3-2-1-173-16 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedJätta Tallinna Ringkonnakohtu 4. novembri 2016. a määrus tsiviilasjas nr 2-15-9363 Harju Maakohtu menetluses on AS Süda Maja (pankrotis) (pankrotivõlgnik) pankrotihalduri
Legislator headnote
AI generated3-2-1-173-16 · Riigikohus: novembri 2016. a määrus tsiviilasjas nr 2-15-9363 Harju Maakohtu menetluses on AS Süda Maja (pankrotis) (pankrotivõlgnik) pankrotihalduri
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
RIIGIKOHUS
TSIVIILKOLLEEGIUM
KOHTUMÄÄRUS
Kohtuasja number
3-2-1-173-16
Määruse kuupäev
Tartu, 20. märts 2017
Kohtukoosseis
Eesistuja Henn Jõks, liikmed Villu Kõve ja Jaak Luik
Kohtuasi
AS Süda Maja (pankrotis) pankrotihalduri Toomas
Saarma hagi Aktsiaseltsi KH Energia - Konsult jt vastu
tehingute tühisuse tuvastamiseks. Hagi tagamine
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 4. novembri 2016. a hagi tagamise
määrus tsiviilasjas nr 2-15-9363
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Aktsiaseltsi KH Energia - Konsult määruskaebus
Menetlusosalised ja nende
esindajad Riigikohtus
Hageja AS Süda Maja (pankrotis) pankrotihaldur Toomas
Saarma
Kostja Aktsiaselts KH Energia - Konsult, lepinguline esindaja
vandeadvokaat Viktor Särgava
Kostja Aktsiaselts Amhold, lepinguline esindaja
vandeadvokaat Peeter Ploom
Kostja Desio TR OÜ
Kostja Haabersti Arendus OÜ
Kostja OÜ SIIBXID
Kostja Swedbank AS, seaduslik esindaja Heiki Raadik
Kostja OÜ ETS Elekter
Kostja osaühing Probus
Kostja Danske Bank A/S (Danske Bank A/S Eesti filiaali
kaudu)
Asja läbivaatamise kuupäev
27. veebruar 2017, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 4. novembri 2016. a määrus tsiviilasjas nr 2-15-9363
muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2. Arvata määruskaebuselt tasutud kautsjon riigituludesse.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Harju Maakohtu menetluses on AS Süda Maja (pankrotis) (pankrotivõlgnik) pankrotihalduri
Toomas Saarma (hageja) hagi kostjate, sh Aktsiaseltsi KH Energia - Konsult (kostja) vastu tehingute
tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt tehingute kehtetuks tunnistamiseks tagasivõitmise korras.
20. juunil 2016 esitas hageja täiendava taotluse hagi tagamiseks, paludes hagi tagamise abinõuna
peatada kostja avalduse alusel Tallinna kohtutäituri Mati Kadaku (kohtutäitur) algatatud täitemenetlus
täiteasjas nr 008/2016/1099 (täitemenetlus) kuni käesolevas asjas kohtulahendi jõustumiseni.
Täiendava hagi tagamise taotluse kohaselt seadis kohtutäitur kostja kasuks 24. veebruaril 2012
hüpoteegi ja algatas kostja kui hüpoteegipidaja täitmisavalduse alusel hüpoteegiga tagatud nõude
rahuldamiseks täitemenetluse OÜ-le VIP Crew 341200/752800 suuruses mõttelises osas kuuluva
kinnistu (registriosa nr 12100102) suhtes. Kohtutäitur kuulutas kinnisasja müügiks välja
enampakkumise, mis algas 29. juunil 2016 kl 12.00 ja lõppes 6. juulil 2016 kl 12.00. Hagi tagamisena
täitemenetluse peatamine on vältimatult vajalik, sest täitemenetlus toimub kinnistu mõttelise osa
suhtes, mille omandamise tehing on juba kahes kohtuastmes kehtetuks tunnistatud. Täitemenetlus
toimub seetõttu tühise täitedokumendi alusel ja pankrotivõlgnik on jätkuvalt OÜ-le VIP Crew
võõrandatud kinnistu mõttelise osa omanik. Kostjal ei ole kehtivat täitedokumenti.
Kostja on hüpoteegi omandanud tehinguga, mille tühisuse tuvastamist, alternatiivselt kehtetuks
tunnistamist hageja käesolevas hagimenetluses taotleb. Hagi eesmärk on omane sundtäitmise
lubamatuks tunnistamise hagile, sest hagi on suunatud hüpoteegi mõju kõrvaldamisele. Hagi üks
eesmärk on ära hoida pankrotivõlgnikule kuuluva, kuid praegu veel OÜ VIP Crew nimel oleva
Ameerikanurga kinnistu 341200/752800 suuruse mõttelise osa realiseerimine tühise täitedokumendi
alusel.
2. Harju Maakohus rahuldas 21. juuni 2016. a määrusega hageja täiendava hagi tagamise taotluse ja
peatas täitemenetluse tsiviilasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni.
Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on kostja omandanud hüpoteegi tehinguga, mille tühisuse
tuvastamist, alternatiivselt kehtetuks tunnistamist hageja hagimenetluses taotleb. Kui hagi
rahuldatakse ja tehingu tühisus tuvastatakse või tehing tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistatakse,
tuleb kostja kasuks seatud hüpoteek kustutada. Kuigi hageja ei ole täitedokumendi aluseks oleva
lepingu pool, saab hageja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 378 lg 1 p 6 alusel taotleda hagi
tagamise korras täitemenetluse peatamist, sest hagi eesmärk on omane sundtäitmise lubamatuks
tunnistamise hagile (vt Riigikohtu 19. novembri 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-101-14, p-d 13
ja 15).
3. Kostja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, paludes tühistada maakohtu määrus ja jätta
hagi tagamise taotlus rahuldamata.
4. Hageja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
5. Tallinna Ringkonnakohus jättis 4. novembri 2016. a määrusega maakohtu määruse muutmata ja
kostja määruskaebuse rahuldamata.
Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt on maakohtu määrus seaduslik ja põhjendatud ning
määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Ringkonnakohus järgis maakohtu määruse
põhjendusi ja neid ei korranud (TsMS § 659, § 654 lg 6).
Ringkonnakohus leidis, et hagi saab tagada vaatamata sellele, et hageja ei ole täitemenetluse osaline,
ning sellele, et hageja ei ole Ameerikanurga kinnistu 341200/752800 suuruse mõttelise osa omanik.
Hageja vaidlustas täitemenetluse aluseks oleva täitedokumendi kehtivuse ja on soovinud hagiga
saavutada eesmärki, mis on omane sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagile. Seetõttu saab
täitemenetluse TsMS § 378 lg 1 p 6 alusel peatada (vt Riigikohtu 8. detsembri 2010. a määrus
tsiviilasjas nr 3-2-1-113-10, p 9). Eelnev kehtib vaatamata asjaolule, et hageja on pankrotihaldur,
kelle tegevuse tulemusel tekivad õigused ja kohustused pankrotivõlgnikule.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
6. Kostja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maa- ja ringkonnakohtu
hagi tagamise määrused tühistada ja teha asjas uue määruse, millega jätta täiendav 20. juuni 2016. a
hagi tagamise taotlus rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.
Maakohus peatas täitemenetluse isiku taotlusel, kes ei ole täitemenetluse pool ega kinnistu, mille
suhtes täitemenetluse toiminguid tehakse, omanik. Täitemenetluse sissenõudja on kostja ja
täitemenetluse võlgnik OÜ VIP Crew, kes ei ole käesolevas tsiviilasjas kostja. Kuna tsiviilasja ja
täitemenetluse pooled ei ühti, ei saa kohus hagi tagamisena täitemenetlust peatada. Hagi tagamise
abinõude valikul on kohtu diskretsiooniõigus seotud hagi tagamise instituudi üldise olemuse ja
kohtupraktikas välja kujunenud piirangutega. Diskretsiooniõigus ei tähenda kohtu täielikku
valikuvabadust hagi tagamise üle otsustamisel, sh nt täitemenetluse peatamiseks juhul, kui
sissenõudja ja võlgnik on erinevad isikud kui hageja ja kostja (vt Riigikohtu 19. novembri 2014. a
määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-101-14, p 13). Sama lahendi p-s 15, millele maakohus tugines, on küll
viidatud, et täitemenetluse saab peatada ka hagi alusel, mis ei ole sundtäitmise lubamatuks
tunnistamise hagi, kuid mille eesmärk on sellega samane, kuid maakohus on sellest punktist ekslikult
järeldanud, nagu ei peaks sel juhul hagimenetluse ja täiteasja menetlusosalised kattuma. Halduril ei
ole õigustatud huvi täitemenetluse peatamiseks, haldur ei ole kinnisasja omanik ega saa selleks ka
hagi rahuldamisel.
7. Hageja palub jätta kostja määruskaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtu määruse muutmata, kuna
pankrotivõlgnik kanti kinnistu mõttelise osa omanikuna kinnistusraamatusse 12. jaanuaril 2017, sest
Riigikohus jättis 20. detsembri 2016. a otsusega tsiviilasjas nr 3-2-1-130-16 muutmata
ringkonnakohtu otsuse, millega kohustati täitemenetluse võlgnikuks olevat OÜ-d VIP Crew
täitemenetluse objektiks olevat vara välja andma ja asendati kinnistusraamatu kande parandamise
nõusolek. Seega on ära langenud määruskaebuse keskne etteheide, et kohtud on täitemenetluse
peatanud isiku avalduse alusel, kes ei ole kinnisasja omanik.
Olemuslikult on käesolevas asjas hagi sarnane kolmanda isiku sundtäitmise lubamatuks tunnistamise
hagiga, mil hagi tagamise abinõuna täitemenetluse peatamist toetab ka Riigikohtu 8. detsembril 2010
tsiviilasjas nr 3-2-1-113-10 tehtud määruse p-s 9 väljendatud seisukoht.
Kostja, Swedbank AS palub jätta Riigikohtule määruskaebuse esitanud kostja kaebus rahuldamata,
kuna Riigikohtu 20. detsembri 2016. a otsusega jõustus tsiviilasjas nr 3-2-1-130-16 lahend, mis
muudab olukorda. Täitemenetluse võlgnik OÜ VIP Crew ei ole enam kinnistu mõttelise osa omanik,
mistõttu ei saa täitemenetlust jätkata ja see tuleb täitemenetluse seadustiku § 51 alusel lõpetada.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
8. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu hagi tagamise määruse peale esitatud määruskaebus tuleb
jätta rahuldamata ning ringkonnakohtu määrus TsMS § 691 p 1 ja § 695 alusel muutmata.
9. Pankrotivõlgnik kanti vaidlusaluse kinnistu mõttelise osa omanikuna kinnistusraamatusse
12. jaanuaril 2017, sest Riigikohus jättis 20. detsembri 2016. a otsusega tsiviilasjas nr 3-2-1-130-16
ringkonnakohtu otsuse muutmata. Sellega on ära langenud kostja põhiline vastuväide, et
täitemenetlus on peatatud isiku taotlusel, kes ei ole täitemenetluse osaline ning kelle omandis ei ole
kinnistut, mille suhtes täitemenetluse toiminguid tehakse. Seega saab hagi tagamisena täitemenetluse
TsMS § 378 lg 1 p 6 alusel peatada (vt Riigikohtu 8. detsembri 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-
113-10, p 9).
10. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu arvatakse määruskaebuselt tasutud kautsjon
TsMS § 149 lg 4 teise lause järgi riigituludesse.
Henn Jõks, Villu Kõve, Jaak Luik