3-2-1-2-17 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-2-17

Otsuse kuupäev

Tartu, 29. märts 2017

Kohtukoosseis

Eesistuja Jaak Luik, liikmed Malle Seppik ja Tambet Tampuu

Kohtuasi

Nadežda Armastuse hagi Aktsiaseltsi MARCRON

(kustutatud) ja Aivar Haava vastu 28 476 euro 73 sendi ja

viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 5. juuli 2017. a otsus tsiviilasjas

nr 2-13-45150

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Nadežda Armastuse kassatsioonkaebus

Tsiviilasja hind Riigikohtus

101 865 eurot 23 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Nadežda Armastus, esindaja vandeadvokaat Merilin

Valdmaa

Kostja Aivar Haav, esindaja vandeadvokaat Alan Biin

Asja läbivaatamise kuupäev

27. veebruar 2017. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 5. juuli 2016. a otsus tsiviilasjas nr 2-13-45150 ja

Harju Maakohtu 18. märtsi 2016. a otsus samas tsiviilasjas osas, millega Aivar Haava vastu

esitatud hagi jäeti rahuldamata, tühistati hagi tagamisega kohaldatud hagi tagamise abinõud ja

jaotati menetluskulud. Saata asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks Harju Maakohtule.

2. Tallinna Ringkonnakohtu 5. juuli 2016. a otsus on jõustunud osas, millega Harju Maakohtu

18. märtsi 2016. a otsus jäeti muutmata osas, millega AS-i MARCRON vastu esitatud hagi

menetlus lõpetati.

3. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

4. Tagastada Nadežda Armastusele kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Nadežda Armastus (hageja) esitas 26. septembril 2013 Harju Maakohtule Aktsiaseltsi MARCRON

(kustutatud) (kostja I) ja Aivar Haava (kostja II) vastu hagi, milles palus mõista kostjatelt solidaarselt

hageja kasuks välja põhivõlg 83 085 eurot 14 senti, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud

viivis 11 717 eurot 85 senti ja viivis põhinõudelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 järgi. Samuti

palus hageja mõista kostjalt I hageja kasuks välja põhivõlg 28 476 eurot 73 senti, hagi esitamise ajaks

sissenõutavaks muutunud viivis 5894 eurot 68 senti ja viivis põhinõudelt 0,03% päevas hagi

esitamisest kuni põhinõude täitmiseni.

Koos hagiavaldusega esitas hageja hagi tagamise taotluse, milles palus seada kostja II kinnistule

kohtuliku hüpoteegi hüpoteegisummaga 109 165 eurot 23 senti ja märkida hagi tagamise määruses, et

see kuulub viivitamata täitmisele. Maakohus rahuldas 27. septembri 2013. a määrusega hagi tagamise

avalduse osaliselt, seades kostja II kinnistule kohtuliku hüpoteegi summas 107 865 eurot 23 senti.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja I ja hageja 18. septembril 2008 mitterahalise sissemakse

üleandmise lepingu (leping), mille alusel andis hageja kostjale I üle Tallinnas Vene 8-1 asuva

korteriomandi, millega pidi suurendatama kostja I aktsiakapitali. Korteriomandi väärtus oli lepingu,

kostja I juhatuse määratud eksperdi arvamuse ja kostja I juhatuse otsuse kohaselt 83 085 eurot

14 senti. 2009. a aprillis selgus, et aktsiakapitali ei suurendata, sest kostja I juhatus ei täitnud

kohustust esitada registriosakonnale aktsiakapitali äriregistrisse kandmise avaldus. Kostja II on

kostja I juhatuse liige. Kostjad ei ole hagejale mitterahalist sissemakset tagastanud ning kostja I

võõrandas korteriomandi 9. augustil 2011 sõlmitud lepinguga edasi kolmandale isikule. Kostjad

peavad hagejale mitterahalise sissemakse hüvitama. Hageja nõue ei ole aegunud, sest aegumistähtaeg

on kümme aastat alates nõude sissenõutavaks muutumisest ning aegumise kulgemist tuleb arvestada

ajast, millal hageja sai teada korteriomandi edasivõõrandamisest. Hageja oli kostja I nõukogu liige

formaalselt.

Lisaks sõlmisid kostja I ja hageja 18. septembril 2008 ka Tallinnas Vene 8-9 ja Vene 8-12 asuvate

korteriomandite müügilepingu, mille alusel andis hageja kostjale I üle korteriomandite omandid.

Hageja nõuab kostjalt I kokkulepitud ostuhinnast 154 666 eurot 19 senti tasumata jäänud

28 476 eurot 73 senti.

2. Kostjad palusid jätta rahuldamata hageja nõude kostjate vastu solidaarselt põhivõla ja viiviste

saamiseks ja kostja I vastu põhivõla ja viiviste saamiseks ning läbi vaatamata hagi kostja II vastu

põhivõla ja viiviste saamiseks. Kostjad palusid teha vaheotsuse, millega tuvastada, et hageja kostjate

vastu solidaarselt esitatud mitterahalise sissemakse hüvitamise nõue on aegunud. Samuti palusid

kostjad jätta menetluskulud hageja kanda.

Aktsiate märkimine ei ole äriseadustiku (ÄS) § 347 lg 1 järgi ebaõnnestunud, sest kõik uued aktsiad

märgiti. Aktsionärid otsustasid aktsiakapitali suurendamise 18. septembril 2008. Kostja I juhatus pidi

esitama registriosakonnale aktsiakapitali suurendamise avalduse äriregistrisse kandmiseks hiljemalt

18. märtsil 2009. Seega pidi hageja hiljemalt 20. märtsil 2009 teadma, et kostjad ei ole kapitali

suurendamise avaldust esitanud. Hageja oli kostja I nõukogu esimees. Nõude aegumistähtaeg hakkas

kulgema alates 19. märtsist 2009, nõue aegus 19. märtsil 2012 ning hagi on esitatud 26. septembril

2013, s.o 1,5 aastat pärast nõude aegumist.

3. Harju Maakohus lõpetas 18. märtsi 2016. a otsusega kostja I vastu esitatud nõuetes menetluse ning

jättis rahuldamata kostja II vastu esitatud hagi põhivõla 83 085 euro 14 sendi, sissenõutavaks

muutunud viivise 11 717 euro 85 sendi ja edasise viivise saamiseks. Lisaks tühistas maakohus hagi

tagamise abinõu ja tegi muud menetluslikud otsustused.

Maakohtu otsuse kohaselt tuleb kostja I vastu esitatud nõuete menetlemine tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 5 alusel lõpetada, sest kostja I on lõppenud õigusjärgluseta ja

registrist kustutatud.

Maakohtu otsuse kohaselt ei vaidle pooled selle üle, et 18. septembril 2008 otsustatud aktsiakapitali

suurendamist ei ole äriregistrisse kantud.

ÄS § 343 lg 4 kohaselt peab juhatus esitama avalduse aktsiakapitali suurendamise äriregistrisse

kandmiseks kuue kuu jooksul aktsiakapitali suurendamise otsuse vastuvõtmisest. ÄS § 343 lg 5 järgi

loetakse aktsiakapital suurendatuks ja uutest aktsiatest, aktsiate suurendatud nimiväärtustest või

nimiväärtuseta aktsiate suurendatud arvestuslikust väärtusest tulenevad õigused tekkinuks kande

tegemisega äriregistrisse. ÄS § 343 lg 4 sätestab õigust lõpetava tähtaja, s.t pärast kuue kuu

möödumist aktsiakapitali suurendamise otsuse vastuvõtmisest ei ole võimalik otsuse alusel

aktsiakapitali suurendamist registrisse kanda. ÄS § 343 lg-st 5 tulenevalt jääb sellisel juhul otsuse

alusel aktsiakapital suurendamata. ÄS § 347 lg 2 järgi lõppevad märkimise ebaõnnestumisel

märkijate kõik märkimisega seotud õigused ja aktsiakapitali suurendamine jäetakse ära. Juhatus peab

märkijate poolt tasutu viivitamatult tagastama ning tasutu tagastamise eest vastutavad juhatuse

liikmed solidaarselt.

ÄS § 347 lg 2 sätestab juhatuse liikmete vastutuse märkijate tasutu tagastamise eest solidaarselt

aktsiaseltsiga sõltumata aktsiakapitali suurendamise äriregistrisse kandmata jätmise põhjusest. Kui

märkija on tasunud märgitud aktsia eest ja aktsiakapitali suurendamist ei ole registrisse kantud, on

märkijal ÄS § 347 lg 2 alusel nõudeõigus aktsiaseltsi vastu. Aktsiaseltsi juhatus vastutab tasutu

tagastamise eest solidaarselt aktsiaseltsiga. Kuna pooled ei vaidle selle üle, et kostja I aktsiakapitali

suurendamist ei ole registrisse kantud, on ÄS § 347 lg-s 2 nimetatud tasutu tagastamise nõudeõiguse

tekkimise eeldus täidetud.

ÄS § 347 lg-s 2 nimetatud nõue on alusetust rikastumisest tuleneva hüvitise nõue. Kui saadu

väljaandmine ei ole võimalik, peab saaja VÕS § 1032 lg 2 järgi hüvitama saadu hariliku väärtuse

tagasinõudmise õiguse tekkimise ajal. Kuna hagejal on õigus nõuda kostjalt I mitterahalise

sissemaksena üle antud korteriomandi eest hüvitist 83 085 eurot 14 senti, vastutab kostja II hagejale

sissemakse tagastamise eest ÄS § 347 lg 2 alusel kostjaga I solidaarselt.

Hageja nõudele kohaldub tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 151 lg-s 1 sätestatud

kolmeaastane aegumistähtaeg, mis hakkab kulgema ajast, millal hageja sai teada või pidi teada

saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. VÕS § 82 lg 3 alusel tekib märkija õigus nõuda

sissemakse tagastamist alates märkimise ebaõnnestumisest. Märkimine ebaõnnestus ÄS § 343 lg 4

alusel 18. märtsil 2009, kui möödus kuus kuud aktsiakapitali suurendamise otsuse vastuvõtmisest.

Seega tekkis hagejal alates 19. märtsist 2009 õigus nõuda aktsiaseltsilt sissemakse tagastamist.

ÄS § 347 lg 2 kohaselt tuleb sissemakse tagastada viivitamatult, s.o objektiivsete takistuste

puudumisel kohe pärast kohustuse tekkimist. Kuna ÄS § 347 lg 2 ei sätesta kohustuse täitmise aega,

tuleb see määrata kindlaks VÕS § 82 lg 3 kohaselt mõistliku aja möödumise järgi. Kohustuse täitmise

mõistlikuks ajaks on kuni kaks nädalat, mille jooksul on pooltel võimalik teha vajalikud toimingud

sissemakse tagastamiseks, sh sõlmida vajalikud lepingud. Seega muutus hageja õigus nõuda kostjalt

sissemakse tagastamist sissenõutavaks hiljemalt 2. aprillil 2009. Sissemakse tagastamise õiguse

tekkimise aeg tuleneb seadusest (ÄS § 343 lg 4, § 347 lg 2). Kuna äriregistri andmed on avalikud, on

mõistlikult käituval aktsionäril võimalik soovi korral kontrollida, kas aktsiakapitali suurendamine on

kantud seaduses sätestatud tähtaja jooksul registrisse. Eeltoodust tulenevalt pidi hageja hiljemalt 2009

aprillis teadma, et tal on õigus nõuda kostjalt I mitterahalise sissemakse tagastamist. Asjaolu, et

hageja teadis aktsiakapitali suurendamise ebaõnnestumisest, kinnitab ka hagiavalduses avaldatu.

Seadusest ei tulene aktsiaseltsi kohustust teatada märkijale märkimise ebaõnnestumisest. Seetõttu ei

mõjuta nõude aegumistähtaja kulgemise algust see, kas aktsiaselts on märkijaid märkimise

ebaõnnestumisest teavitanud. Kuivõrd hageja pidi 2009 aprillis teadma, et tal on õigus nõuda

sissemakse tagastamist, hakkas TsÜS § 151 lg-s 1 sätestatud aegumistähtaeg kulgema hiljemalt

30. aprillil 2009, aegudes seega hiljemalt 30. aprillil 2012. Hageja esitas hagi pärast nõude aegumist

ning kostjal II on õigus keelduda TsÜS § 142 lg 1 alusel oma kohustuse täitmisest.

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada osas, millega jäeti

kostja II vastu esitatud hagi rahuldamata, ja teha selles osas uue otsuse, millega hagi rahuldada või

saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

Apellatsioonkaebuse järgi kohaldas maakohus TsÜS § 149 asemel valesti TsÜS § 151 lg-t 1.

ÄS § 347 lg 2 alusel esitatud nõue on seadusest tulenev nõue, millele kohaldub kümneaastane

aegumistähtaeg. Alternatiivselt on maakohus ekslikult jätnud kohaldamata kümneaastase tähtaja

TsÜS § 146 lg 4 või 5 järgi. Lisaks eksis maakohus aegumistähtaja alguse kindlaksmääramisel.

5. Kostja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud

hageja kanda.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

6. Tallinna Ringkonnakohus jättis 5. juuli 2016. a otsusega maakohtu otsuse muutmata ja

apellatsioonkaebuse rahuldamata. Apellatsiooniastme menetluskulud jäid hageja kanda.

Ringkonnakohus leidis, et kuna kostja I aktsiakapitali suurendamist ei kantud kuue kuu jooksul

registrisse, siis ebaõnnestus märkimine ÄS § 343 lg-te 4 ja 5 kohaselt ning hagejal tekkis alates

19. märtsist 2009 õigus nõuda aktsiaseltsile üle antud sissemakse tagastamist. ÄS § 347 lg 2 järgi

tuleb sissemakse tagastada viivitamatult. Kohustuse täitmise mõistlikuks ajaks on kuni kaks nädalat,

mille jooksul on pooltel võimalik teha sissemakse tagastamiseks vajalikud toimingud. Seega muutus

hageja õigus nõuda kostjalt II sissemakse tagastamist sissenõutavaks hiljemalt 2. aprillil 2009.

Hageja nõudele ei kohaldu kümneaastane aegumistähtaeg. Mitterahalise sissemakse üleandmine

äriühingule eesmärgiga saada vastu suurem osalus on TsÜS §-le 67 vastav tehing hageja ja kostja I

vahel. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Kuna

hageja nõude esitamise ajaks oli kostja I talle üle antud korteriomandi võõrandanud, on hagejal

VÕS § 189 lg 2 p 2 alusel õigus nõuda korteriomandi tagastamise või väljaandmise asemel

korteriomandi väärtuse hüvitamist. Sama tuleneb VÕS § 1032 lg 1 p-st 2. See ei mõjuta

aegumistähtaja kulgu.

Hageja avaldas hagiavalduses, et 2009. a aprillis sai selgeks, et kostja I aktsiakapitali ei suurendata.

Sama kinnitas hageja ka 19. detsembril 2012 esitatud menetlusdokumendis. Pooled ei vaidle selle üle,

et hageja oli kostja I aktsionär ja nõukogu liige. ÄS ei sätesta isiku õigust olla nõukogu liikmeks

formaalselt. ÄS § 316 kohaselt nõukogu planeerib aktsiaseltsi tegevust ja korraldab aktsiaseltsi

juhtimist ning teeb järelevalvet juhatuse tegevuse üle. ÄS § 317 lg 1 p 1 järgi on nõukogu nõusolek

vajalik aktsiaseltsi nimel tehingute tegemiseks, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest,

eelkõige selliste tehingute tegemiseks nagu kinnisasja võõrandamine. Kuna hageja õigus nõuda

kostjalt II sissemakse tagastamist muutus sissenõutavaks hiljemalt 2. aprillil 2009, aegus tema nõue

hiljemalt 30. aprillil 2012. Hageja esitas hagi 26. septembril 2013, s.o pärast nõude aegumist.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Hageja palub kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega

rahuldada kostja II vastu esitatud hagi ning jätta menetluskulud kostja II kanda. Hageja taotleb mõista

kostjalt välja hageja kassatsiooniastme õigusabikulu 777 eurot 60 senti.

Ringkonnakohus nõustus valesti maakohtuga, et hageja nõude aegumisele kohaldub TsÜS § 151

lg-s 1 sätestatud kolmeaastane aegumistähtaeg. ÄS § 347 lg-s 2 sätestatud nõue on seadusest tulenev

nõue, mille aegumistähtaeg on TsÜS § 149 järgi kümme aastat. Kui hageja on esitanud tehingust

tuleneva nõude, kohaldub sellele kümneaastane tähtaeg TsÜS § 149 lg 5 järgi, kuna nõude

eesmärgiks on muuta kinnistusraamatu kannet. Kümneaastane aegumistähtaeg võib kohalduda ka

TsÜS § 146 lg 4 järgi, kuna kostja II, teades korteriomandi tagastamise kohustuse olemasolu, rikkus

kostja I juhatuse liikmena seda kohustust tahtlikult. Kui hageja nõue aegub TsÜS § 151 lg 1 alusel

kolme aasta jooksul, on ringkonnakohus määranud valesti kindlaks aegumistähtaja alguse. Kuna

TsÜS § 151 lg 1 kohaldumise korral algas aegumistähtaja kulgemine 24. augustil 2011, kui

mitterahalise sissemaksena üle antud korteriomandi edasivõõrandamine kanti kinnistusraamatusse, ei

olnud hageja nõue hagi esitamise ajaks aegunud.

8. Kostja II palub jätta ringkonnakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud hageja kanda, kellelt

mõista välja kostja II kassatsiooniastme menetluskulu 897 eurot.

Ringkonnakohus leidis õigesti, et hageja nõue on aegunud TsÜS § 151 lg 1 alusel, ning on

põhjendanud oma seisukohta, miks ei kohaldu kümneaastane aegumistähtaeg. Samuti määras

ringkonnakohus õigesti kindlaks aegumistähtaja kulgemise alguse.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Kolleegium leiab, et TsMS § 692 lg 1 p 1 ja lg 5 teise lause alusel tuleb materiaalõiguse normi vale

kohaldamise tõttu tühistada nii maa- kui ka ringkonnakohtu otsus osas, millega kostja II vastu

esitatud hagi jäeti rahuldamata, tühistati hagi tagamisega kohaldatud hagi tagamise abinõud ja jaotati

menetluskulud. Asi tuleb tühistatud osas TsMS § 691 p 4 kohaselt saata uueks läbivaatamiseks

maakohtule. Kassatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.

Et ringkonnakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, millega jäeti muutmata maakohtu otsus osas,

millega menetlus kostja I vastu lõpetati, on otsus selles osas jõustunud.

10. Kohtud tuvastasid, et kostja I aktsionärid otsustasid 18. septembri 2008. a otsusega suurendada

kostja I aktsiakapitali ning kostja I ja hageja sõlmisid samal kuupäeval mitterahalise sissemakse

lepingu, mille alusel hageja andis kostjale I üle vaidlusaluse korteriomandi. Kostja I aktsiakapitali

suurendamise avaldust ei esitatud äriregistrile ÄS § 343 lg-s 4 sätestatud kuue kuu jooksul ning

kostja I võõrandas hagejalt mitterahalise sissemaksena saadud korteriomandi 9. augustil 2011

kolmandale isikule, kes kanti 24. augustil 2011 korteriomandi omanikuna kinnistusraamatusse.

Kostja II oli kostja I juhatuse liige.

Pooled vaidlesid maakohtus selle üle, kas kostja I ja kostja II on kohustatud hagejale hüvitama

kostjale I mitterahalise sissemaksena üle antud korteriomandi väärtuse. Maakohus lõpetas kostja I

vastu esitatud hagi osas menetluse, kuna kostja I on õigusjärgluseta lõppenud (TsMS § 428 lg 1 p 5).

Kostja II vastu esitatud hagi jättis maakohus rahuldamata põhjendusega, et hageja on esitanud

kostja II vastu ÄS § 347 lg 2 alusel alusetust rikastumisest tuleneva hüvitise nõude, mis on

TsÜS § 151 lg 1 järgi aegunud. Ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse muutmata, kuid kohaldas

hageja nõude aegumisele TsÜS § 146 lg-t 1, mille kohaselt on tehingust tuleneva nõude

aegumistähtaeg kolm aastat. Selliselt on ringkonnakohtu otsus vastuoluline, sest hageja nõue ei saa

korraga tuleneda alusetust rikastumisest ja tehingust.

11. Kohtud märkisid iseenesest õigesti, et aktsiate märkimine loetakse ÄS § 347 lg 1 järgi

ebaõnnestunuks, kui aktsiakapitali suurendamise otsuses näidatud tähtaja jooksul ei märgita kõiki

uusi aktsiaid. Märkimise ebaõnnestumisel lõpevad ÄS § 347 lg 2 kohaselt märkijate kõik

märkimisega seotud õigused ja aktsiakapitali suurendamine jäetakse ära. Juhatus peab märkijate poolt

tasutu viivitamatult tagastama. Tasutu tagastamise eest vastutavad juhatuse liikmed solidaarselt.

Samas leidsid kohtud ekslikult, et ÄS § 347 lg 2 annab märkijale õiguse nõuda juhatuse liikmetelt

tasutu tagastamist või selle väärtuse hüvitamist alusetu rikastumise sätete alusel (VÕS § 1028 lg 1

ja § 1032). Ainuüksi sellest, et märkijal on aktsiakapitali suurendamiseks sissemakse tegemise ja

aktsiakapitali suurendamise äriregistrisse kandmata jätmise korral alusetust rikastumisest tulenev

hüvitisnõue aktsiaseltsi vastu (vt Riigikohtu 5. detsembri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-12,

p 24) ning juhatuse liikmed vastutavad ÄS § 347 lg 2 kohaselt solidaarselt, ei järeldu, et ka

aktsiaseltsi juhatuse liikmed vastutavad märkijate tasutu tagastamise eest alusetu rikastumise sätete

järgi. VÕS § 1028 lg 1 ja § 1032 kohaldamise eelduseks on asjaolu, et isik on teiselt isikult midagi

olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena saanud. Olukorras, kus märkija on andnud

aktsiaseltsile sissemakse üle, kuid märkimine on ebaõnnestunud, on alusetult rikastunud aktsiaselts,

mitte tema juhatuse liikmed.

12. ÄS § 347 lg 2 sätestab juhatuse liikmete kohustuse tagastada märkijale aktsiate märkimise

ebaõnnestumisel tema tasutud sissemakse. Selle sätte järgi on märkijal õigus nõuda juhatuse liikmelt

tasutu tagastamist. Kolleegium leiab, et tegemist on seadusest tuleneva nõudega. Hageja ja kostja II

vahel ei ole tekkinud mitterahalise sissemakse tegemisest tehingulist suhet, millest tulenevale nõudele

võiks kohalduda TsÜS § 146 lg 1, nagu ringkonnakohus leidis. TsÜS § 149 esimese lause kohaselt on

seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg kümme aastat selle nõude sissenõutavaks muutumisest, kui

seaduses ei ole sätestatud teisiti. ÄS § 347 ei sätesta märkija nõude aegumistähtaega. Seega aegub

hageja ÄS § 347 lg 2 alusel kostja II vastu esitatud nõue TsÜS § 149 esimese lause järgi kümne aasta

jooksul alates selle nõude sissenõutavaks muutumisest.

13. Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus kostja II vastu esitatud hageja nõude lahendama, võttes

esmalt põhjendatud seisukoha nõude aegumise kohta (TsMS § 693 lg 2). Selleks tuleb mh teha

kindlaks hageja nõude sissenõutavaks muutumise aeg. TsÜS § 149 järgi algab seadusest tuleneva

nõude aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

VÕS § 82 lg 7 esimese lause järgi muutub kohustus (ja seega ka sellele vastav nõue) sissenõutavaks,

kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Maakohtul tuleb mh tuvastada, millal oli hagejal

õigus nõuda kostjalt II kohustuse täitmist.

Kui hageja nõue ei ole aegunud, peab maakohus selle asja uuel läbivaatamisel sisuliselt lahendama

ning võtma põhjendatud seisukoha, kas kostjal II on kohustus hüvitada hagejale mitterahalise

sissemaksena kostjale I üle antud korteriomandi väärtus.

14. Kuna hageja kostja II vastu esitatud nõue ei ole käsitatav alusetust rikastumisest ega tehingust

tuleneva nõudena, ei analüüsi kolleegium kassatsioonkaebuses TsÜS § 151 lg-s 1 reguleeritud

aegumistähtaja alguse kindlaksmääramise ning TsÜS § 146 lg-tes 4 ja 5 sätestatud kümneaastase

aegumistähtaja kohaldamise kohta esitatud väiteid.

15. Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada.

16. Kassatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb kaebuselt tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4

esimese lause ja lg 8 esimese lause järgi hagejale tagastada.

Jaak Luik, Malle Seppik, Tambet Tampuu