3-2-1-8-17 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-8-17

Määruse kuupäev

Tartu, 27. märts 2017

Kohtukoosseis

Eesistuja Tambet Tampuu, liikmed Villu Kõve ja Jaak Luik

Kohtuasi

OÜ VIPODEKLARANT hagi Tatjana Maksimova, Olga

Vommi (Vomm), Aleksandra Kopõlova ja Svetlana Joda

vastu 84 002 euro 8 sendi ja viivise saamiseks

Osaühingu TAO MV (pankrotis) kasuks või alternatiivselt

OÜ VIPODEKLARANT kasuks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 12. oktoobri 2016. a määrus tsiviilasjas

nr 2-14-14536

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ VIPODEKLARANT määruskaebus

Osaühingu TAO MV (pankrotis) pankrotihalduri Robert

Sprengki määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja OÜ VIPODEKLARANT, esindaja vandeadvokaat

Hillar Villers

Osaühingu TAO MV (pankrotis) pankrotihaldur Robert

Sprengk

Kostja Tatjana Maksimova, esindaja vandeadvokaat Elmer

Muna

Kostja Olga Vomm, esindaja vandeadvokaat Elmer Muna

Kostja Aleksandra Kopõlova, esindaja vandeadvokaat Marge

Männiko

Kostja Svetlana Joda, esindaja vandeadvokaat Marge Männiko

Asja läbivaatamise kuupäev

6. märts 2017. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 12. oktoobri 2016. a määrus ja Viru Maakohtu 27. juuli

2016. a määrus tsiviilasjas nr 2-14-14536 osas, millega kohtud jätsid läbi vaatamata OÜ

VIPODEKLARANT hagi Tatjana Maksimova, Olga Vommi, Aleksandra Kopõlova ja Svetlana

Joda vastu 84 002 euro 8 sendi suuruse kahjuhüvitise ja viivise väljamõistmiseks Osaühingu TAO

MV (pankrotis) kasuks. Saata asi tühistatud osas Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks.

2. OÜ VIPODEKLARANT määruskaebus rahuldada.

3. Osaühingu TAO MV (pankrotis) pankrotihalduri Robert Sprengki määruskaebus jätta läbi

vaatamata.

4. Tagastada Osaühingu TAO MV (pankrotis) pankrotihalduri Robert Sprengki määruskaebuselt

tasutud kautsjon OÜ-le Viru Büroo. Tagastada OÜ VIPODEKLARANT määruskaebuselt

tasutud kautsjon JeweLex Advokaadibüroo Osaühingule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ VIPODEKLARANT (hageja) esitas 1. aprillil 2014 Viru Maakohtule hagi Tatjana Maksimova

(kostja I), Olga Vommi (kostja II), Aleksandra Kopõlova (kostja III) ja Svetlana Joda (kostja IV) vastu,

milles palus mõista kostjatelt solidaarselt Osaühingu TAO MV (võlgnik) kasuks välja 84 002 eurot

8 senti ning viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni

(hageja esimene nõue). 13. aprillil 2014 esitas hageja lisaks esimesele nõudele alternatiivse nõude,

paludes mõista eeltoodud summa välja hageja kasuks (hageja alternatiivne nõue).

Hagiavalduse kohaselt mõistis Viru Maakohus 7. novembri 2013. a otsusega tsiviilasjas nr 2-11-45558

võlgnikult hageja kasuks välja 62 009 eurot 64 senti. Samas tsiviilasjas mõisteti Viru Maakohtu

22. aprilli 2014. a määrusega võlgnikult hageja kasuks välja ka menetluskulud ja viivis

menetluskuludelt. Võlgnik ei ole oma kohustuste täitmiseks hagejale midagi tasunud. Nimetatud

tsiviilasjas tehtud otsus jõustus 13. veebruaril 2014 ja selleks ajaks olid kostja I võlgniku juhatuse

liikmena ja kostjad II-IV võlgniku nõukogu liikmetena muutnud võlgniku oma hoolsuskohustust

rikkudes maksejõuetuks. Juba 14. aprillil 2009 oli võlgnik võõrandanud ainsaks varaks oleva kinnisasja

oluliselt alla turuväärtuse. Kostja I sõlmis võõrandamislepingu ja kostjad II-IV andsid nõukogu

liikmetena selleks tehinguks nõusoleku. 9. juuni 2014. a määrusega kuulutas Viru Maakohus välja

võlgniku pankroti. Hageja kui võlausaldaja võib nõuda kahju hüvitamist kostjatelt kui oma kohustusi

rikkunud võlgniku juhtorgani liikmetelt nii võlgnikule kui ka endale.

2. Kostjad taotlesid hageja esimese nõude läbi vaatamata jätmist, sest võlgniku pankroti

väljakuulutamise tõttu ei saa hageja nõuda kahju hüvitamist võlgnikule. Hagiga taotletav eesmärk ei ole

saavutatav. Ekslik on hageja arvamus, et ta võib nõuda kahju hüvitamist pankrotivarasse samal ajal

pankrotihalduriga. Ka hageja alternatiivset nõuet ei ole võimalik rahuldada, kuna hagiavalduse kohaselt

on kostjad tekitanud kahju võlgnikule, mitte hagejale. Võlgniku nõue oma juhatuse liikmete vastu ja

hageja kui võlausaldaja nõue võlgniku juhatuse liikmete vastu on erinevad ega saa tuleneda samast

alusest. Hagi muutmiseks kostjad nõusolekut ei anna. Seega on ka hageja alternatiivne nõue õiguslikult

perspektiivitu ja tuleb jätta läbi vaatamata. Kui kohus hageja nõudeid menetleb, palusid kostjad jätta

need rahuldamata. Hageja nõuab kahjuhüvitist, kuid sisuliselt sama hüvitis on hageja kasuks välja

mõistetud Osaühingult Ida MV-Metall, kellele on koos võlgnikult omandatud kinnisasjaga läinud üle ka

võlgniku ettevõte.

3. Võlgniku pankrotihaldur Robert Sprengk (pankrotihaldur) esitas 23. veebruaril 2015 maakohtule

taotluse enda kaasamiseks menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda isikuna hageja poolel.

Pankrotihaldur leidis, et tal on õiguslik huvi selle vastu, et hageja nõutav kahjuhüvitis laekuks

pankrotivara hulka. 29. juunil 2016 esitas pankrotihaldur kohtule taotluse, milles märkis, et soovib

hageja esimese nõude osas astuda menetlusse hageja asemel.

4. Kostjad vaidlesid pankrotihalduri taotlustele vastu ja palusid jätta need rahuldamata.

5. Viru Maakohus jättis 27. juuli 2016. a määrusega hageja esimese nõude läbi vaatamata. Kostjate

taotluse jätta ka hageja alternatiivne nõue läbi vaatamata, jättis maakohus rahuldamata ja jätkas

alternatiivse nõude menetlemist. Maakohus jättis rahuldamata pankrotihalduri taotlused astuda menetlus

kolmanda isikuna hageja poolel või hagejana.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb hageja esimene nõue ehk kahjuhüvitise võlgniku kasuks

väljamõistmise nõue jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.

Äriseadustiku (ÄS) § 187 lg 4 ja § 327 lg 4 kohaselt ei ole võlausaldajal osaühingu pankroti

väljakuulutamisel enam õigust nõuda kahju hüvitamist osaühingule ja see õigus on ainult pankrotihaldur

Pankroti väljakuulutamisel saab nõudeid esitada ja rahuldada vaid pankrotiseaduse (PankrS) sätete järgi.

PankrS § 44 lg 1 välistab ÄS-i kohaldamise. Asjas ei ole tähendust sellel, et hagi esitati enne võlgniku

pankroti väljakuulutamist.

Pankrotihalduri taotlused astuda menetlusse kolmanda isikuna või hagejana tuleb jätta rahuldamata. Hag

on esitanud hageja, kes võlgniku võlausaldajana nõuab kahjuhüvitist juhatuse ja nõukogu liikmetelt

võlgnikule. Pankrotihaldur ei saa tulenevalt PankrS § 43 lg-st 1 astuda menetlusse hageja asemel, kuid t

saab ise esitada kohtule kahju hüvitamise nõude võlgniku juhatuse ja nõukogu liikmete vastu. Hageja

alternatiivse nõude rahuldamise või rahuldamata jätmise otsustab kohus kohtulahendis.

6. Hageja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada osas, millega maakohus jättis

tema esimese nõude läbi vaatamata, ning saata asi maakohtule menetluse jätkamiseks. Hageja palus

samuti tühistada maakohtu määruse osas, millega pankrotihalduri taotlused jäeti rahuldamata.

7. Pankrotihaldur esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada osas, millega tema

taotlused jäeti rahuldamata. Pankrotihaldur toetas ka hageja määruskaebust.

8. Kostjad vaidlesid määruskaebustele vastu ja palusid jätta need rahuldamata.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

9. Tartu Ringkonnakohus jättis 12. oktoobri 2016. a määrusega maakohtu määruse muutmata ja

määruskaebused rahuldamata.

Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt tugineb hageja oma esimese nõude esitamisel ÄS § 187

lg-tele 2 ja 4 ning § 327 lg-tele 2 ja 4. ÄS § 187 lg 2 kohaselt vastutavad juhatuse liikmed, kes on oma

kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige

vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. ÄS § 18

lg 4 järgi võib ÄS § 187 lg-s 2 nimetatud kahju hüvitamist osaühingule nõuda ka osaühingu võlausaldaj

kui ta ei saa oma nõudeid rahuldada osaühingu vara arvel. Osaühingu pankroti väljakuulutamise korral

võib nõude osaühingu nimel esitada üksnes pankrotihaldur. Nõukogu liikme vastutuse sätestavad

ÄS § 327 lg-d 2 ja 4. Eeltoodut arvestades leidis maakohus õigesti, et kui on välja kuulutatud võlgniku

pankrot, võib eeltoodud nõude võlgniku nimel esitada üksnes haldur. Maakohus kuulutas võlgniku

pankroti välja 9. juunil 2014. Seega on hageja kaotanud õiguse esitada hagi. Tähtsust ei ole sellel, kas ha

esitati kohtusse enne või pärast võlgniku pankroti väljakuulutamist.

PankrS § 43 lg-st 1 ei tulene, et haldur võiks astuda käimasolevas kohtumenetluses hagi esitanud

võlausaldaja asemele. PankrS § 43 lg 1 ei kohaldu. Põhjendatud ei ole halduri väide, et hageja kui

võlausaldaja osaleb menetluses võlgniku asemel. Hagi on esitanud võlausaldaja, mitte võlgnik. Seega

leidis maakohus õigesti, et hageja esimene nõue tuleb jätta läbi vaatamata, sest hagiga ei ole hageja

taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

Kuna hageja esimene nõue jääb läbi vaatamata, jääb rahuldamata ka pankrotihalduri taotlus kaasata ta

menetlusse kolmanda isikuna hageja poolel, sest halduri õiguslik huvi menetlusse astuda saab seostuda

vaid hageja esimese nõudega, mitte aga alternatiivse nõudega, mille menetlus jätkub. Samuti jättis

maakohus õigesti rahuldamata pankotihalduri taotluse astuda menetlusse hageja asemel. PankrS § 43 lg

võimaldab halduril astuda menetlusse võlgniku, mitte võlausaldaja asemel. Haldur võib ise esitada kahju

hüvitamise nõude võlgniku juhtorganite liikmete vastu.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

10. Hageja palub määruskaebuses tühistada nii maa- kui ka ringkonnakohtu määruse osas, millega

maakohus jättis hagi läbi vaatamata, ja saata asi selles osas maakohtule menetluse jätkamiseks.

Hageja määruskaebuse põhjenduste kohaselt on kohtud eksinud PankrS-i sätete, ÄS § 187 lg 4 ja § 327

lg 4 ning TsMS § 423 lg 2 p 2 kohaldamisel ja hageja esimese nõude läbi vaatamata jätmine ei ole

kooskõlas seadusega. ÄS § 187 lg 4 ja § 327 lg 4 näevad küll ette, et pärast osaühingu pankroti

väljakuulutamist on nõude esitamise õigus üksnes pankrotihalduril, kuid hageja esitas nõude ja kohus

asus seda menetlema enne võlgniku pankroti väljakuulutamist. Seadus piirab üksnes nõude esitamist,

mitte aga juba kohtu menetluses oleva nõude menetlemise jätkamist.

PankrS § 43 lg-test 1 ja 6 ei tulene, et haldur võiks olla ainus isik, kes saab otsustada võlgniku huvides

toimuva kohtumenetluse jätkumise üle. Kuna praegu ei ole võlgnik ise menetlusosaline, siis ei pea

haldur olema ainus isik, kes võib otsustada võlgniku huvides toimuvate ja pankrotivaraga seotud

kohtumenetlustega seotud küsimusi. Pankrotiseaduse sätted ei piira kolmanda isiku (hageja) õigust

jätkata enne pankroti väljakuulutamist algatatud menetlust, mis toimub võlgniku huvides. Menetluse

võimalik tagajärg on võlgniku võlausaldajate nõuete rahuldamine. Menetlus toimub pankrotihalduri

teadmisel ja heakskiidul.

Ekslik on kohtute seisukoht, et PankrS § 108 lg 2 kohaselt saab pankrotivara moodustada üksnes vara

PankrS-i alusel tagasinõudmise või tagasivõitmise teel. Võlgnik võib pankrotimenetluses omandada

vara ka muul viisil. Kui hageja esimene nõue rahuldatakse, saab võlgnik õiguse nõuda nõudele vastav

summa kostjatelt sisse. Hageja eesmärk on saavutada oma nõude rahuldamine võlgniku vara arvel

pankrotimenetluses maksimaalses võimalikus ulatuses.

Kohtud leidsid ekslikult, et PankrS § 44 lg 1, mille kohaselt toimub pärast pankroti väljakuulutamist

võlausaldajate nõuete esitamine ja rahuldamine üksnes PankrS-is sätestatud korras, välistab ÄS § 187

lg 4 ja ÄS § 327 lg 4 kohaldamise.

11. Pankrotihaldur palub määruskaebuses tühistada ringkonnakohtu määruse osas, millega jäeti

rahuldamata tema taotlus lubada tal astuda menetlusse senise hageja asemel.

Pankrotihalduri määruskaebuse põhjenduste kohaselt on ekslik ringkonnakohtu seisukoht, et haldur ei

saa astuda menetlusse hageja asemele. Hageja esimene nõue oli mõista kahjuhüvitis võlgniku juhatuse

ja nõukogu liikmetelt välja võlgniku kasuks. Pankrotimenetluses osaleb pankrotivaraga seotud

kohtuvaidlustes pankrotihaldur. Kuigi PankrS-is ja TsMS-is ei ole selgeid sätteid, kuidas saaks haldur

astuda menetlusse hageja asemele olukorras, kus hagejaks ei ole pankrotivõlgnik, peab PankrS § 43 lg 1

mõtte kohaselt olema haldurile tagatud võimalus osaleda menetluses, kus vaidlus seostub

pankrotivaraga.

Ringkonnakohus on leidnud, et haldur saab ise esitada kahju hüvitamise nõude võlgniku juhtorgani

liikmete vastu, kuid kohus keelduks TsMS § 371 lg 1 p 5 alusel sellise hagi menetlusse võtmisest seni,

kuni hageja esimene nõue on veel menetluses. Sellise nõude saaks haldur esitada alles pärast menetluse

lõppu, kuid selleks ajaks võib võlgniku nõue kostjate vastu olla aegunud.

12. Kostjad paluvad jätta määruskaebused rahuldamata ja kohtumäärused muutmata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

13. Kolleegium leiab, et nii maa- kui ka ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § § 692 lg 1 p-de 1 ja 2

ning § 695 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise

rikkumise tõttu osas, millega kohtud jätsid hageja esimese nõude (kahjuhüvitise kostjatelt kui võlgniku

juhatuse ja nõukogu liikmetelt võlgniku kasuks väljamõistmise nõude) läbi vaatamata. Asi tuleb

TsMS § 701 lg 3 kolmanda lause alusel saata tühistatud osas maakohtule menetluse jätkamiseks. Hageja

määruskaebus rahuldatakse. Pankrotihalduri määruskaebus jääb TsMS § 682 lg 1 ja § 695 alusel läbi

vaatamata.

14. Esmalt põhjendab kolleegium pankrotihalduri määruskaebuse läbi vaatamata jätmist.

Pankrotihaldur on esitanud Riigikohtule määruskaebuse, millega vaidlustab seda osa ringkonnakohtu

määrusest, millega ringkonnakohus jättis muutmata maakohtu määruse osas, millega maakohus jättis

rahuldamata pankrotihalduri taotluse astuda menetlusse hageja asemele. TsMS § 660 lg 1 kohaselt võib

määrusega puudutatud menetlusosaline esitada maakohtu määruse peale määruskaebuse

ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud. TsMS ega

PankrS ei näe ette määruskaebuse esitamise õigust maakohtu määruse peale, millega maakohus jätab

rahuldamata võlgniku pankrotihalduri taotluse astuda menetlusse hageja asemele.

TsMS § 696 lg 1 kohaselt võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada ringkonnakohtu määruse

peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui selle esitamine on seadusega lubatud. Kui

maakohtu määruse peale saab seaduse järgi esitada määruskaebuse, saab määruskaebuse kohta tehtud

ringkonnakohtu määruse peale esitada määruskaebuse ka Riigikohtule, kui seadusest ei tulene teisiti.

Eeltoodust tulenevalt ei olnud pankrotihalduril õigust esitada määruskaebust maakohtu määruse selle

osa peale, millega maakohus jättis rahuldamata tema taotluse astuda menetlusse hageja asemele, ja

samuti ei ole pankrotihalduril õigust esitada Riigikohtule määruskaebust ringkonnakohtu määruse peale,

millega ringkonnakohus tema määruskaebust menetles ja selle eelnimetatud osas rahuldamata jättis.

TsMS § 682 lg 1 kohaselt jätab kohus kassatsioonkaebuse põhjendatud määrusega läbi vaatamata, kui

pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmneb, et kassatsioonkaebus ei vasta seadusega sätestatud nõuetele

või on esitatud pärast kassatsioonitähtaja möödumist. TsMS § 695 järgi kohaldub see säte ka

määruskaebuse menetlemisel Riigikohtus. Tulenevalt TsMS § 682 lg-st 1 on Riigikohtul ka pärast asja

menetlusse võtmist kohustus kontrollida määruskaebuse nõuetekohasust, sh õigust kaebus esitada (vt ka

Riigikohtu 26. mai 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-48-14, p 11; 10. veebruari 2009. a määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-141-08, p 12). Kuna pankrotihalduril ei ole kaebeõigust, tuleb tema määruskaebus

jätta läbi vaatamata.

15. Kolleegium nõustub hageja määruskaebuse seisukohaga, et kohtud jätsid tema nõude mõista

kostjatelt kui võlgniku juhatuse ja nõukogu liikmetelt välja kahjuhüvitis võlgniku kasuks ebaõigesti läbi

vaatamata.

Hageja esitas võlgniku juhatuse ja nõukogu liikmete vastu esimese nõude selliselt, et nõudis kahju

hüvitamist võlgnikule, mitte endale. Sellise nõude esitamise võimalus võlgniku juhatuse liikmete vastu

on reguleeritud ÄS § 187 lg 4 esimeses lauses ja nõukogu liikmete vastu ÄS § 327 lg 4 esimeses lauses.

ÄS § 187 lg 2 kohaselt vastutavad juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud

kahju osaühingule, tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui

ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. Sama paragrahvi neljanda lõike

kohaselt võib eelnimetatud kahju hüvitamist osaühingule nõuda ka osaühingu võlausaldaja, kui ta ei saa

oma nõudeid rahuldada osaühingu vara arvel. Osaühingu pankroti väljakuulutamise korral võib nõude

osaühingu nimel esitada üksnes pankrotihaldur. Samamoodi on kahju hüvitamise nõude esitamine

osaühingu nõukogu liikme vastu reguleeritud ÄS § 327 lg-tes 2 ja 4.

16. PankrS § 35 lg 1 p 2 sätestab, et pankroti väljakuulutamisega läheb haldurile mh üle õigus olla

võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks sellises vaidluses, mis puudutab pankrotivara või

vara, mille võib arvata pankrotivarasse. Sama põhimõtet kordab ka PankrS § 43 lg 1, mis näeb ette, et

kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on läbivaatamisel võlgniku poolt teise isiku

vastu esitatud hagi, mis seostub pankrotivaraga, võib haldur astuda menetlusse oma ülesannetest

tulenevalt võlgniku asemel. Kuigi mõlemad viidatud sätted reguleerivad sõnaselgelt olukorda, kus

menetlusosaliseks on võlgnik, kohalduvad samad sätted ka juhul, kui hagi on võlgniku asemel ÄS § 187

lg 4 esimese lause või § 327 lg 4 esimese lause alusel esitanud võlausaldaja. Esitades eelnimetatud

nõude, paneb võlausaldaja maksma võlgniku (äriühingu) nõuet ja seda vaatamata sellele, et

menetlusosaliseks (hagejaks) on võlausaldaja. Seega on õige hageja määruskaebuse seisukoht, et kuigi

ÄS § 187 lg 4 teine lause ja § 327 lg 4 teine lause näevad ette, et pärast osaühingu pankroti

väljakuulutamist on nõude esitamise õigus üksnes pankrotihalduril, ei piira seadus juba kohtu

menetluses oleva nõude menetlemise jätkamist. Kui haldur on menetlusest teadlik, kuid menetlusse ei

astu, võib võlgnik jätkata menetluses osalemist hagejana (PankrS § 43 lg 1). PankrS § 43 lg 1 kohaldub

seega ka juhul, kui hagi on võlgniku asemel võlgniku juhatuse ja nõukogu liikmete vastu ÄS § 187 lg 4

esimese lause ja § 327 lg 4 esimese lause alusel esitanud võlausaldaja. Hagi rahuldamisel

väljamõistetav hüvitis arvatakse mõlemal juhul pankrotivara hulka.

17. TsMS § 423 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud

hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset,

või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kolleegium leiab, et praegusel

juhul ei ole tegu olukorraga, kus hagi oleks esitatud eesmärgil, millele riik ei pea andma õiguskaitset,

samuti on hagiga võimalik saavutada taotletav eesmärk - hagi rahuldamise korral võlgniku juhatuse ja

nõukogu liikmetelt väljamõistetava kahjuhüvitise arvamine pankrotivara hulka. Hageja esimese nõude

menetlemise võimalik tagajärg on võlgniku võlausaldajate nõuete rahuldamine.

Kolleegium nõustub hagejaga, et pankrotiseaduse sätted ei piira hageja õigust jätkata enne

pankrotimenetlust algatatud menetlust, mis toimub võlgniku huvides. Õige on küll kohtute seisukoht, et

pärast pankroti väljakuulutamist võib selle nõude esitada pankrotihaldur, kuid kui võlgniku asemel on

nõude enne pankroti väljakuulutamist esitanud võlausaldaja, on tal õigus menetlust jätkata, kui haldur ei

astu tema asemel PankrS § 43 lg 1 alusel menetlusse. PankrS § 43 lg-t 1 tuleb tõlgendada koostoimes

ÄS § 187 lg-ga 4 ja § 327 lg-ga 4 selliselt, et pankrotihalduril on õigus astuda pärast võlgniku pankroti

väljakuulutamist hageja asemel ka sellisesse menetlusse, milles menetletakse võlausaldaja hagi, millega

võlausaldaja nõuab võlgnikust äriühingu juhtorgani liikmetelt kahju hüvitamist äriühingule. Kui

pankrotihaldur menetlusse ei astu, on hagejal võlausaldajana õigus menetlust jätkata ja tema esitatud

hagi ei muutu võlgniku pankroti väljakuulutamisega õiguslikult perspektiivituks.

Seega jätsid kohtud ekslikult läbi vaatamata hageja nõude mõista kahjuhüvitis kostjatelt võlgniku

(pankrotihalduri) kasuks välja ja rikkusid sellega oluliselt menetlusõiguse normi. Nii maa- kui ka

ringkonnakohtu määrus tuleb selles osas tühistada ning asi tuleb selles osas saata maakohtule menetluse

jätkamiseks.

18. Kohtud kohaldasid valesti PankrS § 43 lg-t 1, kui leidsid, et see säte ei võimalda pankrotihalduril

astuda enne pankrotimenetlust alanud menetlusse võlausaldajast hageja asemele, kui hageja on esitanud

nõude ÄS § 187 lg 4 esimese lause või ÄS § 327 lg 4 esimese lause alusel ja nõuab kahjuhüvitist

võlgnikule.

Samuti kohaldasid kohtud valesti PankrS § 44 lg 1 esimest lauset, mille kohaselt võivad

pankrotivõlausaldajad pärast pankroti väljakuulutamist esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult

PankrS-is sätestatud korras. Eelviidatud säte praegusel juhul ei kohaldu, kuna võlausaldaja ei ole

esitanud nõuet võlgniku, vaid tema juhatuse ja nõukogu liikmete vastu.

19. Kolleegium märgib, et kuigi iseenesest on õige kohtute seisukoht, et pankrotihaldur võib ÄS § 187

lg 4 teise lause ja § 327 lg 4 teise lause järgi ise esitada kahju hüvitamise nõude võlgniku juhtorganite

liikmete vastu, tuleb arvestada sellega, et juhtorgani liikmete vastu esitatavad kahju hüvitamise nõuded

aeguvad viie aasta möödumisel rikkumisest (TsÜS § 37 lg 4 ning ÄS § 187 lg 3 ja § 327 lg 3).

Teistsugune tõlgendus halduri õigusele menetlusse astuda (või võlausaldaja õigusele menetlust jätkata)

oleks vastuolus ka menetlusökonoomia põhimõttega, sest pankrotihaldur peaks esitama uue hagi ja

kohus peaks seda uuesti menetlema hakkama.

20. Menetluskulud jaotatakse TsMS § 173 lg-te 1 ja 3 järgi asja läbivaatamisel sõltuvalt asja

lahendamise tulemusest.

21. Pankrotihalduri määruskaebuselt tasutud kautsjon tuleb määruskaebuse läbi vaatamata jätmise tõttu

TsMS § 149 lg 4 kolmanda lause alusel tagastada. Hageja määruskaebuselt tasutud kautsjon tuleb

määruskaebuse rahuldamise tõttu TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada.

Tambet Tampuu, Villu Kõve, Jaak Luik