3-2-1-5-17 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-5-17

Määruse kuupäev

Tartu, 29. märts 2017

Kohtukoosseis

Eesistuja Malle Seppik, liikmed Henn Jõks ja Tambet Tampuu

Kohtuasi

AS SEB Pank hagi Toomas Rüütmanni vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks. Toomas Rüütmanni menetlusabi taotlus

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 22. septembri 2016. a määrus

tsiviilasjas nr 2-12-8764

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Toomas Rüütmanni määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja AS SEB Pank, esindaja juhatuse liige Eerika

Vaikmäe-Koit

Kostja Toomas Rüütmann, esindaja vandeadvokaat Rivo

Kaldvee

Asja läbivaatamise kuupäev

13. märts 2017. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 22. septembri 2016. a määrus tsiviilasjas nr 2-12-8764 ja

saata Toomas Rüütmanni menetlusabi taotlus samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

2. Määruskaebus rahuldada.

3. Tagastada määruskaebuselt tasutud kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AS SEB Pank esitas 29. veebruaril 2012 Toomas Rüütmanni (kostja) vastu hagi, milles palus

mõista kostjalt välja võlgnevuse.

Tartu Maakohus mõistis 15. juuni 2016. a osaotsusega kostjalt hageja kasuks 27. juuli 2007. a

käenduslepingu nr 2007024288 alusel välja 958 674 eurot 73 senti.

2. Kostja esitas 18. juulil 2016 Tartu Ringkonnakohtule maakohtu osaotsuse peale

apellatsioonkaebuse ning 12. septembril 2016 menetlusabi taotluse, milles palus vabastada ennast

apellatsioonkaebuselt riigilõivu tasumisest.

Kostja ja tema perekonnaliikmete isikliku ja majandusliku seisundi teatise kohaselt elab kostja koos

abikaasaga ja tema sissetulekuks on Osaühingu Fruitexpert SP (Fruitexpert SP) makstav 390 eurot

kuus. Kostja ja tema abikaasa sissetulek kokku on 860 eurot kuus. Kostjale kuulub Viljandi

maakonnas Karksi vallas 103 ha maad, mille kohtutäitur on arestinud. Majandusliku seisundi teatise

järgi ei ole kostjal pangakontol raha. Kostjal ei ole ka väärtpabereid, mootorsõidukeid ega muud

olulist vara. Kostja on järgmiste juriidiliste isikute organi liige: Fruitexpert SP, Royal Ace OÜ (Royal

Ace), Osaühing Rõngu Aed (Rõngu Aed), Mittetulundusühing Mulgimaa Marjakasvatajad,

Kortermaja osaühing (kehtiv ärinimi Osaühing Polli Aed (Polli Aed)). Kostjal on 1 000 000 euro

suurune kohustus hageja vastu, mille üle vaieldaks praeguses tsiviilasjas. Kostja igakuised 865 euro

suurused vältimatud püsikulutused on järgmised: eluasemekulud 350 eurot (sh üür 200 eurot ja

kommunaalkulud 150 eurot), transpordikulud 90 eurot, kulutused toidule 400 eurot ja ravimikulud

25 eurot.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

3. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 22. septembri 2016. a määrusega kostja menetlusabi taotluse

osaliselt, võimaldades kostjal tasuda apellatsioonkaebuse esitamisel 3400 euro suurune riigilõiv viie

kuu jooksul osamaksetena. Ringkonnakohus määras, et esimene 680 euro suurune osamakse tuleb

tasuda ringkonnakohtu määruse jõustumisest 15 päeva jooksul ning ülejäänud neli 680 euro suurust

osamakset esimese osamakse tasumisele järgneva nelja kalendrikuu jooksul iga vastava kuu

20. kuupäevaks. Ringkonnakohus määras, et apellatsioonkaebus jääb kuni riigilõivu esimese

osamakse tasumiseni käiguta ning kui kostja jätab riigilõivu esimese osamakse kohtu määratud

tähtajaks tasumata, keeldub ringkonnakohus apellatsioonkaebust menetlusse võtmast.

Ringkonnakohus märkis, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-des 181-183 ja 186

sätestatakse tsiviilkohtumenetluses menetlusabi andmise tingimused ja piirangud. Ringkonnakohus

selgitas, et menetlusabi taotluse lahendamisel tuleb kontrollida, kas menetlusabi andmiseks seaduses

sätestatud eeldused on täidetud. Ringkonnakohus viitas, et vastavalt Riigikohtu juhistele (Riigikohtu

19. detsembri 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-164-12, p 15; 13. novembri 2006. a määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-106-06, p 12) hinnatakse esmalt taotleja majanduslikku seisundit TsMS § 182

järgi, võttes aluseks taotleja enda sissetuleku, ning seejärel, kui pole TsMS § 182 lg-s 2 sätestatud

alust menetlusabi andmisest keeldumiseks, arvestatakse konkreetse menetlusabi liigi valikul

TsMS § 186 järgi ka menetlusabi taotleja perekonnaliikmete sissetulekut ja muid asjaolusid.

Ringkonnakohus selgitas, et kohtud on kostja majanduslikku seisundit menetlusabi ja riigi õigusabi

taotluste tõttu korduvalt kontrollinud. Kostja on mitmetes äriühingutes juhatuse liige ning võib

eeldada, et ta saab selle eest tulu. Ringkonnakohus märkis, et äriregistri andmetel on kostja praegu

juhatuse liige järgmistes äriühingutes: Polli Aed, Royal Ace , Fruitexpert SP, mille ainuosanik on

kostja abikaasa, ja Rõngu Aed, mille ainuosanik on Fruitexpert SP. Ringkonnakohus tuvastas 2015. a

majandusaasta aruannete alusel, et 2015. aasta kasum koos eelmiste perioodide jaotamata kasumiga

oli Fruitexpert SP-l 131 053 eurot ning Rõngu Aial 69 894 eurot. Ringkonnakohus leidis, et

majandusliku seisundi teatise alusel ei saa tõsikindlalt väita, et esineb TsMS § 182 lg-s 2 sätestatud

alus kostjale menetlusabi andmisest keelduda, kuid ringkonnakohtu arvates ei olnud ka alust kostjat

riigilõivu tasumisest vabastada, kuna kostja ei ole maksejõuetu ja varatu isik. Kuna

apellatsioonkaebuselt tuleb tasuda märkimisväärse suurusega riigilõiv (3400 eurot), pidas

ringkonnakohus põhjendatuks võimaldada kostjal tasuda riigilõiv 680 euro suuruste osamaksetena

viie kuu jooksul. Ringkonnakohus leidis, et eelnevat arvesse võttes ei ole alust arvata, et kostjal ei ole

võimalik 3400-eurost riigilõivu viie osamaksena tasuda ja riigilõivu tasumise kohustus takistaks

kostjal kaebeõiguse teostamist.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

4. Kostja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada

ringkonnakohtu määruse osas, milles ringkonnakohus rahuldas kostja menetlusabi taotluse osaliselt ja

võimaldas kostjal tasuda apellatsioonkaebuse esitamisel 3400 euro suurune riigilõiv viie kuu jooksul

osamaksetena ning määras, et esimene 680 euro suurune osamakse tuleb tasuda ringkonnakohtu

määruse jõustumisest 15 päeva jooksul ning ülejäänud neli 680 euro suurust osamakset esimese

osamakse tasumisele järgneva nelja kalendrikuu jooksul iga vastava kuu 20. kuupäevaks.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on kostja näidanud, et vastab menetlusabi saamiseks ette nähtud

tingimustele, vastupidised tõendid puuduvad. Seega leidis ringkonnakohus asjakohatult, et kostjat ei

ole alust riigilõivu tasumisest vabastada, kuna ta ei ole maksejõuetu ja varatu isik. Alusetu on

ringkonnakohtu seisukoht, et kuna kostja on mitmetes äriühingutes juhatuse liige, võib eeldada, et ta

saab selle eest tulu. Kostja leiab, et tegelik tulu saamine juhatuse liikme tegevusest ei ole tõendatud.

Juhatuse liikme tegevus ei ole seadusest tulenevalt kohustuslikus korras tasustatav ning kostja ei ole

juhatuse liikmena tegutsemise eest tulu teeninud. Selle alusel, et Fruitexpert SP ning Rõngu Aed on

2015. a majandusaasta aruannete kohaselt kasumit teeninud, ei saa väita, et kostja on suuteline

3400 euro suurust riigilõivu tasuma. Osaniku ja osaühingu varad on lahus ning ringkonnakohus ei ole

õigesti käsitlenud jaotamata kasumi olemust. Jaotamata kasumi arvel ei ole võimalik kulusid katta,

see on vaid bilansilise arvestusliku väärtusega. Riigilõivu tuleb füüsilisel isikul maksta talle kuuluva

või kasutada antud raha arvel. Ringkonnakohtu määrus on vastuoluline ning määrusest ei tulene,

kuidas jõudis ringkonnakohus kostjale menetlusabi andmise küsimuses varasemast erinevale

seisukohale. Kuna ringkonnakohus teadis, et kohtud on kostja majanduslikku seisundit menetlusabi ja

riigi õigusabi taotluste lahendamisel korduvalt kontrollinud, pidi ringkonnakohus teadma, et teises

tsiviilasjas anti kostjale 9. veebruaril 2016 menetlusabi. Lisaks on ringkonnakohtu määrus

vastuoluline, kuna ringkonnakohus nõustus, et apellatsioonkaebuselt tasutav riigilõiv on

märkimisväärselt suur (3400 eurot). Samas puuduvad tõendid, et kostja on võimeline seda tasuma.

5. Hageja palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtu määruse muutmata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Kolleegium leiab, et TsMS § 701 lg 3 esimese ja teise lause alusel tuleb ringkonnakohtu määrus

tühistada ning saata kostja menetlusabi taotlus samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

Määruskaebus rahuldatakse.

7. TsMS § 181 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi

taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid

tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses

osalemine on edukas. Füüsilisele isikule menetlusabi andmisest keeldumise alused on sätestatud

TsMS § 182 lg-s 2. TsMS § 180 lg 1 p 1 järgi võib kohus isiku taotlusel muu hulgas määrata, et

menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu maksmisest. TsMS § 180 lg 1 p 2

kohaselt võib kohus isiku taotlusel muu hulgas määrata, et menetlusabi saaja võib tasuda riigilõivu

osamaksetena kohtu määratud tähtaja jooksul. Praeguses asjas taotles kostja, et ta vabastataks

TsMS § 180 lg 1 p 1 järgi täielikult 3400 euro suuruse riigilõivu tasumisest. Ringkonnakohus

rahuldas kostja menetlusabi taotluse osaliselt, võimaldades tal tasuda apellatsioonkaebuse esitamisel

3400 euro suurune riigilõiv viie kuu jooksul 680 euro suuruste osamaksetena.

8. Kolleegiumi hinnangul leidis ringkonnakohus põhjendatult Riigikohtu praktikale viidates, et

menetlusabi taotluse lahendamisel analüüsitakse esmalt taotleja enda sissetulekuid ja muid asjaolusid

TsMS § 182 lg 2 p-de 1-3 järgi ning seejärel arvestatakse TsMS § 186, sh lg 1 asjaolusid.

Menetlusabi andmisest keeldumisel tuleb TsMS § 182 lg 2 p 1 tähenduses arvestada üksnes taotleja

enda sissetulekut, mitte aga taotleja abikaasa või teiste taotlejaga koos elavate perekonnaliikmete

sissetulekut. TsMS § 186 lg-s 1 nimetatud perekonnaliikmete vara ja sissetulekut ning muid

asjaolusid tuleb kontrollida üksnes siis, kui ei ole alust keelduda menetlusabi andmisest TsMS § 182

lg 2 p-de 1-3 alusel. Kui ei ole TsMS § 182 lg 2 p-des 1-3 sätestatud alust menetlusabi andmisest

keeldumiseks, on TsMS § 186 lg 1 järgi võimalik menetlusabi taotleja perekonnaliikmete vara ja

sissetulekut ning muid asjaolusid arvestada selleks, et otsustada, kas vabastada taotleja täielikult või

osaliselt menetluskulude kandmisest või määrata menetluskulude tasumine osamaksetena

(vt nt Riigikohtu 19. detsembri 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-164-12, p 15; 17. detsembri

2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-146-12, p 8; 31. jaanuari 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-

10, p 9; 13. novembri 2006. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-106-06, p 12).

9. Praeguses asjas ei keeldunud ringkonnakohus kostjale menetlusabi andmisest, vaid rahuldas kostja

menetlusabi taotluse osaliselt, võimaldades kostjal tasuda apellatsioonkaebuse esitamisel 3400 euro

suurune riigilõiv viie kuu jooksul 680 euro suuruste osamaksetena. Olukorras, kus ringkonnakohtu

määruse põhjendustest nähtuvalt ei saanud majandusliku seisundi teatises esitatud andmete alusel

TsMS § 182 lg 2 järgi kostjale menetlusabi andmisest keelduda, leidis ringkonnakohus põhjendatult,

et selleks, et otsustada, kas vabastada taotleja täielikult või osaliselt menetluskulude kandmisest või

määrata menetluskulude tasumine osamaksetena, tuleb arvestada TsMS § 186 lg 1 asjaolusid.

10. Ringkonnakohtu määruse põhjendustest nähtuvalt arvestas ringkonnakohus menetlusabi taotluse

osalisel rahuldamisel, et kostja on mitmetes äriühingutes juhatuse liige ning võib eeldada, et ta saab

selle eest tulu, ning seda, et äriühingu (Fruitexpert SP), mille ainuosanik on kostja abikaasa, 2015. a

kasum koos eelmiste perioodide jaotamata kasumiga oli 131 053 eurot ja äriühingu (Rõngu Aed),

mille ainuosanik on Fruitexpert SP, 2015. a kasum koos eelmiste perioodide jaotamata kasumiga oli

69 894 eurot. Kolleegiumi hinnangul ei ole ringkonnakohus menetlusabi taotluse osalist rahuldamata

jätmist asjakohaselt põhjendanud.

11. Ringkonnakohus tuvastas, et äriregistri andmetel on kostja neljas äriühingus juhatuse liige, millest

ühe (Fruitexpert SP) ainuosanik on kostja abikaasa ja teise (Rõngu Aed) ainuosanik on äriühing

(Fruitexpert SP), mille ainuosanik on kostja abikaasa. Kolleegium leiab, et üksnes sellest, et kostja on

erinevates äriühingutes juhatuse liige, ei saa järeldada, et kostjal on võimalik riigilõivu tasuda.

Äriseadustiku sätetest ei tulene, et osaühingu juhatuse liikmel on alati õigus saada tasu. Äriseadustiku

§ 1801 lg 1 järgi määratakse juhatuse liikmele makstava tasu suurus ja maksmise kord osanike

otsusega, nõukogu olemasolul aga nõukogu otsusega. Praeguses asjas nähtub kostja majandusliku

seisundi teatisest, et tema sissetulekuks on Fruitexpert SP makstav 390 eurot kuus. Ringkonnakohus

ei tuvastanud, et kostja saab äriühingutes juhatuse liikme kohustuste täitmise eest täiendavalt tasu.

Kolleegiumi hinnangul tuleb ringkonnakohtul asja uuel läbivaatamisel välja selgitada, kas kostja

sissetulekud on tema märgitust suuremad ning kas ta saab äriühingutes juhatuse liikme kohustuste

täitmise eest täiendavalt tasu. Ringkonnakohtul on TsMS § 186 lg 5 kohaselt võimalik nõuda selle

kohta kostjalt teavet. Viidatud sätte järgi võib kohus menetlusabi taotlejalt nõuda esitatud andmete

põhistamist või täiendavate dokumentide ja andmete esitamist või nõuda teistelt isikutelt või

asutustelt teavet taotleja ja temaga koos elavate perekonnaliikmete majandusliku seisundi või

maksevõime kohta. Kostja sissetuleku suuruse tuvastamine on oluline ka seetõttu, et võib anda alust

TsMS § 182 lg 2 p 1 alusel menetlusabi andmisest keelduda.

12. Kolleegium nõustub kostjaga, et üksnes ringkonnakohtu tuvastatud asjaolust, et Fruitexpert SP

2015. a kasum koos eelmiste perioodide jaotamata kasumiga oli 131 053 eurot ning Rõngu Aia

2015. a kasum koos eelmiste perioodide jaotamata kasumiga oli 69 894 eurot, ei saa järeldada, et

kostjal on võimalik riigilõivu osamaksetena tasuda. TsMS § 186 lg 1 mõttes tuleb arvesse võtta

taotleja perekonnaliikmete vara, mis on likviidne ja millel on tegelik mõju taotleja majanduslikule

seisundile ning võimele menetluskulusid osamaksetena tasuda.

Kolleegiumi hinnangul on ringkonnakohus põhjendamatult arvesse võtnud Rõngu Aia 2015. a

kasumit ja eelmiste perioodide jaotamata kasumit. Kuigi kostja abikaasa on Rõngu Aia ainuosaniku

Fruitexpert SP ainuosanik, ei saa TsMS § 186 lg 1 järgi taotleja majandusliku seisundi hindamisel

kostja abikaasa varana arvesse võtta kolmanda isiku vara. Lisaks ei ole kolleegiumi hinnangul

Fruitexpert SP, mille ainuosanik on kostja abikaasa, jaotamata kasum kostja abikaasa likviidne vara,

mida tuleks taotleja majandusliku seisundi hindamisel arvesse võtta.

13. Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel

tagastada. TsMS § 148 lg 8 järgi tagastatakse kautsjon menetlusosalisele, kes selle tasus või kelle eest

see tasuti, või tema korraldusel muule isikule.

14. Määruskaebuse menetlemise kulusid TsMS § 191 lg 3 alusel ei hüvitata.

Malle Seppik, Henn Jõks, Tambet Tampuu