3-4-1-16-16 · Riigikohus

R I I G I K O H U S

PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-4-1-16-16

Otsuse kuupäev

31. märts 2017

Kohtukoosseis

Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Saale Laos, Viive Ligi, Jüri

Põld ja Malle Seppik

Kohtuasi

Kuressaare Linnavalitsuse 9. veebruari 2016. a määruse nr 2

„Elukohajärgse kooli määramise tingimused ja kord“ § 3

lõike 2 põhiseaduspärasuse kontroll

Menetluse alus

Õiguskantsleri 6. detsembri 2016. a taotlus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta õiguskantsleri 6. detsembri 2016. a taotlus rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kuressaare Linnavalitsus võttis 9. veebruaril 2016 vastu määruse nr 2 „Elukohajärgse kooli

määramise tingimused ja kord“ (edaspidi määrus), mis jõustus 1. märtsil 2016.

2. Õiguskantsler tegi 26. oktoobril 2016 Kuressaare Linnavalitsusele ettepaneku viia määruse § 3

lõige 2 põhiseadusega kooskõlla.

3. Kuressaare Linnavalitsus vastas 17. novembri 2016. a kirjas õiguskantslerile, et ei nõustu

ettepanekuga.

4. Õiguskantsler esitas 6. detsembril 2016 põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse

(PSJKS) § 6 lõike 1 punkti 1 alusel Riigikohtule taotluse tunnistada määruse § 3 lõige 2 kehtetuks.

ÕIGUSKANTSLERI TAOTLUS

5. Õiguskantsler leiab, et vaidlustatud säte on vastuolus põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse

(PGS) § 10 lõikega 1 ja põhiseaduse (PS) § 3 lõikega 1 ning § 154 lõikega 1. Seadusandja volituse

alusel täpsustavate õigusnormide andmisel peab valla- või linnavalitsus järgima seaduslikkuse

põhimõtet.

6. PGS § 10 lõike 1 teise lause järgi kehtestab valla- või linnavalitsus igale koolikohustuslikule

isikule põhihariduse omandamiseks elukohajärgse kooli. PGS § 10 lõike 1 kolmas lause sätestab, et

valla- või linnavalitsus arvestab elukohajärgse kooli määramisel oluliste asjaoludena esmajärjekorras

õpilase elukoha lähedust koolile, sama pere teiste laste õppimist samas koolis ja võimaluse korral

vanemate soove. Alles pärast seaduses nimetatud asjaolude arvestamist võib elukohajärgse kooli

määramisel lähtuda muudest kriteeriumitest. PGS § 10 lõige 1 kehtib ka haridusliku erivajadusega

õpilaste puhul.

7. Määruse § 3 lõike 2 järgi on aga haridusliku erivajadusega õpilastele elukohajärgseks kooliks

määratud Saaremaa Ühisgümnaasium. Seega ei arvesta Kuressaare Linnavalitsus haridusliku

erivajadusega õpilasele elukohajärgse kooli määramisel PGS § 10 lõikes 1 sätestatud asjaolusid.

8. PGS § 47 lõike 1 järgi lähtutakse haridusliku erivajadusega õpilase õppe korraldamisel kaasava

õppe põhimõttest, mille kohaselt õpib haridusliku erivajadusega õpilane üldjuhul kooli tavaklassis.

PGS § 49 lõige 3 võimaldab teha elukohajärgsest koolist erandeid, kui elukohajärgses koolis ei ole

õpilase hariduslikust erivajadusest tulenevat nõustamiskomisjoni soovituste kohast õpet korraldada

võimalik. Selle eelduseks on aga eelnev kaalumine, kas elukohajärgses koolis on võimalik sellele

lapsele õpet korraldada. Nõustamiskomisjon teeb soovituse iga lapse kohta individuaalselt, arvestades

iga lapse vajadusi. Seetõttu ei saa valla- või linnavalitsus üldaktiga ette ära otsustada, et

nõustamiskomisjoni soovituse saanud õpilase õpet on võimalik korraldada vaid ühes konkreetses

koolis.

9. Õiguskantsler möönis, et haridusliku erivajadusega lapse õpe peab olema korraldatud nii, et lapsel

oleks õppest maksimaalselt kasu. See eeldab pädevaid koolitöötajaid ja piisavalt raha, mida ei pruugi

jaguda igasse kooli. Õiguskantsler pöördus Riigikogu kultuurikomisjoni ning Haridus- ja

Teadusministeeriumi poole küsimusega, kas oleks vajalik sätestada seaduses kohaliku omavalitsuse

võimalus määrata teatud haridusliku erivajadusega lastele elukohajärgse koolina üks kindel

tavamunitsipaalkool või -koolid (arvestades kohaliku omavalitsuse olusid, nt väikest rahvaarvu,

koolide paiknemist lähestikku). Kultuurikomisjon seda ettepanekut ei toetanud.

MENETLUSOSALISTE ARVAMUSED

Kuressaare Linnavalitsus

10. Määruse § 3 lõige 2 puudutab erandjuhtumeid, mille puhul nõustamiskomisjon on tuvastanud

eriõppe vajadused ja lapse toetamine eeldab väga spetsiifilist õppekorraldust ja ressursimahukaid

tugiteenuseid, mida tavaklassis ei ole võimalik tagada. Kuressaare Linnavalitsus lähtus nende

erandjuhtude reguleerimisel PGS § 49 lõikest 3, mis lubab õpet korraldada väljaspool elukohajärgset

kooli. Vältimaks olukordi, kus iga üksikjuhtumi puhul tuleb hakata otsima sobivat lahendust, on

Kuressaare linn lähenenud probleemile terviklikult ja näinud ette tavaklassidest eristuvate tingimuste

loomise üksnes Saaremaa Ühisgümnaasiumis, mis ei ole Kuressaare linna suurust ja koolide

omavahelist kaugust arvestades ebamõistlik. Peredel, kelle lastel on vaja õppida eriklassis, on oluline

teada, kuidas omavalitsus nende laste õpet korraldab.

11. Kohalikul omavalitsusel on põhiseadusest tulenev kohustus teha haridus kättesaadavaks ja pidada

üleval vajalikul arvul õppeasutusi ning tagada ka hariduse kvaliteet. Selleks peab kohalikul

omavalitsusel olema korrastatud ja efektiivne koolivõrk, et eelarvevahendeid otstarbekalt kasutada.

Olukorras, kus koolivaliku teeb lapsevanem ja kohalikul omavalitsusel on kohustus luua tingimused

hariduse andmiseks, tagada selleks personal ja katta sellega seotud kulud, pole omavalitsusel

võimalust oma ressursse otstarbekalt jaotada. Avalik huvi saavutada otstarbekus ressursside jagamisel

kaalub üles üksisiku valikuvabaduse. Linnavalitsus palub kohtul hinnata põhikooli- ja

gümnaasiumiseaduses sätestatut ja kaaluda vajadust muuta seadust selliselt, et omavalitsusele oleks

tagatud reaalsed võimalused oma koolivõrgu otstarbekaks ülalpidamiseks ning antud kaalutlusõigus

kohalike küsimuste kohaspetsiifiliseks lahendamiseks.

Justiitsminister

12. Määruse § 3 lõige 2 on vastuolus PGS § 10 lõikega 1 ja seetõttu PS § 3 lõikes 1 ning § 154

lõikes 1 sätestatud seaduslikkuse põhimõttega. Seadusandja on valla- või linnavalitsusele näinud ette

kohustuse kehtestada elukohajärgse kooli määramise tingimused ja kord vastavalt PGS § 10 lõike 1

kolmandale lausele. Seadusandja ei ole näinud ette erisusi haridusliku erivajadusega õpilasele

elukohajärgse kooli määramiseks. PGS § 49 lõike 3 järgi peab nõustamiskomisjon andma soovituse

haridusliku erivajadusega õpilasele õppe korraldamiseks. Linnavalitsus ei peaks määrusega nägema

ette ühte kindlat kooli haridusliku erivajadusega õpilaste jaoks.

Haridus- ja teadusminister

13. Määruse § 3 lõige 2 on vastuolus PGS § 10 lõikega 1 ja PS § 3 lõikega 1. Kuna PGS § 10 lõike 1

kolmandas lauses nimetatud asjaolud on iga lapse puhul erinevad, tuleb elukohajärgne kool määrata

igale lapsele eraldi. Elukohajärgse kooli määramine on haldusakt (haldusmenetluse seaduse § 51

lõige 1), seetõttu tuleb see otsustus langetada haldusmenetluse tulemusel. Menetluskorra

kehtestamine on valla- või linnavalitsuse ülesanne. Munitsipaalkooli, kuhu koolikohustuslik isik

õppima asub, ei saa pidada tema elukohajärgseks kooliks. Elukohajärgseks kooliks on ainult teatud

kriteeriumite alusel kindlaks tehtud kool.

14. PGS § 10 lõike 1 kolmandas lauses nimetatud asjaolusid tuleb vaadelda nende kogumis,

eelistamata neist ühtki. Vanema soovi saab arvestada vaid juhul, kui see on võimalik, sest kooli

võimalused lapsi vastu võtta on piiratud. PGS § 10 lõike 1 kolmandas lauses toodud loetelu ei ole

ammendav. Valla- või linnavalitsus võib elukohajärgse kooli määramise tingimuste ja korra

kehtestamisel otsustada, et elukohajärgse kooli väljaselgitamisel tuleb peale seaduses nimetatud

kolme asjaolu kaaluda muid asjaolusid, kuid seda alles pärast kohustuslike asjaoludega arvestamist.

See võib olla vajalik juhul, kui seadusest tulenevatele esmajärjekorras kohalduvatele kriteeriumitele

vastavaid lapsi on rohkem, kui koolis kohti. Ei ole välistatud, et ka lapse hariduslikku erivajadust

saaks arvestada tema elukohajärgse kooli määramisel. Lisakriteeriumitega saab arvestada aga üksnes

siis, kui on arvestatud PGS § 10 lõike 1 kolmandas lauses nimetatud kriteeriumeid. See tõenäoliselt

välistab võimaluse, et kõigi haridusliku erivajadusega isikute puhul, kellele nõustamiskomisjon on

andnud soovituse, saaks elukohajärgseks kooliks olla üks ja sama kool. Selleks peaksid kõik

haridusliku erivajadusega õpilased elama samas piirkonnas ja nende õed-vennad õppima juba samas

koolis. Määruse § 3 lõige 2 ei arvesta PGS § 10 lõikes 1 sätestatud kolme asjaolu, vaid muid,

seaduses nimetamata kriteeriume.

15. PGS § 10 lõike 1 eesmärgiks on luua lapsevanemale kindlustunne, et ta teab, millise kooli

esimeses klassis on tema lapsele koht tagatud. PGS § 49 lõige 3 küll näeb ette võimaluse tagada

haridusliku erivajadusega õpilasele hariduse andmine väljaspool elukohajärgset kooli. Sellisel juhul

peab elukohajärgne kool olema juba määratud. Otsust, kas elukohajärgses koolis on haridusliku

erivajadusega lapsele võimalik õpet korraldada, tuleb kaaluda, sest nõustamiskomisjoni soovitus on

iga lapse puhul individuaalne.

16. Kuressaare Linnavalitsuse valitud lahendus töötab vastu kaasava õppe põhimõttele, mille kohaselt

üldjuhul õpib haridusliku erivajadusega õpilane elukohajärgse kooli tavaklassis. Õpilaste koondamine

ilma olulise põhjuseta ühte kindlasse kooli ja haridusliku erivajadusega klassi, eirab kaasava hariduse

põhimõtet. Kaasava hariduse põhimõtet ei rakendata üksnes haridusliku erivajadusega õpilaste

huvides, vaid ka teiste õpilaste huvides, kes saavad õppida hariduslike erivajadustega õpilastega

samas keskkonnas. See aitab kujundada õpilaste väärtushinnanguid ja hoiakuid ning toetab nende

vaimset, füüsilist, kõlbelist, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut.

VAIDLUSTATUD SÄTE

17. Kuressaare Linnavalitsuse 9. veebruari 2016. a määruse nr 2 „Elukohajärgse kooli määramise

tingimused ja kord“ § 3 lõige 2:

„§ 3. Elukohajärgsed koolid

[---]

(2) Elukohajärgseks kooliks hariduslike erivajadusega õpilastele on Saaremaa Ühisgümnaasium,

kuhu suunatakse õpilasi nõustamiskomisjoni soovitusel.“

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

18. Õiguskantsler leiab, et Kuressaare Linnavalitsuse määrus on antud PGS § 10 lõikes 1 sisalduva

volitusnormi alusel ja määruse § 3 lõige 2 on nimetatud sättega vastuolus.

19. PS § 37 lõigetest 1 ja 2 tulenevalt on põhihariduse andmise kohustus nii riigi kui ka kohaliku

omavalitsuse ülesanne (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 28. oktoobri 2014. a

otsus asjas nr 3-4-1-26-14, punkt 53). PS § 3 lõike 1 esimese lause ja § 154 lõike 1 järgi peab

kohaliku omavalitsuse määrus olema seadusega kooskõlas (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve

kolleegiumi 10. aprilli 2002. a otsus asjas nr 3-4-1-4-02, punkt 14).

20. PGS § 10 lõike 1 esimene lause paneb kohaliku omavalitsuse üksusele kohustuse tagada oma

haldusterritooriumil elavatele koolikohustuslikele isikutele võimalus põhihariduse saamiseks.

PGS § 10 lõike 1 teine lause paneb valla- või linnavalitsusele kohustuse kehtestada selleks

elukohajärgse munitsipaalkooli (edaspidi elukohajärgne kool) määramise tingimused ja kord.

PGS § 10 lõike 1 kolmanda lause kohaselt peab kohalik omavalitsus seejuures arvestama oluliste

asjaoludena esmajärjekorras õpilase elukoha lähedust koolile, sama pere teiste laste õppimist samas

koolis ja võimaluse korral vanemate soove.

21. PGS § 10 lõike 1 kolmanda lause sõnastusest nähtub, et loetelu asjaoludest, mida tuleb

elukohajärgse kooli määramisel arvesse võtta, ei ole ammendav ning omavalitsus võib arvestada ka

teisi, seaduses nimetamata asjaolusid. Muid asjaolusid võib elukohajärgse kooli määramise

kriteeriumiks seada üksnes juhul, kui PGS § 10 lõike 1 kolmandas lauses nimetatud asjaolusid on

juba arvestatud. See võib olla vajalik näiteks siis, kui lapsi, kes vastavad PGS § 10 lõike 1 kolmandas

lauses nimetatud tingimustele, on rohkem, kui koolis kohti.

22. Seega on elukohajärgne kool põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse tähenduses kool, mille kohaliku

omavalitsuse üksus määrab koolikohustuslikule isikule põhihariduse omandamiseks, lähtudes

eelkõige PGS § 10 lõike 1 kolmandas lauses nimetatud asjaoludest. Elukohajärgse kooli määramisest

tuleb eristada õpilase vastuvõtmist kooli. PGS § 27 lõike 1 järgi on põhikool kohustatud võtma

õpilaseks vastu kõik selleks soovi avaldavad koolikohustuslikud isikud, kellele see kool on

elukohajärgne kool. Vanema jaoks on koolikohustuslikule isikule kooli valik vaba, kui soovitud

koolis on vabu õppekohti. Seega pole välistatud, et õpilane asub õppima kooli, mis ei ole tema

elukohajärgne kool PGS § 10 lõike 1 tähenduses.

23. Praeguses asjas on küsimuseks, kas samasugused nõuded elukohajärgse kooli määramiseks

kehtivad ka haridusliku erivajadusega õpilaste puhul. PGS § 46 lõike 1 järgi on haridusliku

erivajadusega õpilane, kelle andekus, õpiraskused, terviseseisund, puue, käitumis- ja tundeeluhäired,

pikemaajaline õppest eemalviibimine, kooli õppekeele ebapiisav valdamine toob kaasa vajaduse teha

muudatusi või kohandusi õppe sisus, õppeprotsessis, õppe kestuses, õppekoormuses, õppekeskkonnas

(nagu õppevahendid, õpperuumid, suhtluskeel, sealhulgas viipekeel või muud alternatiivsed

suhtlusvahendid, tugipersonal, spetsiaalse ettevalmistusega õpetajad), taotletavates õpitulemustes või

õpetaja poolt klassiga töötamiseks koostatud õppekavas.

24. Kolleegium nõustub õiguskantsleri ning haridus- ja teadusministriga, et põhikooli- ja

gümnaasiumiseadus ei sätesta haridusliku erivajadusega õpilasele elukohajärgse kooli määramisel

erandit, mistõttu tuleb nende õpilaste puhul samuti arvestada esmajärjekorras PGS § 10 lõike 1

kolmandas lauses nimetatud asjaolusid. Seda järeldust kinnitab PGS § 47 lõige 1, mille järgi

lähtutakse haridusliku erivajadusega õpilase õppe korraldamisel kaasava õppe põhimõttest, mille

kohaselt haridusliku erivajadusega õpilane üldjuhul õpib elukohajärgse kooli tavaklassis. Kaasav

haridus on rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõte tagada kõigile õppijatele haridus vastavalt nende

võimetele ja vajadustele (vt ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni artikkel 24, ÜRO lapse

õiguste konventsiooni artikkel 23, UNESCO Salamanca deklaratsioon ja eriõppe tegevusraamistik).

25. Elukohajärgse kooli määramist Kuressaare linnas reguleerib eelkõige määruse § 6 „Elukohajärgse

kooli määramine esimesse klassi astuvale lapsele“, mille lõike 3 järgi arvestatakse elukohajärgse

kooli määramisel õpilase elukoha lähedust koolile, pere teiste laste õppimist samas koolis,

lapsevanema töötamist samas koolis ja võimaluse korral lapsevanema soove. Elukohajärgse kooli

määramist reguleerib osaliselt ka määruse § 8 „Põhiharidust omandava 2.–9. klassi õpilase üleminek

ühest koolist teise“, kuna elukohajärgne kool tuleb määrata ka neile õpilastele, kes põhihariduse

omandamise ajal vahetavad elukohta (omavalitsusüksuse haldusterritooriumil või kolivad ühe

omavalitsusüksuse territooriumilt teise omavalitsusüksuse territooriumile). Kummagi nimetatud

paragrahvi seadusele või põhiseadusele vastavust ei ole õiguskantsler praeguses kohtuasjas kahtluse

alla seadnud.

26. Kuigi määruse § 3 „Elukohajärgsed koolid“ lõiked 1 ja 2 kasutavad mõistet „elukohajärgne kool“,

ei reguleeri need kolleegiumi arvates elukohajärgse kooli määramist PGS § 10 lõike 1 kolmanda

lause tähenduses. Määruse § 3 lõige 1, mis ütleb, et „elukohajärgsed koolid on Kuressaare

Gümnaasium, Kuressaare Vanalinna Kool ja Saaremaa Ühisgümnaasium“, loetleb koolid, kus antakse

koolikohustuslikele isikutele Kuressaare linna haldusterritooriumil põhiharidust. Seda sätet ei saa

pidada erisätteks määruse §-de 6 ja 8 suhtes, mis jätaks kõrvale nendes kehtestatud tingimused ja

korra elukohajärgse kooli määramiseks.

27. Ka vaidlusalune säte, määruse § 3 lõige 2, ei reguleeri elukohajärgse kooli määramist PGS § 10

lõike 1 kolmanda lause tähenduses. Määruse § 3 lõige 2 ei näe ette, et haridusliku erivajadusega

lapsele määratakse elukohajärgne kool määruse §-des 6 ja 8 (ning PGS § 10 lõike 1 kolmandas

lauses) sätestatust erinevalt. Samuti ei tulene vaidlustatud normist, et haridusliku erivajadusega

lapsele võiks jätta PGS § 10 lõike 1 tähenduses elukohajärgse kooli määramata. Seega ei ole

vaidlusalune säte vastuolus PGS § 10 lõike 1 kolmandast lausest tulenevate nõuetega.

28. Vaidlusalune säte määrab kolleegiumi hinnangul kindlaks selle, et osa haridusliku erivajadusega

õpilastele vajalikest meetmetest rakendatakse Kuressaare linnas Saaremaa Ühisgümnaasiumis. Normi

sõnastusest – „kuhu suunatakse õpilasi nõustamiskomisjoni soovitusel“ – järeldub, et silmas on

peetud meetmeid, mida rakendatakse nõustamiskomisjoni soovitusel.

29. Järgmiseks selgitab kolleegium, millised nõuded tulenevad seadusest haridusliku erivajadusega

õpilase õppe korraldamiseks elukohajärgses koolis.

30. PGS § 37 järgi on õpetajatel ja koolil üldine kohustus toetada õpilase arengut: jälgida tema

arengut ja toimetulekut, selgitada välja individuaalsed õpivajadused jms (lõige 1). Kooli pidaja on

kohustatud tagama tugispetsialistide (eripedagoog, psühholoog, sotsiaalpedagoog) teenuse (lõige 2).

Hariduslike erivajadustega isikute õppe ja kasvatuse korraldamiseks on kõikides maakondades

moodustatud nõustamiskomisjonid, samuti üks üleriigiline nõustamiskomisjon (nõustamiskomisjonid

moodustas ja hoiab tegevuses riigi sihtasutus Innove) (PGS § 50 lõige 1).

31. Nagu PGS § 46 lõikest 1 näha, võib hariduslik erivajadus tähendada õpilase väga eripalgelisi

individuaalseid omadusi, millega arvestamiseks põhihariduse andmisel võib olla vaja erinevaid

meetmeid. Seadus jagab need meetmed kaheks. Esiteks kooli (direktori või tema volitatud

koolitöötaja) otsusel rakendatavad meetmed, mis on loetletud PGS § 48 lõikes 1: tugispetsialisti

teenus, individuaalse õppekava rakendamine, pikapäevarühma vastuvõtmine, õpilaskodusse

vastuvõtmine ning vanema nõusolekul üleviimine PGS § 51 lõike 1 punktides 1–4 sätestatud rühma

või klassi. Teine grupp meetmeid, mida võib haridusliku erivajadusega õpilasele kohaldada üksnes

nõustamiskomisjoni soovitusel, on nimetatud PGS § 49 lõikes 1: lihtsustatud, toimetuleku või

hooldusõpe, õppe korraldamine põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava järgi, terviseseisundist

tulenev koduõpe või ühele õpilasele keskendatud õpe, põhikooli riiklikus õppekavas ettenähtud

õpitulemuste asendamine või vähendamine või kohustusliku õppeaine õppimisest vabastamine või

üleviimine PGS § 51 lõike 1 punktides 5–12 sätestatud klassi. Kõigi viimati nimetatud meetmete

kohaldamiseks on ühtlasi vajalik lapsevanema nõusolek.

32. Nõustamiskomisjoni ülesandeks on anda soovitusi, milliseid meetmeid konkreetse haridusliku

erivajadusega õpilase arengu toetamiseks tuleks rakendada, tuginedes seejuures õpilase kohta

eelnevalt tehtud ja komisjonile esitatud pedagoogilise ja psühholoogilise, vajaduse korral ka

meditsiinilise uuringu tulemustele (PGS § 50 lõige 3). Komisjon teavitab kooli, kus õpilane õpib, ja

soovitus on koolile täitmiseks kohustuslik, kuid üksnes juhul, kui õpilane ise või piiratud teovõimega

õpilase vanem on sellega nõus (PGS § 50 lõige 5).

33. Kuna seadus ei näe ette erinevaid reegleid haridusliku erivajadusega õpilastele elukohajärgse

kooli määramiseks, saab järeldada, et PGS § 48 lõikes 1 ja § 49 lõikes 1 nimetatud meetmeid tuleb

haridusliku erivajadusega õpilastele rakendada eelkõige elukohajärgses koolis. Kaasava õppe

põhimõttest tulenevalt on kohalik omavalitsus kooli pidajana seega kohustatud looma tingimused

haridusliku erivajadusega õpilastele vajalike meetmete rakendamiseks eelkõige elukohajärgsetes

koolides.

34. Kolleegiumi hinnangul piirab eelnimetatud kohustuse ulatust märkimisväärselt PGS § 49 lõike 3

esimene lause. Selles sättes on pandud omavalitsusüksusele kohustus juhul, kui elukohajärgses koolis

ei ole võimalik korraldada õpet tulenevalt õpilase hariduslikust erivajadusest, tagada õpilasele

hariduse omandamise võimalused nõustamiskomisjoni soovituste kohaselt koostöös teiste koolide ja

kooli pidajatega. Kohalikul omavalitsusel on kohustus tagada elukohajärgses koolis nende meetmete

rakendamine, milleks pole vaja nõustamiskomisjoni soovitust (eelkõige nimetatud PGS § 48

lõikes 1). Omavalitsusüksusel ei ole aga kohustust tagada kõigis elukohajärgsetes koolides võimalus

kõigi selliste meetmete rakendamiseks, milleks on vaja nõustamiskomisjoni soovitust (nimetatud

PGS § 49 lõikes 1). Elukohajärgses koolis õppimisest erandi tegemise võimalust arvestab ka

PGS § 47 lõige 1, mis ütleb, et kaasava õppe põhimõttest tulenevalt õpib haridusliku erivajadusega

õpilane üldjuhul elukohajärgse kooli tavaklassis.

35. Õiguskantsler leiab (taotluse punktid 8 ja 9), et PGS § 49 lõige 3 nõuab eelnevat kaalumist, kas

elukohajärgses koolis on konkreetsele lapsele võimalik õpet korraldada, kuna nõustamiskomisjon

teeb soovitusi iga lapse kohta individuaalselt. Õiguskantsleri hinnangul oleks omavalitsusüksuse

üldakt, mis näeks ette, et nõustamiskomisjoni soovituse saanud õpilase õpet on võimalik korraldada

vaid ühes konkreetses koolis, vastuolus PGS § 47 lõikega 1, kuna muudaks sellest sättest tuleneva

õiguse õppida tavaklassis näiliseks.

36. Kolleegium möönab, et PGS § 49 lõike 3 esimese lause järgi tuleb iga haridusliku erivajadusega

õpilase puhul eraldi otsustada, kas tema õpet on võimalik korraldada elukohajärgses koolis või mitte.

Sellise otsuse saab langetada pärast seda, kui õpilasele on määratud elukohajärgne kool ja

nõustamiskomisjon on tema õppe korraldamise kohta soovituse andnud. Kolleegiumi arvates ei saa

sellest aga järeldada, et kohalik omavalitsus ei tohi üldaktiga kindlaks määrata, millistes tema

haldusterritooriumil

asuvates

koolides

milliseid

nõustamiskomisjoni

soovitatud

meetmeid

rakendatakse. Seda eelkõige põhjusel, et PGS § 49 lõike 3 esimene lause ei täpsusta, kes, kuidas ja

millistest kriteeriumitest lähtudes peab kindlaks tegema, kas elukohajärgses koolis on võimalik

korraldada õpilase hariduslikust erivajadusest tulenevat õpet. PGS § 49 lõike 3 esimeses lauses on

selgelt määratletud normi õiguslik tagajärg – kohaliku omavalitsuse kohustus –, kuid normi

teokoosseisu elemendid on suuresti määratlemata. Kolleegium leiab, et seetõttu võib kohalik

omavalitsus PGS § 10 lõike 1 alusel elukohajärgse kooli määramise tingimusi ja korda kehtestades

ise määratleda ka PGS § 49 lõike 3 kohaldamise eeldused.

37. Kolleegiumi hinnangul ei keela sellise üldakti vastuvõtmist PGS § 47 lõige 1, mis nõuab, et

kaasava õppe põhimõttest lähtudes õpib haridusliku erivajadusega õpilane üldjuhul tavaklassis.

PGS § 49 lõige 3 on erand üldisest kohustusest tagada haridusliku erivajadusega õpilase õpe

elukohajärgses koolis, mille tegemise võimalusele viitab ka PGS § 47 lõikes 1 kasutatud sõna

„üldjuhul“. Kaasava õppe põhimõttest lähtuvat eesmärki arvestada õpilase individuaalsust täidab

konkreetse õpilase kohta antud nõustamiskomisjoni soovitus, mis käib aga meetmete kohta, mida

selle

õpilase

suhtes

tuleks

rakendada,

mitte

selle

kohta,

millises

omavalitsusüksuse

haldusterritooriumil asuvas koolis õpilane peaks õppima.

38. Kolleegium leiab eeltoodud põhjendusi arvestades, et määruse § 3 lõige 2 ei ole vastuolus

PGS § 10 lõikega 1. Kolleegium märgib, et Saaremaa Ühisgümnaasium ei ole üksnes haridusliku

erivajadusega lastele mõeldud kool, sest määruse § 3 lõike 1 kohaselt jääb see ka edaspidi

elukohajärgseks kooliks, kuhu suunatakse lapsi õppima ka PGS § 10 lõike 1 kriteeriumitest lähtudes.

39. Eeltoodust lähtudes ja PSJKS § 15 lõike 1 punktile 6 tuginedes jätab kolleegium õiguskantsleri

taotluse rahuldamata.

40. Kolleegium märgib, et nõustamiskomisjoni soovitust vajavate meetmete loetelu PGS § 49

lõikes 1 on pikk ja määruse § 3 lõike 2 sõnastusest võib jääda mulje, et kõiki neid meetmeid

rakendatakse edaspidi üksnes Saaremaa Ühisgümnaasiumis. Kuresaare Linnavalitsuse selgitustest

ilmneb aga, et Saaremaa Ühisgümnaasiumis rakendatakse selliseid nõustamiskomisjoni soovitust

vajavaid hariduslikku erivajadust toetavaid meetmeid, mida ei ole võimalik tagada tavaklassis. Sellest

võib järeldada, et Saaremaa Ühisgümnaasiumisse viiakse üle üksnes osa PGS § 49 lõikes 1 nimetatud

meetmete rakendamine (nt väikeklasse (PGS § 51 lg 1 punkt 10) enam teistes Kuressaare koolides ei

looda). Eksitavaks võib pidada ka määruse § 3 pealkirja ja lõike 2 sõnastust, mis kasutavad mõistet

„elukohajärgne kool“ teisiti kui põhikooli- ja gümnaasiumiseadus. Kolleegium soovitab õigusselguse

eesmärgil Kuressaare Linnavalitsusel määruse § 3 sõnastust täpsustada.

Priit Pikamäe, Saale Laos, Viive Ligi, Jüri Põld, Malle Seppik