3-1-1-5-17 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja

number

3-1-1-5-17

Määruse

kuupäev

4. aprill 2017

Kohtukoosseis

Eesistuja

Eerik Kergandberg, liikmed Lea Kivi ja Paavo

Randma

Kohtuasi

Kriminaalasi

V.X-i süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 järgi

Vaidlustatud

kohtulahend

Tallinna

Ringkonnakohtu 16. novembri 2016. a määrus

kriminaalasjas nr 1-16-8348

Kaebuse

esitaja ja kaebuse liik

V.X-i kaitsjad vandeadvokaadi vanemabi Talvi Vaske ja

vandeadvokaat

Leelo Viil, määruskaebused

Teised

määruskaebemenetluse

pooled

Põhja

Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Helen Kiviloo

Asja

läbivaatamise kuupäev ja

viis

8. märts 2017,

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna

Ringkonnakohtu 16. novembri 2016. a määrus ja saata kriminaalasi

uueks arutamiseks

alates eelmenetluse staadiumist Tallinna Ringkonnakohtule

teises kohtukoosseisus.

2. Määruskaebused rahuldada

osaliselt.

3. Määrata Advokaadibüroole Tibar

& Partnerid makstava riigi õigusabi tasu suuruseks V.X-ile

määruskaebemenetluses

osutatud riigi õigusabi eest 24 (kakskümmend neli) eurot, sealhulgas käibemaks 4

(neli)

eurot. Jätta see menetluskulu Eesti Vabariigi kanda.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohus kuulutas

12. oktoobril 2016 resolutiivotsuse, millega tunnistas V.X-i lühimenetluses

süüdi ning

karistas teda karistusseadustiku (KarS) § 199 lg 2 p 9

järgi vangistusega 1 aasta ja 9 kuud. Kriminaalmenetluse

seadustiku

(KrMS) § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust ühe

kolmandiku võrra, misjärel kujunes V.X-i

lõplikuks karistuseks 1

aasta ja 2 kuud vangistust.

2. V.X esitas

20. oktoobril 2016 maakohtule apellatsiooniteatise ja 2. novembril

2016 Tallinna Ringkonnakohtule

apellatsiooni, milles taotles vangistuse

asendamist narkomaanide sõltuvusraviga. Süüdistatava hinnangul ei suuda ta

vanglas narkosõltuvusest vabaneda.

3. V.X sai maakohtu

tervikotsuse kätte 8. novembril 2016.

4. Tallinna Ringkonnakohtu

16. novembri 2016. a määrusega jäeti süüdistatava apellatsioon ilmse

põhjendamatuse tõttu

läbi vaatamata. Kokkuvõtlikult märkis ringkonnakohus, et KarS § 692 lg 1

kohaselt võib kohus asendada isikule

karistuseks mõistetud kuuekuulise kuni

kaheaastase vangistuse raviga juhul, kui isik pani kuriteo toime ravitava või

kontrollitava psüühikahäire tõttu. Praeguses asjas pole alust süüdistatava

terviseseisundis kahelda ega vangistuse

asendamist kaaluda. Kriminaalasjas uuritud

tõenditest (sh V.X-i ütlustest) ei nähtu, et süüdistatav pani vargused

toime

narkomaania tõttu. Samuti on V.X-i korduvalt vangistusega

karistatud ja varem pole tema terviseseisundis kahtlusi

tekkinud.

MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

5. Tallinna Ringkonnakohtu

16. novembri 2016. a määruse peale esitasid kaebused V.X-i

kaitsjad vandeadvokaadi

vanemabi Talvi Vaske ja vandeadvokaat Leelo Viil, kes

taotlevad ringkonnakohtu määruse tühistamist ja kriminaalasja

ringkonnakohtule

uueks arutamiseks saatmist. Kokkuvõtlikult märgitakse kaebustes, et ringkonnakohus

tegi määruse

enne apellatsioonitähtaja möödumist ning riivas sellega oluliselt

süüdistatava kaitse- ja kaebeõigust. KrMS § 321 lg 1

kohaselt

oli V.X-il apellatsioonitähtaja jooksul õigus esitatud apellatsiooni

muuta ja täiendada ning selle õiguse

kasutamine oleks võinud apellatsioonimenetluse

tulemust muuta. Samuti pole ringkonnakohus apellatsiooni läbi

vaatamata jätmist

veenvalt põhjendanud. Toimepandud kuritegusid arvestades on ilmne, et

süüdistatav on narkomaan ja

vajab sõltuvusravi.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Riigikohus on varem märkinud,

et ringkonnakohus tohib asuda apellatsiooni põhjendatust hindama alles pärast

apellatsioonitähtaja möödumist. Nimelt lubab KrMS § 3211 lg 1

apellandil kuni apellatsioonitähtaja lõpuni esitatud

apellatsiooni muuta ja

täiendada, sealhulgas laiendada seda kohtuotsuse neile osadele, mille peale

esialgu ei kaevatud.

Eelnevast nähtuvalt võib apellant realiseerida oma

kaebeõigust kogu apellatsioonitähtaja jooksul ning sellest tulenevalt

selguvad

nii maakohtu otsuse vaidlustamise ulatus kui ka apellandi argumendid lõplikult

alles apellatsioonitähtaja

lõpuks. Tähtis on seegi, et kui üks kohtumenetluse

pool on apellatsioonitähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse

kasutamise

soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel KrMS § 319

lg 1 ls 2 kohaselt

apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on

apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud või mitte. Seega on

näiteks

juhul, kui süüdistatav on otsustanud kohtuotsuse apellatsiooni korras

vaidlustada, apellatsiooni esitamise õigus

ka kaassüüdistatava(te)l, kannatanul,

menetlusliigist sõltuvalt ka riiklikul süüdistajal jne. See tähendab aga

omakorda, et

terviklik apellatsioonimenetluse ese ning maakohtu otsuse

vaidlustamise ulatus saab selgelt kindlaks määratud alles

pärast

apellatsioonitähtaja möödumist (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

13. oktoobri 2015. a määrus kriminaalasjas

nr 3-1-1-72-15, p-d

6-7).

7. Praeguses asjas võttis

ringkonnakohus süüdistatava apellatsiooni kohta seisukoha enne apellatsioonitähtaja

lõppu ja

välistas selliselt toimides võimaluse esitatud apellatsiooni

täiendada. Kuna selline viga võis mõjutada apellatsiooni‐

menetluse tulemust, on

tegemist KrMS § 339 lg 2 mõttes kriminaalmenetlusõiguse

olulise rikkumisega, mis toob kaasa

ringkonnakohtu määruse tühistamise.

Arvestades, et Riigikohtul pole võimalik ringkonnakohtu eelmenetluses aset

leidnud

rikkumist kõrvaldada, tuleb kriminaalasi ringkonnakohtule tagastada.

8. Lähtudes eeltoodust ja

juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, § 362 p-st 2,

§ 339 lg-st 2, § 361 lg 1 p-st 6 ja lg-st 2

ning

§ 341 lg-st 3, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna

Ringkonnakohtu 16. novembri 2016. a määruse ja saadab

kriminaalasja

uueks arutamiseks alates eelmenetluse staadiumist Tallinna Ringkonnakohtule

teises kohtukoosseisus. Uue

eelmenetluse läbiviimisel tuleb arvestada asjaolu,

et KrMS § 319 lg 3 kohaselt oli V.X-il või

tema kaitsjal õigus esitada

maakohtu otsuse peale apellatsioon 15 päeva jooksul

alates V.X-ile kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast

päevast. Kuna ringkonnakohtu vea tõttu lühenes see tähtaeg alusetult 8 päeva

võrra, on V.X-il või tema kaitsjal õigus

esitada oma täiendavad

seisukohad Tallinna Ringkonnakohtule 8 päeva jooksul alates Riigikohtu määruse

kättesaamisest. Riigikohus rahuldab kaitsjate määruskaebused osaliselt.

9. Vandeadvokaadi vanemabi

T. Vaske esitas koos määruskaebusega Riigikohtule taotluse määruskaebuse

koostamise

eest riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks Advokaadibüroole

Tibar & Partnerid summas 24 eurot

(sh käibemaks 4 eurot). Kolleegium leiab, et kaitsja taotlus on

põhjendatud ja tuleb juhindudes riigi õigusabi seaduse

§ 23 lg-st 1

ja § 21 lg-st 3 ning justiitsministri 26. juuli 2016. a

määruse nr 16 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava

tasu arvestamise

alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude

hüvitamise ulatus ja

kord ning taotluse esitamise tingimused“

§ 1 lg-st 10 ja § 7 lg-st 1 rahuldada. Kuna Riigikohus

rahuldab kaitsja

määruskaebuse osaliselt, tuleb see menetluskulu jätta KrMS § 187 lg 1

alusel riigi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)