3-1-1-1-17 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-1-1-1-17

Määruse kuupäev

16. märts 2017

Kohtukoosseis

Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Eerik Kergandberg ja Peeter

Roosma

Kohtuasi

A. P. suhtes jälitustoimingu loa andmise vaidlustamine

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 31. oktoobri 2016. a määrus asjas nr 1-

16-8493 ja 23. novembri 2016. a määrus asjas nr 1-16-8497

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

A. P. kaitsja vandeadvokaat Marko Kairjak, määruskaebused

Teised

määruskaebemenetluse

pooled

Prokuratuur,

esindaja

Lõuna

Ringkonnaprokuratuuri

ringkonnaprokurör Kairi Kaldoja

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

22. veebruar 2017, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Ühendada Riigikohtu menetluses olevad kriminaalasjad nr 3-1-1-1-17 (1-16-8493) ja nr 3-1-1-2-

17 (1-16-8497) ühiseks menetluseks. Määrata ühendatud kriminaalasja numbriks 3-1-1-1-17 (1-

16-8493).

MÄÄRUSE PÕHJENDUS

1. Tartu Maakohtu 14. jaanuari 2015. a määrusega anti prokuratuuri taotlusel luba kuulata ja vaadata

salaja pealt ning salvestada A. P. kasutuses olevate telefoninumbrite kaudu edastatavaid

sõnumeid, samuti kuulata ja vaadata salaja pealt ning salvestada A. P. vestluste käigus muul viisil

edastatavat teavet. See luba anti ajavahemikuks 19. jaanuarist kuni 19. märtsini 2015.

2. Tartu Maakohtu 19. märtsi 2015. a määrusega pikendati prokuratuuri taotlusel luba kuulata ja

vaadata salaja pealt ning salvestada A. P. kasutuses olevate telefoninumbrite kaudu edastatavaid

sõnumeid, samuti kuulata ja vaadata salaja pealt ning salvestada A. P. vestluste käigus muul viisil

edastatavat teavet. See luba anti ajavahemikuks 20. märtsist kuni 20. aprillini 2015.

3. 30. septembril 2016 esitas A. P. kaitsja vandeadvokaat Marko Kairjak määruskaebuse, milles

palus tühistada nii Tartu Maakohtu 14. jaanuari 2015. a kui ka sama kohtu 19. märtsi 2015. a

määruse ja tunnistada nende määruste alusel A. P. suhtes tehtud jälitustoimingud õigusvastaseks.

4. Tartu Ringkonnakohus vaatas kaitsja määruskaebuse läbi kahes eraldi menetluses. Tartu

Ringkonnakohtu 31. oktoobri 2016. a määrusega asjas nr 1-16-8493 jäeti Tartu Maakohtu

14. jaanuari 2015. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Tartu Ringkonnakohtu

23. novembri 2016. a määrusega asjas nr 1-16-8497 jäeti Tartu Maakohtu 19. märtsi 2015. a

määrus muutmata ja kaitsja määruskaebus seda määrust puudutavas osas rahuldamata.

5. 10. novembril 2016 esitas A. P. kaitsja vandeadvokaat M. Kairjak Riigikohtule määruskaebuse

Tartu Ringkonnakohtu 31. oktoobri 2016. a määruse peale asjas nr 1-16-8493, taotledes

ringkonnakohtu määruse tühistamist ja asja saatmist uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule

teises kohtukoosseisus. Alternatiivselt palub kaitsja tühistada ka Tartu Maakohtu 14. jaanuari

2015. a ja 19. märtsi 2015. a määruse ning tunnistada nende alusel A. P. suhtes tehtud

jälitustoimingud õigusvastaseks. Seda määruskaebust menetleb Riigikohus kriminaalasjas nr 3-1-

1-1-17.

6. 5. detsembril 2016 esitas A. P. kaitsja Riigikohtule määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu

23. novembri 2016. a määruse peale asjas nr 1-16-8497, paludes tuvastada, et ringkonnakohtul ei

olnud selles asjas seaduslikku alust määrust teha, ja taotledes ringkonnakohtu määruse

tühistamist. Alternatiivselt palub kaitsja ringkonnakohtu määruse tühistada ja saata kohtuasi

ringkonnakohtule uueks arutamiseks või tühistada ka Tartu Maakohtu 19. märtsi 2015. a määrus

ning tunnistada selle alusel A. P. suhtes tehtud jälitustoimingud õigusvastaseks. Seda

määruskaebust menetleb Riigikohus kriminaalasjas nr 3-1-1-2-17.

7. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et kriminaalasjad nr 3-1-1-1-17 (1-16-8493) ja nr 3-1-1-2-

17 (1-16-8497) tuleb kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 216 lg-te 1 ja 6 alusel ühendada

ühiseks menetluseks. Mõlema kohtuasja aluseks on A. P. kaitsja 30. septembri 2016. a

määruskaebus, milles vaidlustati A. P. suhtes KrMS §-s 1267 sätestatud jälitustoimingu lubamist.

Maakohus tegi A. P. salajase pealtkuulamise lubamise kohta kaks määrust, millest esimesega anti

jälitustoimingu luba kaheks kuuks ja teisega pikendati selle loa kehtivust KrMS § 1267 lg 3 teise

lause kohaselt veel kahe kuu võrra. See asjaolu, ei anna aga alust käsitada kaitsja 30. septembri

2016. a menetlusdokumenti kahe sisuliselt eraldiseisva määruskaebusena, mida oleks alust

lahendada eraldi menetlustes. KrMS § 389 lg 1 mõtte kohaselt tuleb sisuliselt ühe

määruskaebusena käsitatav kaebus lahendada vähemalt üldreeglina ühe määruskaebemenetluse

raames. Käsitletaval juhul tuleb silmas pidada sedagi, et jälitustoimingu loa andmise

õiguspärasusele antav hinnang võib mõjutada ka loa pikendamise õiguspärasusele antavat

hinnangut, samuti on jälitustoimingu mõlema loa vaidlustamisel tõstatatud küsimused suures osas

kattuvad.

8. Ringkonnakohus vaatas 30. septembri 2016. a määruskaebuse läbi kahes eraldi menetluses, tehes

selle kaebuse kohta kaks määrust, ja seetõttu on ka kaitsja esitanud Riigikohtule kaks

määruskaebust. Vaatamata sellele leiab kolleegium, et A. P. salajaseks pealtkuulamiseks antud

lubade õiguspärasuse kontrolli on otstarbekas jätkata ühe menetluse raames. See muudab

kohtuasja edasise menetlemise lihtsamaks, aidates mh kaasa Riigikohtu antava õigusliku

hinnangu terviklikkusele ja ülevaatlikkusele. Seetõttu tulebki kriminaalasjad ühendada.

Hannes Kiris, Eerik Kergandberg, Peeter Roosma

(allkirjastatud digitaalselt)