3-2-1-153-16 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-153-16

Otsuse kuupäev

Tartu, 29. märts 2017

Kohtukoosseis

Eesistuja Henn Jõks, liikmed Villu Kõve ja Malle Seppik

Kohtuasi

Tiina Tammeri hagi Peeter Raidla vastu teose turustamise

keelamise, teosega saadud tulu väljaandmise või andmete

avaldamise õigusvastasuse tuvastamise ja mittevaralise

kahju hüvitamise ning andmete ümberlükkamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 29. juuni 2016 otsus tsiviilasjas

nr 2-15-94

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Tiina Tammeri kassatsioonkaebus

Tsiviilasja hind Riigikohtus

10 500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Tiina Tammer, lepinguline esindaja vandeadvokaat

Kuldar-Jaan Torokoff

Kostja Peeter Raidla

Asja läbivaatamise kuupäev

30. jaanuar 2017. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 29. juuni 2016 otsus tsiviilasjas nr 2-15-94 osas, milles

ringkonnakohus jättis muutmata Harju Maakohtu 9. juuni 2015 otsuse osas, milles maakohus

jättis rahuldamata Tiina Tammeri hagi Peeter Raidla vastu mittevaralise kahju hüvitamise ja

teosega „Enelin, tema glamuursed legendid ja skandaalid" saadud kogutulu 1750 euro

väljamõistmise nõudes või alternatiivselt nõudes tuvastada teoses „Enelin, tema glamuursed

legendid ja skandaalid" kasutatud Tiina Tammeri otsekõnes esitatud väidete õigusvastasus,

samuti menetluskulude jaotuse osas. Saata asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks samale

ringkonnakohtule.

2. Tallinna Ringkonnakohtu 29. juuni 2016 otsus tsiviilasjas nr 2-15-94 on jõustunud osas,

milles ringkonnakohus jättis muutmata maakohtu otsuse osas, milles maakohus võttis vastu

Tiina Tammeri loobumise nõudest keelata teose „Enelin, tema glamuursed legendid ja

skandaalid" turustamine ja eemaldada see turustusvõrgust.

3. Kassatsioonkaebus rahuldada.

4. Tagastada Siim Tammerile Tiina Tammeri eest kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tiina Tammer (hageja) esitas 6. jaanuaril 2015 Harju Maakohtule Peeter Raidla (kostja) ja AS-i

Tänapäev vastu hagi, milles palus keelata teose „Enelin, tema glamuursed legendid ja skandaalid"

turustamine ja eemaldada see turustusvõrgust, mõista kummaltki kostjalt välja mittevaralise kahju

hüvitis ja teosega saadud tulu 1750 eurot või kui kohus jätab nõude rahuldamata, tuvastada teoses

kasutatud hageja otsekõnes esitatud väidete õigusvastasus.

Harju Maakohus kinnitas 17. aprilli 2015. a määrusega hageja ja AS-i Tänapäev kompromissi,

millega lõpetas tsiviilasja menetluse AS-i Tänapäev suhtes.

23. aprillil 2015 esitatud hagiavalduse muudatuse kohaselt palus hageja mõista kostjalt hageja kasuks

välja 1750 eurot teosega saadud kogutulu või kui kohus jätab nõude rahuldamata, tuvastada teoses

kasutatud hageja otsekõnes esitatud väidete õigusvastasus, samuti mõista kostjalt hageja kasuks välja

mittevaralise kahju hüvitis õiglases suuruses ning kohustada kostjat avaldama oma kuludega teade:

„Peeter Raidla teatab, et on oma raamatus „Enelin, tema glamuursed legendid ja skandaalid"

omistanud Tiina Tammer'ile tema tahte vastaselt ja tema teadmata tegelikkusele mittevastavaid

tsitaate."

Hagiavalduse kohaselt koostas kostja raamatu pealkirjaga „Enelin, tema glamuursed legendid ja

skandaalid" (raamat), mille kirjastas AS Tänapäev. Raamat avalikustati 2014. a novembri lõpus ja see

sisaldas vaatamata hageja keelule hagejale omistatud otsekõnet hageja eraeluliste seikade kohta.

Avaldatud viisil, kujul ja tonaalsuses ei ole hageja rääkinud, hagejale omistatud laused on kostja

väljamõeldis, need ei ole õiged ega sündsad. Hageja ei andnud nõusolekut kostjaga peetud vestluse

avaldamiseks. Intervjuu andis hageja kostjale 2009. a sügisel üksnes eesmärgil, et see avaldatakse

raamatus, mille kirjastab OÜ Tammerraamat, mille üks osanikest hageja on. Kostja on rikkunud

hageja isikuõigusi, sh eraelu puutumatust, solvanud hageja au ja väärikust ning kasutanud

õigustamatult hageja nime. Rikutud on ka hageja autoriõigusi. Avalikkuse ees loovad hagejast

ebakohaseid väärtushinnanguid järgmised hageja väidetavad tsitaadid:

1) „Tegelikult oli see üks pikk ja jõle reis." (raamatu lk 85);

2) „Ma pole kunagi läinud selle peale, et pugeda talle kui rikkale daamile külje alla. Nende

aastate jooksul nägin neid pugejaid kümnete viisi." (raamatu lk 126);

3) „Ülevas meelolus oli Salme Reek, kes pärast paari pitsi konjakit võttis alati tuurid üles."

(raamatu lk 130);

4) „Kui Salme õepoeg Juhan Paadam tema avarasse korterisse kolis ning talle väiksema, kuid

külmema korteri vastu andis [...]" (raamatu lk 130).

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Kostja leidis, et 2009. aasta sügisel tehtud intervjuu ajal oli hageja teadlik, et tema vastuseid

kasutatakse Enelin Meiusi raamatus. Hageja andis intervjuu vabatahtlikult ja eelnevat või järgnevat

kokkulepet selle kohta, et tema vastuseid tohib kasutada üksnes OÜ Tammerraamat väljaannetes, ei

ole kunagi olnud suuliselt ega kirjalikult. Intervjuu ajal fikseeris kostja hageja vastused otse arvutis

eraldi failis. Kõik vaidlusalused laused avaldas hageja just raamatus märgitud kujul. Ajakirjanikule

antud vastused ei ole autoriõigusega kaitstavaks teoseks. Kostja tegutses ajakirjanikuna.

Avalikustamiseks oli olemas ülekaalukas avalik huvi. Hageja on ise ajakirjanik ning Enelin Meiusi on

avalikkusele hästi tuntud isik.

3. Harju Maakohus jättis 9. juuni 2015. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Maakohus võttis vastu hageja loobumise nõudest keelata kostjal teose „Enelin, tema glamuursed

legendid ja skandaalid" turustamine ja eemaldada see turustusvõrgust. Maakohus keeldus andmast

nõusolekut hagi muutmiseks osas, mis puudutas ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude esitamist.

Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei saa nõustuda hagi aluse ja eseme muutmisega selliselt, nagu

see sisaldub hageja 1. aprilli ja 23. aprilli 2015 menetlusdokumentides. Hageja oleks saanud juba

hagiavaldust esitades tulla järeldusele, et kostja raamatut ei turustanud, ja esitada ebaõigete andmete

ümberlükkamise nõude. Sellise nõude võimalik olemasolu ei selgunud pärast AS-iga Tänapäev

kompromissi sõlmimist. Raamatu turustamise keelamine ning ebaõigete andmete ümberlükkamine on

olemuselt erinevad nõuded. Hageja formuleeris uue nõude lõplikult alles pärast taotluste esitamise

tähtaja möödumist.

Hageja viidatud lausetest ei nähtu mis tahes andmeid hageja või tema eraelu kohta, st isikuandmeid.

Samuti ei ole lausetes hageja kohta avaldatud ühtegi väärtushinnangut või riivatud tema eraelu.

Hageja hinnang enda kohta ei ole halvustav või ebakohane. Hageja antud hinnang kolmandatele

isikutele ei puuduta hagejat. Hageja hinnangud ja faktiväited kolmanda isiku kohta, mis hagejale ei

viita, ei saa teda kuidagi alavääristada. Hageja ei ole välja toonud, mida hageja kostjale vaidlustatud

lausete asemel tegelikult ütles, ega põhistanud, milles seisneb tema isiklike õiguste rikkumine.

Hageja saatis kostjale e-kirja, milles oli muuhulgas lause, mille kohaselt hageja ei luba, et tema

kostjale antud intervjuu ja informatsioon, mis puudutab Enelin Meiusit, oleks mingilgi moel

kasutatud ja avaldatud, kuna intervjuu ja informatsioon olid antud vaid eesmärgil, et see avaldatakse

raamatus, mille annab välja OÜ Tammerraamat. Hageja selgitas, et peab silmas informatsiooni, mille

ta edastas kostjale pärast E. Meiusiga kontakti saamist. Hageja kirjutas, et ei soovi, et kusagilt tuleks

välja, et on E. Meiusiga kontakti saanud ja mida ta on hagejale lubanud ning rääkinud. Maakohus

leidis, et nõudeid intervjuu kasutamise tingimuste kohta seadis hageja pärast intervjuu andmist ja

pärast seda, kui OÜ Tammerraamat ja MTÜ Eesti Majanduslugu vaheline leping oli lõppenud.

Ühtlasi jäi hageja kirjadest ebaselgeks, millist tegevust ta täpselt keelata soovis. Vaidlusalune raamat

ei kajastanud hageja kontakti E. Meiusiga ning hageja kokkuleppeid viimasega. Pooled ei leppinud

kokku, et kostjal oleks olnud keelatud hageja antud intervjuu igasugune kasutamine. Fail, mille kostja

koostas hagejaga peetud intervjuu ajal, on usaldusväärne tõend, mis tõendab kostjale intervjuu käigus

avaldatud hageja lauseid.

Kostja ei ole raamatus avaldatud viie lausega rikkunud hageja isiklikke õigusi võlaõigusseaduse

(VÕS) § 1046 lg 1 mõttes. Kostja ei ole hageja ees- ja perekonnanime kasutanud õigusvastaselt.

Ainuüksi nendest asjaoludest, et vaidlusalune raamat on müügil ning selle kohta on meedias

avaldatud artikleid, ei piisa raamatuga saadud tulu väljamõistmiseks. Hageja ei ole ka vaidlusaluse

teose autor või kaasautor, kes saaks esitada nõudeid autoriõiguste rikkumise tõttu.

4. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada

ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada, sh kohustada kostjat avaldama ebaõigete andmete

ümberlükkamise teade, ja jätta menetluskulud kostja kanda.

Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

5. Tallinna Ringkonnakohus jättis 29. juuni 2016. a otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata ja

maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata, muutes otsuse põhjendusi. Apellatsioonimenetluse

menetluskulud jäid hageja kanda.

Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei ole kostja VÕS § 1046 lg 1 mõttes teotanud hageja

au ebakohase väärtushinnanguga. Hageja esiletoodud asjaoludel ei ole kostja avaldanud hageja kohta

väärtushinnanguid.

Hageja on lisaks tuginenud tema nime õigustamatule kasutamisele ja eraelu puutumatuse rikkumisele

raamatus esitatud teksti avaldamisega ja hagejale omistamisega. Maakohus on esitanud põhjendused

kogu hagi alusena esile toodud teksti kohta. Viidanud küll raamatu erinevatele lehekülgedele, on

hageja toonud esile siiski ainult viis tekstikatkendit, mida ta on otse seostanud oma isiklike õiguste

rikkumisega. Maakohus lahendas nõude hageja esitatud viisil.

Maakohus on õigesti tuvastanud, et hageja ainsad isikuandmed, mida kostja raamatus kasutas, on

hageja ees- ja perekonnanimi. Hageja ei ole kunagi eitanud intervjuu andmist kostjale eesmärgil

kasutada seda E. Meiusist kirjutatavas raamatus, mille pidi andma algselt välja OÜ Tammerraamat,

mille juhatuse liige on hageja. Hageja ei ole väitnud, et kostjal oli õigus kasutada intervjuud hageja

nime mainimata. Seega oli kostjal intervjuu andmise ajal õigus kasutada ja avaldada koos intervjuuga

hageja nime. Poolte kirjavahetusest saab järeldada, et kostja on hiljem hageja saadetud e-kirjast aru

saanud, et hageja soovib, et kostja ei kasutaks tema antud intervjuud ja eeldatavalt ka intervjuu

andnud isiku nime. Kostja sai aru hageja keelust intervjuud kasutada.

Eeltoodu ei anna siiski alust järeldada, et raamatus hageja isikuandmete (ees- ja perekonnanime)

kasutamine on VÕS § 1046 järgi õigusvastane. Intervjuu kasutamise keelamise eesmärgiks ei olnud

hageja isiklike õiguste kaitsmine, vaid ennekõike OÜ Tammerraamat ärihuvide kaitsmine. Hageja

esiletoodud asjaolude järgi ei ole tema isiklikke õigusi kahjustav mitte niivõrd see, et kostja kirjutatud

raamatus on avaldatud tema nimi, vaid see, et kasutati intervjuud, milles sisaldusid andmed E. Meiusi

kohta. Hageja ei ole esile toonud, millised tagajärjed tekkisid talle tema nime avaldamise tõttu kostja

kirjutatud raamatus. Hageja nime avalikustamine eeltoodud asjaoludel ei kahjusta ülemäära hageja

isiklikke õigusi. Seega hageja ees- ja perekonnanime avaldamine eelkirjeldatud viisil ei ole

VÕS § 1046 lg 1 järgi õigusvastane.

Maakohus ei ole tõendite hindamisel menetlusõiguse norme rikkunud. Apellatsioonkaebuses ei ole

esile toodud, et maakohus oleks hinnanud ebaõigesti intervjuu kohta koostatud faili sisu, ega

põhjendatud, miks sisust ei saaks teha järeldust, et hageja avaldas kostjale vaidlustatud lauseid.

Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust asuda seisukohale, nagu oleks maakohus hageja intervjuu

käigus kostjale avaldatu sisu valesti tuvastanud.

Maakohus on põhjendatult lugenud hagiavalduse täiendamist hagi muutmiseks. Kompromissi

sõlmimine AS-iga Tänapäev ei ole käsitatav asjaolude muutumisena ja hageja oleks saanud ebaõigete

andmete ümberlükkamise nõude esitada olenemata sellest, et AS-iga Tänapäev sõlmiti kompromiss.

Ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude aluseks olevate asjaolude kogum on erinev ebakohase

väärtushinnangu avaldamisega seotud kahju hüvitamise nõude aluseks olevatest asjaoludest.

Maakohus ei pidanud nõustuma hagi muutmisega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 376 lg 2

järgi.

Apellatsioonkaebuse väide hageja sõnavabaduse rikkumise kohta on ekslik. Hagi asjaoludel ei ole

kostja takistanud hagejal vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni

(põhiseaduse § 45). Maakohus on õigesti kontrollinud, kas kostja on hagi asjaoludel rikkunud hageja

õigust au, nime ja eraelu puutumatusele: VÕS § 1046 lg-s 1 ja § 1047 lg-s 2 on sätestatud au

(põhiseaduse § 17) teotamise õigusvastasus ning VÕS § 1046 lg-s 1 isiku nime (põhiseaduse § 19)

õigustamatu kasutamise ja eraelu puutumatuse (põhiseaduse § 26) rikkumise õigusvastasus.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Hageja palub kassatsioonkaebuses tühistada ringkonnakohtu otsuse ja rahuldada hagi või saata asi

uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on kohus ebaõigesti kohaldanud VÕS § 1046 lg-t 1, kui

jõudis järeldusele, et kostja ei ole hagejale omistatud otsekõnega rikkunud hageja isiklikke õigusi.

Kohtud on vääralt leidnud, nagu ei oleks tegelikkusele mittevastavate tsitaatide sidumine hagejaga au

teotav. Hageja au rikuvad iseenesest hageja tahte vastaselt tema eraeluliste seikade avaldamine ja

tema väidetavad tsitaadid. Viidatud tsitaadid on kostja väljamõeldised. Tegelikkusele mittevastavate

lausete avaldamine riivab hageja au. Lisaks on hageja au teotatud ebaõigete faktiväidete au teotava

iseloomu tõttu. Hageja viidatud laused näitavad hagejat halvustavas valguses kolmandate isikute ees

ja on põhjustanud hagejale ebameeldivusi. Hageja au teotav on olukord, kui talle omistatakse

tsitaadid, mis on keeleliselt vulgaarsed ja oma sisult teisi inimesi halvustavad. Hagejast on loodud

avalikkuse ees ebaõige kujutelm.

Kostja kasutas hageja nime õigustamatult. Hageja andis kostjale intervjuu vaid OÜ Tammerraamat

avaldatavas teoses kasutamiseks. Kuivõrd sellist teost ei avaldatud, siis puudus kostjal hageja

nõusolek tema nime ja otsekõne kasutamiseks. Lisaks keelas hageja kostjal 15. septembril 2010

vestluse käigus saadud teabe kasutamise, sh vaidlusaluses raamatus. Ebaõige on ringkonnakohtu

järeldus, et keelule vaatamata ei ole hageja isikuandmete kasutamine VÕS § 1046 lg 1 järgi

õigusvastane. Kohtu järeldus keeluga vaid ärihuvide kaitsmise kohta on oletuslik ja põhistamata.

Otsus on selles osas ka üllatuslik, sest pooled ei ole menetluses kordagi OÜ Tammerraamat ärihuvide

kaitsmisele tuginenud. Intervjuu käigus avaldatud meenutused puudutasid hageja isiklikku

kokkupuudet E. Meiusiga. Väär on ringkonnakohtu seisukoht, et hageja isiklikke õigusi kahjustav ei

ole mitte niivõrd see, et raamatus on avaldatud tema nimi, vaid see, et kasutati tema antud intervjuud,

milles sisaldusid andmed E. Meiusi kohta. Hageja isikuõigusi rikuvad talle omistatud tsitaadid, mida

hageja ei ole tegelikult avaldanud ning mis kajastavad hageja seoseid E. Meiusiga. Ringkonnakohtu

otsus on vastuoluline, sest kohus möönab hageja isiklike õiguste kahjustamist, kuid leiab samas, et

neid ei ole kahjustatud ülemäära. Hageja ees- ja perekonnanime avaldamine on VÕS § 1046 lg 1 järgi

õigusvastane. Isiklike õiguste kahjustamist välistavad asjaolud VÕS § 1046 lg 2 järgi puuduvad.

Hageja nime õigustamatu kasutamisega on rikutud ka isikuandmete kaitse seadusest (IKS) tulenevaid

nõudeid. IKS § 12 lg 8 järgi tuleb lugeda tõendatuks, et kostjal puudus hageja nõusolek tema nime

avaldamiseks ja selle tegelikkusele mittevastava otsekõnega sidumiseks.

Ringkonnakohus on jätnud tuvastamata eraelu puutumatuse ja sõna- ehk väljendusvabaduse

rikkumised. Kostja on hageja kohta kajastanud tema eraelulisi seiku ja mälestusi, st isikuandmeid

IKS § 4 lg 1 tähenduses. Ringkonnakohus ei ole analüüsinud IKS-i asjakohaste nõuete (§-d 6 ja 10)

rikkumist. Ringkonnakohtu käsitlus põhiseaduse §-s 45 sätestatud väljendusvabadusest ei vasta sätte

eesmärgile ja mõttele. Väljendusvabadus hõlmab muuhulgas õigust ise otsustada, kas ja millisel kujul

isikut avalikkuse eest kajastatakse, sealhulgas õigust mitte midagi arvata ehk vaikida. Kostja on

võtnud hagejalt seadusliku aluseta õiguse mitte olla raamatus oma nime ja tsitaatidega.

Kohus on tõendeid valesti hinnanud. Kohus on vääralt leidnud, et intervjuu kasutamise keeld oli

suunatud OÜ Tammerraamat ärihuvide kaitsmisele. Samuti ei ole kostja esitanud IKS § 12 lg 8 järgi

nõusolekut isikuandmete töötlemiseks. Ebaõige on kohtute järeldus, et intervjuu käigus avaldas

hageja kostjale laused, mille kostja hiljem vaidlusaluses raamatus avaldas. Maa- ja ringkonnakohus

on omistanud AS-i Tänapäev maakohtule esitatud Wordi dokumendile ekslikult tõendi jõu ja lugenud

selle valesti usaldusväärseks tõendiks. Dokument ei tõenda seda, et hageja on talle omistatud laused

öelnud. On tõendamata, kes ja millal faili koostas. Niivõrd rohkete kirjavigadega teksti ei saa lugeda

usaldusväärseks.

Kohtud on ekslikult leidnud, et AS-iga Tänapäev kompromissi sõlmimine ei ole selline asjaolu, mis

oleks TsMS § 376 lg 4 p 3 järgi käsitatav asjaolude muutumisena ja annaks aluse teise eseme või muu

hüve nõudmiseks. Kuna kirjastaja lahkus menetlusest, siis ei saanud enam esitada nõuet teose

eemaldamiseks turustusvõrgust. Kompromissi saavutamisel esitas hageja seetõttu taotluse kohustada

kostjat avaldama ebaõigete andmete avaldamise tõttu hagejat puudutavaid väiteid ümberlükkav teade.

Sellise nõude varem esitamiseks puudus vajadus, kuna varem taotles hageja teose müügilt

eemaldamist ja turustamise keelamist. Kohus oleks pidanud TsMS § 376 lg 2 järgi hagi muutmisega

nõustuma.

Kohus on õigustamatult keeldunud tõendit kogumast. Hageja on korduvalt esitanud taotluse nõuda

vastustajalt teavet raamatuga teenitud kogutulu kohta. Ringkonnakohus sarnaselt maakohtuga jättis

taotluse rahuldamata ega ole oma keeldumist põhjendanud, sedastades vaid üldsõnaliselt, et tõendil ei

ole asjas tähtsust.

7. Kostja palub jätta kassatsioonkaebuse rahuldamata ja kõik menetluskulud hageja kanda.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 691 p 2 ja § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel

tühistada materiaalõiguse väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu osas,

milles ringkonnakohus jättis muutmata maakohtu otsuse hagi rahuldamata jätmise, samuti

menetluskulude jaotuse osas. Asi tuleb saata tühistatud osas ringkonnakohtule uueks arutamiseks.

Kassatsioonkaebus rahuldatakse.

Ringkonnakohtu otsus on jõustunud osas, milles ringkonnakohus jättis muutmata maakohtu otsuse

osas, milles maakohus võttis vastu Tiina Tammeri loobumise nõudest keelata teose „Enelin, tema

glamuursed legendid ja skandaalid" turustamine ja eemaldada see turustusvõrgust.

9. Kohtud on tuvastanud järgmised olulised asjaolud:

· 2009. a kevadel tellis OÜ Tammerraamat, mille üks omanikest ja juhatuse liige on hageja,

kostjalt E. Meiusi elulooraamatu käsikirja;

· 2009. a sügisel andis hageja kostjale intervjuu eesmärgil kasutada seda eelnimetatud

raamatus;

· 24. augustil 2010 ütles OÜ Tammerraamat käsikirja koostamise kokkuleppe üles, sest kostja

ei järginud kokkulepitud tähtaegu;

· 15. septembril 2010 kirjutas hageja kostjale, et ei luba kostjale antud intervjuud ja

informatsiooni, mis puudutab E. Meiusit, mingilgi moel kasutada ja avaldada, kuna vastav

intervjuu ja informatsioon olid antud vaid eesmärgil, et see avaldataks raamatus, mille annab

välja OÜ Tammerraamat;

· 2014. a novembri lõpus tuli müügile kostja koostatud ja AS-i Tänapäev kirjastatud raamat

„Enelin, tema glamuursed legendid ja skandaalid", raamatus on avaldatud hagejale

otsekõnena omistatud lauseid.

10. Kolleegium määrab esiteks kindlaks kassatsiooniastmes vaidluse all olevad nõuded (I), seejärel

selgitab, millised on hageja nõuete võimalikud alused (II), võtab seisukoha IKS-i nõuete rikkumisele

tuginevate väidete (III) ning hageja muude isiklike õiguste rikkumist puudutavate kassatsioonkaebuse

väidete kohta (IV) ja viimaks teeb menetluslikud otsustused (V).

I

11. Maakohtu menetluses palus hageja:

· keelata teose „Enelin, tema glamuursed legendid ja skandaalid" turustamine ja eemaldada see

turustusvõrgust;

· mõista kummaltki kostjalt välja mittevaralise kahju hüvitis;

· mõista kummaltki kostjalt välja teosega saadud tulu 1750 eurot või, kui kohus jätab selle

nõude rahuldamata, siis tuvastada teoses kasutatud hageja otsekõnes esitatud väidete

õigusvastasus.

Maakohus võttis vastu hageja loobumise nõudest keelata teose „Enelin, tema glamuursed legendid ja

skandaalid" turustamine ja eemaldada see turustusvõrgust (maakohtu otsuse resolutsiooni p 1). Selles

osas on maakohtu otsus jõustunud (TsMS § 456 lg 4 teine lause).

12. Kolleegiumi hinnangul on kohtud põhjendatult keeldunud hagi muutmiseks nõusolekut andmast

ja hageja ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise nõuet menetlemast. Seejuures ei tuvastanud

kolleegium menetlusõiguse normide rikkumisi, millele kassaator on kaebuses tuginenud.

13. Eelnevast tulenevalt on praeguseks menetluses järgmised hageja nõuded:

· mõista kostjalt välja mittevaralise kahju hüvitis;

· mõista kostjalt välja teosega saadud tulu 1750 eurot või, kui kohus jätab selle nõude

rahuldamata, siis tuvastada teoses kasutatud hageja otsekõnes esitatud väidete õigusvastasus.

II

14. Hageja on esitanud oma nõude primaarselt deliktiõiguse normidele viidates (VÕS § 1043, § 1045

lg 1 p 4, § 1046, § 1050). Hageja hinnangul on kostja rikkunud tema isiklikke õigusi VÕS § 1046 lg 1

mõttes. Kokkuvõtlikult on hageja väitel kostja rikkunud tema õigusi järgmiste tegudega, st hageja

nõuete aluseks on peamiselt järgmised asjaolud:

· kostja on hageja loata avalikustanud raamatus tema nime ja

· kostja on omistanud hagejale ebaõiged tsitaadid või

· kostja on hageja loata avalikustanud hageja tsitaate.

Hageja arvates on kostja rikkunud tema õigusi VÕS § 1046 lg 1 mõttes järgmiselt:

· teotanud hageja au;

· rikkunud eraelu puutumatust;

· esitanud ebakohaseid väärtushinnanguid;

· avaldanud ebaõigeid andmeid;

· õigustamatult kasutanud hageja nime.

15. Maakohus leidis VÕS § 1045 lg 1 p-le 4, § 1046 ja § 1045 lg 2 p-le 2 tuginedes, et hageja nõuet

ei ole võimalik rahuldada. Sealjuures analüüsis maakohus IKS-ist tulenevate nõuete täidetust

(maakohtu otsuse p-d 110 jj). Selliselt käsitas hageja nõuet ja selle õiguslikku alust ka

ringkonnakohus. Kolleegium leiab, et asja lahendamisel on kohtud jätnud tähelepanuta, et kostja

tegevuse õigusvastasust saab esiletoodud asjaoludel hinnata alternatiivsetel õiguslikel alustel.

16. Kohus ei ole rahalise nõude lahendamisel seotud hageja viidatud õigusliku alusega, vaid võib

hagi alusena esitatud asjaoludel rahuldada hageja nõude ka muul õiguslikul alusel, sest õiguse

kohaldamine on kohtu enda otsustada (vt TsMS § 436 lg 7, § 438 lg 1 esimene lause) (Riigikohtu

21. detsembri 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-16, p 12.2). Kui hageja on esitanud kahju

hüvitamise nõude, siis tuleb kohtul asjaolude kohaselt hüvitisnõue kvalifitseerida (vt nt Riigikohtu

23. mai 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-12, p 13; 18. märtsi 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-

181-14, p 14) ning hinnata selle põhjendatust. Samas peab kohus andma ka pooltele võimaluse

avaldada arvamust kahjuhüvitise nõude õigusliku hinnangu kohta (vt nt Riigikohtu 5. jaanuari 2011. a

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-10, p-d 39 ja 40; 22. oktoobri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-14,

p 15).

Järgnevalt selgitab kolleegium, millised võiksid hageja esitatud asjaoludel olla tema nõuete

õiguslikud alused.

17. Esmalt nõuab hageja mittevaralise kahju hüvitamist.

17.1. Hageja ja kohtud on õigesti leidnud, et hageja võib mittevaralise kahju hüvitamist nõuda

deliktiõiguse normide alusel (VÕS §-d 1043, 1045 ja 1050). Kostja tegevuse õigusvastasuse

määratlemiseks võib aga olla mitmeid aluseid.

17.2. Esiteks võib kostja tegevus olla õigusvastane isiklike õiguste rikkumise tõttu VÕS § 1045 lg 1

p 4 ning §-de 1046 ja 1050 alusel.

17.3. Samas väidab hageja, et ta ei ole raamatus trükitud lauseid üldse öelnud. VÕS-i kohaselt on

võimalik isiku au teotada ja mainet kahjustada nii ebakohase väärtushinnangu (vt VÕS § 1046 lg 1)

kui ka tegelikkusele mittevastava asjaolu õigusvastase avaldamisega (vt VÕS § 1047 lg 2)

(vt nt Riigikohtu 20. juuni 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-11, p 11). See tähendab, et kostja

avaldatu võib olla õigusvastane VÕS § 1046 lg 1 või § 1047 lg 2 alusel sõltuvalt sellest, kas kostja

avaldatu saab kvalifitseerida väärtushinnangu või tegelikkusele mittevastava asjaoluna. Eelviidatud

sätete alusel õigusvastasuse tuvastamisel on erinevad eeldused ja tõendamiskoormis (vt otsuse

p-d 28, 30-31).

17.4. Viimaks võib vaidlusaluste tsitaatide või hageja nime avalikustamine olla vastuolus ka IKS-i

sätetega, millele hageja ja kohtud on ka viidanud. IKS-i sätted, mis reguleerivad isikuandmete

töötlemise (sh avalikustamise) tingimusi ja korda, saavad olla kaitsenormideks VÕS § 1045 lg 1 p 7

mõttes (vt selle kohta ka Riigikohtu 20. juuni 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-11, p 13;

25. septembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-13, p 31). Seega võib IKS-i nõuetega vastuolus

olev isikuandmete avalikustamine olla ka VÕS § 1045 lg 1 p 7 ja lg 3 ning § 1050 järgi

kvalifitseeritav delikt, kui väidetavalt rikutud IKS-i sätte (vähemalt üheks) eesmärgiks oli hagejale

tekkinud kahju ärahoidmine (VÕS § 1045 lg 3) (Riigikohtu 18. veebruari 2015. a otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-159-14, p 12).

Kuivõrd IKS-is on sätestatud erinormid isikuandmete kasutamiseks ja avalikustamiseks, siis võib olla

otstarbekam IKS-i nõuetega väidetavas vastuolus oleva käitumise korral alustada kostja tegevuse

õigusvastasuse analüüsimisest VÕS § 1045 lg 1 p 7 ja lg 3 alusel. Kui kohus ei tuvasta IKS-i nõuete

rikkumist, tuleks vajadusel hinnata, kas kostja on rikkunud hageja isiklikke õigusi VÕS § 1045 lg 1

p 4 mõttes.

17.5. Mittevaralise kahju hüvitamise nõude aluseks saavad olla kõik eelnimetatud alustel tuvastatud

rikkumised. Isiklike õiguste rikkumisel tuleneb mittevaralise kahju hüvitamise kohustus VÕS § 134

lg-test 2, 5 ja 6. Kuivõrd IKS-i eesmärk on kaitsta isikuandmete töötlemisel füüsilise isiku põhiõigusi

ja -vabadusi, eelkõige õigust eraelu puutumatusele (IKS § 1 lg 1), siis eelduslikult tuleb ka juhul, kui

isikuandmete avalikustamisel on rikutud IKS-i nõudeid, hüvitada isikule andmete avaldamisega

põhjustatud mittevaraline kahju (vt Riigikohtu 20. juuni 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-11,

p 13). Mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks piisab ka sellest, et õigusvastane oleks mõne

hageja viidatud lause (vt otsuse p 1) või nime avalikustamine (vt selle kohta Riigikohtu 26. novembri

2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-83-10, p 14; 18. veebruari 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-

14, p 12). Küll aga sõltub konkreetsel juhul tuvastatud rikkumisest see, kui suur mittevaralise kahju

hüvitis on põhjendatud. Näiteks kui kannatanule on omistatud tsitaate, mida ta tegelikult ei ole öelnud

ning lisaks on need ka au teotavad, siis võib olla põhjendatud suurem mittevaralise kahju hüvitis,

võrreldes olukorraga, kus avalikustatud on küll kannatanu nõusolekuta tema tsitaate, kuid sellega ei

ole avalikustatud isiku kohta tundlikke eraelulisi fakte.

18. Hageja nõuab ka isiklike õiguste rikkumisega saadud tulu väljaandmist. Hageja on õigesti

leidnud, et isikliku õiguse rikkumisest saadud tulu väljaandmist saab kannatanu nõuda alusetu

rikastumise sätete, täpsemalt VÕS § 1037 lg 1 ja § 1039 alusel. Isikliku õiguse rikkumist, sealhulgas

eraelu puutumatuse rikkumist võib pidada muuks õiguseks VÕS §-de 1037 ja 1039 mõttes. Sellisel

juhul tuleb kannatanul tõendada, et tema isikuõigusi rikkunud isik sai rikkumisest tulu, st

tõendamisesemesse kuulub nii kannatanu õiguste rikkumine, rikkuja tulu saamine kui ka põhjuslik

seos nende vahel (Riigikohtu 26. juuni 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-13, p 30). VÕS § 1037

lg 1 ja § 1039 annavad aluse nõuda siiski vaid rikkumise teel saadud tulu väljaandmist. Kui

koguteoses on rikutud isiku õigusi vaid üksikute lausetega, ei ole seega üldjuhul alust nõuda kogu

teosega saadud tulu, välja arvatud juhul, kui kannatanu tõendab, et teost on müüdud just nende

lausete tõttu.

19. Alternatiivselt saadud tulu väljaandmise nõudele on hageja palunud tuvastada teoses kasutatud

hageja otsekõnes esitatud väidete õigusvastasus.

19.1. Hagejale tsitaatide omistamise õigusvastasust tuleb kontrollida ka mittevaralise kahju

hüvitamise nõude lahendamiseks (vt otsuse p-d 17.2-17.4). Tuvastushagi esitamiseks peab hageja

lisaks põhjendama õigustatud huvi TsMS § 368 lg 1 mõttes. Seda ei ole hageja praegusel juhul teinud

ja seetõttu tuleks hagejal täpsustada, milles seisneb tema õiguslik huvi selle vastu, et otsekõnena

temale omistatud väidete õigusvastasus tuvastataks eraldi haginõude alusel.

Hageja sõnastatud nõuetest jääb ka ebaselgeks, millises omavahelises seoses on hageja eelviidatud

alternatiivselt esitatud nõuded. Esitatud kujul ei välista nõuded teineteist. Hageja avaldustest

nähtuvalt peab hageja õigusvastaseks seda, et temale omistatakse ebaõiged tsitaadid ja et tsitaate on

avalikustatud tema loata. Jääb ebaselgeks, millest tulenevalt peab hageja õigusvastaseks otsekõnes

esitatud väiteid endid.

19.2. Kolleegium märgib, et iseenesest ei ole välistatud see, et hageja esitab kostja vastu üksnes

tuvastushagi, milles palub tuvastada väärtushinnangu või faktiväite õigusvastasuse, kui ta leiab, et

tuvastushagiga on võimalik taastada tema au ja hea nime (TsMS § 368 lg 1). Kolleegiumi arvates ei

saaks kohus muude eelduste täidetuse korral keelduda sellise tuvastushagi menetlemisest TsMS § 371

lg 2 p 2 alusel.

20. Kolleegium selgitab obiter dictum'i korras, et hageja nõuete aluseks võiks olla ka tema

autoriõiguste rikkumine.

20.1. Esialgses hagiavalduses leidis hageja, et lisaks tema isiklikele õigustele (VÕS § 1046 mõttes)

on kostja rikkunud ka hageja autoriõigusi, kuivõrd kostjale antud intervjuu on autoriõiguse seaduse

(AutÕS) § 4 lg 3 p 4 järgi teos ja kaitstud autoriõigustega. Maakohus leidis, et hagiavaldus on

puudustega, ja andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Muu hulgas leidis maakohus, et hageja peab

täiendavalt põhistama, miks ta leiab, et vaidlusalune intervjuu on teos ja just hagejal (mitte nt kostjal)

tekkisid nimetatud intervjuule autoriõigused (I kd, tl 66 pöördel). Täiendatud hagiavalduses tugines

hageja vaid VÕS § 1046 lg-s 1 sätestatud isiklike õiguste rikkumisele (I kd, tl 99).

20.2. Iseenesest on maakohus õigesti viidanud, et autoriõigusliku kaitse saamiseks peab intervjuu kui

intellektuaalse tegevuse tulem vastama AutÕS § 4 lg-tes 1 ja 2 sätestatud tingimustele. Samas on

kohtud tuvastanud, et kostjale antud intervjuu käigus ütles hageja laused, mis hiljem raamatus

avaldati (maakohtu otsuse p 127, ringkonnakohtu otsuse p-d 37-38). Ühe võimaliku teose liigina on

AutÕS § 4 lg 3 p-s 4 nimetatud suulised teosed, nagu kõned, loengud, ettekanded, jutlused jt, mis

koosnevad sõnadest ja on väljendatud suuliselt. Praegusel juhul on kostja läbivalt olnud seisukohal, et

raamatus ongi avaldatud hageja intervjuu käigus avaldatud laused ehk hageja suuline kõne.

AutÕS § 4 lg 6 järgi eeldatakse teose kaitstust autoriõigusega, välja arvatud juhul, kui AutÕS-ist või

muudest autoriõigusaktidest tulenevalt esineb seda välistav ilmne asjaolu. Tõendamiskohustus lasub

teose autoriõigusega kaitstuse vaidlustajal. Seega oli kostja kohustus tõendada, et hageja avaldatu ei

ole autoriõigusega kaitstud.

20.3. Suulise kõne kui teose raamatus kasutamisel on tegemist teose reprodutseerimisega AutÕS § 13

lg 1 p 1 mõttes, milleks on vaja autori luba. Kui teose reprodutseerimiseks autori luba ei ole ning

puuduvad alused teose kasutamiseks autori nõusolekuta, siis kasutatakse teost õigusvastaselt.

AutÕS § 817 lg 1 järgi võib autor teose õigusvastase kasutamise korral muu hulgas nõuda teose

õigusvastase kasutamisega tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist VÕS § 1043 (p 1)

kohaselt ja teose õigusvastase kasutamise teel saadu väljaandmist VÕS §-de 1037 ja 1039 (p 3) järgi.

20.4. Vaatamata eeltoodule piirab ringkonnakohtus uute asjaolude ja tõendite esitamist TsMS § 652.

Hageja palus asendada esialgse hagiavalduse hilisemate ja täiendatud hagiavaldustega (I kd, tl-d 72

ja 94). Ka apellatsioon- ja kassatsioonkaebuses ei ole hageja viidanud oma autoriõiguste rikkumisele.

Seega ei ole hageja pärast hagi menetlusse võtmist oma autoriõiguste rikkumisele tuginenud. Seetõttu

ei saa hageja oma autoriõiguste rikkumisele tugineda ka asja uuel läbivaatamisel ringkonnakohtus.

III

21. Kohtud ei ole nõuetekohaselt hinnanud, kas hageja nime või tsitaatide avaldamine raamatus oli

õigusvastane IKS § 10 lg 1 ja § 11 lg 3 ning VÕS § 1045 lg 1 p 7 ja lg 3 järgi.

VÕS § 1045 lg 1 p 7 järgi on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest

tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Sama paragrahvi lg 3 järgi ei ole seadusest tuleneva

kohustuse rikkumisega kahju tekitamine õigusvastane, kui kahju tekitaja rikutud sätte eesmärk ei

olnud kannatanu kaitsmine sellise kahju eest. Kolleegium on varem selgitanud, et VÕS § 1045 lg 1

p 7 mõttes saavad kaitsenormideks olla ka IKS-i sätted, mis reguleerivad isikuandmete töötlemise

(sh avalikustamise) tingimusi ja korda (vt Riigikohtu 18. veebruari 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-

159-14, p 13).

22. Kohtud on leidnud, et ainsad hageja isikuandmed, mida kostja raamatus kasutas, on hageja ees- ja

perekonnanimi (ringkonnakohtu otsuse p 31). Kolleegium nõustub, et hageja ees- ja perekonnanimi

on IKS-i tähenduses hageja isikuandmed. Kohtud on aga IKS § 4 lg-t 1 tõlgendanud liiga kitsalt.

IKS § 4 lg 1 kohaselt on isikuandmed mis tahes andmed tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku

kohta, sõltumata sellest, millisel kujul või millises vormis need andmed on.

Euroopa Kohus on IKS-i aluseks oleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 95/46/EÜ

üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta

tõlgendamisel leidnud, et terminiga „isikuandmed" tähistatava mõiste alla kuulub kindlasti isiku nimi

koos tema telefoninumbrite või teabega tema töötingimuste või vaba aja harrastuste kohta (Euroopa

Kohtu 6. novembri 2003. a otsus kohtuasjas nr C-101/01, Lindqvist, p 24). Nii Riigikohtu kriminaal-

kui ka halduskolleegium on varem asunud seisukohale, et IKS § 4 lg 1 tähenduses on isikuandmetena

käsitatavad ka kriminaalmenetluses kogutavad andmed isiku käitumise kohta teatud ajal ja kohas,

samuti andmed tema suhete kohta kolmandate isikutega (Riigikohtu 3. novembri 2016. a määrus

haldusasjas nr 3-3-1-58-16, p 7; 29. novembri 2004. a määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-116-14, p 18).

Lähtudes eeltoodust, leiab kolleegium, et isikuandmeteks IKS-i tähenduses võivad olla ka eraelulised

seigad isiku vaba aja sisustamise või suhete kohta kolmandate isikutega.

23. Üldjuhul on isikuandmete töötlemine lubatud IKS § 10 lg 1 järgi üksnes andmesubjekti

nõusolekul, IKS § 12 lg 8 järgi eeldatakse, et andmesubjekt ei ole oma isikuandmete töötlemiseks

nõusolekut andnud. Andmesubjekti nõusoleku tõendamise kohustus on isikuandmete töötlejal.

Nõusoleku võib andmesubjekt igal ajal tagasi võtta (IKS § 12 lg 7 esimene lause). Samuti on

IKS § 11 lg 3 järgi andmesubjektil õigus igal ajal nõuda isikuandmete avalikustajalt isikuandmete

avalikustamise lõpetamist (vt Riigikohtu 18. veebruari 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-14,

p 14).

24. Erinevalt maakohtust tuvastas ringkonnakohus, et hageja keelas 15. septembril 2010 saadetud e-

kirjas kostjal isikuandmete edaspidise töötlemise ja kostja sai sellest ka aru (ringkonnakohtu otsuse

p 34). Vaatamata sellele leidis ringkonnakohus, et isikuandmete avalikustamine ei olnud VÕS § 1046

lg 1 järgi õigusvastane (ringkonnakohtu otsuse p 35).

Kolleegium leiab, et kui IKS-i nõudeid on rikutud, ei saa andmete avalikustamise õigusvastasuse

puudumise põhjendamisel tugineda VÕS §-le 1046. Kui on tuvastatud VÕS § 1045 lg 1 p 7 mõttes

kaitsenormi rikkumine, võib kostja tegevuse õigusvastasuse välistada vaid VÕS § 1045 lg 3 alusel

asjaolu, et rikutud sätte eesmärk ei olnud kannatanu kaitsmine sellise kahju tekkimise eest. Asja uuel

läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul mh hinnata, kas IKS-i rikutud sätte eesmärk võis olla kaitsta

kannatanut isikuandmete avalikustamise tagajärjel tekkinud kahju eest.

Ringkonnakohus ei pidanud andmete avalikustamist õigusvastaseks, sest leidis, et hageja nime ja

intervjuu kasutamise keelamise eesmärgiks oli OÜ Tammerraamat ärihuvide kaitsmine ning et hageja

ei ole välja toonud, millised tagajärjed tekkisid talle tema nime avaldamisega kostja raamatus

(ringkonnakohtu otsuse p 35). Erinevalt VÕS §-st 1046 (vt otsuse p 35) ei anna aga need

põhjendused VÕS § 1045 lg 1 p 7 ja § 1045 lg 3 järgi alust isikuandmeid isiku nõusolekuta

avalikustada. IKS-i nõuded isikuandmete avalikustamiseks kehtivad olenemata sellest, millisel

põhjusel ei soovi isik oma andmete avalikustamist.

25. Kolleegium nõustub kohtute järeldusega, et praegusel juhul ei ole kostjal alust tugineda IKS § 11

lg-s 2 sätestatud erandile. IKS § 11 lg 2 kohaselt võib isikuandmeid ilma andmesubjekti nõusolekuta

ajakirjanduslikul eesmärgil töödelda ja avalikustada meedias, kui selleks on ülekaalukas avalik huvi

ning see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega. Andmete avalikustamine ei tohi ülemääraselt

kahjustada andmesubjekti õigusi. Maakohus tuvastas, et praegusel juhul ei avalikustatud

isikuandmeid ajakirjanduslikul eesmärgil, vaid iseseisva eluloolise väljaandega, millel ei olnud

uudisväärtust (maakohtu otsuse p 125). Ringkonnakohus selles osas maakohtu otsust ei muutnud.

Samuti ei tuvastanud kohtud teisi IKS § 11 lg 2 kohaldamiseks vajalikke eeldusi (vt täpsemalt

Riigikohtu 18. veebruari 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-14, p 14).

26. Eeltoodut arvestades tuleb ringkonnakohtul asja uuel läbivaatamisel hinnata, kas hageja nime ja

tema eraeluliste seikade avaldamine võis olla IKS § 10 lg 1 ja § 11 lg 3 ning VÕS § 1045 lg 1 p 7

ja lg 3 järgi õigusvastane. Kolleegium märgib, et isikuandmeid sisaldavate tsitaatide kasutamiseks

nõusoleku andmist reguleerivad IKS § 10 lg 1 ja § 11 lg 3 on erinormid VÕS § 1045 lg 2 p 2 suhtes.

IV

27. Kassatsiooniastmes vaidlevad pooled ka selle üle, kas kostja on õigusvastaselt rikkunud hageja

isiklikke õigusi tulenevalt VÕS § 1045 lg 1 p-st 4, §-dest 1046 ning § 1047.

28. Maa- ja ringkonnakohus leidsid, et vaidlusalused laused ei sisalda väärtushinnanguid hageja

kohta (maakohtu otsuse p-d 115-117, ringkonnakohtu otsuse p 30). Kolleegiumi arvates on

tuvastatud asjaoludel kohtute järeldus põhjendatud, st kostja ei ole rikkunud hageja õigusi ebakohaste

väärtushinnangute avaldamisega.

Hageja väidete kohaselt on kostja oma raamatus omistanud hagejale tsitaate, mida ta tegelikult ei ole

öelnud. Seega heidab hageja kostjale ette ebaõigete faktiväidete avaldamist, mitte ebakohaseid

väärtushinnanguid, nagu hageja on ekslikult leidnud. Väärtushinnangut on küll võimalik põhjendada,

mitte aga tõendada selle sisu tõesust või väärust. Samas on faktiväide põhimõtteliselt kontrollitav,

selle tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav (vt Riigikohtu 18. veebruari 2015. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-159-14, p 10). Väidetavalt ebaõigete tsitaatide avaldamise õigusvastasust oleks

tulnud kontrollida VÕS § 1047 järgi.

29. Ringkonnakohus rikkus hageja apellatsioonkaebuse väidete hindamata jätmisel menetlusõiguse

norme. Seetõttu tuleb ringkonnakohtul asja uuel läbivaatamisel hinnata, kas kostja on esitanud

ebaõigeid andmeid, st kas hagejale lausete omistamine on õigusvastane VÕS § 1047 lg 1 alusel. Ka

ebaõigete faktiväidete avalikustamine iseenesest võib olla aluseks mittevaralise kahju hüvitamisele.

Maakohus luges tõendatuks, et raamatus kasutatud tsitaadid on hageja kostjale antud intervjuu käigus

öelnud (maakohtu otsuse p-d 126-128). Ringkonnakohus nõustus selle järeldusega (ringkonnakohtu

otsuse p 38), kuid ei vastanud hageja apellatsioonkaebuse väidetele maakohtus Wordi dokumendile

antud hinnangu kohta (apellatsioonkaebuse p 2.23). Nii heitis hageja maakohtule mh ette, et ainuüksi

kohtule esitatud hagejaga seostamatust failist (millest ei saa järeldada ka koostajat ja mille

koostamise aega on võimalik raskusteta muuta) on kohus järeldanud, et hageja on kostja avaldatud

laused öelnud. Ringkonnakohus ei ole vastanud apellatsioonkaebuse väidetele selle kohta, milliste

asjaolude ja tõendite alusel saab sellise faili lugeda piisavaks tõendiks selle kohta, et failis sisalduvad

laused on just hageja ja just sel viisil öelnud. Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul hageja

väidetele vastata.

30. Lisaks leiab hageja, et omistades hagejale tsitaate, mida hageja tegelikult ei ole öelnud, teotas

kostja ka hageja au. Sellisel juhul võib olla tegemist isiku au teotamisega tegelikkusele mittevastava

asjaolu õigusvastase avaldamisega (vt VÕS § 1047 lg 2) (vt ka Riigikohtu 31. mai 2006. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p 16).

Au ja head nime kahjustav on mis tahes viisil ja vormis levitatav teave, mis sisaldab või võimaldab

halvustava tähendusega hinnanguid. Faktiväide ei sisalda hinnanguid, vaid fakte. Faktiväide võib olla

isiku au teotav selle tõttu, et see võimaldab isiku "väärtustamist" negatiivse hinnanguga (Riigikohtu

26. novembri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-83-10, p 12). Kui isikule omistatakse lauseid, mida ta

ei ole öelnud, siis võivad au teotavad olla mh isikule omistatud tsitaatide väljenduslaad või ka

tsitaatides sisalduvad teisi isikuid halvustavad hinnangud. Praeguses asjas on hageja väitnud, et

tsitaatide sõnakasutus ja nendest järelduvad teistele isikutele antavad hinnangud ei ole sündsad ja

teotavad tema au. Kui kohus peaks asja uuel läbivaatamisel leidma, et avaldatud kujul ei ole hageja

tsitaate öelnud, tuleb hinnata, kas avaldatu teotab tema au.

31. Isiku au teotamisest tulenev mittevaralise kahju hüvitamise kohustuse tekkimine eeldab seda, et

faktiväide oleks hageja au teotav (õigusvastane) ja au teotavate andmete avaldamine oleks

õigusvastane. Au teotava faktiväite õigusvastasus oleneb eelkõige avaldatud faktiväite tõele

mittevastavusest (nt Riigikohtu 13. aprilli 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5-07, p 31).

Tegelikkusele vastava faktiväite avaldamine, isegi kui see teotab isiku au ja kahjustab tema mainet, ei

ole iseenesest õigusvastane VÕS § 1047 lg 2 järgi. Seega ei ole VÕS § 1047 lg 2 alusel nõude

rahuldamiseks alust, kui avaldaja tõendab, et väidetu vastab tegelikkusele ega ole õigusvastane (vt ka

Riigikohtu 20. juuni 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-11, p 12). Praeguses asjas peab

ringkonnakohus asja uuel läbivaatamisel tõendeid hinnates võtma seisukoha, kas hageja on talle

omistatud laused öelnud või mitte (vt otsuse p 29). Au või mainet kahjustav võib siiski olla tõele

vastavate lausete avaldamise kontekst.

32. Kohtud on puudulikult analüüsinud ka teisi hageja viidatud rikkumisi (vt otsuse p 14). Isegi kui

kohus tuvastab asja uuel läbivaatamisel, et hageja on talle omistatud laused öelnud ja need ei

teotanud tema au, siis võib tsitaatide avalikustamise õigusvastasus VÕS § 1046 lg 1 järgi seisneda ka

eraelu puutumatuse rikkumises või isiku nime õigustamatus kasutamises.

33. Kolleegiumi hinnangul on kohtud liiga kitsalt käsitlenud hageja õigust eraelu puutumatusele.

Maakohus leidis, et vaidlusalustes lausetes ei ole riivatud hageja eraelu. Maakohtu hinnangul oli

tegemist hageja hinnanguga sündmuste kohta, mis aga ei iseloomusta hagejat ühelgi viisil ega

võimalda tema suhtes midagi tuvastada (maakohtu otsuse p-d 115-117). Ringkonnakohus eraelu

puutumatuse võimalikku rikkumist sõnaselgelt ei käsitlenud. Erinevalt maakohtust järeldas

ringkonnakohus poolte kirjavahetusest, et hageja soovis, et kostja ei kasutaks tema antud intervjuud

ja eeldatavalt ka intervjuu andnud isiku nime (ringkonnakohtu otsuse p 34). Seejärel ei ole aga

ringkonnakohus analüüsinud, kas intervjuu kasutamine hageja loata on eraelu puutumatuse rikkumine

ja kas selline rikkumine on õigusvastane VÕS § 1046 järgi. Asja uuel läbivaatamisel tuleb

ringkonnakohtul seda hinnata.

34. Selleks, et tuvastada, kas kostja vastutab hageja ees eraelu puutumatuse rikkumise eest, tuleb

kindlaks teha alljärgnevad kostja vastutuse eeldused (Riigikohtu 26. juuni 2013. a otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-18-13, p 12), st tuvastada, kas:

· kostja on tekitanud hagejale kahju tema eraelu puutumatuse rikkumisega (VÕS § 1043

ja § 1045 lg 1 p 4);

· kahju tekitamine on õigusvastane ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine

(VÕS § 1046 lg-d 1 ja 2);

· kostja on kahju tekitamises süüdi (VÕS §-d 1043 ja 1050).

Eraelu sfääri kuuluvad muu hulgas isiku õigus informatsioonilisele enesemääramisele ning õigus oma

sõnale ja pildile. Eraelu kaitsega on hõlmatud ka isiku identifitseerimine ja isiksuse muud aspektid

(Riigikohtu 26. juuni 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-13, p 14). Eelnevast tulenevalt on isikul

üldjuhul õigus määrata, kas ja millist informatsiooni ta oma eraelu kohta (mh reisimine, sõpruskond

jms) avalikustab.

Kui isik on avaliku elu tegelane, siis võib avalikkuse põhjendatud huvi määr tema eraelu vastu olla

erinev (vt Riigikohtu 30. oktoobri 1997. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-123-97). Samas, kui loovisik ei

täida mingit avaliku elu funktsiooni ega osale avalikus väitluses, tegutseb ta privaatsfääris. Sellise

isiku tegevuse või teabe kajastamine on ajendatud kommertshuvist, mis ei õigusta eraellu sekkumist

(Riigikohtu 26. juuni 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-13, p 15). Maakohtu arvates ei ole hageja

avaliku elu tegelane, kelle suhtes peaksid kehtima tavainimestega võrreldes teistsugused nõuded

(maakohtu otsuse p 125), ja ringkonnakohus ei muutnud maakohtu otsust selles osas. Kolleegiumi

arvates on kohtute seisukoht tuvastatud asjaoludel põhjendatud.

35. VÕS § 1046 alusel rikkumise õigusvastasuse hindamisel tuleb arvesse võtta kõiki asjaolusid, muu

hulgas seda, kui intervjuu kasutamise keelamisega kaitseb kannatanu ka muid, nt ärihuvisid.

VÕS § 1046 lg 1 teise lause järgi tuleb isiklike õiguste rikkumise õigusvastasuse tuvastamisel

arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise

raskuse vahel. Kui intervjuu kasutamise keelamisega kaitseb kannatanu ka muid huve, ei tähenda see

siiski iseenesest, et isiklike õiguste rikkumine ja selle õigusvastasus oleksid välistatud.

36. Hageja nime kasutamine võib olla õigusvastane ka VÕS § 1045 lg 1 p 4 ja § 1046 alusel.

Ringkonnakohus on VÕS § 1046 lg 1 alusel nime avalikustamise õigusvastasust kontrollides asunud

seisukohale, et isikuandmete avalikustamine ei olnud VÕS § 1046 lg 1 järgi õigusvastane, kuna

hageja oli intervjuud andes nõus selle kasutamisega loodavas raamatus eelduslikult koos enda

nimega, keelas intervjuu kasutamise ennekõike OÜ Tammerraamat ärihuvide kaitsmiseks ega ole

esile toonud, millised tagajärjed tekkisid talle tema nime avaldamise tõttu (ringkonnakohtu otsuse

p 35). Kuivõrd asi saadetakse uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule, siis tuleb ka nime kasutamise

õigusvastasust VÕS § 1046 alusel uuesti hinnata.

37. Nagu eelnevalt selgitatud (otsuse III osa), siis võib hageja nime ja isikuandmete kasutamine olla

õigusvastane ka VÕS § 1045 lg 1 p 7, § 1045 lg 3 ja IKS § 10 lg 1 ning § 11 lg 3 alusel (vt otsuse

p-d 21 jj). VÕS § 1045 lg 1 p 4 ja p 7 ei ole teineteist välistavad sätted ning hagejal oli õigus nõuda

õigusvastaselt tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist mõlemal alusel (Riigikohtu 20. juuni 2012. a

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-11, p 13).

38. Kolleegiumi hinnangul on eespool käsitletud õigusnormid kehtestatud mh hageja sõna- ehk

väljendusvabaduse kaitseks ja seega ei pea kolleegium vajalikuks käsitleda hageja väiteid nende

vabaduste rikkumise kohta.

39. Isegi kui ringkonnakohus tuvastab asja uuel läbivaatamisel, et hageja nime või tsitaatide

avalikustamisega on rikutud hageja VÕS § 1045 lg 1 p-s 4 sätestatud isiklikke õigusi, võib kostja

tegevuse õigusvastasuse välistada hageja nõusolek.

VÕS § 1045 lg 2 p 2 järgi ei ole kahju tekitamine õigusvastane, kui kannatanu nõustus kahju

tekitamisega, välja arvatud juhul, kui nõusoleku andmine on vastuolus seaduse või heade kommetega.

Kannatanu nõusolek õiguste rikkumiseks (õigustesse sekkumiseks) ja sellega kahju tekitamiseks

VÕS § 1045 lg 2 p 2 tähenduses ei ole tehing, vaid deliktiõiguslikku tähtsust omav tahteavaldus,

mille võib anda ka suuliselt (vt Riigikohtu 13. detsembri 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-06,

p 11). Nõusolekust VÕS § 1045 lg 2 p 2 tähenduses saab rääkida juhul, kui õiguste rikkumisega

kahju tekitamine on nõusoleku andmise ajal kannatanu jaoks kindel. Kannatanu nõusoleku kui

õigusvastasust välistava asjaolu peab tõendama kostja (vt ka Riigikohtu 12. juuni 2012. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-72-12, p 11).

Maakohus tuvastas, et hageja ja kostja ei sõlminud enne intervjuu andmist lepingut selle kohta, kas,

kuidas või kes võib intervjuud kasutada (maakohtu otsuse p 132). Samas on kohtud tuvastanud, et

hageja andis vabatahtlikult kostjale Enelin Meiusist rääkiva raamatu kirjutamiseks intervjuu ning

nõusoleku kasutada oma nime (maakohtu otsuse p 128, ringkonnakohtu otsuse p 33). Kui eeldada

kohtute tuvastatud asjaolude õigsust, võib järeldada, et pooled ei sõlminud intervjuu andmise ja selle

kasutamise tingimuste kohta kokkulepet (lepingut). Kui hageja leiab, et talle on kahju tekkinud

intervjuu avalikustamisest, siis tuleb hinnata, kas hageja võis anda intervjuu kasutamiseks nõusoleku

VÕS § 1045 lg 2 p 2 tähenduses.

40. Kolleegium selgitab, et VÕS § 1045 lg 2 p 2 ei ole kohaldatav nende andmete avalikustamisel,

mis on isikuandmed IKS § 4 lg 1 mõttes ja mille avalikustamiseks on vajalik nõusolek IKS § 11 lg 1

ning IKS § 12 lg 1 järgi (vt otsuse p 26). Küll aga võib VÕS § 1045 lg 2 p 2 kohane nõusolek

välistada nende andmete avalikustamise õigusvastasuse, mis ei ole käsitatavad isikuandmetena IKS-i

tähenduses.

41. Kui kahju õigusvastaseks tekitamiseks on antud nõusolek VÕS § 1045 lg 2 p 2 tähenduses, siis

tuleb kahju tekitamise õigusvastasuse välistamiseks esmalt nõusolekut tõlgendada ja välja selgitada,

millistel tingimustel oli nõusolek antud. Praegusel juhul on kohtud hageja nõusoleku tõlgendamisel

jätnud hindamata mitmed hageja esitatud asjaolud. Asja uuel läbivaatamisel tuleb see viga kõrvaldada

ning seejärel otsustada, kas nõusoleku andmise tõttu on kahju tekitamise õigusvastasus välistatud.

Kuigi nõusolek VÕS § 1045 lg 2 p 2 mõttes ei ole tehing, vaid deliktiõiguslikku tähtsust omav

tahteavaldus, on kolleegiumi arvates kannatanu nõusoleku tõlgendamisel analoogia korras kohaldatav

tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 75 lg 1. Nõusolekut kui tahteavaldust tuleb TsÜS § 75 lg 1

järgi tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või

pidi teadma. Kui tahteavalduse saaja tahteavalduse tegija tegelikku tahet ei teadnud ega pidanudki

teadma, tuleb tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda

samadel asjaoludel mõistma pidi.

Maakohus tuvastas, et kokkulepe elulooraamatu käsikirja koostamiseks oli sõlmitud

OÜ Tammerraamat ja MTÜ Eesti Majanduslugu vahel ning käsikirja pidi koostama kostja (maakohtu

otsuse p 120). Ka ringkonnakohus on otsuses märkinud, et hageja intervjuu andmise eesmärgiks oli

kasutada seda Enelin Meiusist kirjutatavas raamatus, mille pidi andma välja OÜ Tammerraamat,

mille juhatuse liige on hageja (ringkonnakohtu otsuse p 33). Seejärel ei ole aga ringkonnakohus

selgitanud, miks ei saa nendest asjaoludest järeldada, et hageja andiski intervjuu avaldamiseks

nõusoleku vaid eeldusel, et kostja koostatud raamatu annab välja temale kuuluv osaühing. Olles

raamatu väljaandja juhatuse liige, oleks hagejal olnud ka oluliselt suurem kontroll selle üle, kas ja

millise sisuga raamat lõpuks avaldatakse. Hageja on menetluses korduvalt selgitanud, et andis

intervjuu ainult selleks, et vastavat infot kasutataks OÜ Tammerraamat avaldatavas teoses (II kd,

tl 115).

42. Kui kannatanu on andnud nõusoleku VÕS § 1045 lg 2 p 2 alusel, ei saa ta seda erinevalt IKS § 12

lg-s 7 sätestatust igal ajal tagasi võtta. Kas, millal ja millistel tingimustel saab kannatanu nõusoleku

tagasi võtta, sõltub ennekõike poolte ja eelkõige kannatanu tahtest nõusoleku andmise ajal.

V

43. Kuivõrd ringkonnakohus on menetlusnorme rikkudes jätnud tuvastamata, kas ja kuidas on kostja

hageja õigusi rikkunud, siis tuleb asja uuel läbivaatamisel ringkonnakohtul hinnata ka hageja tulu

väljaandmise nõuet VÕS §-de 1037 ja 1039 alusel.

44. Ringkonnakohus jättis rahuldamata hageja taotluse kohustada kostjat teatama raamatuga saadud

tulu suurus, leides, et tõendil ei ole asjas tähtsust. Kuivõrd ringkonnakohtul tuleb uuesti läbi vaadata

hageja nõue ka VÕS §-de 1037 ja 1039 alusel, siis tuleb uuesti hinnata ka hageja taotluse

põhjendatust. Kolleegium märgib, et VÕS § 1039 teise lause ja TsMS § 236 lg 2 alusel on kannatanul

õigus paluda kohtult kohustada rikkujat teatama saadud tulu suurus.

45. Kuna asi saadetakse ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi ringkonnakohtu otsustada.

46. Hageja kassatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel

tagastada kassatsioonikautsjon.

Henn Jõks, Villu Kõve, Malle Seppik