3-1-1-7-17 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-1-1-7-17

Määruse kuupäev

30. märts 2017

Kohtukoosseis

Eesistuja Lea Kivi, liikmed Eerik Kergandberg ja Paavo

Randma

Kohtuasi

Kriminaalasi Mihkel Viski süüdistuses KarS § 423 lg 1 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 15. detsembri 2016. a otsus

kriminaalasjas nr 1-16-4071

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Mihkel Viski kaitsja vandeadvokaadi abi Sandra Sepp,

määruskaebus

Teised

määruskaebemenetluse

pooled

Prokuratuur,

esindaja

Lääne

Ringkonnaprokuratuuri

ringkonnaprokurör Aarne Pruus

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

1. märts 2017, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Pärnu Maakohtu 15. septembri 2016. a ja Tallinna Ringkonnakohtu

15. detsembri 2016. a otsus osas, millega ei võimaldatud Mihkel Viskil tasuda riigi kasuks

väljamõistetud menetluskulusid summas 1186 (üks tuhat ükssada kaheksakümmend

kuus) eurot ositi.

2. Tühistatud osas teha uus määrus, millega määrata Mihkel Viskilt riigi kasuks välja

mõistetud menetluskulude tasumine ositi ühe aasta jooksul, kuid iga kuu vähemalt

98 (üheksakümmend kaheksa) eurot.

3. Muus osas jätta ringkonnakohtu otsus sisuliselt muutmata, kuid täpsustada selle

resolutsiooni neljandat lauset, lisades: „Mõista Eesti Vabariigilt S. S-i kasuks välja 858

(kaheksasada viiskümmend kaheksa) eurot apellatsioonimenetluses valitud esindajale makstud

tasu katteks.“

4. Mõista Eesti Vabariigilt Mihkel Viski kasuks välja 840 (kaheksasada nelikümmend) eurot

valitud kaitsjale makstud tasu katteks, s.o 600 eurot apellatsioonimenetluses ja 240 eurot

Riigikohtus toimunud määruskaebemenetluses osutatud õigusabi eest.

5. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Pärnu Maakohtu 15. septembri 2016. a otsusega tunnistati Mihkel Visk süüdi karistusseadustiku

(KarS) § 423 lg 1 järgi ja talle mõisteti rahaline karistus 250 päevamäära summas 2500 eurot.

Mõistetud karistus jäeti KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel 18 kuu pikkuse katseajaga tingimisi täitmisele

pööramata. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel kohaldati M. Viski suhtes lisakaristusena mootorsõiduki

juhtimise õiguse äravõtmist kolmeks kuuks.

1.1. M. Viskilt mõisteti kannatanu S. S-i kasuks välja varalise kahju hüvitis 1 414,24 eurot,

mittevaralise kahju hüvitis 15 000 eurot ja viivis. Samuti mõisteti M. Viskilt S. S-i kasuks välja

õigusabikulud summas 2 598 eurot.

1.2. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 180 lg 1 alusel mõisteti M. Viskilt välja

menetluskuluna riiklikul ekspertiisiasutusel tekkinud kulu 541 eurot ja sundraha 645 eurot, s.o kokku

1186 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jäeti riigi kanda riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu ja

kulud summas 1064 eurot. Maakohus märkis, et M. Visk on üliõpilane ja xxx xx xxxxxxxxxx xxxx,

mistõttu on tema võimalused sissetuleku teenimiseks piiratud. Menetluskulude osaline riigi kanda

jätmine võimaldab tal asuda hüvitama kuriteoga tekitatud kahju.

2. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni M. Viski kaitsja vandeadvokaadi abi Sandra Sepp, kes

taotles maakohtu otsuse tühistamist ja M. Viski õigeksmõistmist. Alternatiivselt palus kaitsja mõista

M. Viskile kergem karistus ja jätta kohaldamata lisakaristus, samuti jätta rahuldamata S. S-i varalise

kahju nõue ning jätta läbi vaatamata mittevaralise kahju nõue või vähendada väljamõistetud hüvitist.

Kaitsja palus jätta rahuldamata viivisenõue ja võimaldada M. Viskil tasuda riigi kasuks välja

mõistetud menetluskulusid osamaksetena ühe aasta jooksul.

3. Tallinna Ringkonnakohtu 15. detsembri 2016. a otsusega tühistati Pärnu Maakohtu

15. septembri 2016. a otsus osaliselt, s.o M. Viskile KarS § 50 lg 1 p 1 alusel lisakaristuse

kohaldamise osas. Muus osas jäeti maakohtu otsus muutmata. Kaitsja apellatsioon rahuldati osaliselt.

Kohtuotsuse resolutsioonis on märgitud: „Apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulud jätta riigi

kanda.“ Ringkonnakohus leidis lühidalt järgmist.

3.1. Etteheidetel seoses M. Viski süüditunnistamise, põhikaristuse mõistmise, temalt S. S-i kasuks

väljamõistetud hüvitise, viivisenõuete ja menetluskuludega ei ole alust. Samas tuleb tühistada

maakohtu otsus M. Viskile lisakaristuse kohaldamise osas, kuna karistuse eesmärkide saavutamiseks

on põhikaristus piisav.

3.2. Maakohus on M. Viskilt menetluskulude väljamõistmisel arvestanud tema varalise olukorra ning

resotsialiseerumise väljavaadetega. Põhjendatult on jäetud osa menetluskuludest riigi kanda.

Ringkonnakohtul puudub alus tühistada maakohtu otsus osas, millega kohus ei kasutanud oma

diskretsiooni väljamõistetud menetluskulude ositi tasumise määramiseks.

3.3. S. S-i esindaja taotletud tasu 858 eurot apellatsiooniga tutvumise ja vastuse koostamise eest on

põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse süüdistatavale

mõistetud lisakaristuse osas, jäävad menetluskulud riigi kanda.

MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

4. Ringkonnakohtu otsuse peale esitas KrMS § 189 lg 3 alusel määruskaebuse M. Viski kaitsja, kes

taotleb maa- ja ringkonnakohtu otsuse tühistamist osas, millega ei võimaldatud M. Viskil tasuda

väljamõistetud menetluskulusid ositi ühe aasta jooksul, ja palub vastav taotlus rahuldada. Kaitsja

palub tühistada ringkonnakohtu otsuse ka osas, millega jäeti kindlaks määramata M. Viski

menetluskulud

apellatsioonimenetluses,

ning

mõista

riigilt

M. Viski

kasuks

välja

apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulud summas 1 200 eurot. Kaitsja seisukohad on

kokkuvõtlikult järgmised.

4.1. Maakohus ei ole võtnud seisukohta kaitsja taotluse osas võimaldada M. Viskil KrMS § 180 lg 3

alusel tasuda menetluskulusid ositi ühe aasta jooksul. Kohtuotsus on selles osas põhjendamata ja ka

ringkonnakohus

ei

ole

vastavaid

põhjendusi

esitanud,

rikkudes

sellega

oluliselt

kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 tähenduses. Arvestades süüdistatava varalist seisundit ja

resotsialiseerumise väljavaateid, on põhjendatud võimaldada tal tasuda menetluskulusid ositi.

Tegemist on varem kriminaalkorras karistamata isikuga, kes pani kuriteo toime ettevaatamatusest.

Seetõttu on M. Viski resotsialiseerumise väljavaated head.

4.2. Kaitsja ei vaidlusta ringkonnakohtu otsust osas, millega jäeti apellatsioonimenetluse kulud riigi

kanda. Siiski on ringkonnakohus jätnud kindlaks määramata M. Viski menetluskulude suuruse.

KrMS § 189 lg 2 sätestab, et kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine

kohtumääruse või -otsusega. KrMS § 306 lg 1 p-s 14 sisaldub kohtu kohustus lahendada muu hulgas

küsimus, millised on kriminaalmenetluse kulud ja kelle kanda need jäävad. KrMS § 331 lg 1 kohaselt

peab seda nõuet järgima ka ringkonnakohus. KrMS § 175 lg 1 p 1 sätestab menetluskuluna valitud

kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud

seoses kriminaalmenetlusega. Apellatsioonkaebusele lisati M. Viski menetluskulude nimekiri, nende

suurust tõendav dokument ja esitati taotlus menetluskulude riigi kanda jätmiseks. Menetluskulude

kindlaks määramata jätmisel on ringkonnakohus oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust.

5. Määruskaebusele esitas vastuse prokurör, kes leiab, et kaitsja toimingud apellatsioonimenetluses

olid vajalikud ja nendeks kulunud aeg põhjendatud. M. Viskilt välja mõistetud menetluskulude ositi

tasumiseks aga alust ei ole.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Kriminaalkolleegium analüüsib esmalt määruskaebuse esitaja etteheidet, et maa- ja

ringkonnakohus ei ole võimaldanud M. Viskil tasuda temalt riigi kasuks välja mõistetud

menetluskulusid ositi (I). Teiseks võtab kolleegium seisukoha süüdistataval apellatsioonimenetluses

tekkinud menetluskulude kohta, käsitledes ka kannatanu menetluskulusid (II). Kolmandaks

pööratakse tähelepanu ringkonnakohtu otsuse vormistuslikule küljele (III) ja lõpetuseks võtab

kolleegium kokku määruskaebemenetluse tulemuse (IV).

I

7. KrMS § 180 lg 3 sätestab, et menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist

seisundit

ja

resotsialiseerumisväljavaateid.

Kui

menetluskulude

hüvitamine

käib

ilmselt

süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib ka määrata, et

kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kaitsja esitas maakohtule taotluse jätta osa

menetluskuludest riigi kanda ja võimaldada M. Viskil tasuda menetluskulusid ositi. Maakohus jättiski

riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. M. Viskilt mõisteti

riigi kasuks välja ekspertiisikulu 541 eurot ja sundraha 645 eurot, kokku 1186 eurot

kriminaalmenetluse kulusid. Maakohus ei lahendanud aga taotlust väljamõistetud menetluskulude

ositi tasumiseks. Kaitsja sellesisulise etteheite peale märkis ringkonnakohus, et puudub alus

maakohtu otsust selles osas tühistada. Seega puuduvad nii maa- kui ka ringkonnakohtu otsuses

sisulised põhjendused, miks ei peetud võimalikuks menetluskulude tasumist ositi.

8. Kaitsja märgib õigustatult, et menetluskulude riigi kanda jätmise ja ositi tasumise taotlusi tuleb

käsitleda eraldi. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist on võimalik ositi määrata ka siis, kui varem

on osa menetluskuludest jäetud riigi kanda. Kuna üldjuhul mõistetakse kriminaalmenetluse kulud

süüdistatavalt välja kogu ulatuses ühe korraga tasutava maksena, ei teki kohtul iga kord kohustust

põhjendada menetluskulude ositi tasumise määramata jätmist. Samas juhul, kui kohtule on esitatud

taotlus menetluskulude ositi tasumiseks, peab kohus selle taotluse lahendama. Vastasel juhul ei ole

kohtu siseveendumuse kujunemine kohtumenetluse pooltele jälgitav ja kohtu otsustuse põhjendatust

ei ole võimalik hinnata. Jättes kaitsja taotluse tähelepanuta ja vastavad motiivid esitamata, on kohtud

oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 tähenduses.

9. KrMS § 191 lg 2 sätestab, et kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale esitatud

määruskaebust läbi vaadates võib kohus määruskaebuse sisust sõltumata laiendada määruskaebuse

läbivaatamise piire kogu kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustusele. KrMS § 191 lg 3

kohaselt võib ringkonnakohus või Riigikohus teha kohtuotsuse peale esitatud apellatsiooni või

kassatsiooni läbi vaadates uue kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse kulude

vaidlustamisest sõltumata. Osutatud sätetest tulenev pädevus hõlmab ka ringkonnakohtu ja

Riigikohtu õigust teha kriminaalmenetluse kulude hüvitamise kohta ise uus otsustus juhul, kui

madalama astme kohtu vaidlustatud otsuses on see küsimus jäetud täielikult või osaliselt lahendamata

(Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 15. novembri 2016. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-90-16, p 15;

14. detsembri 2011. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-89-11, p 33).

10. KrMS § 363 lg 5 kohaselt ei või Riigikohus tuvastada faktilisi asjaolusid. Praeguses asjas on aga

maakohus juba tuvastanud, et M. Visk on varem kriminaalkorras karistamata üliõpilane, xxxxxx xx

xxxx ja kelle võimalused sissetuleku teenimiseks on piiratud. M. Viskilt mõisteti kannatanu kasuks

välja varalise ja mittevaralise kahju hüvitis ning kannatanu menetluskulud. Seega on M. Viski

rahalised kohustused kannatanu ees suured. Menetluskuludest osa riigi kanda jättes märkis maakohus,

et see võimaldab M. Viskil tasuda kuriteoga tekitatud kahju. Osutatud põhjendused M. Viski varalise

seisundi ja resotsialiseerumise väljavaadete osas on asjakohased ka menetluskulude ositi tasumise

taotluse lahendamisel. Eeltoodut arvesse võttes leiab kolleegium, et on põhjendatud KrMS § 180 lg 3

ls 3 alusel võimaldada M. Viskil tasuda riigi kasuks väljamõistetud menetluskulusid ositi ühe aasta

jooksul.

II

11. Nõustuda tuleb kaitsjaga ka selles, et ringkonnakohus on jätnud kindlaks määramata M. Viskil

apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulud. Kaitsja esitas apellatsioonis taotluse jätta riigi

kanda apellatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu 1200 eurot. Lisatud arve kohaselt

kulutas kaitsja maakohtu otsuse analüüsimisele, kaitsealusega nõupidamisele ja apellatsiooni

koostamisele kokku 10 tundi. Tunnitasu on kaitsjal 100 eurot, millele lisandub käibemaks. Riigikohus

on korduvalt selgitanud, et valitud kaitsjale makstav tasu on käsitatav menetluskuluna (KrMS § 175

lg 1 p 1) üksnes osas, milles see tasu on mõistliku suurusega. Mõistlikku suurust ületavat kaitsjatasu

menetluskulu hulka ei arvata ja järelikult ei saa kriminaalasja menetleja otsustada ka selle hüvitamist

(nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 31. mai 2013. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-108-12, p 29;

2. detsembri 2014. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-79-14, p 44; 18. novembri 2016. a otsus

kriminaalasjas nr 3-1-1-89-16, p 48). Taotletava tasu suuruse mõistlikkuse hindamisel tuleb võtta

arvesse, kas kaitsja tehtud toimingud on vajalikud, nendeks kulunud aeg põhjendatud ja kaitsja

tunnitasu mõistliku suurusega (nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 15. novembri 2016. a otsus

kriminaalasjas nr 3-1-1-90-16, p 16). Ringkonnakohtu otsusest ei nähtu, et kohus oleks käsitlenud

kaitsja taotlust ning hinnanud valitud kaitsjale makstud tasu mõistlikkust. Ringkonnakohus on seega

rikkunud KrMS § 331 lg-s 1, § 306 lg 1 p-s 14 ja § 189 lg-s 2 sätestatud nõudeid, mis on taaskord

käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 tähenduses.

12. KrMS § 191 lg-tes 2 ja 3 sätestatut arvestades on kohtupraktikas asutud seisukohale, et kui

ringkonnakohus on jätnud kaitsja taotluse apellatsioonimenetluse kulude kindlaksmääramiseks

lahendamata, võib Riigikohus selle lahendada kriminaalasja ringkonnakohtule tagastamata

(nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 15. novembri 2016. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-90-16, p 15).

Praktikas on pääsenud maksvusele arusaam, et valitud kaitsjale kaebuse koostamise eest makstud tasu

mõistlikkust hinnates tuleb muu hulgas arvesse võtta, millises ulatuses on kaebuse argumendid

põhjendatud ja millises mitte (nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20. novembri 2015. a otsus

kriminaalasjas nr 3-1-1-93-15, p 133). Arutatavas asjas on kaitsja apellatsioonis vaidlustanud

maakohtu otsuse täies ulatuses, st M. Viski süüdimõistmise, kuriteo kvalifikatsiooni, põhi- ja

lisakaristuse, varalise ja mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmise, viivisenõude rahuldamise ning

menetluskulude ositi tasumise määramata jätmise. Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse aga

vaid lisakaristuse kohaldamise osas ja ülejäänud osas jättis apellatsiooni rahuldamata, pidades seal

esitatud argumente alusetuks. Arvestades ka seda, et kolleegium peab õigustatuks kaitsja seisukohti

menetluskulude ositi tasumise kohta, tuleb lugeda maakohtu otsusega tutvumisele, süüdistatavaga

nõupidamisele ja apellatsiooni koostamisele kulunud põhjendatud ajaks 5 tundi. Kaitsja tunnitasu

100 eurot, millele lisandub käibemaks, on mõistliku suurusega. KrMS § 185 lg 1 sätestab, et kui

apellatsioonimenetluses tehakse KrMS § 337 lg 1 p-des 2–4 või lg-s 2 nimetatud lahend, kannab

menetluskulud riik. Ringkonnakohus tühistas osaliselt maakohtu otsuse ehk tegi KrMS § 337 lg 1

p-s 4 sätestatud lahendi, järelikult tuleb M. Viski kasuks riigilt apellatsioonimenetluse kulude katteks

välja mõista 600 eurot (sh käibemaks 100 eurot).

13. Kolleegium juhib tähelepanu ka sellele, et kuigi otsuse põhiosast nähtuvalt pidas ringkonnakohus

põhjendatuks kannatanul apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulusid summas 858 eurot ja

leidis, et KrMS § 185 lg-st 1 tulenevalt peab need kandma riik, on ringkonnakohtu resolutsioonis

eksitud menetluskulude hüvitamise otsustuse formuleerimisel. Ringkonnakohtu resolutsiooni

sõnakasutus „apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulud jätta riigi kanda“ ei ole korrektne.

Menetluskulu saab jätta isiku kanda, kui see kulu on tekkinud tal endal. Valitud esindajale makstud

tasu ei tekkinud menetluskuluna riigil, vaid kannatanul. Kui menetluskulu hüvitamise kohustus lasub

isikul, kellel endal seda kulu ei tekkinud, tuleb kulu temalt õigustatud isiku kasuks välja mõista

(Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 23. veebruari 2017. a määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-112-16, p

56). Kohtuotsuse jõustumise korral täidetakse kohtuotsust selle resolutsiooni järgi ja seega peab

kohtuotsuse resolutiivosa olema sõnastatud arusaadavalt ja konkreetselt. Resolutsiooni selge sõnastus

aitab vältida nii arusaamatusi kohtuotsuse täitmisel kui ka isikute põhiõiguste lubamatut riivet

(Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20. aprilli 2014. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-20-14, p 11.1).

Seega tagamaks kohtuotsuse täidetavust, peab resolutsioonist expressis verbis nähtuma, millise

suurusega hüvitis õigustatud isiku kasuks riigilt välja mõistetakse. Kolleegium väljub KrMS § 191 lg-

le 2 tuginedes määruskaebuse piiridest, täpsustab ringkonnakohtu otsust ja mõistab riigilt S. S-i

kasuks välja apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulude katteks 858 eurot (sh käibemaks 143

eurot).

III

14. Täiendavalt peab kriminaalkolleegium vajalikuks peatuda veel järgneval. Nimelt on

ringkonnakohtu otsuse puhul silmatorkav, et otsusest suurema osa moodustavad maakohtu ja

apellatsioonimenetluse poolte seisukohad ning ringkonnakohtu sisuliste põhjenduste maht moodustab

kogu otsuse pikkusest ebaproportsionaalselt väikese osa. Otsuse pikkus tervikuna on 39 lehekülge,

millest esimesel 31. leheküljel on vaid ümber kirjutatud maakohtu, apellandi ja kannatanu esindaja

ning prokuröri seisukohti. Ringkonnakohtu sisulised põhjendused algavad alles otsuse 31 lehekülje

lõpus. Kolleegium selgitab, et ringkonnakohtu otsuses tuleb välja tuua kokkuvõtlikult maakohtu ja

apellatsioonimenetluse poolte asjasse puutuvad seisukohad, kuid maakohtu ning kõigi muude

seisukohtade üks ühele kordamine ei ole vajalik, koormab kohtuotsust ja võib mõnel juhul tuua kaasa

ka põhjendamatult suuri tõlkekulusid. Seisukohtade ülevaatlik refereerimine lihtsustab ka otsuse

lugemist ja tagab paremini selle jälgitavuse, võimaldades seejuures kiiremini mõista

apellatsioonimenetluse esemeks kujunenud probleeme.

IV

15. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KrMS § 191 lg-test 2 ja 3, § 390 lg-st 1, § 361 lg 1 p-dest 2 ja 7

ning § 339 lg-st 2, tühistab Riigikohus Pärnu Maakohtu 15. septembri 2016. a ja Tallinna

Ringkonnakohtu 15. detsembri 2016. a otsuse osas, millega ei võimaldatud M. Viskil tasuda riigi

kasuks välja mõistetud menetluskulusid summas 1186 eurot ositi. Tühistatud osas teeb kolleegium

uue määruse, millega määratakse M. Viskilt riigi kasuks välja mõistetud menetluskulude tasumine

ositi ühe aasta jooksul, kuid iga kuu vähemalt 98 eurot. Muus osas jätab kolleegium ringkonnakohtu

otsuse sisuliselt muutmata, kuid täpsustab selle resolutsiooni neljandat lauset, lisades: „Mõista Eesti

Vabariigilt S. S-i kasuks välja 858 (kaheksasada viiskümmend kaheksa) eurot apellatsioonimenetluses

valitud

esindajale

makstud

tasu

katteks.“

M. Viski

kasuks

tuleb

Eesti

Vabariigilt

apellatsioonimenetluse kulude katteks välja mõista 600 eurot. Kaitsja määruskaebus rahuldatakse

osaliselt.

16. M. Viski kaitsja vandeadvokaadi abi S. Sepp esitas taotluse hüvitada M. Viskile seoses

Riigikohtus toimunud määruskaebemenetlusega valitud kaitsjale makstud tasu summas 240 eurot (sh

käibemaks 40 eurot). Kaebusele lisatud arve kohaselt kulus kaitsjal ringkonnakohtu otsusega

tutvumiseks ja määruskaebuse koostamiseks 2 tundi ning õigusabi tunnihinnaks on 100 eurot, millele

lisandub käibemaks. Kolleegium leiab, et selline kaitsjatasu summa on mõistliku suurusega ja tuleb

KrMS § 187 lg 1 alusel M. Viskile hüvitada.

(allkirjastatud digitaalselt)