kolmanda isiku nõuet peaks menetlema Eesti kohus.
5. Maakohus jättis 2. septembri 2016. a määrusega rahuldamata kolmanda isiku taotluse iseseisva
nõudega kolmanda isikuna menetlusse astumiseks, hagi tagamiseks ja Euroopa Kohtult eelotsuse
küsimiseks.
Maakohtu määruse kohaselt ei vasta kolmanda isiku hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-
s 363 sätestatud hagiavalduse nõuetele. Kuna hageja ja kostja vaidluse esemeks on ühisvara jagamise
nõue, mille menetluse poolteks saavad olla vaid (endised) abikaasad, ei ole võimalik kolmandat isikut
hagejana menetlusse kaasata. 1. veebruaril 2016 tsiviilasjas nr 2-16-1412 tehtud määruses keeldus
maakohus samasugust hagi menetlemast ning leidis, et asi ei allu Eesti kohtule. Selles määruses leidis
maakohus, et kuna vaidluse esemeks on Suurbritannias asuv kinnisasi, mille omandiõiguse
tunnustamist kolmas isik nõuab, ei ole Eesti kohus rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi pädev
asja menetlema. Kolmas isik ei vaidlustanud seda määrust ning see jõustus. Kesk-Londoni Maakohtu
menetluses on samade poolte vahel asi sama eseme kohta samal alusel, mistõttu tuleb keelduda hagi
menetlemast ka TsMS § 371 lg 1 p 5 järgi. Lisaks ei ole kolmas isik esitanud ühtegi faktilist asjaolu
ega seda kinnitavat tõendit, mis võimaldaks tuvastada tema ja poolte seltsingut
võlaõigusseaduse § 580 jj alusel ega asuda seisukohale, et kolmandal isikul on õigus nõuda hagejalt
ja kostjalt omandit. Inglise maaregistri andmete kohaselt on vaidlusalune kinnisasi registreeritud
hageja ja kostja ühisvarana, mida üks abikaasa soovib ühisvara jagamise kohtumenetluses jagada.
Kohtumenetlus on kestnud üle kahe aasta ning maakohus on eelmenetluse lõpetanud ja määranud
kohtuistungid. Kuigi iseseisva nõudeta kolmanda isiku võib TsMS § 213 lg 2 esimese lause järgi
kaasata menetlusse igas kohtuastmes igas menetluse staadiumis, võib kaasamine olla lubamatu, kui
sellega venitatakse menetlust. Ühisvara jagamise menetluse peatamiseks ei ole alust (TsMS § 356
lg 1).
Kuna kolmanda isiku hagi ei vasta hagiavalduse nõuetele ning hagi on ilmselt ühisvara jagamise
menetluses perspektiivitu ja see tuleb jätta TsMS § 371 lg 2 järgi menetlusse võtmata, ei ole võimalik
rahuldada ka kolmanda isiku menetlusse astumise taotlust. Hagi menetlusse võtmata jätmine ei
välista hageja õigust pöörduda uuesti kohtusse. Seejuures on kolmandal isikul otstarbekas analüüsida,
millised on tema ja kostja vahelised õigussuhted, ning kaaluda sellise nõude esitamist, mille
rahuldamine ei ole hageja esitatud asjaoludel välistatud. Hagi menetlusse võtmata jätmise tõttu jääb
hagi tagamata ja eelotsus küsimata.
6. Kolmas isik vaidlustas maakohtu määruse osas, millega jäeti rahuldamata tema menetlusse
astumise ja hagi tagamise taotlused. Kolmas isik palus teha uue määruse, millega rahuldatakse tema
taotlus menetlusse astuda ja vaadatakse läbi hagi tagamise taotlus. Samuti esitas kolmas isik taotluse
Euroopa Kohtult eelotsuse küsimiseks kohtualluvuse kohta ja abikaasade ühisvara jagamise
menetluse peatamiseks kuni eelotsuse jõustumiseni.
7. Hageja vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse
muutmata.
8. Kostja palus määruskaebuse rahuldada.
9. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5
alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
10. Tallinna Ringkonnakohus jättis 27. oktoobri 2016. a määrusega muutmata maakohtu määruse
resolutsiooni kolmanda isiku kaasamise taotluse rahuldamata jätmise osas, kuid täiendas määrust
otsustusega saata kolmanda isiku hagiavaldus maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks
iseseisvas hagimenetluses. Hagi tagamise taotluse rahuldamata jätmise osas jättis ringkonnakohus
määruskaebuse läbi vaatamata. Määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud jäid kolmanda
isiku kanda. Ringkonnakohus märkis, et ringkonnakohtu määrus ei ole vaidlustatav osas, millega jäeti
muutmata maakohtu määrus kolmanda isiku kaasamata jätmise kohta.
Ringkonnakohus märkis, et kui kolmas isik esitab iseseisva nõude hageja ja kostja vahelise vaidluse
eseme suhtes, võib ta TsMS § 212 lg 1 järgi kuni asja sisulise arutamise lõppemiseni maakohtus
esitada samas menetluses hagi mõlema poole vastu. Praeguses tsiviilasjas on vaidluse esemeks
abikaasade ühisvara jagamine. Kolmanda isiku nõue, mis on suunatud väidetavalt ühisvara
koosseisus oleva kinnisasja omandiõiguse tunnustamisele, ei ole esitatud hageja ja kostja vahelise
vaidluse eseme suhtes. Kui kostja leiab, et vaidlusalune kinnisasi ei kuulu ühisvarasse, saab ta selle
väite esitada ja seda tõendada praeguses menetluses. Ennast omanikuks pidav kolmas isik saab oma
õigusi kaitsta iseseisvas menetluses, sest ühisvara jagamises tehtav otsus ei muuda tema ja endiste
abikaasade vahelisi õigussuhteid. Kuna kolmanda isiku nõue ei ole esitatud sama vaidluseseme
suhtes, ei tule teda TsMS § 212 lg 1 alusel hagejana ühisvara jagamise menetlusse kaasata.
Isegi kui tegemist on sama vaidlusesemega, tuleks kolmanda isiku kaasamisest keelduda põhjusel, et
sellega venitatakse ühisvara jagamise menetlust ja taotlejal ei ole mõjuvat põhjust taotluse varem
esitamata jätmiseks (TsMS § 329 lg 1, § 331 lg 1). Menetlus on kestnud üle kahe aasta ning kohus on
eelmenetluse lõpetanud ja määranud kohtuistungid. Kolmas isik teadis kostja kui oma juhatuse liikme
kaudu juba alates 27. mail 2014 hagiavalduse esitamisest, et hageja soovib ühisvarana jagada mh
vaidlusalust kinnisasja. Menetlusse astumise taotlemist alles 2. augustil 2016 ei õigusta ka Kesk-
Londoni Maakohtu 15. juuli 2016. a otsustus peatada Inglismaa kohtus toimuv menetlus kuni Eesti
kohus teeb otsuse poolte abielu lahutamise menetluses.
Kuna kolmanda isiku menetlusse kaasamise eeldused ei ole täidetud ja seda taotleti hilinenult, ei
olnud maakohtul vaja analüüsida kolmanda isiku hagiavalduse sisu ja vormi vastavust TsMS-i
sätetele. Hagiavaldus tuleb saata maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks iseseisvas
hagimenetluses. Kolmanda isiku hagi tagamise, eelotsuse küsimise jms menetluslikud taotlused
lahendatakse asja menetlusse võtmise otsustamisel.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
11. Kolmas isik esitas määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse tühistada ja saata hagi
maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks selles tsiviilasjas. Alternatiivselt palub kolmas isik
küsida Euroopa Kohtult eelotsust Brüsseli I bis määruse art 24 p 1 ning art 30 lg-te 1 ja 2
tõlgendamise kohta. Lisaks palub kolmas isik mõista hagejalt ja kostjalt välja tema kassatsiooniastme
menetluskulu 2082 eurot 50 senti.
Ringkonnakohus märkis valesti, et iseseisva nõudega kolmanda isiku menetlusse astumisest keelduv
ringkonnakohtu määrus ei ole edasi kaevatav. TsMS § 212 lg 2 järgi on iseseisva nõudega kolmandal
isikul hageja õigused ja kohustused. Kolmas isik võib esitada määruskaebuse TsMS § 372 lg 5 alusel.
Ringkonnakohus ei eristanud iseseisva nõudega ja iseseisva nõudeta kolmandat isikut ning kohaldas
valesti TsMS § 212 lg-t 1, kui leidis, et kolmanda isiku hagi ese on sama, kui teises tsiviilasjas
esitatud hagi ese ning et kolmas isik esitas hagi pärast asja arutamise sisulist lõppemist. Kuna kolmas
isik esitas nõude ühisvara jagamise menetluse eseme suhtes, on tal lubatud menetlusse astuda. Kuna
kolmas isik ei ole veel tsiviilasjas menetlusosaline, ei saa ta olla rikkunud TsMS § 329 lg-t 1. Kolmas
isik esitas hagi esimesel võimalusel. Kui ta hilines hagi esitamisega, oli tal selleks mõjuv põhjus.
TsMS § 212 lg-s 1 ei peeta silmas hagi eset TsMS § 363 tähenduses, vaid eset TsÜS § 48 mõttes.
Ringkonnakohus jättis hagi menetlusse võtmise alused osaliselt käsitlemata.
Maakohus on nii praeguses tsiviilasjas kui ka tsiviilasjas nr 2-16-1412 kinnitanud erandlikku
kohtualluvust Suurbritannias. Samas on Kesk-Londoni kohus sellise erandliku kohtualluvuse
välistanud. Kuna maakohtu tõlgendus on vastuolus Euroopa Kohtu praktikaga, tuleb küsida eelotsust
selle kohta, kas asi allub kinnisasja asukohariigi kohtule või üldise kohtualluvuse järgi õigustatud
kohtule. Eelotsuse küsimise ajaks tuleb menetlus peatada.
12. Kostja esitas määruskaebuse, paludes ringkonnakohtu määruse tühistada ja saata kolmanda isiku
hagi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks selles tsiviilasjas. Kostja palub mõista hagejalt ja
kolmandalt isikult välja kostja kassatsiooniastme menetluskulu 1075 eurot.
Ringkonnakohus leidis valesti, et TsMS § 212 lg 1 piirab kolmanda isiku õigust menetlusse astuda
ning et kolmas isik esitas taotluse hilinenult. Ringkonnakohtu seisukoht, et kolmanda isiku hagi tuleb
lahendada eraldi menetluses, on vastuolus menetlusökonoomia põhimõttega.
13. Hageja vaidleb määruskaebustele vastu. Hageja esitas kassatsiooniastme menetluskulude
nimekirja, mille järgi on tema menetluskuluks õigusabikulu 917 eurot 50 senti.
Kolmanda isiku esindajal ei ole volitust kolmandat isikut esindada. Kolmanda isiku menetlusse
lubamise korral esindaks teda kui hagejat menetluses esindaja, kes on varem esindanud kostjat
(TsMS § 200 lg 1). Kostjal ei ole õigust vaidlustada määrust, millega jäeti tema vastu esitatud hagi
menetlusse võtmata. Ringkonnakohus leidis õigesti, et kolmanda isiku menetlusse astumise taotlus on
esitatud hilinemisega ning seltsingu tuvastamise hagi on perspektiivitu.
14. Kostja ja kolmas isik toetavad teineteise määruskaebust.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
15. Kolleegium leiab, et mõlemad määruskaebused tuleb jätta TsMS § 682 lg 1 alusel koosmõjus
TsMS §-ga 695 läbi vaatamata, sest määruskaebuse esitajatel ei ole õigust esitada ringkonnakohtu
määruse peale Riigikohtule määruskaebust.
TsMS § 682 lg 1 järgi jätab kohus kassatsioonkaebuse põhjendatud määrusega läbi vaatamata, kui
pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmneb, et kassatsioonkaebus ei vasta seadusega sätestatud
nõuetele. TsMS § 695 järgi kehtib see säte ka määruskaebuse menetlemise kohta Riigikohtus.
Kolleegium on varem selgitanud, et tulenevalt TsMS § 682 lg-st 1 on Riigikohtul ka pärast asja
menetlusse võtmist kohustus kontrollida määruskaebuse nõuetekohasust, sh õigust kaebus esitada
(vt nt Riigikohtu 14. oktoobri 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-103-15, p 10; 6. aprilli 2016. a
määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-8-16, p 11).
16. Kolmas isik esitas maakohtule iseseisva nõudega kolmanda isikuna hageja ja kostja ühisvara
jagamise menetlusse astumise taotluse ning hageja ja kostja vastu hagi. Maakohus jättis kolmanda
isiku samasse menetlusse astumise taotluse rahuldamata. Ringkonnakohus jättis kolmanda isiku
samasse menetlusse astumise osas maakohtu määruse muutmata, kuid saatis tema hagi maakohtule
menetlusse võtmise otsustamiseks iseseisvas hagimenetluses. Ringkonnakohtu määruse peale esitasid
Riigikohtule määruskaebuse nii menetlusse astumist taotlev kolmas isik kui ka kostja, kes paluvad
ringkonnakohtu määruse tühistada ja saata kolmanda isiku hagi maakohtule menetlusse võtmise
otsustamiseks selles tsiviilasjas. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus ei ole Riigikohtule
edasi kaevatav.
TsMS § 696 lg 1 kohaselt võib ringkonnakohtu määruse peale määrusega puudutatud menetlusosaline
esitada määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui selle esitamine on seadusega lubatud. Kui
maakohtu määruse peale saab seaduse järgi esitada määruskaebuse, saab määruskaebuse kohta tehtud
ringkonnakohtu määruse peale esitada määruskaebuse ka Riigikohtule, kui seadusest ei tulene teisiti.
Kolleegium selgitab esmalt, et TsMS § 696 lg 1 annab kaebeõiguse üksnes ringkonnakohtu
määrusega puudutatud menetlusosalisele, kelleks saab praegusel juhul olla menetlusse astumist
taotlev iseseisva nõudega kolmas isik. Kuna iseseisva nõudega kolmanda isiku samasse menetlusse
lubamisest keeldumine ei puuduta kostja õigusi, ei ole tal TsMS § 696 lg 1 järgi õigust esitada
Riigikohtule määruskaebus.
17. Kolleegium leiab, et ka iseseisva nõudega kolmandal isikul ei ole õigust ringkonnakohtu määrust
vaidlustada. TsMS § 212 lg 1 järgi võib iseseisva nõudega kolmas isik kuni asja sisulise arutamise
lõppemiseni maakohtus esitada samas menetluses hagi mõlema poole vastu. TsMS § 212 lg 2 järgi on
iseseisva nõudega kolmandal isikul hageja õigused ja kohustused. Viidatud sätetest ei tulene iseseisva
nõudega kolmanda isiku õigust vaidlustada tema samasse menetlusse astumisest keeldumise kohta
tehtud maakohtu määrust ega esitada Riigikohtule määruskaebust ringkonnakohtu määruse peale,
millega jäeti muutmata maakohtu määrus iseseisva nõudega kolmanda isiku samasse menetlusse
astumisest keeldumise kohta. Samuti ei tulene iseseisva nõudega kolmanda isiku kaebeõigust tema
samasse menetlusse astumise lubamisest keeldumise määruse peale TsMS § 212 lg 2 koostoimest
TsMS § 372 lg-ga 5.
18. Kolleegium selgitab, et hagimenetluse poolte vastu hagi esitanud iseseisva nõudega kolmandal
isikul on TsMS § 372 lg 5 kohaselt õigus esitada määruskaebus tema hagiavalduse menetlusse
võtmisest keeldumise määruse peale. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale
saab üldjuhul kaevata edasi Riigikohtule (v.a TsMS § 371 lg 1 p-d 9, 11 ja 12). Praegusel juhul ei ole
kolmanda isiku hagiavaldust menetlemast keeldutud, vaid ringkonnakohus on saatnud hagiavalduse
maakohtusse iseseisva tsiviilasjana menetlusse võtmise otsustamiseks. Kui maakohus keeldub seda
hagi menetlemast (TsMS § 371), on kolmandal isikul hagejana õigus esitada maakohtu määruse peale
määruskaebus TsMS § 372 lg 5 järgi.
19. Kolleegium lisab, et kolmanda isiku esitatud hagiavalduse menetlusse võtmise korral on
maakohtul võimalik kaaluda selle hagi ning praeguses tsiviilasjas esitatud hagi ja vastuhagi liitmist
ühte menetlusse (TsMS § 374).
20. Kuna määruskaebused jäävad kaebeõiguse puudumise tõttu läbi vaatamata, ei lahenda kolleegium
ka kolmanda isiku taotlust küsida Euroopa Kohtult eelotsust Brüsseli I bis määruse art 24 p 1
ning art 30 lg-te 1 ja 2 tõlgendamise kohta. Eelotsuse küsimise vajaduse saab otsustada maakohus.
Kolleegium peab vajalikuks märkida, et kohtuasjas nr C-294/92 (George Lawrence Webb vs.
Lawrence Desmond Webb) on Euroopa Kohus 17. mai 1994. a otsuses selgitanud, et lepingule
tuginev konkreetse isiku vastu suunatud (in personam) nõue kinnisasja omandiõiguse saamiseks ei
lange Brüsseli I bis määruse art 24 lg 1 alla, mis sätestab kinnisasjade üle peetava kõikide isikute
vastu suunatud (in rem) nõude erandliku kohtualluvuse kinnisasja asukohariigi kohtule.
21. Määruskaebuste menetlemise kulud jäävad TsMS § 171 lg 1 järgi määruskaebuse esitajate kanda.
Seejuures kannab kumbki määruskaebuse esitaja enda menetluskulud ise ning hageja menetluskulude
eest vastutavad nad solidaarvõlgnikena (TsMS § 173 lg 4). Kassatsiooniastme menetluskulude
rahalise suuruse määrab maakohus kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses või pärast
nende lahendite jõustumist (TsMS § 174 lg 2 või lg 4).
22. Kuivõrd kolleegium jätab määruskaebused läbi vaatamata, tuleb tasutud kautsjonid TsMS § 149
lg 4 kolmanda lause alusel tagastada. TsMS § 149 lg 8 esimese lause alusel tagastatakse kautsjon
menetlusosaliste korraldusel selle tasunud advokaadibüroole.
Villu Kõve, Peeter Jerofejev, Henn Jõks